Prozopagnozııa nemese joǵalǵan beıne

1471

Jaǵalaý mańynda uzyndyǵy beline sál jetińkiregen shashtary men keń etekti aq kóılegin jel ushyra oınaqtaǵan qyz jalǵyz tur. Oıyna áldene oralatyn sııaqty.

* * *

Aılyq túskenin estı sala oqý aıaqtap jumysqa kirgeli alǵashqy eńbekaqysyn alýǵa asyqqan ol jaqyn mańdaǵy bankomatqa jaıaýlata tartty. Neshe kúnnen beri sómkesiniń negizgi buryshynan turaqty oryn taba jaıǵasqan kartochkasyn saýsaqtaryn súńgitip jiberip taǵy bir tekserip qoıdy. Ishindegini dál qazir almasa aqshasy qaıta joq bop keterdeı-aq barynsha asyǵa tústi. Qarsy betten bankomat qurylǵysyna qaraı bettep kele jatqan boıy ortadan joǵarylaý kelgen, ústine qońyr kúrteshe kıgen, qoıý qara shashty aqquba jigitti baıqap, odan buryn jetýge tyrysyp, júrisin tipti jyldamdatty. Mine, bankomatqa da jetti. Jol boıy qolyna ustap daıyndap kele jatqan kartochkasyn ekrannyń sol jaq tómengi buryshyndaǵy jińishke syzyqqa salyp kep jiberdi. Biraq bári ol josparlaǵandaı bola qoımady. Qyrsyqqandaı qurylǵy kartochkany salǵan kúıi jutpaı turyp aldy. Shydamsyzdyq tanytyp qozǵalmaı turǵan kartochkany basbarmaǵymen ary ıterip qaldy. Bul joly jutýyn jutqanymen ekran túk bolmaǵandaı únsiz meńireıip tur edi. Ne til tańda, ne qupııa sóz jaz dep kórsetpegenin kórip, birdeńeni búldirgenin, búldirgende de qatty búldirgenin bile qoıyp ón boıynan sýyq ter burq ete tústi. Ne isterin bilmeı artqa burylǵany sol edi, jańa bankomatqa ózimen qatarlasa jetken jas jigit buǵan qadala qarap tur eken. Bárin baqylap turǵan bolsa kerek:

- «Joıý» túımeshesin biraz ýaqyt úzdiksiz basyp turyńyz, - dedi jymıyp. Ezýi jymıǵanmen kózderi miz baqpastan ótkirlene ushqyn shashyp sýyqtaý qaraǵandaı boldy. Tez arada qımyldaı qoımasyn bilse kerek. Jyldam aldyna shyǵyp ózi aıtqan aqylyn oryndaı bastady. Bir qyryndap sál aldyda turǵan beıtanystyń júzine tańyrqaǵandaı qadala qarap tur edi. Kenet qolyna, «minekeıińiz, endi ózi almaıynsha ary ıtermeńiz» dep kartochkasyn ustatyp jatqanyn biraq ańǵaryp, qysylǵan boldy. Júzi sondaı ótkir ári kózderi erekshe ushqyn shashyp turǵandaı kórindi. Naǵyz er jigitke laıyq minezdi túr dep oılady ishinen. Betpe-bet uzaq qarap turýǵa qaýqary jetpeı, kózderin taıdyryp áketti. Jańa ǵana osy jigitten buryn jetýge asyǵyp bankomatty qyzǵanǵanyn oılap ishteı birtúrli yńǵaısyzdana tústi. Daýysy shyǵar-shyqpas qana báseń únmen "raqmet" dep alǵysyn bildirip, alamyn degen aqsha da jaıynda qalyp, jónine kete bardy. Ketip bara jatyp kóńili birtúrli alaburtyp, bir júregine jaqyn adamynan alystap bara jatqandaı alabóten kúı keshti.

Sonaý bir kúngi kezdesýden keıin ońasha qalsa-aq boldy, oıyna sol qońyr kúrtesheli, sál ezý tarta sýyqtaý jymııatyn jigit orala beretin boldy. Keıde tipti sony oılaý úshin de ońasha qalǵysy keletindeı. Sondaı bir oıǵa shomǵanda óziniń eriksiz jymıyp otyrǵanyn baıqap qap, eshkim kórip qoımady ma eken dep qysyla aınalasyn lezde bir sholyp shyǵady. Onyń beınesin kóz aldyna elestetpegen kúni joq shyǵar, sirá. Biraq nege ekenin sonda da onyń bet-álpetin esine anyq túsire almaı áýrelendi. Janarynyń da ótkir ushqyndap turatyn erekshe ekenin kórgenimen anyq elestete almady. Tek shashy men qońyr kúrteshesi ıá, sosyn erekshe jaǵymdy ıissýy esinde qalypty.

Kún ótken saıyn oǵan degen yqylasy da aýa túskendeı. Ánsheıinde eń jek kóretin qońyr túsi de jyly túske aınalyp, mańaıynan únemi sol qońyr kúrtesheni izdep jaltaqtaıdy. Biraq kezdestirgeniniń birde bireýi oǵan uqsamaıtyndaı. Tal butaqtarynan áni-mini úzilýge shaq turǵan japyraqtardyń da kózdi alatyn qyzyl sarylaryna qaraǵanda, qońyr qoshqyl tústileri ystyq kórinetin boldy. Oıynda sol adammen jolyqtyrǵan taǵdyr ekinshi ret te kezdestirýi tıis degen bir senim bar.

Ánsheıinde de jazýǵa qushtar jany osy kúz kelgeli tipti shabyttana túskendeı. Jazyp bitken ár maqalalaryn redaktorǵa tabystamaıynsha kóńili kónshimeıtin. Búgin de sol sońǵy jazǵandaryn tıisti jerine tabystaǵannan keıin, keliskendeı qurbylarymen keshki serýenge shyqty. Qońyr jel ájepteýir mazasyzdana uıytqı soqqanymen asa salqyn emes edi. Kenet toqtaı qala jel soqqan jaqqa qaraı betin tosa kózderin jumyp tura qalyp "Ýa, qońyr jel! Búgin onymen kezdestirshi" dep tiledi ishinen. Onyń mundaı ersileý qylyqtaryna úırenip qalǵan qurbylary mán bere qoımady.

* * *

Saıabaq mańynda bir top jigit tur. Minezi birtoǵa tuıyqtaý ol únsiz. Kúndelikti tirshilikten ári aspaıtyn áńgimege aralasýdy qajetsiz dep sanaǵan. Qolyndaǵy shylymynyń taýsylǵanyn kórip, taǵy bireýin tutatpaq nıetpen tós qaltasyna qolyn salyp, qorabyn shyǵarǵany sol edi, osyny kútip turǵandaı taǵy eki jigit qolyn sozdy. Úlestirip bolǵannan keıin bularǵa anadaıdan jaqyndap kele jatqan úsh qyzǵa kózi tústi. Sol jaqtaǵy shashy uzyndaý qaratory qyzdy tanyp, qos saýsaǵyna qystyryp turǵan shylymyn tutatpastan kastıýminiń tós qaltasyna qaıta súńgitip jiberdi. Janyndaǵylar nazary basqa jaqqa aýyp turǵanyn baıqap, bir qaǵytyp qaldy. Qyzdar jaqyndady-aý degende qarsy aıańdap, dál sol qyzdyń aldyna baryp toqtady.

- Qalaısyz? – dep júzine qadala qaraı  kúlimsiredi. Biraq qyz úndegen joq. Ol da betine tesile qaraǵan kúıi lám demesten burylyp óte shyqty. Artynsha bir top qarǵa qarqyldaı kóterilgendeı dostarynyń kúlkisi shyqty. Qashanda ózin saq ári ór ustaıtyn bunyń dostarynyń aldynda alǵash ret kúlkige qalýy edi. Súkimsiz kúlkilerdiń arasynan ketip bara jatqan qyzdardyń qurbysyna jazǵyra sóılegenderi emis-emis estiledi. "Kórermiz" dep qoıdy ishinen.

Arada biraz ýaqyt ótti. Ol joq. "Eń sońǵy óletin - úmit" degen sóz sirá, ras sııaqty. Ony kezdestirsem degen úmiti áli sóngen joq. Sol qońyr kúrtesheni. Sońǵy kezderi keı tanystarynan amandaspastan kórmegensip óte shyǵasyń degen syndy shaǵym da estı bastady. Sonyń bárin aınalyp kelgende únemi oıda júretindiginen, durysy sol qońyr kúrtesheni oılap júretindiginen dep topshylady. Endigide saq ári oıyn jınaqtap júrýge bel býdy. Sonda da tanystarynyń aıtatyndaıy bar sııaqty, jaqyn qurbylarynyń ózin keıde birden tanı almaı qalatyn.

Japyraq ataýly túgel tógilip, tal butaqtary jalańashtanǵan qońyr salqyn qarashanyń alǵashqy qary da jaýdy. Japalaqtap jaýǵan aq qar ómirine ózgeris ákeletindeı árbirin tosyp qalýǵa umtylǵan jas balasha qos alaqanyn tosady. Kenet basynyń oń jaǵy ıne suqqandaı dyz ete tústi. Arada ýaqyt ótkende taǵy da sekýndqa jeter-jetpes bireý ıne suǵyp, qaıta sýyryp alǵandaı aýyrsyndy. Esine tústi. Byltyr da dál osylaı aýyrǵany. Tezirek úıge jetip alýdy oılady. Biraq jyldam júrgen saıyn toqtaýsyz borap jaýǵan aq qardan álde basynyń aýyrǵanynan áıteýir kóz aldy tumandanyp keledi...

Kirpikterinniń ústinen bireý tas bastyryp qoıǵandaı kózderin ázer ashty. Eń alǵash kózine túskeni bilegine ıne arqyly jalǵanǵan ishinde móldir tamshylar syrǵanaqtaǵan sıstema toǵy. Bastapqyda munda qashan, qalaı tap bolǵanyn esine túsire almaı biraz áýrelendi. Palataǵa dybys shyǵarmastan jeńil basa kirgen meıirbıke oıanǵanyna qýanǵanyn bildirip, turýyna járdemdesip jatyr. Baǵanaǵydaı emes denesi jeńildep qalǵandaı ózin erkin sezindi. Palata syrtynda óziniń oıanýyn tosyp otyrǵan qurbylaryn kórdi. Kóp kórmeı saǵynysqan adamsha talasa qushaqtaı jóneldi. Meıirbıke qurbylarynan keshirim ótingendeı sypaıy ǵana ózin dárigerdiń kútip otyrǵanyn aıtyp esigine deıin shyǵaryp saldy. Dáriger orta jasqa endi shyqqan, tolyqsha kelgen kózildirikti aq sary er adam eken. Ózin tolyq tanystyrǵannan keıin bunyń aty jónin atap, otyr degendeı basyn ızeı oń qolymen qarsy oryndyqty nusqady. Aldyndaǵy retteýsiz jatqan kóp qaǵazdardy shetke ysyryp qoıyp, tek bireýin ǵana naq aldyna qoıǵan kúıi oılanǵandaı saqalsyz ıegin sıpap únsiz otyr. Tek birer mınýttan keıin jańaǵy qaǵazdy endi oqyp bolǵan adamsha basyn kóterip, suraǵyn bastap ketti:

- Basyńyz naqty qaı kezden bastap aýyrýshy edi?

- Bir aıǵa jýyqtady ǵoı deımin. Sosyn byltyr da osyndaı ýaqyttarda bir aıdaı aýyrǵany bar.

- Mmm túsinikti. Jaqyndaryńyzdan, tanys adamdaryńyzdan áldekimdi tanymaı qalǵan kezińiz bolady eken. Qurbylaryńyzdan da biraz aqparat alyp edim.

- Iáá... Ondaı kezder bolady. Sońǵy ýaqyttarda ásirese qattyraq bilinip júr.

- Prozopagnozııa degendi estýińiz bar ma?

- Jo-oq. Ol ne?

- Prozopagnozııa – mıdaǵy aqaýlyqtan bolatyn, adamdardyń túrin ajyrata almaıtyn aýrýdyń bir túri. Onyń paıda bolý sebepteri árqalaı. Qandaı da bir soqqy alǵannan nemese týmysynan da bolýy múmkin. Iaǵnı mıdyń adamnyń bet álpetin tanýǵa jaýap beretin oń jaq samaı bóliginde isiktiń paıda bolýy. Tomografııa nátıjeleri sizde týmysynan paıda bolǵan túrin kórsetip tur. Sheteldegi aqparattardyń bárin derlik qarap shyqtym. Alaıda bul áli de tolyq zerttele qoımaǵan óte sırek kezdesetin aýrý túri. Álem boıynsha nebári eki paıyz ǵana adamda kezdesedi. Sol sebepti bul álige deıin emdelmeıtin aýrý túrine jatady.

- Qyzyq eken. Sondaa... sonda endi ne bolady?

- Kóp nárse ózińizge baılanysty. Bul aýrýdan jazyla almaısyz. Biraq tilin taýyp amaldap ómir súrýge bolady. Ýaqyt óte kele jaǵdaı qıyndaýy múmkin. Sol sebepti bizden kómek – tek úıretý. Mysaly múlde kórmeıtin soqyr adamdarda estý qabileti, sezimtaldyq joǵary bolady. Jaqyndaryn aıaq basqan dybysynan, daýsynan, tipti deminen tanýǵa mashyqtanǵandar bar. Sol sııaqty sizdi de adamdardyń júris-turysyn, shash úlgisin, kıimderi, daýsy tipti úırenshikti jargon sózderi sııaqty qandaı da bir erekshelikterin jattap alýǵa úıretý kerek. Sondaı-aq múmkindiginshe tanymaıtyn kópshilik ortaǵa barmaýǵa, ondaı ortada jumys jasamaýǵa keńes beriledi. Janyńyzda senimdi tanysyńyz bolmasa jalǵyz júrý qaýiptirek. Máselen bireý sómekeńizdi urlasa, ne zábir kórsetse qylmyskerdi tanı almaı qalasyz. Sol sebepti óte saq júrgenińiz abzal.

- Qyzyq eken...

- Iá, bul qarapaıym adamdardy bylaı qoıǵanda, dárigerlerdiń ózine de tańsyqtaý dúnıe. Sondyqtan men siz úshin arnaıy aǵylshyn tilindegi aqparattardy zerttep, jeńildetýdiń jolyn qarastyratyn bolamyn. Al sizge jańa aıtqanymdaı mańaıyńyzdaǵy, jańa tanysqan adamdardy zerttep, erekshe qabiletin jattaýǵa tyrysýyńyz kerek. Alaıda aýrý qatty asqynyp-asqynbaıtyny ázirge belgisiz. Qatty asqynǵan jaǵdaıda adam aınadaǵy óz beınesin de tanymaı qalady.

"Adam aınadaǵy óz beınesin de tanymaı qalady, tanymaı qalady, ta-ny-maı..." Jan-jaǵyna qaramastan aýrýhananyń uzyn dálizinen dárigerdiń aıtqan sońǵy sóılemin kúbirleı qaıtalap keledi. Sodan keıin oıyna birden ol oraly. Sonda men ony osy ýaqyt aralyǵynda bir emes tipti birneshe ret kórip, janynan ózim qaramaı ótip ketýim múmkin eken ǵoı degen sýyq oı kep ketti basyna. Bálkim, bálkim ótken joly saıabaqta aldyma kelip amandasqan jigit sol bolsa she? Qudaı-aý, rasymen de sol bolýy múmkin ǵoı! Eger ol bolsa maǵan qatty renjigen de bolar. Meni ózinshe, kókirek bireý eken dep oılap qalǵan da shyǵar. Osyndaı oılarmen arpalysyp aýrýhanadan shyqqan kúıi saıabaqqa qaraı jalǵyz bettep keledi. Endigide qońyr kúrtesheni sanasynan múlde óshirýge, jaltaqtap ony izdemeýge ýáde etti. Qudaıdan da ár tań saıyn onymen jolyqtyrshy dep duǵa tilemeıtin boldy. Ony kezdestirgen kúnde de beınesin qaıta joǵaltyp alatynyn, al ol únemi qońyr kúrteshesin ǵana kıip júrmeıtinin oılady.

Túski úzilisten keıin shólirkep sý ala qoıayn dep dúkenge kirgen. Shaǵyn dúkenniń ishinde adam kóp. Kezek alýǵa kassa mańyna taıady. Qarsy aldynda osydan úsh aı buryn jolyqqan qońyr kúrtesheni kórdi. Sol! - dedi ishinen tańyrqaı. Tup-týra, sol! Biliner-bilinbes jip izimen órnektele túsken syzyqtaryna deıin tanydy. Ol ary qarap turǵan edi. Ondaı kúrteshe jalǵyz sonda ǵana emes shyǵar degen oımen taǵy jaqyndaı tústi. Tanys ıis. Átiriniń ıisi! Qudaı-aý, bul rasymen de sol ǵoı! Sol! Naq sonyń ózi! Endi oıynda múlde kúmán qalmady. Qobaljyǵanynan aıaq-qoldary dirildep, ne isterin bilmedi. Sál qozǵalsa boldy býyndary ustamaı qulap qalatyn sııaqty. Júreginiń dúrsilin jaqyn turǵan ol estip qoıardaı-aq qysyla tústi. Kenet ol artyna qarady. Beıtanys júz. Biraq shashy sondaı qoıý qara shash. Tek túrin alǵash kórip turǵandaı. Kózi de sondaı ótkir, biraq basqasha. Ózine bajyraıa qaraǵanyn baıqasa kerek, ol da buǵan qadala qarap jymıyp tur. Jymıǵany qyzyq, júzi sýyqtaý. Kózderi kúlmeıtindeı.

- Sálem!

- Sá-álem.

- Meni esińizge tústim be aqyry?

- Bi-iz tanyspyz ba?

- Olaı deı almaımyn, biraq jolyqqanymyz anyq. Umytýyńyz múmkin emes. Bankomatqa qatysty kishigirim jaǵdaı oryn alǵan. Sodan keıin de birneshe ret kórdim, tipti kózińizdiń qyryn da salmaı ótesiz. Aldyńyzǵa baryp amandasýǵa saıabaq mańyndaǵydaı uıatqa qalarmyn dep batpaı júrdim. Mine, búgin ózińiz aldymnan shyǵa keldińiz.

- Keshirińiz, meni bireýmen shatastyrdyńyz-aý deımin. Men sizdi múlde tanymaımyn, - dedi de keri burylyp qolyndaǵy sýdy qaıta tońazytqyshqa salyp syrtqa atyp shyqty. Artynan ol qaıta qýyp kelerdeı júgirip keledi. Tek qatty entigip sharshaǵanyn sezgende artyna bir ret burylyp qarady. Birshama alystap ketipti. Jol jıegindegi bir oryndyqqa kelip qos qolymen betin basa otyra ketti. Aýzyna kelgen kermek dám men betine qolynan juqqan dymqyldan jol boıy jylap kelgenin sezdi. Ózegin bir ókinish órteıtindeı. Qansha ýaqyt Táńirden tilep qııalynda kútken adamyn dál aldyna kelgende ony basqasha qarsy aldy. Ańsap kútken adamnyna tanymaımyn dep ótirik aıtty. Sol úshin ókinedi. Basqa amaly da joq edi. Oılap qarasa Qudaıdan tek ekinshi ret kezdestirýin ǵana tilep júripti ǵoı, basqasyn emes. Sol úshin ony jazǵyra almaıdy. Onyń beınesin sanasynda báribir joǵaltyp alatynyn oılady. Mine, qarǵys atqyr! Qazirdiń ózinde onyń beınesi esinde joq. Ol onyń beınesin taǵy da joǵaltyp aldy... Esinde qalǵany taǵy da sol baıaǵy qońyr kúrteshe ǵana.
Osylaısha órmekshiniń toryndaı kóriner-kórinbes názik qyldaı úmit te aqyry úzilip tyndy.

* * *

Jaǵalaý mańynda uzyndyǵy beline sál jetińkiregen shashtary men keń etekti aq kóılegin jel ushyra oınaqtaǵan qyz jalǵyz tur. Oıyna áldene oralatyn sııaqty. Kózinen ıegine qaraı syrǵanaı tamshylaǵan jas qolyndaǵy kishkene domalaq aınanyń betine tamdy. Aınany joǵary kótere berip edi dirildegen jalǵyz tamshy lezde syrǵanap ketti. Júzine taqap qarady. Óz túrin alǵash ret kórip turǵandaı tańyrqaı betindegi ár usaq daqtar men syzyqtaryna deıin anyqtaı qarap, «Joq! Men emes, bóten, bóten!» dep qaıtalap aınany sýǵa laqtyryp jiberdi. Aınany abaısyzda tastap jiberip, qaıta alǵysy kelgendeı ózi de artynsha qolyn soza sýǵa sińip kete bardy.

* * *

Bir aptadan keıin qalalyq gazetten sol gazette tilshilik qyzmet atqarǵan jıyrma bir jastaǵy marqum bolǵan boıjetken týraly estelik maqala jarııalandy. Maqala sońynda boıjetkenniń "Men onyń beınesin taǵy da joǵaltyp aldym" dep bastalatyn sońǵy aılarda jazǵan kúndeliginen úzindiler berilipti. Sýrettegi súkimdi kelgen qaratory qyzdy birden tanyp gazetti qolyna alǵan qońyr kúrtesheli jigit oqı bastady.

 

Nurshat ERSAIYN,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy