Búgin, 10 aqpan aqyn, aýdarmashy Hamza Abdýllınniń týǵan kúni. Hamza Abdýllın 1919 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynyń Býlaev aýdanynda dúnıege kelgen. Aýdarmashy grýzın aqyny Shota Rýstavelıdiń «Jolbarys tondy jıhankez»aýdarmasymen tanymal. Aqynnyń alǵashqy óleńderi, ocherkteri, áńgimeleri men feletondary 1936 jyldan bastap baspasóz betinde jaryq kóre bastaǵan. 1940 jyly Búkilqazaqstandyq ádebı konkýrsta «Shoıyn jolda» atty dastany jeńiske jetken..

Búginde álemniń ár buryshynda qazaq dıasporasy shoǵyrlanyp qonystanǵan mekender kóptep kezdesedi. Mıýnhendi mekendegen bir top qazaqtyń ómiri zertteý jumysyna arqaý boldy. Jas zertteýshi ony jalǵastyrýǵa yntaly. Ankarada bilim alyp júrgen qazaq qyzy Eýropadaǵy qazaqtardyń ómiri men turmysyn zerttep, magıstrlik dıssertaııasyn qorǵaǵan. Ankara áleýmettik ǵylymdar ýnıversıtetiniń magıstri Asylaı Imaǵambetova bul jumysyn halyqaralyq qatynastar mamand..

Keregetas bókterinde Shákerim úshinshi oqtan ajal qushty. Ǵulama da, astyndaǵy aty Torjorǵa da qansyrap qulaǵanyn jaqyn jerden kórgen, tipti oń qolyn kótere: «Men ókimetke kerek adammyn, meni aýdanǵa jetkizińder» degen sońǵy sózderin estigen kýáler barshylyq. Biraq, shyndyq ashylmaı-aq qala berdi (jazalaýshy otrıad sarbazdary tis jarmaımyz dep ózara anttasyp, batalasqanǵa uqsaıdy). Sonymen, kemeńger júregine dóp tıgen úshinshi oq kimdiki? Tómende..

Vıkıngder izimen

HH ǵasyrdyń basynda halyqtyń qulaǵy men kózi bolǵan «Qazaq» gazetine bıyl 110 jyl tolyp otyr. Osyǵan oraı Almaty qalasynda «Qazaq» gazeti jáne ulttyq baspasóz»  taqyrybynda dóńgel ústel uıymdastyrylǵan. Jıynda Qazaq Media Association uıymdastyrǵan.  Osy otyrysqa qatysqan baspasóz zertteýshisi Abaı Myrzadan suhbat alýdyń sáti tústi.   - Jıynnyń jańalyǵy nede? Áserińiz qandaı?  - Qazaq baspasózi alǵashqylarynyń biri bolyp sanalatyn jalpyultt..

Budan aldyn professor Ádil Ahmetovtyń «Vıkıngderdiń izimen». (Ǵylymı gıpotezalyq týyndy) kitabynan «Álemdik máni bar genografııalyq joba» dep atalatyn bóligi oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jarııalaýdy odan ári jalǵastyramyz. Birge oqıyq. Qazirgi Ortalyq Azııanyń aýmaǵyn mekendeıtin halyqtar men Soltústik Eýropada turatyn skandınavııalyqtardyń arasyndaǵy qarym-qatynas myń jyldan astam ýaqytty quraıdy degen pikirdegilerdiń biri - D..

“Qyran” búrkitshiler federaııasynyń atqarýshy dırektory, etnograf, ult janashyry Baǵdat Múptekeqyzy “Adyrna” ulttyq portalyna bergen suhbatynda Qazaqstannyń kók týyndaǵy qyrannyń beınesi týraly aıtyp berdi. Baǵdat Múptekeqyzynyń aıtýynsha, kók týdaǵy qyran qazaqtyń bolmysyn kórsetedi. Qazaq bıikten qaraı bilgen. Qyran eki qanatyn sermep, aspanǵa kóterilgende “búkil álem meniń qanatymnyń astynda” deıdi eken. Qazaq ta osyndaı, taýda turǵan. Bıikte..