Pikirler
30.04.2024
Pikirler
"Ol óziniń ólimine emes, toıǵa asyqqandaı áser qaldyrdy..."
1951 jyly, 29 sáýirde Úrimjide Ospan batyr atyldy. Ospan batyrdyń sońǵy sáti jaıly Hoks-Holmstyń esteliginde bylaı delinipti: «Men júrektegi aýyr kúrsinispen, kóshe boıymen atýǵa ákele jatqan Ospan batyrǵa qarap turdym. Onyń shashtary, saqaly men murty kútimsiz edi. Kıimi de óte las ári jupyny boldy. Batyrdyń baılaýly ekeni kórinip turdy. Qoldary artqa qaıyrylyp baılaýly bolǵanyna qaramastan, ol basyn tik ustady. Júzinde qorqynysh degen múlde bol..
29.04.2024
Shyǵarmashylyq
Ulyqbek aǵamyzdy jaqsy kóremiz. Aryla alǵan azamattyǵy úshin!!!
Tómende on bir jyl burynǵy jazbamyz. Basty keıipkeri - búgin mereıli 70 jasqa tolǵan Ulyqbek aǵamyz. Arasynda taǵy birer tanymal kisiler bar. Bárine kózqarasymyz áli baıaǵydaı. Alǵash "arylý" degen sózdi kitaptyń muqabasynan kórdik. Lev Tolstoı. Bizdiń klassık aýdarmashy ákelerimiz qapysyz aýdaryp ketken roman edi. Ekinshi ret Áljappar Ábishevtiń estelik kitabynan oqydyq. Áýezov pen Músirepovtiń arylýy. Eki alyptyń bir-birine buǵan deıingi ishte ..
24.04.2024
Pikirler
Dinı nadandyqty áshkereleýdiń eń tıimdi joly – kúlki
Kez-kelgen nadandyqty, sonyń ishinde, dinı nadandyqty áshkereleýdiń eń tıimdi joly – kúlki. Qarańǵylyq pen nadandyqty kúlkige, syqaqqa aınaldyrý qajet. Jóni joq, joly joq «ustazdyqqa» qarsy turýdyń, bul, óte tıimdi joly. Sondyqtan, mynaý tirlikterińiz (chelendj) úshin myń da bir alǵys sizderge, ápke-qarandastar! Jazbaǵa qaraǵanda, «din páktigin»,  onyń tabaldyryǵynda jatyp kúzetýshiler, myna bir ápkemizdiń isin jaratpaı, sol turǵan boıda qolynan ..
23.04.2024
Pikirler
Ýkraınada ólgenderdiń portretinen qorqypty
Orystar "Ne bylo by schastıa, da neschaste pomoglo" deıdi ǵoı, týra sol jaǵdaı bolypty - "Bessmertnyı polk" degenderi resmı túrde bolmaıtyn bolypty. Oǵan sebep - keıbireýler burynǵy soǵys emes, kázirgi soǵysta ólgenderiniń portretin ustap shyǵatyn bolǵasyn, sodan qorqypty. Bizde de oblys basshylaryna jaǵympazdanǵan bireýler ákeleriniń portretterin kólbeńdetip eldiń aldynda júrýshi edi, endi solarǵa qıyn boldy)). Qýanysh Edilhanov &nbs..
16.04.2024
Pikirler
Bas taǵamdy dáripteı bileıik, aǵaıyn!
Qazaq qundylyǵy adamzat órkenıetimen burynǵydan da betpe-bet kelip otyr. Osyǵan oraı, ulttyq qundylyǵymyzdy tárk etpesteı etip, álemge taratý, ony álemge sińirý mindeti tur. Sol sebepti, bas taǵamdy «bıshparmak» ataý - baǵamyzdy pash etý emes, mazaq etýdiń kórinisine aınalsa da áreketsiz otyrýymyz jaraspaıdy. Tipti keıbir «ǵalymdar» IýNESKOnyń tizbesine osy mazaq sózben engizýdi ıdeıa etip júr. Al bir aıtýly tarıhshymyz «... besbarmaq emes, besb..
16.04.2024
Pikirler
Baspanasyn qorǵaımyn dep taǵdyry tálkekke túsken adamnyń ómiri
Prozaǵa qoıylatyn talaptar  kúsheıgen zamanda kólemdi týyndy  túgil, jazǵan áńgimeńdi de elge oqytý ońaı emes. Soǵan qaramastan jazýshy Qanat Ábilqaıyrdyń «Aǵyraptaǵy aty joq adam» atty búgingi kúnniń shyndyǵyn sýretkerlik sheberlikpen jetkizgen romanyn bas almaı oqyp shyqtym. Sóılemderin tym kúrdelendire bermeı, bir oqıǵadan soń ekinshisi jetelep, sońyna jetkenshe yntyqtyryp, sıqyrly áleminiń órisine magnıtteı tartyp áketetin týyndy úsh aıda jaz..
16.04.2024
Pikirler
30 jylda jasalmaǵan jumys sońǵy 15 kúnde atqarylýda
Atyraýdaǵy sapar aıaqtaldy. Bul joly qala qańyrap qalǵandaı áser qaldyrdy. Kóshede beısaýat júrgen jan joq. Sapyrylysqan kólikter de azaıǵan. Al, áýejaı, vokzal, avtobeketterde qujynaǵan halyq kóp. Jurt jappaı jan-jaqqa jansaýǵalaýda. Qalaǵa qarqyndy qyzyl sý kele jatyr degen úreı bárin beıjaı kúıge túsiripti. Qulsarydaǵy tasqyndy kórgender beıqam emes. Bala-shaǵa, shal-shaýqan men qyz-kelinshekterin Aqtaý, Aqtóbe, Shymkent, Almatyǵa jiberip jaty..
Taǵy júkteý