Poezııa
11.09.2020
Poezııa
Gúlmanat Áýelhan. Buıra-buıra bultqa sińip joǵaldyq
Kúz aıy – saǵynysh aıy, mahabbat aıy. Alaburtqan kóńilge, alasartqan júrekke názik muń syılap, jabyrqaǵan janyńa qýat bitirer, elegizgen kóińlge saǵynysh syılar tátti mezgil. «Adyrna» Ulttyq portaly osynaý sezimge, saǵynyshqa toly mezgilde júrekteri jyrǵa tolǵan aqyndardan toptama jyrlary usynýdy qolǵa aldy. Jańa jyr, jańa saǵynysh lebin sezgińiz kelse, marhabat! Ádebı ortada óz daýysymen tanymal aqyn qyzymyz Gúlmanat Áýelhannyń kúzgi jańa jyrlar..
16.05.2020
Poezııa
Dáýren Tileýhan. Jumbaq
Dáýren TILEÝHAN- 2000 jyldyń 28 qazanynda Aqtóbe oblysy, Áıteke bı aýdanyna qarasty Kórpe aýylynda dúnıege kelgen. Halyqaralyq  «Altyn qalam» ádebı baıqaýynyń «Jyldyń úzdik poezııasy»  atalymynyń jeńimpazy. “Óleń—sózdiń patshasy...” respýblıkalyq onlaın músháıranyń 1-oryn ıegeri.  «Saǵynysh sybyry» kitabynyń avtory.  Q.A.Iasaýı at. HQTÝ-niń  stýdenti.                                                     TAǴDYR            Men bolsam kettim aqyn bop..
16.05.2020
Ádebıet
Arqalyq Ámálııatuly. Ortajúrek
Arqalyq ÁMÁLIIaTULY 1998 jyly QHR Erenqabyrǵa, Boǵda taýy baýraıynda dúnıege kelgen.  Óleńderi «Ońtústik qazaqstan», «Qazaqstan joly» gazetterinde jaryq kórgen. «Jastyq – jalyn jyr», «Túrkistan túlekteri», «Kók bóri – uranym, aıbynym», «Shymken – shattyq shyraǵy» jınaqtaryna óleńderi engen. Birneshe dúrkin oblstyq, resbýblıkalyq músháıralardyń júldegeri. Qazir Túrkistan oblsy Túrkistan qalasy Qoja Ahmet Iasaýı atyndaǵy halharalyq qazaq- túrik ýnı..
10.05.2020
Poezııa
Meıirhan Aqdáýletuly. Synyq sáýle kútip qaıtem bireýden
BEIÝAQTAǴY MINÁJAT Ilinerde kúnniń qyzyl kirpigi dertim meniń meńdedi – Ómir ózi-aq óltiredi bir kúni, óltirispe Sen meni!   Musa, Ǵaısa, Muhammedtiń kóp ishken, taýyspaǵan kermegin jutam únsiz. Úmitim joq Jeńisten. ...kózimnen súı sen meniń!   Ernim emes, et júregim kezerip joq sýsynǵa shóldeppin. Ajal-qurdas aq myltyǵyn kezenip «Kettik!» dese – men kettim!..   ... Bizge nege baıansyzdy ańsattyń, e-eı, esi bar Qudire-et?.. ...Bosqa nalyp, bolmas..
04.05.2020
Poezııa
Álibek Shegebaı. Synaq
Sýda qalǵan aýyldaryn.., Kórip eldiń aýyr halin. Kóńil aıttym jyrymmenen, Myrzashóldik baýyrlarym! Qulaǵandaı shyraǵy da, Tartylǵandaı bulaǵy da. Amal bar ma adamzatta, Jaratqannyń synaǵyna. Árbir kúnniń tańyn baqqan, Qara jerdiń babyn tapqan. Iyǵyna ketpen salǵan Dıhan edi – álimsaqtan. Gúl-gúl jaınap jota, beli, Jaıqalyp-aq jatar edi. Aq bulttardan aýmaı qalǵan, Aq maqtanyń – Otany edi. Qapelimde «taǵdyr áni», Bir álekke saldy daǵy. Synaqtaǵy ..
29.04.2020
Poezııa
Amangeldi Keńshilikuly. Qus qanatyndaǵy jyr
(Búgin ákemniń dosy, taı-qulyndaı tebisip birge ósken zamandasy Ulyqbek Esdáýlettiń týǵan kúni. Osyǵan oraı ultymyzdyń ǵajaıyp aqynynyń “Kıiz kitap” atty jyr jınaǵy týraly on bes jyl buryn jazǵan dúnıemdi oqyrman nazaryna qaıta usynǵandy jón kórdim). Jańa kitapty oqýǵa kiriserdiń aldynda únemi ózimdi, aldynda ne kútip turǵany beımálim, alys saparǵa shyǵýǵa daıyndalǵan jolaýshydaı sezinemin. Áli beti paraqtalmaǵan jańa shyǵarmany oqýǵa zeıin qoıǵa..
20.04.2020
Poezııa
Ádilet Ahmetuly. Adamzatqa hat
Tumshalanǵan dúnıe-aı, tumshalanǵan, Qorqynysh tóńirekti qursap alǵan. Adamzataqa aıtady osy kúnder, Ómirdiń ekendigin munsha jalǵan. Uly úreı sharlap alǵan aspan astyn, Sumdyǵy shyǵar múmkin baqtalastyń?! Jasyna ıe bolmaı alty Qurlyq, Basyna aýyr qaıǵy batty Alashtyń. Dala qashan aıyǵar bul tumannan, Shar ǵalamnyń bul tuman shyrqyn alǵan. Baıaǵyda obadan el qyrylyp, Órt ketkendeı qulazyp jurty qalǵan. Ol zaman qaıǵymenen aqyrlasqan, Asaý ózen ta..
Taǵy júkteý