Rýhanııat
30.07.2020
Rýhanııat
Baýyrjan Momyshulynyń aforızmderi
Baýyrjan Momyshuly - aty ańyzǵa aınalǵan bahadúr batyr, ult maqtanyshy. Ol kisiniń ár aıtqan sózi - jaqut. «Adyrna» ulttyq portaly atamyzdyń urpaǵyna qaldyrǵan naqyl sózderin nazarlaryńyzǵa usynady. - Erlik - elikteý emes. Eseppen erlik jasalmaıdy. Onyń daıyn reebi joq. - Árkimniń ózine-ózi uqsaǵany jaqsy. Bireýdiń boıyndaǵy tabıǵı bolmysyna uqsaımyn deseń, ol betperde sııaqty jansyz qalqa bolady. - Myqty bolsań, myqtylyǵyńdy áıeline baryp dále..
30.07.2020
Rýhanııat
Adyrna kúntizbesi: Búgin QR halyq ártisi Álibek Musauly Dinishevtiń dúnıege kelgen kúni
Anasy Kámıla – KSRO halyq ártisi Rıshat pen QazKSR halyq ártisi Músilim Abdýllınderdiń týǵan qaryndasy. Olar Múkim Abdýllınderdiń urpaqtary. Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynyń vokal fakýltetin bitirgen. (N.Sháripovanyń klasy). Álibek qazaqtyń opera jáne kameralyq ánshisi (tenor), KSRO jáne Qazaqstannyń halyq ártisi, Mıhaıl Glınka atyndaǵy búkilodaqtyq vokalıster baıqaýynyń laýreaty, Halyqaralyq konkýrstardyń laýreaty. vıkk..
30.07.2020
Rýhanııat
Adyrna kúntizbesi: Búgin Muhtar Áýezovtyń qyzy dúnıege kelgen kún!
Áýezova - belgili qazaq jazýshysy M.O.Áýezovtiń qyzy. Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetin, KSRO Ǵylym akademııasy Shyǵystaný ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen. Qazaq ǵalymy, tarıh ǵylymdarynyń doktory. Ǵalymnyń negizgi ǵylymı eńbekteri Qazaqstan tarıhyna, Qazaqstanda jer sharýashylyǵynyń damýyna, M.Áýezov shyǵarmashylyǵyndaǵy Qazaqstan tarıhynyń máselelerine arnalǵan. Tashkent qalasynda týǵan. 1993 jyly qaıtys boldy. Eńbek joly..
30.07.2020
Rýhanııat
Adyrna kúntizbesi: Búgin Jaıaý Musanyń týǵanyna - 185 jyl
Musanyń “Aq sısasyn” bilmeıtin ısi qazaq joq shyǵar, sirá? Shormannyń Mustafasyna atyn aldyrtqan Jaıaý Musa Baıjanuly búgin 185 jasqa toldy. Ol 1835 jyly Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanyndaǵy Jasybaı kóliniń jaǵasynda dúnıege kelgen. Miner kóliginen aıyrylyp, jaıaý qalsa da, ónerden qara jaıaý emes edi ol. Bul oqıǵa Jaıaý Musanyń júrek qylyn qozǵaıdy. Qara kúshimen, bılikpen teńdese almasa da, ónerge kelgende Mustafadan oq boıy ozyq ekenin bil..
29.06.2020
Rýhanııat
"Ál-Farabı" jáne "Abaı" telearnalary ashylady
Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri elimizde eki telearna ashylatynyn málimdedi.  «Qazirgi ýaqytta «Abai Tv» jáne «Ál-Farabı» syndy eki jańa telearnany ashý boıynsha jumystar júrgizilip jatyr. «Abai Tv» telearnasy erteńnen bastap ashylady. Ol 30 maýsymda «Qazaqstan» TRK teleotbasynyń quramyna qosylady.  «Ál-Farabı» telearnasy. «Habar» agenttiginiń quramyna qosylady. Bul telearna oqý jylynyń basynda ashylady. Ol bilim berýge arnalǵan jańa televızı..
23.06.2020
Rýhanııat
Qazaqtyń eski sózi
Til – adam balasynyń oı-sanasynda tanylǵan álemdik beıneniń, bolmystyń beınesi. Jalpy adamzat til arqyly tabıǵattaǵy barlyq zattar men qubylystarǵa ataý beredi. Ulttyq tanym men ult tiliniń ortaq núktesi, negizgi baılanysy osy tusta toǵysady. Kez kelgen ult ókiliniń oılaý júıesi, bilim deńgeıi, ómirge kózqarasy, mentalıteti, dúnıetanymy, bolmysy beınelenedi, tilde saqtalady. Atalarymyzdan  amanat bolyp qalǵan ana tilimiz ­– qarym-qatynas quraly ǵ..
15.05.2020
Rýhanı jańǵyrý
Mýzeı eksponattaryn zertteýdiń fılosofııalyq negizderi
Mýzeı – mádenı dástúrler kórinisi, ǵasyrlardy bir‑birine jalǵap turǵan tarıhı estelikterdiń ordasy. Al osy sıpaty men mánin ashatyn ról – kóne jádigerler enshisinde. Jalpy, mýzeılerdiń mejelegen maqsat‑mindetteri ózgergen joq, alaıda jedel qarqynmen óz damýyn jalǵastyryp kele jatqan ýaqyt mýzeıge kelýshilerge qyzmet kórsetý qyzmetin jańasha qarqynda damytýdy mindetteýde. Bul úshin mýzeı eksponatyn zertteýdiń fılosofııalyq negizderin saralap, tyń ..
Taǵy júkteý