Poezııa
02.02.2021
Poezııa
Tynyshtyqbek Ábdikákimuly. Ómir ıisi burqyraǵan Kóktem!
O, Týǵan Jer, Sensiz kimmin men? Sorlap bir júrgen sumdaımyn. Sondyqtan, aqyl aıtqysh jurttan góri, qýarǵan qýraıyńdy tyńdaımyn. Shóńgeńdi oılaı qalsam da, bal tatı ketedi kókiregim túbine tunǵan ýdaı muń. Adastyrmas úshin jol burań, Aqylym ishine qyranyńnyń shańqyly men arlanyńnyń yrylyn da aldyram. Aǵyl-tegil kúı sherte bastasam Sen jáıli, arqaryńa aınala ketkisi keledi qoıishekti dombyram. Taý-tasyń, ózen-toǵaıyń – kóktekti Qambarym. Jadyma qý..
24.01.2021
Poezııa
Búgin — Aqberen Elgezektiń týǵan kúni
Búgin — belgili aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, memlekettik «Daryn» jastar syılyǵynyń jáne «Altyn qalam» qoǵamdyq syılyǵynyń ıegeri Aqberen ELGEZEKTIŃ týǵan kúni. Ol 1980 jyly dúnıege kelgen. Semeı oblysy Shubartaý aýdany Mádenıet aýylynda E.Rahmadıev atyndaǵy orta mektepti bitirgen. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-diń tarıh fakýltetiniń túlegi. «Adyrna» ulttyq portaly aqynnyń bir top óleńderin nazarlaryńyzǵa usynady. Aqıqat Oralmaı qap kes..
28.12.2020
Poezııa
Belgili valstiń avtory (Serik Seıitmaǵambetov týraly syrly sóz)
Bul vals búginde onsha belgili emes, árıne. Bir kezde «Qaratereń jastarynyń valsi» degen sol ándi teńiz jaǵalaýynyń qyz-jigitteri jeldiń ekpinimen, tolqynnyń yrǵaǵymen terbelip turyp, tebirene shyrqaıtyn-dy. Jergilikti sazgerler Orynbaı Seıitjanov pen Jappar Qulmyrzaev «Qaratereń valsiniń» ár úzigin árlep-ádiptegeni sonshalyq, bul án bir aýyldyń aıasynan asyp, tutas óńirdi órnekteıtin sıqyrly áýenge aınaldy. Qazir onyń áserli áýeni de, ádemi áýe..
22.09.2020
Poezııa
Nesipbek Aıtuly. Bostandyqtyń bir tal shashy túser bolsa eger de
Búgin, ıaǵnı 22 qyrkúıek - qazaqtyń tanymal epık aqyny, názik te syrshyl jyr kitaptary arqyly oqyrman júregin baýraǵan, halyqqa tanymal kóptegen án teksteriniń avtory Nesipbek Aıtulynyń týǵan kúni. "Adyrna" Ulttyq portalynyń ujymy aqyndy týǵan kúnimen quttyqtaı otyryp, denine saýlyq, otbasyna amandyq tileıdi. Nazarlaryńyzǵa aqynnyń ár jyldary jazǵan toptama óleńderin usynamyz.   Azattyǵym Atajurttyń qazyǵyna baılanǵan soń kindigim, Arqandaýl..
11.09.2020
Poezııa
Gúlmanat Áýelhan. Buıra-buıra bultqa sińip joǵaldyq
Kúz aıy – saǵynysh aıy, mahabbat aıy. Alaburtqan kóńilge, alasartqan júrekke názik muń syılap, jabyrqaǵan janyńa qýat bitirer, elegizgen kóińlge saǵynysh syılar tátti mezgil. «Adyrna» Ulttyq portaly osynaý sezimge, saǵynyshqa toly mezgilde júrekteri jyrǵa tolǵan aqyndardan toptama jyrlary usynýdy qolǵa aldy. Jańa jyr, jańa saǵynysh lebin sezgińiz kelse, marhabat! Ádebı ortada óz daýysymen tanymal aqyn qyzymyz Gúlmanat Áýelhannyń kúzgi jańa jyrlar..
16.05.2020
Poezııa
Dáýren Tileýhan. Jumbaq
Dáýren TILEÝHAN- 2000 jyldyń 28 qazanynda Aqtóbe oblysy, Áıteke bı aýdanyna qarasty Kórpe aýylynda dúnıege kelgen. Halyqaralyq  «Altyn qalam» ádebı baıqaýynyń «Jyldyń úzdik poezııasy»  atalymynyń jeńimpazy. “Óleń—sózdiń patshasy...” respýblıkalyq onlaın músháıranyń 1-oryn ıegeri.  «Saǵynysh sybyry» kitabynyń avtory.  Q.A.Iasaýı at. HQTÝ-niń  stýdenti.                                                     TAǴDYR            Men bolsam kettim aqyn bop..
16.05.2020
Ádebıet
Arqalyq Ámálııatuly. Ortajúrek
Arqalyq ÁMÁLIIaTULY 1998 jyly QHR Erenqabyrǵa, Boǵda taýy baýraıynda dúnıege kelgen.  Óleńderi «Ońtústik qazaqstan», «Qazaqstan joly» gazetterinde jaryq kórgen. «Jastyq – jalyn jyr», «Túrkistan túlekteri», «Kók bóri – uranym, aıbynym», «Shymken – shattyq shyraǵy» jınaqtaryna óleńderi engen. Birneshe dúrkin oblstyq, resbýblıkalyq músháıralardyń júldegeri. Qazir Túrkistan oblsy Túrkistan qalasy Qoja Ahmet Iasaýı atyndaǵy halharalyq qazaq- túrik ýnı..
Taǵy júkteý