Budan aldyn professor Ádil Ahmetovtyń «Vıkıngderdiń izimen». (Ǵylymı gıpotezalyq týyndy) kitabynan «Álemdik máni bar genografııalyq joba» dep atalatyn bóligi oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jarııalaýdy odan ári jalǵastyramyz. Birge oqıyq. Qazirgi Ortalyq Azııanyń aýmaǵyn mekendeıtin halyqtar men Soltústik Eýropada turatyn skandınavııalyqtardyń arasyndaǵy qarym-qatynas myń jyldan astam ýaqytty quraıdy degen pikirdegilerdiń biri - D..

“Qyran” búrkitshiler federaııasynyń atqarýshy dırektory, etnograf, ult janashyry Baǵdat Múptekeqyzy “Adyrna” ulttyq portalyna bergen suhbatynda Qazaqstannyń kók týyndaǵy qyrannyń beınesi týraly aıtyp berdi. Baǵdat Múptekeqyzynyń aıtýynsha, kók týdaǵy qyran qazaqtyń bolmysyn kórsetedi. Qazaq bıikten qaraı bilgen. Qyran eki qanatyn sermep, aspanǵa kóterilgende “búkil álem meniń qanatymnyń astynda” deıdi eken. Qazaq ta osyndaı, taýda turǵan. Bıikte..

Ótken aptada professor Ádil Ahmetovtyń «Vıkıngderdiń izimen». (Ǵylymı gıpotezalyq týyndy) kitabynan «Lıngvıstıkalyq dáıekter ne deıdi?» bólimi oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jarııalaýdy odan ári jalǵastyramyz. Birge oqıyq.   Budan aldynda atalyp ótkendeı, Skandınavııa qorǵandary men Azııadaǵy skıf/saq qorǵandarynyń arasynda tańqalarlyq uqsastyqtar bar. Bul sózimizdiń negizsiz emes ekendigin dáleldeý úshin birneshe dáıekti my..

Kitaphananyń Sırek qoryndaǵy mamandyr tapshylyǵy birden baıqalady. Óıtkeni qansha kitaphanda qansha mamandar qanshama saýatsyzdyqtyń kýási bolyp júr. Kitaphanalardyń Sırek qorynda jumys isteıtin mamandar, arab, parsy jáne túrki tilderin bilmegen soń, kúlkili jaǵdaıǵa qalyp jatady. Buǵan tóte jazýdy jáne qosyńyz. Alaıda ýaqyt tarıhshylardyń ǵana emes, kitaphanashylardyń da jan-jaqty bolýyn talap etedi. Sony baıqaǵan Ádilet Ahmettiń janaıqaıy saıtq..

Ótken aptada professor Ádil Ahmetovtyń «Vıkıngderdiń izimen». (Ǵylymı gıpotezalyq týyndy) kitabynan «Baıyrǵy skandınavııalyq vıkıngder jóninde álemde qalyptasqan gıpotezalyq paıymdar» bólimi oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jarııalaýdy odan ári jalǵastyramyz. Búgin «Aǵylshyn-saksondar men saqtardyń  ara jigi» bólimi usynylyp otyr. Birge oqıyq. Birge talqylaıyq! Aǵylshyn-saksondyqtardyń arǵy tegi saqtardan taraǵan degen tujyrym bizd..

Ýaqyt degen sondaı – Qýat aǵa Esimhanovtyń bul dúnıeden júz úıirgenine de jyl tolypty. Myna azdy-kópti ǵumyrymyzda talaı jany jomart jaqsyny, meıiri asqan aǵany kórdik qoı, qudaı-aqy, solardyń ishinde Qýat aǵanyń bolmysy bólek edi... Dúnıe tirshiliginde Qýat degen kisiniń bar ekenin alǵash 2010 jyldyń jazynda, Kerekýdiń túbindegi «Moıyldy» shıpajaıynda demalyp jatqanymda, keshki seıilder kezinde Qoıshyǵara aǵamyzdan estidim. Qoıshekeń sonyń aldyn..

18 aqpan kúni Astanadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada tanymal jazýshy, jýrnalıst, «Serper» syılyǵynyń, Prezıdent stıpendııasynyń ıegeri, jazýshy, pýblııst Aıagúl Mantaıdyń (1982-2021) qurmetine eske alý keshi ótti. Sonymen qatar, «Aıagúl» atty kitaptyń tusaýkeseri boldy. Muqaǵalı zalynda ótken bul is-sharada Aıagúldyń qalamdas, aldyńǵy býyn aǵa-ápkeleri, keıingi býyn ini-sińlileri, qurby-dostary estelik áńgimelerin aıtty. Qazaq televızııasyny..