Sýretker hám kúresker

3074

Qazaq teatr ónerin álemdik deńgeıge kóterip, mártebesin aspandatqan, sahnalyq sheshimderiniń tereńdigimen jańashyl rejısser atanǵan, tek sahnada ǵana emes, kúndelikti ómirde de belsendi saıasatker retide tanymal, Jańaózen munaıshylaryn qorǵaǵany úshin túrmege jabylyp, shet el asýǵa májbúr bolǵan Bolat  Manashuly Atabaev aramyzda aman júrse 2022 jyldyń 14 sáýirinde ardager jasy 70-ke  keletin edi.

Zamanymyzdyń jarqyn, asa talantty rejısseri Bolat Atabaev óziniń sahnaǵa degen qaıtalanbas mánerimen, kórermendi tánti etken erekshe qoıylymdarymen tanymal tulǵa bolatyn. Onyń qoıylymdary kórermenin tańdandyryp, tamsandyrýmen qatar, keıbir dúnıeleri talas-tartys týdyryp, kórermenge oı salýmen erekshelenetin. Mysal retinde, keń kólemdi, saltanatty, kóp tulǵaly, epıkalyq «Abylaıhan», jalpy teatr áleminde de, kórermender arasynda kóp aıǵaı-shý týdyrǵan «Kókbóri», tereń, oıly, «qaıǵyly kúlkige» negizdelgen «Kempirler soty», bir tulǵany bes akter oınaıtyn «Almatylyq Mılford hanym» t.b. dúnıelerdi ataýǵa bolady. Al «Zulymdyq pen mahabbat» qoıylymynda  Atabaev tulǵany joıý tehnologııasyn, bılikke jetý jolyndaǵy kúrestiń, qýlyq pen sumdyq ádisterin asha túsedi.  Ol jańashyl rejısser retinde Abaıdyń «Qara sózderi» negizinde «Jumbaq jan» sımvoldyq dramasyn jáne  opera-mıýzıkl janryndaǵy «Qyz Jibekti» qoıylymyn sahnalap kórermendi tań qaldyryp, teatr synshylaryn shýlatqan tulǵa. Allanyń nazary túsken teatr ustazy retinde ol, ulttyq rejıssýradaǵy óz stılin qalyptastyrý jolynda tynbaı eńbek etti. Ókinishke oraı, ol armanyna jete almady. Úlgirmedi. Ashyǵyn aıtsaq, bılik múmkindik bermedi.

Bolat Atabaev tek sahnada ǵana emes, kúndelikti ómirde de shyndyq, aqıqat, ádilet úshin kúresker retinde tanymal azamat. Ol jarty jylǵa sozylǵan Jańaózen munaıshylarynyń el basshylyǵyna degen narazylyq   ereýilin qoldap, solardyń qatarynda boldy. Jeke basynyń ómirine qaýyp tóngenine qaramastan, ereýilshilerdiń quqyǵyn qorǵaýdan sharshamady. Halyqaralyq birneshe tildi jetik biletin Bolat,  Qazaqstan bıliginiń zańsyzdyqtarymen álem jurtshylyǵyn úzbeı tanystyryp otyrdy. Erekshe batyldyq, kúreskerlik, azamattyq pozıısy úshin, ar-ojdan qurbany retinde Nazarbaev rejıminiń túrmesinde de otyryp shyqty.

Al endi ómir jolyna keletin bolsaq, dıplom jumysyn jazyp júrgen stýdent Bolatty Qazaq óner akademııasynyń basshylyǵy Temirtaý qalasyndaǵy Nemis drama teatryna jiberedi. Bul teatr ana tilin bilmeıtin, ol tilde sóılemeıtin, nemis tilin túsinbeıtin  jandar úshin, kúshtep, zorlap til úıretý quraly retinde dúnıege kelgen teatr bolatyn. Árıne mundaı jaǵdaı úshin akterlerdi kinalaýǵa bolmaıdy. Bul patshalyq, keıinnen Keńestik quıtyrtqy, zalymdyq saıasattyń bir kórinisi ǵana dep uqqan jón. Árıne, akterlerge ana tilin úıretýmen  arnaıy muǵalimder shuǵyldanǵan. Degenmen, sábı kezinen  qanyna, mıyna sińbegen tildi meńgerý akterler úshin óte qıynǵa soǵady. Árıne,  ýaqyt óte kele  olar tildi túsine bastaǵan, biraq ana tili retinde jan-tánimen qabyldaı almaǵan. Bir tańdanarlyq jaǵdaı, kórermenderdiń  bul teatrdy, o bastan aq jyly qabydaýynda. Onyń sebebi bul teatr, elimizdiń basqa óner ordalarymen  salystyrǵanda múldem tabıǵaty bólek dúnıe bolatyn. Munda Lermontov teatryndaǵydaı sahnada «úzilip» án salmaıtyn, Áýezov teatryndaǵydaı «qajetti qajetsiz kóz jasyn kóldetpeıtin». Sondyqtan osy negizde, munda eksperımentaldyq nemese shaǵyn halyqtyq teatr qurýǵa ábden bolatyn. Osy teatrǵa arnaıy joldamamen jiberilen stýdenttiń dıplomdyq jumysynyń taqyryby  Frıdrıh Shıllerdiń  «Mahabbat pen zulymdyǵy» bolatyn. Óziniń, ázil-shyny aralas aıtýy boıynsha, qoıylym: «Jalpy mahabbat jaıly bolyp shyqty. Odan ózgege meniń talantym da, kásibı órem de, bilimim de jetpedi» -dep kúlip otyratyn.

Al is júzinde stýdent-rejısser Atabaev, ómirde qyzmetke, joǵary laýazymǵa, taqqa talasýdyń neshe túrli quıtyrtqy joldary men qandy  qasap kúresin tamasha beıneleıdi. Dekoraııa retinde sahnaǵa ol úsh oryndyq qana qoıady. Búkil qýlyq — sumdyq, talas- tartys, aıǵaı-shý osy úsh oryndyqqa myqtap jaıǵasý múmkindigi tóńireginde órbıdi. Dál osy jaǵdaı, kúni búgin de ózekti másele emes dep aıta alamyz ba?

Bir qyzyǵy, Prezıdent pen Krým ózara tek orys tilinde sóılesedi. Onysy tóńirektegi qazaq tildi qara halyq túsinbesin degeni. Al búginde Prezıdentimiz bastap, Parlamentimiz qoshtap, Úkimetimiz jalǵastyryp, jergilikti ákimdikter qolpashtap, negizinen qaı tilde sólep otyr?!…  Saıyp kelgende bárisi-bárin óte tamasha túsinedi. Al biraq is júzinde, orys tildi qazaqtar belgili dárejede basqashalaý bilim alǵany jasyryn emes. Sol sebepti olardyń bılikke jetý jolyndaǵy kúres ádisteri ózgeshe, qulyq-sumdyǵy mol.

— Osy qoıylymym arqyly, men neni meńzep otyrmyn degen sýraq qoıady? –  rejısser Bolat.

-Oppozıııa da, Olımp basynda otyrǵandar da, tómende júrgender de, — bári, taq úshin, bılik úshin talasýda. Olardyń bári, tek bıliktiń shyńyna jetkende ǵana, ómirdi, turmysty, qoǵamdy ózgertý múmkindigin alatynyn alǵa tartady. Al men, basqasha oıdamyn! Búginde, aldymen halyqty óz ishindegi jaýmen kúresýge jumyldyrý kerek! Adamdarda, azamattarda Ózine jáne ómir súrip otyrǵan Qoǵamyna degen nemquraılylyq bolmaýy kerek. Erte dúnıedegi Greııada «ıdıotıs» dep «qoǵam ómirinen tys qalǵandy», «qańǵybasty»  ataǵan. Saılaýǵa daýys berýge barmaısyń ba – «ıdıotıs», qoǵamdyq máseleler qyzyqtyrmaı ma — «ıdıotıs». Búginde biz, qazaq qoǵamy  túgeldeı  ıdıotısterge  aınalyp otyrmyz. Óıtkeni bılikke de, sotqa da, parlamentke de senbeımiz. Búginde biz halyqty óz kúshine, óz múmkindigine sendirý jolynda eńbek etýimiz kerek. Sol sebepten de meniń tańdaýym «Mahabbat pen zulymdyq» dramasyna  tústi – deıdi Atabaev.

Sonymen Bolat Manashuly Temirbek Júrgenov atyndaǵy Óner akademııasyn támámdaǵan soń  eńbek jolyn Nemis drama teatrynan bastaıdy. Ár jyldary Muhtar Áýezov atyndaǵy  akademııalyq qazaq drama teatrynda qyzmet etti. Onyń ómirbaıany Almatydaǵy koreı, uıǵyr teatrlarymen de tyǵyz baılanysta eńbek etkenin beıneleıdi. «Aqsaraı» jastar mıýzıkl teatrynyń negizin qalady. Árıne, onyń álemdik dárejedegi tanymal rejısser bolyp qalyptasýy men tanylýynda  Nemis teatrynyń mańyzy erekshe: «Men úshin nemis teatrynan ketý óte aýyrǵa soqty. Óıtkeni – bul meniń alǵashqy teatrym, alǵashqy mahabbatym!» — dep jazdy rejısser keıinirek.

Bolat Atabaevtyń jasaǵan dúnıeleriniń bárin tizip shyǵý múmkin emes jáne onyń qajeti de joq shyǵar. Tek onyń sahnalaǵan dúnıeleriniń basym kópshiliginiń qaı elde, qaı jerde bolsa da óte joǵary deńgeıde baǵalanǵanyn atap ótken jón. Sol qoılymdar oǵan álemdik tanymaldylyq pen úlken syı-qurmet alyp keldi. Degenmen,  rejısserdiń óz týyndydaryna qashanda erekshe syn kózimen qarap, eshbir dúnıesine kóńili tolmaı ketkeni de aqıqat. Biz dostary, onyń shyn máninde óte joǵary sapaly dúnıelerine tańdanyp, shattanyp, maqtanyp pikir aıta bastaǵanymyzda ol qolyn bir aq siltep: «Ónerdegi eń tamasha jol: jasaǵan sátte umytý!» -dep tyıyp tastaıtyn.

Belgili bir dárejede akterlardyń baǵynynshty  jandar ekeni barshaǵa aıan. Olar qoıýshy rejısser men pesa avtorynyń oı-túsinikterin sahnada beıneleýshiler. Eger akterdiń ishki áleminiń kamertonyna saı rejısser kezdesse ol akterdiń baǵy. Bul ásirese sahnaǵa jańa shyqqan jas áritster úshin óte mańyzdy. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda akterdiń talanty, baǵy ashylmaı, ómir boıy jáı oryndaýshy deńgeıinde qalyp qoıý qaýpi bar. Sondyqtan rejısser men akterdiń ózara araqatnasy jaıly áńgime óte  mańyzdy másele. Atabaevtyń áriptesteri men ártisteriniń jazǵan  estelikteri onyń tek kásibı rejısser ǵana emes, úlken júrekti azamat ekenine kóz jetkizedi.

Bolat Qazaq teatry ónerine kóptegen jańalyq, ózgeris, serpilis alyp kelgen rejısser. Onyń  qashanda sahnadaǵy birkelkilikke, uqsastyqqa, kóshirmege jany qas bolatyn. Keıde sol birkelkiliktiń sheksiz kóshirmelerin kórgende, ábden jany qysylyp: «Sen Abaıdyń barlyq jerde turǵan sýretterinen basqa obrazdy, kóz aldyńa keltire alasyń ba? Al, qyz Jibekti she?» — dep suraıtyn.

Bizdegi tarıhı tulǵalardyń basym kópshiligi  ábden  standarttalǵan,  taptyq suryptaýdan ótken jandar. Al olardan basqalaryna jol berilmeıdi. Olaı bolsa bizdiń, aqyl-oıymyz, túsinik-tanym júıemiz de standarttalyp bir qalypqa túsirilgen bolyp shyǵady.  Bul túbinde tyǵyryqqa aparatyn jol. Sondyqtan Atabaev aqyl-oıǵa qoıylǵan tyıymdy buzyp — jaryp, kúl — talqan etip uly ǵulama Abaıdy,  sulýlyqtyń sımvoly Qyz Jibekti zamanaýı damýdyń dańǵyl jolyna shyǵardy.

«Jumbaq jandy» sahnalaý nátıjesinde ol qazaq teatryna shynynda da jańa izdenis ákeldi. Ol — sımvolıkalyq drama. Sımvolıkalyq dramada únsizdiktiń, qımyldyń, árekettiń ózi aıǵaıdan ay. Óner tek óner ǵana emes, úlken ómir tolǵamy bola alatynyn dáleldedi. Drama maqsaty — álemdik órkenıettegi qazaq teatrynyń ornyn tabý. Abaıdyń «Qara sózderi» Fransýa Marı Volter, Jan Jak Rýsso, Ian Amos Kamenskıı sııaqty oıshyldardan mura bolyp qalǵan álemdik deńgeıdegi moralıstik shyǵarmalar qataryna jatady. Atabaevtyń maqsaty osy dúnıeni úlken ıdeıa deńgeıine kóterý. Demek rejısser teatr ıdeologııasynqalyptastyrý jolynda ter tókti deýge ábden bolady. Teatr sezimge áser etip kúrsintip ne kúldirip, shyǵa bere umyt bolatyn  qubylysy emes, sanany silkintip tereń iz qaldyratyn, qoıylymnan keıin de kópke deıin tolǵanysqa túsiretin ıdeıa bolýy kerek –dep tujyrymdaıdy Bolat. Shynynda da «Jumbaq jandy» kórgennen keıin kóptegen suraqtar týyndaıdy.

Meniń Abaıym qandaı? Sizdiki she? Ártis qaı Abaıdy oınady? Rejısser túsinigendigi Abaı qandaı? Abaı degende neni túsinemiz? Ol qaǵıda ma? Pende me? Paıǵambar ma? Ol óz halqyn súıe me? Súıse nege ony sonshama synap-mineıdi, kemshilikterin aıamaı áshkereleıdi? Súımese nege jany tolǵanady, kúızeledi? Abaıdy taný qajet pe, álde oǵan tabyný qajet pe?

Al uly Hákim kópshilikke usynǵan dúnıeler áli ádetke aınalmaǵan, sanaǵa sińbegen, elge túsiniksiz, jańalyqtar. Salt-dástúrdeı tereń tamyry, qoǵamda súıener negizi, qoldaýshysy, qorǵaýshysy bolmaǵandyqtan ol áli álsiz, nanymsyz, bolashaǵy bulyńǵyr dúnıe. Tipti keleshekte onyń nege alyp keleri, nemen tynary da belgisiz. Jańalyqqa úrke qaraý, ony aıyptaýǵa beıimdilik qaı zamannyń da ámbebap zańy.

Bir joly men Atabaevqa onyń sahnalaǵan «Jumbaq janyn» kórgen keıbir áriptesterimniń qoıylymdy onsha túsine qoımaǵandary jóninde aıttym. Sondaǵy rejısser dosymnyń jaýaby bylaı boldy:

-Meniń qoıylymymnyń talas-tartys, pikir alshaqtyqtaryn týǵyzǵanyna óte qýanyshtymyn. Túsinem, spektaklderimniń negizgi ereksheligi kórermenniń sanasyna  salmaq salý. Oılandyrý. Al naqty «Jumbaq janǵa» keletin bolsaq sahnada naqty adamdar, tulǵalar, akterler emes sımvoldar  áreket etedi. Sondyqtan mende spektaklde úsh Abaı bar: Abaı adam, Abaı aqyn, Abaı sımvol, ıaǵnı, dálirek aıtsaq Abaı – jalaý, Abaı – uran, Abaı – eskertkish. Sondyqtan da bul qoıylym sanaǵa salmaq salady, oıǵa batyrady, izdenýdi talap etedi, renjitedi ne qýanyshqa bóleıdi. Mine teatrdyń negizgi qyzmeti osy! Sondyqtan dál osy qoıylymda   realızm, romantızm, sıýrrealızm, absýrd  sııaqty asa mańyzdy prınıpteri júzege asyrylǵanyn atap ótken jón.

Bizdiń túsinigimizshe, bul qoıylymdaǵy rejısserdiń negizgi maqsaty uly Abaıdyń  «Qara sózderin» úlken Ideıa deńgeıine kóterý bolatyn. Sondyqtan, ǵylymı tilmen aıtqanda, Bolat Atabaev atalǵan spektaklinde Qazaqstannyń teatrlyq ıdeologııasyn qalyptastyrýbaǵytynda eńbek etkeni baıqalady. Onyń túsiniginde teatr kelip-ketip, kúlip-oınap, kóńil kóterip zaldan shyqqan bette kórgenin umytatyn jer bolmaýy kerek. Teatr kórermenniń keýdesi men júreginen, aqyl – oıy men  sanasynan tereń oryn alatyn Ideıa bolýy kerek.

Bolat mekteptegi qazaq tili men ádebıetiniń muǵalimi Isjan Álibekov aǵasynyń: «Balalar, Abaıdyń – qazaqtarǵa berilgen   tamasha múmkinshiligi ekenin eshqashan umytpańdar!» — dep otyratynyn jıi eske alatyn. «Al siz Abaıǵa qalaı keldińiz?» — degen suraqqa, rejısser: «Abaıǵa kelmeý múmkin emes. Oıly, aqyldy, sheshetin máseleleri kóp jan. Myna qoǵamda ómir súrip ony túsingisi jáne ózgertkisi keletin jan — Abaısyz eshteńe de tyndyra almaıdy. Abaı oǵan kómekke keledi. Men, Abaıǵa qalaı kelgenimdi bilmeımin. Biraq, biletinim, Abaıdyń ózi maǵan keldi.»-dep jaýap beredi.

Kóptegen zamandastary Bolat Atabaevty  orasan úlken teatr qaıratkeri jáne ustazy dep biledi. Bul árıne naǵyz shyndyq. Osyny moıyndaı otyryp kezinde, onyń qarjy máselelerine baılanysty, óz eńbegi men aqyl-oıynyń tamasha jemisi «Aqsaraı» mıýzıkl teatryn jabýǵa májbúr bolǵanyn úlken qynjylyspen eske alamyz. Kileń jastardan quralǵan bul teatr «Qyz Jibek», «Mýha», «Zulymdyq pen mahabbat», «Mahabbat araly» qoıylymdary úshin Ashhabadta, Shymkentte, Almatyda ótken  halyqaralyq teatr óneri festıvaldarynyń jeńimpazy bolǵany barshaǵa málim.

Atalǵan asa kúrdeli janrdyń  akterlary orasan úlken dramalyq talant ıeleri edi. Olar án sala bilýmen qatar, tamasha gımnasttar men akrobattar bolatyn. Mıýzıkl janryn tamashalaý  kórermenderge ońtaıly bolǵanymen, akterlar úshin óte aýyr dúnıe. Sondyqtan «Aqsaraı» teatrynyń trýppasyn Reseı men Germanııanyń mańdaı aldy mamandary tárbıelep shynyqtyrǵanyn erekshe atap ótken jón. Osyndaı tamasha teatr, memleket tarapynan qarjylandyrmaýdyń saldarynan, ultjandy jeke meenattardyń kómegimen qyzmet etýge májbúr boldy. Qoldaýshylarǵa alǵys aıta otyryp, teatrdyń kórgen kúniniń qıyn ekenin, qaıta-qaıta qarjylyq daǵdarysqa tap bola berýdi basynan ótkerip ortyrǵany, elimizge úlken syn boldy. Ýaqyt óte kele 70 ártisten teatr shtatynda 37 adamnyń qalǵany jaǵdaıdyń qıyndyǵynyń kýási. Al «Aqsaraıdyń» Orta Azııa men Qazaqstan aýmaǵyndaǵy mıýzıkl janrynda eńbek etetin birden – bir teatr ekenin eskersek, ókinishtiń  ózegi tereńdeı túsedi.

Bolat Atabaevtyń Qazaqstan, Orta Azııa elderi men Evropa qurlyǵynyń  memleketteri teatrlaryndaǵy jasampazdyq joly qyryq jylǵa sozyldy. Osy ýaqyt ishinde ol kóptegen qoıylymdardy júzege asyryp, talantty akterler men rejısserlerdiń úlken tobyn tárbıelep ósirdi. Kóptegen senarııler jazyp qaldyrdy, olar elimizdiń jáne shet memleketterdiń sahnalarynda qoıylyp keledi.  Metrdiń keıbir dúnıeleri júzege asyrylýyn kútip jatqanyn da atap ótken jón.

Ol: «Bolashaq týraly, búgingini eskermeı oı tolǵaý, aqymaqtyqtyń belgisi» — dep jıi aıtatyn. Adamnyń ómiri ótkennen, búginnen jáne bolashaqtan turatyny belgili. Al biz búgingi kúnge nazar sala otyryp mysyq sııaqty kózimizdi jumyp bolashaq jaıly oıǵa ketemiz. «Bolashaqqa ne qaldyrýdy anyqtaý úshin» — búgingi kúndi taldaý qajet emes pe?!-deıtin ol.

Mádenıet salasynda kóp jyldar boıy jemisti eńbek ete júrip, Atabaev, mádenıettiń is júzinde búgingi kúnniń oppozıııasy ekenine kóz jetkizedi. «Kerek deseńiz, saıyp kelgende,  siz  ózińizge ózińiz oppozıııadasyz. Bizdiń maqsatymyz – qoǵamnyń, adamnyń kemshilikterin synaı otyryp olardan arylý. Bul mádenıettiń jáne ónerdiń qyrlarynyń biri»,- dep kórsetti ol.

«Ómir,  óner tilimen qatnas jasaı otyryp qashanda qajetti kelisimge kelýge bolatynyn dáleldep otyr. Bul bizdiń tynyshsyz ýaqytymyzda óte mańyzdy nárse. Al búgingi saıasatkerler bolsa, ózderiniń qastyq, jaýyzdyq áreketterin sonshalyqty kúrdeli, mańyzdy, jańa dep oılaıdy. Muni ózderi tapqan jańalyqtaı masattanaady. «Edıp – patshany» oqyńyz, búgingi qýlyq, sumdyqtyń bári osydan myń jyl buryn hatqa túsip, jazylyp ketken! Eger saıasatkerler oqıtyn bolsa, onda olar basqasha oılap, basqasha áreket eter edi. Al olar teatrǵa barmaıdy ǵoı» — dep ashýlanatyn keıde Bolat.

Álemdik kommýnıstik júıeniń kúıreý kezeńinde biz Bolatpen Temirtaý qalasynda qyzmet ettik. Sol kelmeske ketken partııaǵa múshe boldyq. Al egemendiktiń alǵashqy kezeńinde, ártúrli partııalar jaýynnan keıingi sańyraýqulaqtaı qaptap ketkenine bárimiz kýámiz.  Árıne olarǵa Atabaev sııaqty bilimdi, bilikti, aqyldy, jarqyn tulǵalar aýadaı qajet boldy. Ol keıde ázil-shyny aralas bylaı deıtin: «Keıde meni qaısibir partııa óz qataryna tartqysy kelgende, men únemi bylaı dep jaýap beremin: «Men — Óner partııasynyń múshesimin!». Keıbir erekshe qytymyrlary erinbeı jalyqpaı: «Ondaı da partııa  bar ma? Qashan qurylǵan? — dep  sýraıdy. «Iıa, — bar. Tórt myń jyl buryn qurylǵan!» — deımin.

Atabaev: «Teatr – ol men úshin  ómirim, ótkenim, búginim, bolashaǵym» -degendi jıi qaıtalaıtyn. Ǵylym men tehnıka, buqaralyq aqparat quraldary erekshe damyǵan osy zamanda teatrdyń  qajettiligi tómendegi jaǵdaımen anyqtalady. Siz teatr zalynda otyrsyz. Sizdiń  kóz aldyńyzda  uly ǵajaıyp – obrazdyń týý keremeti  men, oıyn ǵalamaty  oryn alady. Ol endi múldem oıyn retinde qabyldanbaıdy. Óıtkeni akterdi de sizdi tolǵandyratyn máseleler mazalaıdy.  Meıli ol Abaı, Pýgachev, Naýaı, Shyńǵyshan, arystan júrekti Rıchard bolsyn,  nemese múldem basqa  kez kelgen bireý,  tek jaqsy adam bolsyn!… Óıtkeni ǵashyqtyq pen jekkórý, jaqsylyq pen óshpendilik máseleleri qaı zamanda da adamdardy beı jaı qaldyrmaǵan. Búgin de de solaı bolyp otyr.

Atabaevta erekshe minez boldy. Al bılik, mundaı adamdardy qajet etpeıdi. Sondyqtan  bıliktiń  ony satyp alǵysy keldi. Aldymen Mádenıet mınıstriniń orynbasary laýazymyn usyndy. Ol: «Men ne, nashar rejıssermin be?» — dep qatty renishpen jaýap berdi. Sonan soń oǵan, Almatydan basqa, qalaǵan oblys ortalyǵynan jańa teatr ǵımaratyn salyp beremiz, eger sonda baryp eńbek etýge kelisim berseńiz degen usynys túsedi. Kónbedi.  Sonymen endi bıliktiń bir aq múmkindigi qaldy. Qýdalaý, qysym kórsetý arqyly astanadan qýyp shyǵý. Osy jaǵdaıattarǵa  baılanysty Bolattyń  ómiri  ózine degen kórermenderdiń tereń syı — qurmeti, mahabbatymen qatar, bıliktiń sonshalyqty jek kórýi aralyǵynda ótti.

Osy turǵydan alǵanda Atabaevtyń taǵdyry, óziniń eń súıikti keıipkeri, ómir boıy tabynyp ótken tulǵasy uly Abaıdyń taǵdyryna óte uqsas. Adamzat tarıhynan biz aldyńǵy qatarly, ozyq oı ıeleriniń taǵdyrlarynan birshama habardarmyz. Ejelgi grekterge ómirge jańa kózqaras pen tanym alyp kelgen Sokrat óz otandastarynyń qolynan qaza tabady. Lermontov orys qoǵamyn synǵa alǵany úshin Kavkazǵa jer aýdarylyp, sondaǵy jekpe-jek atystan ólim qushady. Óz zamanynyń teńdessiz shyǵarmasy «Aqyldan týǵan azap» kitabynyń avtory Grıboedov Tegeran qalasynda baýyzdap óltiriledi. Patsha aǵzamdy synaǵany úshin tereń oıly Chaadaev resmı túrde esýas dep tanylady. Bizdiń  zamannyń ozyq oıly, tereń bilimdi, reformator-rejısseri Bolat Atabaevtyń da taǵdyry joǵarydaǵylar taqylettes. Adamzat tarıhynda ǵasyrlar boıy essiz, aqylsyz, bilimsiz tobyr ózine uqsamaıtyn ozyq oıly, talantty tulǵalardy taptap óltirip otyrǵany jasyryn syr emes, belgili dúnıe.  Tobyrǵa uqsamaıtyn, tobyr sııaqty oılamaıtyn  árbir tulǵa, qashanda jazalaný, qýdalaný qaýypinen arylmaıdy. Osyndaı qıyn, qasiretti taǵdyr Bolatty da aınalyp ótpedi. Aıaýly arysymyz elimizde oryn alǵan qanquıly saıası júıeniń qurbany boldy…

Búgingi kúni álemde «Shekspır mektebi», «Chehov mektebi», «Bekket mektebi» degen álemge  tanymal dramatýrgııa mektepteri qalyptasqan. Bizdiń oıymyzsha osy atalǵan tizimge, salystyrmaly túrde jas bolsa da tanymal bolyp úlgergen, bolashaǵy úlken «Atabaev mektebin» qosý qajet sııaqty. Óıtkeni, zertteýshilerdiń paıymdaýynsha, dramatýrgııa tek janr ǵana emes, sonymen qatar sıntezdi mádenıet bolyp tabylady. Ol álemge ýaqıǵalar kózimen, al ýaqıǵalarǵa adamnyń kózimen, al adamǵa taǵdyrdyń jáne turmys – tirshiliktiń  kózimen, al turmysqa mádenıettiń kózimen qaraıtyn erekshe qubylys.

Rejısser Atabaev: «Teatr adamdy tárbıeleıtin oryn emes. Sahna – aqyl men oıǵa baǵa beriletin álemdik «óner kafedrasy». Sondyqtan teatr óneri – erkindik sahnasy bolyp tabylady. Osy aıtylǵandardy oı eleginen ótkere otyryp ol da bolashaqqa josparyn qurdy, jáne óz maqsat-múddelerin anyqtady.

Óz basym, Bolattyń eki  armanyn anyq bilemin. Birinshisi, qazaq sahnasynda Gıoteniń «Faýstyn» qoıý. «Nelikten «Faýst»? — degen sýraqqa ol: Bul bizdiń, ózimizdiń  Qorqyt qoı! — dep jaýap bergeni bar. Ári qaraı, mine saǵan Shyǵys pen Batystyń baýyrlasýy! – dep qosyp qoıdy.

Al ekinshi armanyn ol bylaı kesteleıdi. «Teatrdy saǵyndym! «Aqsaraıdaǵy» áriptesterimniń basyn qosyp Muhtar Áýezovtyń «Qaragózin» taǵy da bir sahnalaǵym keledi. Sol arqyly ózime-ózim mynany dáleldesem deımin. Sıýjet qoıýdyń qajeti joq, sezimdi qoıý mańyzdy. Al biz bolsaq, sıýjet qýyp júrip, teatrdy múldem basqa jaqqa buryp jiberdik. Teatrdy ádebıetke aınaldyryp tyndyq.

Sýretkerdiń jeke basynyń, qoǵam aldyndaǵy, onyń kemshilikteri, kúnalary men  baqytsyzdyqtary úshin rýhanı jaýapkershiligi qandaı?  Jasampaz  tulǵa qoǵamdaǵy máselelerden boıyn aýlaq ustap, «taza ónermen» shuǵyldanýyna bola ma?  Sóz, kórkemdik qımyl men ısharat, dóreki memlekettik kúsh qoldaný men májbúrleý organdaryna qarsy kúreste ońtaıly quraldar bola ala ma? Osy jáne kóptegen basqa asa mańyzdy sýraqtarǵa qoǵam qaıratkeri, batyr, rejısser  Bolat Atabaevtyń ómiri, qyzmeti, kúres joly jaýap bere alady.

Biz munda «batyr» ataýyn kezdeısoq qoldanyp otyrǵan joqpyz. Kóp jyldar boıy totalıtarlyq júıege qarsy tabandy kúresi, Jańaózen munaıshylarynyń ádiletti ereýilin  jarty jyldaı belsendi túrde qoldaǵany úshin, Nazarbaev rejımine qarsy kúreste kórsetken tabandylyǵy men batyrlyǵy úshin  rejısser, qoǵam qaıratkeri, tabandy kúresker Bolat Atabaev, elimizdiń asa  joǵary nagradasy «Halyq qaHarmany» ataǵyn berýge laıyqty tulǵa dep bilemiz. Sonymen qatar, úzdik rejısserler úshin Bolat Atabaev atyndaǵy syılyqty taǵaıyndaý, álemdik deńgeıde tanymal tulǵanyń eńbegine, bilimine,  tanymaldyǵyna kórsetilgen qurmet bolar edi.

«Aksaraı» teatry jabylǵan soń  Atabaevtyń shákirtteri  respýblıkamyzdyń  jáne shet elderdiń teatrlarynda qyzmet etip júr. Ókinishke oraı, búkil Qazaqstanda Atabaev stılinde jas akterlardy  oqytý men tárbıeleý, uıymdastyrý, sahna men qoıylymnyń  strýktýrasyn  anyqtaý — Astanadaǵy jalǵyz «Sıntez» teatrynda oryn alyp otyr. Bul mádenıet oshaǵynyń óz ǵımaraty joq. Ózimiz jeke, namerelerimizben birge baryp kórip turamyz.

Bir qýanarlyǵy seksen oryndyq teatrda únemi anshlag. Aldyn ala bılet almasań, bos oryn bolmaıdy. Teatr rejısseri  Bolattyń shákirti, ustazynyń  isin jalǵastyrýshy, sol júıede jas akterlardy daıyndap júrgen – Muhtar Bolat. Ol bolashaqqa senimdi kózben qaraıtyn optımıst azamat. Sondyqtan ártúrli jastaǵy,   ártúrli ult ókilderinen quralǵan jas ártisterdi áıgili «Atabaev stılimen»,   tárbıelenýde.   Jas ártister án aıtyp, bı bıleýge beıim. Sonymen qatar ózderin  akrobat jáne gımnast retinde de jaqsy jaǵynan kórsetýde. Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı mıýzıkl kórermender úshin tartymdy, jeńil bolǵanymen akterler úshin aýyr dúnıe. Eger sahnaǵa daıyn jastardy Mádenıet mınıstrligi  qoldasa Bolat Atabaev atyndaǵy, onyń qaldyrǵan mol murasyn jalǵastyratyn jańa, jas óskinder teatry ómirge kelýi ábden múmkin! Ylaıym solaı bolǵaı.

Al kórermenge kelsek! Ol barlyq jerde birdeı. Atabaev dosymyz aıtqandaı taetr óz kórermenin ózi uıymdastyrýy, qalyptastyrýy qajet. Bul endi rejısserge, akterge, teatrǵa baılanysty dúnıe. Ózderin kórsete alsa — tanymaldyq keledi. Ómir súrý, eńbek etý, jetistikterge qýaný, qıynshylyqtarǵa moıymaý, olardy tabandy túrde jeńip shyǵý – Dańqty rejısser Bolat Atabaevtyń ómiriniń máni men maǵynasy mine osynda!

 Tarıhshy, ǵalym, professor Ábdijappar Ábdákimuly

Pikirler
Redakııa tańdaýy