Búgin Halyqaralyq Túrki akademııasyna Majarstannyń Syrtqy saýda jáne syrtqy ister mınıstri Peter Sıııarto jáne Qazaqstan Respýblıkasy Premer-mınıstriniń orynbasary – syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi arnaıy kelip, Akademııa jumysymen tanysty, dep habarlaıdy «Adyrna» ulttyq portaly Túrki akademııasynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap. Alqaly kezdesýge mártebeli meımandarmen qatar, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli,..

Latyn álipbıine qatysty máseleniń túp-tamyryna qarap aıtsam, óz basym, kırıll tańbasynan latyn árpine kóshý saıasatyn qoldaımyn. Sebebi, eger el bolamyz, qoǵam retinde qalyptasamyz desek, onda orys mádenıetinen, ol halyqtyń júrip-turysy men ádetinen alshaq ustaýymyz kerek boıymyzdy. Osy oıymdy úsh sózben aıtaıyn. Birinshiden, Rýs eliniń saıası tarıhyn eske alǵanda... Onyń saıası tarıhyna qarasaq, Petr patshadan beri el men bılik arasyndaǵy talas..

Búgin Halyqaralyq Túrki akademııasy men Nızamı Gánjaýı atyndaǵy Halyqaralyq ortalyǵynyń birlesip uıymdastyrýymen «Nızamı Gánjaýı –  880 jyl: onyń álemdik muraǵa qosqan úlesi» atty birlesken halyqaralyq konferenııa ótti. Onlaın formatta ótken alqaly jıynǵa Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Nızamı Gánjaýı atyndaǵy Halyqaralyq ortalyqtyń teń tóraıymy, Latvııanyń buryńǵy prezıdenti Vaıra Vıke-Fraıberga, Nızamı Gánjaýı atyn..

Áleýmettik jeli túrli kózqarastaǵy azamattardyń jınalǵan ortasy ǵoı. Desek te, keı kezde osy áleýmettik jeli arqyly eldi eleń etkizerlik sharýalar atqaryp júrgen basqa memlekettegi jandarmen de tanysýǵa múmkindik bar. Máselen, býrsalyq azamat Kerim Chelebımen de bizdi tanystyrǵan belgili bir ortaq kózqaras pen ustanymdar edi. Kerimmen sóılese kelip, erekshe nazar aýdarýǵa turarlyq jaıttar týraly estip, bildik. Býrsalyq 42 jastaǵy Kerim jurtqa ta..

Qazaqstannyń syrtqy saıası vedomstvosynda onyń ishinde Shyǵys elderi Azııa jáne Afrıka departamenti boıynsha qyzmette júrgen dıplomattardyń kópshiligi Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Shyǵystaný fakýlteti túlekteri. Fakýltettiń ashylǵanyna 32 jyl. Búgingi tańda fakýltettegi 4 kafedrada 8 til oqytylady. Olar hındı, ýrdý, japon, káris, túrik, parsy, arab jáne qytaı tilderi. Fakýltette tek til ǵana emes, tili oqytylatyn eldiń dini, mádenıeti men ekonomıkasy..

Túrki ıntegraııasy - 1992 jyldan bastaý alatyn Túrki elderi basshylarynyń sammıtterimen bekemdelip, Nahchyvan kelisimimen (2009 j.) rásimdelgen, Túrki akademııasynyń súbeli eńbeginiń nátıjesinde memleketaralyq deńgeıde strategııalyq tujyrymdama retinde bekitilgen, Túrki keńesi uıymynyń keshendi baǵdarlamalary arqyly júıelenip kemeldene túsken birtutas qubylys. Baıqaǵanyńyzdaı, jazbamyz osy qubylystyń negizgi uıytqylary - Túrki keńesi, Halyqaralyq..

Oǵyz Doǵannyń aty qazaq qoǵamynda eń aldymen memlekettik til úshin kúresýshi azamat retinde keńinen tanylǵany málim. Sonymen qatar ol kez kelgen máselege baılanysty óziniń azamattyq ustanymyn bildirip, elimizdegi saıası sátterde de syrt qalmaıdy. Bul joly Oǵyz myrzamen Túrkiler, Turan odaǵy máselelerine qatysty az-maz suhbattasýdyń sáti tústi. - Sońǵy ýaqytta Turan odaǵyn qurý, Túrkilerdi bir týdyń astyna biriktirý týraly bastamalar burynǵysynan..