Alash uldary
13.12.2023
Alash uldary
Búgin - Alashorda kúni
Búgin - Qazaqstan memleketi úshin, Alashtyqtar úshin aıtýly kún. Osydan 106 jyl buryn, 1917 jyly 13 jeltoqsanda Alashorda úkimeti qurylǵan bolatyn.  Sol kúni sezde birinshi baıandamany Álıhan Bókeıhan oqydy. Álıhan Bókeıhan jasaǵan baıandamasy negizinde shyǵarylǵan qaýlyda Qazaq avtonomııasy, mılıııa jáne Ulttyq keńes máselelerin qaraý úshin jeti adamnan turatyn komıssııa qurý týraly sheshim qabyldandy. Ulttyq keńes týraly baıandama Ekinshi jalpy..
10.12.2023
Tarıh
Alashtyń aıy - jeltoqsan. "Qaıym Muhamedhanov Alashty alǵash ret baspa betinde jarııalady"
"Qaıym Muhamedhanov Alashtyń san qyrly taqyrybyn zerttep, alǵash ret baspa betinde jarııalady". Búgin qaıratkerdiń qyzy Dına Muhamedhan  «Ekinshi jalpyqazaq sıezi » (1917) týraly Alash avtonomııasy jáne Alashorda úkimeti haqynda" atty maqalasyn áleýmettik jelige shyǵardy.  Bul maqala 1991 jyly 17 jeltoqsanda  oblystyq «Semeı tańy» gazetinde jarııalanǵan. Dına Muhamedhan "Bul maqala osy jarııalanymnan kóp buryn daıyndalǵan" dep eskertken. Sol maqa..
01.12.2023
Tarıh
1 jeltoqsanda Qaıym tutqyndaldy, 2 jeltoqsanda Muhamedhan atyldy...
1 jeltoqsan 1951 j. Qaıym tutqyndaldy. 86 jyl buryn - 2 jeltoqsan 1937 j. Muhamedhan atyldy. 1 jeltoqsan 1951 jyly ákem – Qaıym Muhamedhanov (1916-2004) tutqyndaldy. Abaıdyń aqyn shákirtteri mektebi úshin, Abaı muragerleri, Abaı-Alash ıdeıalar bas tartpaǵany úshin qýǵyn-súrginge ushyrady. Ol kezde Qazaq KSR Memlekettik Gımniniń mátininiń avtory boldy. Sodan beri ol Áýezovtiń jetekshiligimen Abaıdyń tuńǵysh memlekettik murajaıyn quryp, d..
19.11.2023
Alash uldary
Álıhan Bókeıhan: Men Kadet partııasynan nege shyqtym?
Kadet partııasy: «Jer adamǵa menshikti bolyp berilse de jón» deıdi. Bizdiń qazaq jerdi menshikti qylyp alsa, bashqurtsha kórshi mujyqqa satyp, biraz jylda sypyrylyp, jalańash shyǵa keledi. Kadet partııasy ult avtonomııasyna qarsy. Biz Alash urandy jurt jıylyp, ult avtonomııasyn tikpek boldyq. Franýz, orys hám ózge júrttyń tarıhynan kórinedi: molla úkimetten aqsha alsa, satylyp ketedi. Rýhanı is aıaq asty bolady. Jalovanıe alǵan mollalar húkimetke..
19.11.2023
Alash uldary
Álıhan Bókeıhannyń aýdarmasy. Din talasy
Redakııadan: Eń áýeli "Sýrat kafehaansy" shyǵarmasyn franýz jazýshysy Bernarden de Sen-Per «Le cafe du Surate» degen atpen jazǵan. Ony orystyń uly jazýshysy Lev Tolstoı "Sýratskaıa kafeınaıa" degen ataýmen orys tiline aýdarady. Orys tilinen qazaq tiline Álıhan Bókeıhan aýdaryp, qazaq oqyrmandaryna usynady. Mundaǵy keıipkerlerdiń sózderin úzip-úzip, burmalap Álıhan Bókeıhannyń sózi retinde usynyp júrgender bar. Olardyń nıeti belgili. Álıhan Bókeıh..
19.11.2023
Alash uldary
Adamdy qudaı jaratty ma? Álıhan Bókeıhannyń jaýaby
Adam balasy qaıdan keldi? Bul suraýǵa ár ýaqytda ár jerde túrli jaýap bolǵan. Qazaq-qyrǵyz adam balasy adam-atadan, adam-atany qudaı balshyqtan ılep jaratqan dep, nanyp ashyǵan sútteı uıyp, qoıǵan. Bu pikir bizdiń jurtqa eslam men ere kelip jabysqan. Eslam muny ınjel-den, ınjel dáýiretten, dáýiret vavılonııadan alǵan. Tunǵan móldir sýǵa, aınaǵa úńiltse qyrmyzy qyzyl gúl, jeksúryn baqa, pushyq, jibek qyz, aq-qara – bári birdeı túsedi, aına men sý ..
19.11.2023
Alash uldary
Álıhan Bókeıhan: 13 jasta qyzdyń kúıeýge tııýi - úlken zııan
Álıhan Bókeıhanulynyń 1914 jyly "Qazaq" gazetine jarııalanǵan "Musylman sıezi" atty maqalasyn oqyp shyǵyp, biraz máselege qanyqqandaı boldyq. Reseı Imperııasynyń arnaıy daıyndyqtan ótkizgen din taratýshylarynyń qazaq tilin burmalap, túp qaınarynan alystatyp, buzýǵa tyrysýy, 13 jasar qyzdardy erte turmysqa berýdi zańdastarǵa áreket jasaýy tárizdi soraqylyqtaryna kóz jetkizemiz. Kórseqyzar moldalardyń "qyz balany tumaqpen urǵanda qulamasa, onyń ba..
Taǵy júkteý