Dástúrge dem, ádepke ár bergen..

25461

Shymkentte Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Máńgilik el» ıdeıasyn arqalaǵan Qazaqstanda teńdesi joq, tolyǵymen qazaqtyń ádet-ǵurpy men salt-dástúrine arnalǵan biregeı ortalyq bar. Atalǵan ortalyqty  Nursultan Ábishulynyń ózi ońtústikke jasaǵan saparynda ashyp bergen edi. Bul bir ǵana Ońtústik jurtshylyǵy úshin emes, Qazaqstan halqyn eleń etkizer oqıǵa boldy, sebebi el aýmaǵynda buǵan deıin salynbaǵan biregeı nysan-tuǵyn.
Ortalyqtyń ereksheligi sol, munda qazaqtyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptaryna arnalǵan jan-jaqty ǵylymı-zertteý jáne ádistemelik jumystar júıeli túrde júrgizilip keledi. Iaǵnı, ǵasyrdan-ǵasyrǵa jetken rýhanı baılyǵymyz ben mádenı muramyzdy keńinen nasıhattaýǵa, úńilip tolyqqandy zertteýge jol ashylyp otyr. Osy mekeme ashylǵaly qaımaǵy buzylmaǵan kúngeılik qazaqı ortanyń rýhanııaty dúr silkindi. Birinen keıin biri salt-dástúrdi nasıhattaıtyn, ádet-ǵurypty áspetteıtin is-sharalar legi búginge deıin tolastaǵan emes.
Shyraıly Shymkentte turyp, onyń jyly da jupar aýasyn jutyp júrip, ulttyq erekshelikterimizdi, salt-dástúrimiz ben ádet-ǵurpymyzdy, tarıhı-mádenı muralarymyzdy nasıhattaýǵa kelgende bul Ortalyqty jazbaý kúná bolar dep oıladyq. Óıtkeni, osy jerde salt-dástúrge qatystynyń bári bar. Bul ortalyq salt-dástúrdi nasıhattasa, biz ony respýblıka jurtshylyǵyna keńinen tanystyrǵymyz keledi. Endeshe Ádet-ǵuryp jáne salt-dástúr ortalyǵyna birge saıahattaıyq!..
Jeti sany – kıeli
Ortalyqtyń tabaldyryǵyn attaǵan boıda kózge birden túsetini – kire beristegi «Jeti qazyna» músini. Jalpy, atam qazaq jeti sanyn qaster tutqan. Jeti qaraqshyǵa qarap jolyn tapsa, jeti atasyn tanyp, tarıhyn bilgen degen sóz bar. Sonyń ishinde qazaq sanasyndaǵy jeti qazyna – er jigittiń ómirimen tikeleı baılanysty uǵym. Júırik aty – qanaty, qyran búrkit – qýaty, qumaı tazysy – abyroıyn asyrar senimdi serigi, beren myltyǵy – qaharly oty, qaqpany – serti, aýy – ádis-aılasy, kezdigi – susy. Músinniń astyńǵy jaǵynda 4 túliktiń beınesi salynǵan. Qazaq baı bolǵan, tórt túlikke saı bolǵan. Túliktiń tóresi – túıe. Jylqy minezdes dep jatady ádette. Sol jylqyny janyndaı súıgen elmiz. Jylqy, sıyr, qoı qoshqar, túıe. Ár qaısynyń kıesi, ıesi, atasy bar. Túıeniń atasy – oısyl qara, jylqynyń atasy – qambar baba, sıyrdyń atasy – zeńgi baba, qoı, qoshqardyń atasy – shopan ata.
Al Ortalyq ǵımaraty óz ishinde «Dostyq» jáne «Salt-dástúr» degen eki úlken mazmundy zalǵa bólingen.

«Ulttyq salt-dástúr» zaly

Mekemeniń ulttyq salt-dástúr zalynda qazaq halqynyń turmys-tirshiligin, kóshpeli ómir saltyn, tabıǵatpen úılesimdigin, jalpy dúnıetanymyn beıneleıtin jádigerlermen jabdyqtalǵan. Zalda oryn-ornymen, búk-búgimen, jik-jigimen uqypty etip jaıǵastyrylyp qana qoımaı, ádemi bezendirilgen árbir zat kózdiń jaýyn alady. Qazaqtyń baı mádenı murasynan kózaıym bolyp, sýsyndap, lázzat alyp shyǵasyz. Paıdalanǵan árbir turmystyq buıym, qarý-jaraq, ydys-aıaq, tósek-orynǵa qatysty usaq-túıekke deıin eskerilgen.
Mundaǵy árbir turmystyq zat belgili zańdylyq pen tártippen ornalasýy ultymyzdyń oı-órisin, tanym-túsinigin baıqaýǵa múmkindik beredi. Tal besikten jer besikke deıingi halyqtyń turmys-tirshiliginde paıdalanǵan etnografııalyq, qolóner buıymdarynyń tolyq úlgileri osy jerde jınaqtalǵan.
Qazaqta kıiz úıdiń tóri qasıetti oryn sanalǵan. Al halqymyz ejelden qonaqjaı bolǵanyn eskersek, árbir qonaqty syılap, tórine shyǵarǵan. Kerisinshe, jas kelin eshqashan emin-erkinsip, tórge shyqpaǵan. Negizinen kıiz úıdiń oń bosaǵasyna – áıelder, sol jaq bosaǵasyna – er adamdar otyrǵan.
Kıiz úıge kire beristegi oń bosaǵa árkez kıeli sanalatyn. Qyz bala on ekige tolǵanda shańyraqtyń oń bosaǵasynan ózine tıesili oryn bólinip, kıim-keshegin, kórpe tósegi men jatyn ornyn shymyldyqpen kólegeılep, bólek tárbıelene bastaǵan. Al jaǵdaıy kúıli-qýatty aýqatty adamdar qyzy boı jetip bastaǵanda bólek kıiz tiktirgen de, oń jaqtaǵy shymyldyq ul men kelinniń orny bolǵan. «Bosaǵasyn qyzartyp», «oń jaǵyn qyzartyp» degen sóz sodan shyqqan.
Shymyldyqtyń ishindegi qyzdyń tósegi «kósege» dep atalady. Qazaq babam tilek-bata aıtqanda «kósegesi kógersin» dep osyǵan baılanysty aıtatyn bolǵan. Qyz boı jetip, uzatylatyn shaǵynda kósegesin jasaýymen qosa berip jiberetin bolǵan. Qyz balany jastaıynan oń bosaǵada ustaýynyń ózinde tereń fılosofılyq, tárbıelik mán jatyr.
Qyzdy jatjurttyq dep sanaǵan halyq dástúri qyzdy úlken ómir jolyna qadam basýyna erte kezden ázirlegen. Jańa kelin túskende de ony kıiz úıdiń oń jaǵymen jaǵalatyp júrgizýi sol sebepten eken. Oǵan qosa sol úıdiń ıesi qaza bolǵanda da kıiz úıdiń oń jaǵyna máıitin qoıyp túnetýi sol qasıettiń mánin asha túskendeı.
«Áshekeıi joq áıel japyraǵy joq aǵashpen teń» demekshi, qyz-kelinshekter, apa-ájelerimiz ulttyq naqyshta bezendirilgen áshekeı buıymdardy jarqyratyp, shashbaýlaryn syldyrlatyp, júzik saqınalaryn qoldaryna bar sán-saltanatymen taǵyp alatyn bolǵan. Solardyń ishindegi eń kórnekti de baǵalysy, uzatylǵan qyz kıetin asa qymbat, kádeli bas kıim sanalatyny – sáýkele.
Sáýkele qundy matalarmen qaptalyp, onyń syrtyna altyn, kúmis, injý-marjan, merýert, laǵyl sekildi asyl tastardan jasalǵan monshaqtar tóńkerilgen. Bile bilgenge uzatylǵan qyzdyń dárejesi osy sáýkelege qarap qarap baǵalanǵan.
XIX ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda Kishi júzdiń Baısaqal atty baıy men Orta júzdiń Sapaq baıy quda túskende Baısaqal qudalaryna qyzdyń sáýkelesin jiberip: «Basqa eshteńe suramaımyn, tek osy bir sáýkeleniń baǵasyn ózderi eseptep bersin» - degen eken. Sóıtse, Kenesarynyń aǵasy Sarjan tóre turyp: «Bul sáýkeleniń baǵasy bes júz baıtal, sondyqtan qyzynyń maly bes júz jylqy bolsyn» - dep kesken eken desedi. Buǵan qosa, dástúr boıynsha sáýkeleni tek uzatylatyn qyz bala kıgen. Ony eshkimge, eshteńege aıyrbastamaǵan, basqaǵa kııýge ruqsat berilmegen. Osynyń ózinen-aq halqymyzdyń qanshalyqty salt-dástúrge, nanym-senimderge asa úlken kóńil bóletinin ońaı ańǵarýǵa bolady.
Kıiz úıdiń oń jaǵy úı ıesiniń otyratyn jáne jatatyn orny bolǵan eken. Bosaǵa jaqta azyq-túlik, ydys-aıaqtar ornalasyp, ony shımen jaýyp qoıatyn bolǵan.
Qazaq halqy ydys-aıaqtardy aǵashtan, teriden, qyshtan mol jasaǵan. Mysaly: astaý, ojaý, qymyz, shubat pisip, maı shaıqaıtyn kúbi, jylqynyń, ógizdiń moıyn terisinen jasalatyn. Qymyz quıýǵa arnalǵan 3-8 lıtrge deıin sýsyn quıylatyn túrli torsyqtar taǵy bar.
Tary, bıdaıdy túıetin keli-kelsap, tamaq jáne ydys-aıaq saqtaıtyn úı jıhazy, kebejeniń túri asadal da bar. Bulardyń barlyǵy kıiz úıdiń sol bosaǵadaǵy qazan jaqta ornalasqan. Qaıqy tósekten keıin ret-retimen ornalasady.
Al kıiz úıdiń teris jaǵy, ıaǵnı qamshylar jaǵy balalarǵa berilgen. Onyń ózinde bosaǵa jaqqa qaraı er-turmandar, kıimder ilingen.
Kıim demekshi, qazaq uǵymynda Adalbaqan (bir derekterde ashamaıbaqan, ashabaqan dep te aıtylady) degen kıeli zat bar. Ol birneshe qyzmet atqarǵan. Birinshi kıeli shańyraqty kóteretin qural retinde. Ekinshiden, kıim ilgish retinde. Al dástúr boıynsha jigit qyzǵa uryn kelgen kezde baqan óziniń tárbıelik mánin atqarǵan. Oń bosaǵada otyrǵan qyzǵa jigit uryn kelgen kezde qyzdyń jeńgeleri adalbaqandy jigittiń aıaǵynyń astyna tastaǵan. Jigit bolsa, adalbaqan kıeli bolǵandyqtan, ony attap óte almaǵan eken.
«Er qarýy – bes qarý» deıdi. Oǵan soǵys kezinde kesý, shabý, túıreý, soǵý, atý arqyly jaýyn jaraqattap, ózindik qoldaný ádisi bar qylysh, aıbalta, naıza, shoqpar, jaq (sadaq) syndy qarýlar jatqyzylǵan.
Taǵy bir erekshe kóńil bóletin jabdyq – túr-túrge bólinetin er-toqym. Turmysta qoldaný múmkindigine, jasaǵan materıalyna, áshekeılep bezendirýine, keskin-kelbeti, ıaǵnı poshymyna oraı úlken er, jigit er, áıel er, bala er, qaıyń er, qaraǵaı er, qurama er, temir er, altyn er, kúmis er, oıýly er, qurandy er, qaptaldy er, jaıpaq er, bıik er, saýyrly er, qoqan er, orys er bolyp jiktelip kete beredi. Osy erdiń qańqasyna toqym, jeldik, tebingi, aıyl, quıysqan, ómildirik, qanjyǵa, úzeńgi, taralǵy nemese úzeńgi baý, noqta-júgen, shylbyr, tizgin, ishpek qosylyp, olar at ábzelderi dep atalady.
Kıiz úıge erekshe sán berý maqsatynda shashaqty jelbaýlar ilinip, taǵylady. Ol eki túrli maǵyna beredi. Alǵashqysy – sán, ekinshiden  kıiz úı qurylysynyń beriktigin qamtamasyz etetin bolǵan. Ár tústiń mán maǵynasyn ashýda olardyń dúnıetanymynyń qanshalyqty keń bolǵandyǵyn ańǵarý qıyn emes. Myna tamashalap otyrǵan basqurdaǵy oıý-órnek sheksizdik belgisi – jer men kókti jalǵap turǵan aqjol ispettes.

«Dostyq» zaly

Erekshe nazardy qajet etetin taǵy bir zal – «Dostyq» kórme zaly. Ol 2014 jyldyń jeltoqsanynda nysannyń ashylýyna baılanysty Qazaqstan Halqy Assambleıasynyń 20 jyldyǵyna oraı bar sán-saltanatymen kelem deýshilerge qyzmet kórsete bastady.
Zaldyń ekspozıııasyn  jabdyqtaýda oblystyń barlyq derlik jıyrma etnomádenı birlestigi bir otbasydaı atsalysyp, eksponattardy jınaqtaýǵa  úlken qoldaý kórsetken. Olardyń negizin ulttyq kıimder, salt-dástúr men ulttyq mádenıet qamtylǵan ádebıetter, ydys-aıaq, turmystyq buıymdary jáne taǵy basqalary quraıdy.
Bul jerde atalmysh mádenı ortalyqtar jylyna birneshe márte tárbıelik mańyzy bar túrli mádenı sharalar da ótkizip turady. Sol arqyly ár ulttyń mádenıeti, salt-dástúrinen molynan habardar bolýǵa múmkindik bar. Jalpy adam balasyna qandaı da bir ulttyń salt-dástúrin, jol-joralǵysyn oqyp bilý, zertteý, sol halyqty jaqynnan taný eshqashan da artyq etpeıdi. Kerisinshe oı-órisiń keńip, jańa bilimge jol ashylady.
Endeshe Ádet-ǵuryp jáne salt-dástúr ortalyǵy ashylǵaly beri ótkizilip kele jatqan salt-dástúrdi nasıhattaıtyn eń eleýli degen is-sharalarǵa toqtalýdy jón sanadyq.
Naýryz-kerýen...
Shymkentte júrgen!
Bıylǵy Dońyz jylynda Naýryzdyń Naýryzy Shymkentte boldy. Megapolıs kóshelerinen buryn-sońdy bolmaǵan Naýryz-kerýeni ótti.
Tabıǵat rýhynyń, kóktem meıramy men qazaq halqynyń sán-saltanatyn beıneleıtin birneshe arǵymaqqa kúıme jegilip, kerýen jasaqtaldy. Saltanatty sherýge túrli etnos ókilderi, mádenıet qyzmetkerleri, qala jastary men turǵyndaryn qosqanda – barlyǵy 700-ge jýyq adam qatysty. Kerýen basyn bozingen bastap, attyly seri kisiler án salyp, ulttyq naqyshta kıingen abyz aqsaqaldar ańyz-ápsánalarynan áńgime aıtyp, ǵıbratty ánder oryndap, shaharymyzdyń kórikti jerlerin aralaýǵa baǵyt aldy. Ortalyq dırektory, mádenıet salasynyń úzdigi Jánibek Taǵaev óz sózinde Uly Jibek jolynda ornalasqan Shymkent shaharynan tuńǵysh ret bastaý alǵan bul sherýdiń mańyzy zor ekendigi, qala halqyna, qonaqtarǵa qýanysh syılaıtyn, jastarǵa kóshpeli órkenıettiń mán-mańyzyn kórsetetin bul shara aldaǵy jyldarda da jalǵasyn tabatynyn atap ótti. Naýryz alańynan bastalǵan saltanatty kerýenge aqsaqal ardagerler aq tilekterin arnap, batasyn berdi. Jınalǵan qaýymǵa Naýryz kóje, tabada pisken ystyq kúlshe nan jáne kúbiden alynǵan sary maıdan aýyz tııý buıyrdy.
Birinshi qatarda qos túıe, odan keıin kúımeler, attylardyń sońynan jastar qaz-qatar tizbektelip, «Aq búrký» rásimin ótkizý úshin dendrosaıabaqqa toqtady. Qala turǵyndaryna merekelik kóńil-kúı syılaýdy kózdegen kerýenshiler jol-jónekeı halyq ánderi men kúılerinen shashý shashyp, baýyrsaq taratty.
Ertede kóktem kelip, aǵashtar alǵash búrshik atyp jatqanda analarymyz jemis aǵashtaryna aq búrkıdi eken. Salt-dástúrdi jańǵyrtý maqsatynda erinbeı eńbek etken, Dıhan babanyń kıesi daryǵan jaqsy men jaısańdar jınalyp, aǵashtarǵa aq búrkidi. «Tabıǵatqa nár berip, tirshilikke sherý ber!» dep aq jaýlyqty analarymyz tilek tiledi.
Aıryqsha sán-saltanaty jarasqan kósh-kerýen sońynda Qazaqstan halqy Assambleıasy ǵımaratynyń aldyna taban tiredi. Arnaıy dastarhan jaıyp, qala turǵyndaryna Naýryz kóje taratyldy. Sondaı-aq túrki halyqtarynyń Naýryzdy toılaýdaǵy erekshelikterin aıshyqtaıtyn kórme men konerttik baǵdarlama jurtshylyqtyń nazaryna usynyldy.

Quda bola qalsańyz...
Jeti qyrdan asyp, quda bolý, jeti atadan ary qudandaly bolý bul eldigimizdiń, urpaq jalǵastyǵyna aparar ejelden kele jatqan jol.
Ádet-ǵuryp jáne salt-dástúr ortalyǵy Ordabasy aýdandyq mádenıet jáne tilderdi damytý bólimimen birlese ótkizgen «Quda bola qalsańyz» etnotanymdyq is-sharasy Arys jaǵasyndaǵy «Aýyl» demalys aımaǵynda ótti.
Qudalyqtyń kóneden jetken jón-joralǵylary – qamshy ilý, jaýshy jiberý, baýyzdaý quda, qandas quda, «baýyrdan tabaq júgirtý», tós qaǵystyrý, un jaǵý, qarǵybaý, tabaq tartý, quıryq-baýyr asatý, quda tintý, quda silký sııaqty kádeler men jol-joralǵylar qamtylǵan kórinis qudalyqtyń mán-maǵynasyn asha tústi.
Qudalasý – jekjattyq, týystyq qatynastarǵa bastaıtyn alǵashqy qadam. Ul erjetti. «Qosqulaq bala bizde bar, qasa sulý sizde bar, jekjat bolaıyq» degen nıette jigit ákesi bastaǵan qudalar kelip jón-josyǵyn jasap qamshy ilýi , ony qaıtarýy – ata-baba saltynda eki jaqtyń razy bolýy, bereke-birlikti buzbaýy, jaýshy keterinde qyz ata-anasynan úki (qarǵybaý) taǵatyn sátti kúndi belgileýi, oǵan qyz ata-anasynyń shege shapan kıdirip attandyrýy – «esigimiz olarǵa qashanda ashyq» degen kóńil kúıin ańǵartady. Bul jón-josyq adamdar arasyndaǵy qarym-qatynastyń aqyl-parasatpen sheshilýin meńzeıdi.
Baýyzdaý quda – qudandalyq saltynda jaqyndyǵy jaǵynan bas qudadan keıingi quda. Dástúr boıynsha jigit jaǵynan qyz aıttyra kelgen, baýyzdaý quda bastaǵan qudalyq adamdaryna arnaıy mal soıylyp, baýyzdaý qany quıylǵan bata aıaqqa eki jaqtyń sózin sóıleıtin bas qudalar naızalarynyń ushtaryn batyryp, qannan dám tatysqan. Mal baýyzdarda bata bergen qudanyń baýyzdaý quda atalýy osy jaıtqa baılanysty qalyptassa kerek.
Búginde otbasy qundylyǵyn, jastardyń shańyraq qurýdaǵy jaýapkershiligin nyǵaıtýda mundaı ǵuryptardyń máni zor.
Quda túsý saltynda umyt bolǵan kóne ǵuryptardyń mán-maǵynasyn qaıta jańǵyrtyp, ulttyq bolmysty kórsetýde mundaı sharalar búgingi taptaýryn, retsiz kirme dástúrlerden aryltady.

Qolóner – syrly óner

Qolónerdi nasıhattaý Ortalyqtyń negizgi jumystarynyń biri dese de bolady. «Qolóner – syrly óner» atty kórmege 15-ten astam sheber jınalyp, ózderiniń tól týyndylaryn, qazaqtyń ulttyq naqyshtaryn dáripteıtin túrli buıymdardy qala turǵyndaryna usyndy. Jergilikti qolóner sheberleri men zergerler, sonymen qatar temirden túıin túıip, sazdy sándi buıymǵa aınaldyrǵan has sheberler bas qosty.
Bul kórmeniń ereksheligi sol, qonaqtar ulttyq naqyshtaǵy kıimder men zergerlik zattardyń birneshe nusqasyn kórip, jip ıirý, kilem toqý sııaqty altyn qoldy sheberlerdiń de ónerin, buıymdaryn osy jerden tamashalaýǵa kýá boldy. Iaǵnı, qolóner sheberleri kelýshilerge sol jerde sheberlik saǵatyn ótkizdi.
Qazaqstan Sheberler odaǵynyӊ, Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi, Shymkent ýnıversıtetiniӊ doenti, qolónershi Bıbiajar Sımova osy kórmede hannyń qyzyndaı halqyna erkelep ári el anasy retinde jas býynǵa bar aqylyn aıtty. Bıbiajar Imanbekqyzy 2017 jyly Qazaqstan Qolónershiler odaǵynyń bas marapaty – «Has sheber» ataǵynyń ıegeri atanǵan. Kórmege óziniń qolynan shyqqan sómkeler, shashaqty-oıýly jıeksheler, qabyrǵalyq sándik gobelendermen qatar toqymalyq qurastyrmalaryn ala kelipti.
Bıbiajar apamyz sabaýdy sabap otyryp, jastarǵa óziniń qolóneriniń syryn ashty. – Sabaýdy sabaımyn, júndi tútemin, ony ıiremin, uryp, toqımyn. Sonyń arqasynda el, jer kórdim, Qazaqstan boıynsha has sheber atandym. Bári de eńbektiń arqasy. Bizdiń jastarymyzdyń ıyǵyna jalqaýlyq minip alǵan. Sol jastar eski ónerdi jalǵastyrsa deımin. Bizdiń kózimiz tiri kezde úırenip qalyńdar. Qazaqtyń qaı óneri de bolsa da, ómirge qajetti dúnıe. Qaı-qaısysy da aqyl-oıyńdy ósiredi, sabyrlyqqa úıretedi. Kóp kelinder qolda bar júnimizdi órtep jibere salady. Sony tútip, ıirip, toqysa balalaryna kıim, qalpaq, shulyq shyǵar edi. Mysaly, osy júnimizdi qytaılar, qyrǵyzdar shıkizat kúıinde satyp alyp, óndirip, qaıta ózimizge zat qylyp satyp jatyr, - dedi Bıbiajar Sımova.
Jún ıirýdiń tehnologııasy sheberdiń aıtýynsha bylaı. Birinshi maldyń júni qyrqylǵannan keıin shóp-shalamnan tazalaıdy, jýady, odan keıin týlaqtyń ústine salyp, sabaýmen sabaıdy. Qalǵan-qutqan qoqymdary astyna túsip, tazarady. Odan keıin taraqqa salyp, úıkelep, urshyqpen ıiredi.
Bıbiajar sheberdiń qoldan toqyǵan sómkeleri men gobelenderin Amerıkaǵa kórmege barǵanynda sheteldikter talap áketken kórinedi. Sheberlik saǵatynyń sońynda qolóner sheberi: «Meniń úıimde aýyldan da, qaladan da, daladan da kelip, sabaq úırenedi. Kelip, úırenem deseńder, esigim ashyq», - dep jastarǵa aǵynan jaryldy.

Júnnen jastyq jasady

Jupar Beısenova Amangeldiqyzy Qazaqstan Sýretshiler, Sheberler odaǵynyń múshesi, ulttyq naqyshta túrli buıymdar sheberi, qolónershi.
Alǵashqy eńbek jolyn ózi túlep ushqan Á.Qasteev atyndaǵy kórkemsýret kolledjinde oqytýshy qyzmetinen bastaǵan. 1993-2014 jyldar aralyǵynda osy kolledjdiń kórkem-toqyma bóliminde tapjylmaı 21 jyl oqytýshy qyzmetin abyroımen atqaryp, stýdentterge toqyma óneriniń qyr-syryn úıretip, jas urpaqtyń boıyna ulttyq ónerimizdiń nárin sińdirdi. Jupar Amangeldiqyzy 2015 jyldan bastap Túrkistan qalasyndaǵy balalar qolóner mektebinde oqytýshy qyzmetin atqaryp keledi. Búginde mektep oqýshylaryna toqyma ónerin, gobelen toqýdy, jalpy ulttyq qolónerdiń barlyq túrlerin úıretýde.
Qolónershiniń júnnen toqylyp, tigilgen qazaqy naqyshtaǵy beshpent, baıpaqtary, oıaly kilemderi, t.b. kelýshilerdiń nazaryn aýdarmaı qoımady. Al kıiz basý ónerinen jańa tehnologııa boıynsha kórsetken sheberlik saǵatynda merınos qoıynyń júninen kópshiliktiń kóz aldynda moıyn jastyǵyn jasady. Jupar Amangeldiqyzy dál osy qaýyn jastyqpen 2010 jyly IýNESKO qolónershileriniń kórmesinde «Sapa» belgisin alǵan eken. Qaýyndy tańdap alý sebebi, óńirimizde qaýynnyń kóp ósetindigimen baılanystyrdy.
Kıiz basý, alasha toqý sııaqty dástúrli tehnologııany ájelerimizden
jaqsy meńgergenmin. Al jańa tehnologııa boıynsha usaq-túıek buıymdardy jasaýmen aınalysamyn. Júnnen aksessýar, sývenırlik buıymdar, kıim-keshek, aıaq-kıim tigemin. Buryn ata-babalarymyz tek qana syrmaq, tekemet, kıiz, shı toqysa, qazir túrli kishigirim buıymdar jasaýǵa bolady, - dedi sheber.

Túskıiz toqyp kórsetti

Biz Túrkimenstanǵa qarap tańdaı qaǵyp júrsek, túrkimenstandyqtar bizdiń Beısbekovter otbasyna táń berip qarap, tańdanyp júr desedi. Bolat Beıisbekov halyqaralyq deńgeıdegi qolóner sheberi. Ol jasaǵan buıymdar búginde Qytaı, Reseı, Úndistan memleketteriniń kórme ortalyqtarynda keńinen tanylyp júr.
Bolat Beıisbekovtiń úıindegi jeti jan qazaqtyń qolónerin kásip qylyp, kópshilikke dáripteýde. Kileń sýretshiler jınalǵan otbasynda  túskıiz toqıdy, sýret salady, er-turman soǵady. Sheberlerdiń ushqyr qııalynan týyndaǵan árbir dúnıede qazaq halqynyń tyń tarıhy, salt-dástúri, ádep-ǵurpy úılesim tapqan. Máselen, qyz-kelinshekter  sheberhanada umyt bola bastaǵan  kıiz basý  men alasha toqýdy damytýda.  Júnnen jip ıirip, kilem toqıdy. Úırengisi keletinderge qazaqtyń shashaǵyn jasap kórsetedi. Ol úshin arnaıy kýrstar uıymdastyrylady eken. Tuńǵıyqta qalyp qoıǵan shashaqty dúnıelerdi sýyryp alyp, qazirgi zaman talabyna saı etip jasap shyǵarýda. Sondaı-aq kıiz basyp, kıim shyǵarady. Tabıǵı ónimnen jasalǵan syrt kıimder men úıde kıetin aıaq kıimderge de suranys artyp otyr.
Teri, kıiz, gobelen, keramıka, osynyń bárin otbasymyzben ıgerip
otyrmyz. Óz elimizde, tipti Reseıden, shetelden kelip úırenip jatyr. Qazaqtyń qolóneri qalyp ketpesin, keıingi jastar úırensin degen nıetimiz bar, - dedi Kúlásh Aıdarbekova. Qyzyǵýshylyq tanytýshylar bar bolsa, sheberler «qarjy jaǵyn kelisemiz» dep otyr.

Talbezerlikti kásip etken

Qoldanbaly aǵash sheberi, atbegi – Muhtarhan Atahan aǵashtan túrli-túrli buıymdar jasap shyǵarýda. Sývenırlik buıymdar, aǵash ydys-aıaqtan bastap er-turmanǵa deıin jasaıtyn sheber jan-jaqty. «Jigitke jeti óner de az, jetpis óner jetkilikti» demekshi, atqa minip, kókpar shaýyp júrgen aǵamyz búginde biryńǵaı qolónershilikke den qoıǵan.
Babalarymyz aǵashtan buıym jasaıtyn sheberdi talbezer dep
ataǵan. Men osy talbezerlikti kásip ettim. Eń baı, eń qunarly óner – qazaq óneri. Sheteldiń alba-julbasyna qyzyǵýdyń qajeti joq. Máselen, besiktiń túbegi pen shúmegi – Eýropa ýnıtazynyń atasy. Barlyǵyn baıyptaǵan babalarymyz balanyń tisi shyǵyp, aýzynan sýy aǵa bastaǵanda aǵash qasyq berip, ony tistetip, nárestege ońtaıly jolyn qarastyrǵan. Asty da aǵash astaýmen ishken. Sebebi, aǵash tabaq, qasyqpen ishken adamnyń aýzy kúımeıdi, - dedi kórmede sóz alǵan qoldanbaly óner sheberi.
«Atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan qazaqtyń qolóneri osyndaı sheberlerimiz barda ólmek emes. Ulttyq qolónerdi búgingi kúnde zamanaýı úlgide jalǵastyryp júrgen osy óńirdiń tanymal sheberleri, halyqaralyq dárejedegi sheberler óz kezeginde kórermenderge sheberlik saǵatyn ótkizip, jastarǵa óz ónerlerin úıretýden jalyqpaıtynyn jetkizdi. «Basty maqsat – jas qolónershiler men zergerlerdiń basyn qosyp, týyndylaryn kópshilikke tanystyrý bolsa, halqymyzdyń ulttyq naqyshtaryn dáripteıtin mundaı shara jergilikti qolónershiler men sheberlerdi qoldaýǵa septigin tıgizbek», - dep ortalyq dırektory, mádenıet salasynyń úzdigi Jánibek Abdanbekuly atap ótti. Osylaısha óresi bıik, órisi keń qazaq qolóneri osy kúni rýhanı jańǵyra tústi dep aıtsaq, qatelespeımiz.
Sońǵy sóz ornyna. Ádet-ǵuryp jáne salt-dástúr ortalyǵyn dástúrdi dáriptep júrgen dárýishke teńer edim. Dárýishke teńegenimiz, baǵzyda dárýishter túrki halyqtaryna ıslamdy nasıhattap, basqa eldermen rýhanı, mádenı baılanystar ornatýǵa úlken úles qosqan. Bul ortalyq ta qashan kórseńiz, salt-dástúrge qatystynyń bárine de uıytqy bolyp, eldi rýhanı jańǵyrýǵa uıystyryp júrgeni. Joǵaryda atalǵan mekeme uıymdastyrǵan negizgi-negizgi is-sharalarǵa ǵana toqtaldyq. Onyń syrtynda qanshama ulttyq qundylyqtarǵa, salt-dástúrge qatysty jıyndar ótip júrgenin, onyń bárin bir maqalanyń enshisine syıdyra almaıtynymyzdy da aıta ketýimiz kerek.
Qaladaǵy mektep, balabaqsha, túrli mekeme ujymdary ulttyq buıymdar men kıim-keshek, at ábzelderin, kıiz úı kerek-jaraqtaryn, t.b. qajet bolsa, osy jerden alyp, paıdalanady. Al buryn ulttyq buıymdy izdep tabý – qıynnyń qıyny bolatyn. Bizder, shymkenttikter, endi osyndaı dástúrdi dáripteıtin dárýish, ulttyq qundylyqtardy ulyqtaıtyn ustyny bıik ortalyǵymyzben qalaı maqtansaq ta jarasady!.. Maqtasaq ta!.. Bizge kelińiz!

 

Móldir KENJEBAI

Pikirler
Redakııa tańdaýy