Alash arqaýy
23.03.2021
Alash arqaýy
Sultanbek, Ǵanı jáne Alash
Adyrna.kz ulttyq portalynan Baýyrjan Omarulynyń «Ǵanı jáne «Jas Alash» atty maqalasyn (22.03.2020)  oqyǵannan keıin, osy taqyrypqa qatysty keıbir derekterdi bóliskendi jón sanadym. Ǵanı Muratbaıuly týraly Keńes zamanynda jaryq kórgen materıaldarda onyń ómiri men qyzmetine baılanysty málimetterdiń qatań enzýradan, ıaǵnı ıdeologııalyq súzgi-suryptan ótkizilip otyrǵany Baýyrjan Omarulynyń zertteýinde  jan-jaqty qamtylyp aıtylǵan. Mysaly, onyń kedeı..
21.03.2021
Alash arqaýy
«Qazaqtyń» Naýryzy
(Ult basylymynyń ulaǵaty) Búgingi bolmysymyzdyń bútin bir bóligine aınalǵan Naýryz merekesi tar jol, taıǵaq keshýi kóp qıly kezeńnen ótkeni barshaǵa málim. Meıramnyń 1926 jylǵa deıin qazaq jerinde toılanyp kelgeni, arada alpys eki jyl ótken soń qaıta atalyp óte bastaǵany aıtylyp ta, jazylyp ta júr. Alaıda ilgeri zamanda da Naýryzdy únemi óz deńgeıinde merekeleýdiń múmkindigi bola bermegen sııaqty. Eldiń basynda túsken ártúrli ahýal, halyqtyń ..
26.02.2021
Alash arqaýy
Álıhan amanatyn oryndap júrmiz be?
«Ózin-ózi qasqyrsha shaýyp otyrǵan jurtta oqý, sheberlik bolmaıdy!..» 24 aqpan kúni Aqtaý qalasyndaǵy N.Jantórın atyndaǵy oblystyq mýzykalyq-drama teatrynda Nartaı Saýdanbekulynyń «Álıhannyń amanaty» atty pesasy sahnalandy. Urpaq sanasyna silkinis ákeler qoıylymnan alǵan áserim erekshe. Avtor pesanyń jazylý sebebin Alash arystarynyń rýhyna baǵyshtaý jáne ult kósemi Álıhan Bókeıhannyń 150 jyldyq mereıtoıymen tikeleı baılanystyrady. Qoıylym tas tú..
21.02.2021
Alash arqaýy
Jardyń shetindegi, jeldiń ótindegi til
(Qazaq tiliniń búgingi problemalarynyń túp-tórkini osydan júz jyldan astam ýaqyt burynǵy qoǵamdyq ahýalda kórinis tapty)  Qazaq Elinde HIH jáne HH ǵasyrlardyń toǵysynda Aǵartýshylyq qozǵalys aıqyn ańǵarylyp, ol kóbine-kóp ult azattyǵyna umtylý ańsarymen ushtasty. Maǵjannyń:  «Sezinbeı ózinikin, ózgenikin, Aty óshkir oqyǵandar netip jatyr?» – degen ózekjardy ókpesi, Sultanmahmuttyń: «Paıda, zııan aıyrsaq, Júre bermeı jegýge», – degen ótinishti ta..
12.02.2021
Alash arqaýy
Mirjaqyptyń «matematıka mektebi»
Bizge bárinen buryn belgili matematıka oqýlyǵy – qazaqtyń birinshi romanyn dúnıege ákelgen Mirjaqyp Dýlatulynyń 1914 jyly Orynborda jaryq kórgen, bastaýysh mekteptiń eki jyldyǵyna arnalǵan «Esep quraly». Bul eńbek týraly tyrnaqaldy pikir ile-shala «Aıqap» jýrnalynyń sol jylǵy 19-sanynda basylǵan. Al Keńes ókimeti tusynda onyń «Esep quraly: birinshi jyldyq» (Orynbor, 1922), «Esep quraly: ekinshi jyldyq» (Qyzylorda, 1927) atty oqýlyqtary jarııaland..
31.01.2021
Alash arqaýy
"Suǵanaq sur" qaıda eken?
Muhtar Áýezovtiń joǵalyp ketken shyǵarmasy haqynda Arǵy-bergi tarıhty sholyp qarasaq, qolyna qalam ustaǵan danyshpan sýretkerlerdiń «tuzy jeńil, sory qalyń» bolǵan qoǵamdar az kezdespeıdi. Jıyrmasynshy ǵasyrdyń basynda óte jyldam damyp, álemde bar ozyq úrdisterge ǵajap túrde laıyqtalyp úlgergen qazaqtyń jańa sapadaǵy jazba ádebıetiniń eń talantty ókilderiniń mańdaıyna da qııamet tirlik, qıyn taǵdyr jazylypty. Olar shyǵarmalaryn  keńestik, kommýnı..
31.01.2021
Alash arqaýy
Alash aınasy
Alash – Qazaqstannyń búgingi «Máńgilik el» muratyn óz tusynda saıasat pen rýhanııat turǵysynan tereńdetken, aıshyqtaǵan kezeń ataýy. Alash – Qazaq eliniń memleket qurý tájirıbesi men memleketshildik múddesiniń úzilmegen arqaýy. Alash – Táýelsizdik jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń batyl da bastamashyl bilik pen parasat, bilim men jaýapkershilik tarıhyna qaraǵan aınasy. 2017 jyly Alash Orda úkimetiniń nemese Alash avtonomııasynyń qurylǵanyna 100 ..
Taǵy júkteý