Jońǵarlar qazaq jeriniń shyǵysy men Jetisýdy jáne Syrdarııanyń orta aǵysy óńirin basyp alǵannan soń  Ulytaýǵa qaraı bet burǵan. Ordabasy quryltaıy jigerlendirgen birikken qazaq áskerleri Ábilqaıyr hannyń qolbasshylyǵymen Túrkistan–Tashkent alqabyndaǵy ondaǵan qazaq qalasyn qaıtadan jaýdan tazartyp, eldiń ortalyq aımaǵyna bettegen jońǵar qolyna sheshýshi soqqy berýge ázirlendi. Bas qolbasshy Ábilqaıyr hannyń basshylyǵymen qazaq batyrlary 1726..

Ábilqaıyr bahadúr qalmaqtarmen eki arada 1726 jylǵy kelisimge qol jetkizisimen, Jaıyq aımaǵyndaǵy áskerı-saıası qyzmetin ońtústikti jaılap alǵan basqynshy jońǵarlarǵa qarsy kúresý máselesine aýdardy. evan Rabdannyń qolbasshy uldary bastaǵan jońǵar áskeriniń 1723 jylǵy qanquıly shapqynshylyǵy ekpinine Ábilqaıyr han tótep bere almaǵanyn eske túsirdi. Keskilesken shaıqas barysynda kúlli ońtústik jazırany qazaq eliniń astanasy Túrkistanmen, sol óńird..

Basqynshylardyń qaraqurym  áskeri ońtústik aýdandarǵa tóbeden jaı túskendeı basa-kókteı kirip, el-jurtty kól-kósir qaıǵy qasiretke dýshar etken «Aqtaban shubyryndy» tragedııasynyń alǵashqy aılarynda qazaq ámirshileri qatty eseńgirep qalǵan. Dushpan qazaqtardyń basty saıası ortalyǵy Túrkistan shaharyn basyp aldy. Jeńiliske ushyraǵan el bıleýshileri qandy shaıqas barysynda  qalany tastap ketýge májbúr boldy. Astanada turatyn basqarýshy el..

Jońǵar handyǵynyń  ámirshisi evan Rabdan ın-qytaı armııasyna qarsy turý sharalaryn jasaýmen qatar qazaq eline jańa shapqynshylyq jasaý josparyn da oılastyryp otyrǵan shaqtaǵy, ıaǵnı qaıǵy-qasireti ushan-teńiz áıgili apat qarsańyndaǵy qazaq eliniń basqarylý qurylymyn shola keteıik. Keıingi jyldarǵy bedeldi zertteýshilerdiń ǵylymı aınalymǵa qosqan sony málimetterine qaraǵanda, Uly júzdi 1720 jyldan bastap Abdolla hannyń uly Jolbarys han basqar..

   Aq Ordanyń paıda bolýy qazaq memlekettiliginiń qalyptasýyna alǵysharttar týdyrdy. Zardyhan Qınaıatuly: «Aq Orda memleketi qazaqtyń alǵashqy memleketi ǵana emes, qazaq halqy, onyń ulttyq oı sanasy qalyptasýynyń uıytqysy (konentrat) bolyp tabylady»  dep onyń qazaq tarıhyndaǵy ornyn aıqyndaıdy. Ǵalymnyń olaı aıtýynyń sebebi qypshaq taıpalary ústemdik qurǵan Deshti Qypshaq Dalasyna mońǵoldardyń kelýi orasan ózgerister týyndatty. Syr..

  Abylaı han týraly kóptegen dastandar, ańyz-áńgimeler, óleń–jyrlar, tarıhı derekter men zertteýler bar. Abylaı handy eske alǵanda biz ony batyr, Orta júzdiń sultany, sosyn Orta júz jáne de búkil qazaq halqyn biriktirip, qazaq handyǵyn birtutas memleket retinde saqtap qalyp, onyń Uly hany bolyp, ózine qazaqtyń barlyq handary  men bılerin–sultandaryn baǵyndyra alǵanyn jáne de saıası qaıratker, aqyldy qolbasshy, daryndy málimger, kúıshi e..

Qaraqum quryltaıynan keıingi jyldary Ábilqaıyr hannyń áskerı jasaqtary teristik-batys shekarany qorǵaýǵa batyl kiristi. Edil qalmaqtarymen, Jaıyq kazachestvosymen, tipti bashqurttarmen de jıi-jıi shaıqasyp qalyp júrdi. Ábilqaıyr hannyń ózi de álsin-álsin el tynyshtyǵyn buzýshylarǵa qarsy shabýyldar jasap qoıatyn. Qazan qalasyna deıin bardy. Jaıyq qalashyǵyn aıdan astam ýaqyt boıy qorshaýǵa alyp turdy. Ońtústik Oral, Edildiń orta aǵysy jáne Sibir ..