Alash arqaýy
19.11.2023
Alash uldary
Álıhan Bókeıhan: 13 jasta qyzdyń kúıeýge tııýi - úlken zııan
Álıhan Bókeıhanulynyń 1914 jyly "Qazaq" gazetine jarııalanǵan "Musylman sıezi" atty maqalasyn oqyp shyǵyp, biraz máselege qanyqqandaı boldyq. Reseı Imperııasynyń arnaıy daıyndyqtan ótkizgen din taratýshylarynyń qazaq tilin burmalap, túp qaınarynan alystatyp, buzýǵa tyrysýy, 13 jasar qyzdardy erte turmysqa berýdi zańdastarǵa áreket jasaýy tárizdi soraqylyqtaryna kóz jetkizemiz. Kórseqyzar moldalardyń "qyz balany tumaqpen urǵanda qulamasa, onyń ba..
19.11.2023
Alash uldary
Álıhan BÓKEIHAN: Ótirik shejireler tolyp jatyr
(Maqalanyń túpnusqadaǵy taqyryby: “Qazaq tarıhy. III”) Gazetanyń 3-inshi nómirinde Qazaqtyń tarıhy týrasynda jańylystyń ekeýin sanap edik. Jəne úshinshi hate mynaý: «Qazaq» degen sózdiń maǵynasyn tarıh kitaptaryn anyq qyp aıtyp bere almaıdy. «Qazaq» degen sóz qaıdan shyǵypty? Tarıh kitaptarynan qarap muny bilýge bolmaıdy. Orystyń tarıhynda topty qazaq degen sózdi jazbaıdy. «Kırgız» degen bir jańylys sózdi maldanyp, sonyń menen búkil tarıhyn bydyq..
19.11.2023
Mańyzdy
Álıhan Bókeıhan: «Anas sahabanyń nəsilinenbiz» degen aýrý bar
(Maqalanyń túpnusqadaǵy taqyryby: “Qazaq tarıhy. IV”) Qazaqtyń asyly týrasynda jalpy jurt arasynda birsypyra ertegiler bar bolsa da halyq oǵan ras eken dep ılanyp júrgen joq. Qazaqtyń mektep, medrese həm shkolda oqyp shyqqan jastary qazaqtyń asylyn anyq bilip jete almasa da, əıteýir asyly túrik nəsilinen ekendigine anyq ınanady. Aqyly mol, zeıini tolyq qarasharýanyń da birsypyrasy osyny qoshtaıdy. «Qazaq pen noǵaıdyń túbi bir» degen sózdi hər bir..
19.11.2023
Alash arqaýy
Álıhan BÓKEIHAN: Qajynyń aqshasyn alý úshin eptiler sóz taýyp beredi
(Maqalanyń túpnusqadaǵy taqyryby: “Qazaq tarıhy. V”) Qazaqtyń mollasy bolsyn, qarasy bolsyn – shejire bilýge, burynǵy ótkenniń tarıhyn esitýge əýes halyq. Qazaqta «jeti atasyn bilmegen – mertid» (ne «múrıd», ne «məńgúrt» bolýy da múmkin. S.A.) degen maqal bar. Sondyqtan hər bir qazaqqa jeti atasyn bilý paryz dərejesinde. Qazaqtyń qarııasy 15-20 ataǵa deıin qurastyryp aıtýǵa biledi. Qazaqta Arǵyn rýynan bolǵan kisi ózderiniń shejiresin órbitip Arǵ..
19.11.2023
Alash uldary
Álıhan BÓKEIHAN: Handar mýftı qaramaǵynda bolamyz degen...
(Maqalanyń túpnusqadaǵy ataýy: "Qazaqta mýftılik máselesi"). 1730-ynshy jyldarda Kishi júzdiń hany Əbilhaıyr Peterborǵa elshi jiberip, Reseı úkimetine baǵynsam eken dep tilendi. Hannyń tilegi qabyl alyndy. Ol kúngi hanym patsha Anna Ivanovna handy elimen qol astyna alǵandyǵyn bilgizip, 1731-inshi jyly 19-ynshy fevrəlda qol qoıǵan jarlyq jiberdi. Keler jyly Anna hanymnyń buıryǵy boıynsha Ýfadan Aldar, Taımas, Qutlyh-Muhammed deıtin myrzalar shyǵyp..
13.11.2023
Alash arqaýy
Alash arystary dindi joqqa shyǵarǵan joq – Dintanýshy
Sońǵy kezderi dinı másele qoǵamda eń kóp talqylanatyn taqyryptyń biri bolyp tur. Keıbir azamattar «Alash arystary din úshin shahıd bolǵan» dese, ekinshi tarap bul sózdi teristep, óz ýájin aıtyp jatyr. Shyn máninde Alash arystary dinge qalaı qarady? Dintanýshy Keńshilik Tyshqannyń aıtýynsha, medrese kezinde mekteptiń mıssııasyn atqarǵanyn aıtady. Alaıda ol medresede bilim alǵan Alash arystarynyń zaıyrly ustanymda bolǵanyn eskertti. «Elimizde zaıyr..
02.10.2023
Shyǵarmashylyq
Ekinshi qazan. Úshinshi oq. Shákárim qalaı atyldy?
Keregetas bókterinde Shákerim úshinshi oqtan ajal qushty. Ǵulama da, astyndaǵy aty Torjorǵa da qansyrap qulaǵanyn jaqyn jerden kórgen, tipti oń qolyn kótere: «Men ókimetke kerek adammyn, meni aýdanǵa jetkizińder» degen sońǵy sózderin estigen kýáler barshylyq. Biraq, shyndyq ashylmaı-aq qala berdi (jazalaýshy otrıad sarbazdary tis jarmaımyz dep ózara anttasyp, batalasqanǵa uqsaıdy). Sonymen, kemeńger júregine dóp tıgen úshinshi oq kimdiki? Tómende..
Taǵy júkteý