HIH ǵasyrdyń bel ortasyna taman qazaq dalasyn dúbirge toltyryp ótken qoǵamdyq-saıası oqıǵalardyń biri – Kenesary han Qasymuly bastaǵan ult-azattyq kóterilis (1837-47). Endi eki jyldan soń osy tarıhı oqıǵanyń bastaý alǵanyna 185 jyl tolady eken. Kenesary kóterilisi jaıly jan-jaqty jazylyp júr. Jáne oǵan baılanysty áńgimelerde hanǵa qoldaýshy bolǵan óziniń inisi Naýryzbaı batyr, Shubyrtpaly Aǵybaı batyr, Tórtýyl Janaıdar batyr, Qypshaq Iman batyr, ..

Túgeldeı derlik, tarıhshy-zerteýshiler, óz eńbekterinde Qyrǵyz tarıhshysy Belek Soltonoevtyń (1878-1938) eńbekterin paıdalanyp, siltemeler jasaıdy. Osy belgigili tulǵanyń, Kenesary han týraly jazbalaryna toqtala ketsek. Belek Soltonoev - Qyrǵyzdyń ataqty tarıhshy, ádebıetshisi. Qyrǵyz tarıhyna arnap jazǵan belgili eńbegin arab áripimen 1895 jyldan bastap, 1934 jyly (40 jyldaı ýaqyt) aıaqtaǵan eken. Ózi, 1938 jyly qýǵyn-súrginge ushyrap, atylyp ke..

Ulttyq kod degenimiz – qaı zamanda bolsyn, ultynyń, halqynyń, hanynyń namysyn taptatpaǵan batyrlardy ulyqtaıtyn rýh bolsa kerek. Osyndaı ulyqtaýǵa turarlyq Alash azamattarynyń biri 15-inde el bılegen Táneke týraly qazaqtyń birtýar perzenti Muhamedjan Tynyshbaev: «1807 jyly Qydyraly bı qaıtys boldy. Dál sol jyly Arǵanaty taýlarynyń shyǵysynda, Tasqora shatqalynda onyń nemeresi, Dóset bıdiń uly Táneke dúnıege keldi» degen málimet qaldyrǵan. Táneke ..

Bul týraly taıvandyq ǵalymdar málimdedi. Ejelgi tas dáýiri – adamzat tarıhyndaǵy eń mańyzdy kezeńderdiń biri. Afrıkadan tabylǵan sońǵy materıaldar negizinde adamzat ómirindegi eń ilki kezeńdi qamtıtyn ejelgi dáýir bul kúnde «oldýveı» dáýiri dep atalady. Ol (b.j.b.) 2,5 mln jyldan bastalady. Ejelgi tas dáýiriniń odan keıingi eki kezeńi – 800 myń jyldan 140 myń jylǵa deıingi dáýirdi qamtıdy. Kóptegen zertteýshiler orta paleolıtti bizdiń zamanymyzda..

Jońǵarlar qazaq jeriniń shyǵysy men Jetisýdy jáne Syrdarııanyń orta aǵysy óńirin basyp alǵannan soń  Ulytaýǵa qaraı bet burǵan. Ordabasy quryltaıy jigerlendirgen birikken qazaq áskerleri Ábilqaıyr hannyń qolbasshylyǵymen Túrkistan–Tashkent alqabyndaǵy ondaǵan qazaq qalasyn qaıtadan jaýdan tazartyp, eldiń ortalyq aımaǵyna bettegen jońǵar qolyna sheshýshi soqqy berýge ázirlendi. Bas qolbasshy Ábilqaıyr hannyń basshylyǵymen qazaq batyrlary 1726..

Ábilqaıyr bahadúr qalmaqtarmen eki arada 1726 jylǵy kelisimge qol jetkizisimen, Jaıyq aımaǵyndaǵy áskerı-saıası qyzmetin ońtústikti jaılap alǵan basqynshy jońǵarlarǵa qarsy kúresý máselesine aýdardy. evan Rabdannyń qolbasshy uldary bastaǵan jońǵar áskeriniń 1723 jylǵy qanquıly shapqynshylyǵy ekpinine Ábilqaıyr han tótep bere almaǵanyn eske túsirdi. Keskilesken shaıqas barysynda kúlli ońtústik jazırany qazaq eliniń astanasy Túrkistanmen, sol óńird..

Basqynshylardyń qaraqurym  áskeri ońtústik aýdandarǵa tóbeden jaı túskendeı basa-kókteı kirip, el-jurtty kól-kósir qaıǵy qasiretke dýshar etken «Aqtaban shubyryndy» tragedııasynyń alǵashqy aılarynda qazaq ámirshileri qatty eseńgirep qalǵan. Dushpan qazaqtardyń basty saıası ortalyǵy Túrkistan shaharyn basyp aldy. Jeńiliske ushyraǵan el bıleýshileri qandy shaıqas barysynda  qalany tastap ketýge májbúr boldy. Astanada turatyn basqarýshy el..