1916 jylǵy ult-azattyq kóterilis Dýmada qalaı qaraldy?

1907

1916  jylǵy qazaq ult-azattyq kóterilisi jeńiske jetken joq, bul ras. Biraq, ol barsha Túrkistan ólkesindegi kóterilistermen birge Reseı ımperıalızminiń myzǵymas  qamalyn buzǵan,  monarhııanyń qulaýyna jol salǵan, patshalyqqa qarsy jumsalǵan asa zor, kúshti de qýatty soqqy­lardyń biri boldy. Sondyqtan da On altynshy jyl kóterilisin zertteý, ony kúlli sol shaqqy aýqymynda, barsha túrki halyqtary ishinde oryn alǵan úderister aýqymynda, Reseıdegi revolıýııalyq-demokratııalyq qozǵalys aýqymynda qarastyrý eshqashan mańyzyn joımaıdy. Máseleni mundaı keshendi túrde qaraý arqyly biz keshegi «ulttar teńdigin qamtamasyz etip, ult máselesin sheshti» delinetin birlikten, ozbyr kúsh pen ıdeologııa biriktirgen Keńester odaǵynan shyǵýǵa tyrysýymyzdyń syryn uǵa túsemiz. Barlyq odaqtas respýblıkalardy qyzyl ımperııanyń  qursaýynan bosatyp, azattyqqa umtyltqan tarıhı úderisti meılinshe tereń túsinetin bolamyz. Atap aıtatyn bir jáıt, 16-jylǵy kóterilistiń asa zor tarıhı mánin laıyqty dárejede taný úshin, ony zertteý kezinde, barsha qujattyq bazany birge qarastyrý mańyzdy bolmaq. Bulardyń ishinde orys parlamenti materıaldary da bolýǵa tıis. Óıtkeni, Reseı ımperııasynyń Tórtinshi shaqyrylǵan Memlekettik dýmasy kóterilistiń sebep-saldarlaryn  talqylap, úkimetke, mınıstrlikke, jergilikti ákimshilikterge joldanbaq depýtattyq saýaldardy bekitken edi. 

 Máseleniń týý tarıhyna az-kem sheginis jasaıyq. IVDýmanyń 4- sessııasy 1916 jylǵy 20 maýsymda aıaqtalǵan bolatyn. Artynsha, 25 maý­symda, maıdannyń qorǵanys jumys­taryna Azııadaǵy ózge tekti­lerdi alý jaıyndaǵy patshanyń áıgili pármeni  shyqty. Pármen, barshamyz biletindeı, Qazaq ólkesinde de, Túr­kistan ólke­sinde de, árıne, ondaǵy qazaq aımaq­tarynda da zor dúrbeleń týǵyzdy. Kóterilisterdi basýǵa barlyq jaqqa jazalaýshy jasaqtar attan­dyryldy. Olardyń qandy soıqandary jaıyn­daǵy habarlar túrli jolmen ımperııa astanasyna da jetip jatty. Ferǵana áskerı gýbernatory Ivanov 1916 jyl­ǵy jeltoqsanda oblystaǵy tártip­sizdikter jóninde joǵaryǵa joldaǵan baıandamasynda ólkede jańa ádisteme­men oqytatyn mektepter júıesin qurýǵa atsalysyp júrgen zııalylardy «neo-týzemdikter» dep atap, sondaı «neo-týzemdikterdiń biri, tashkenttik sart Ýbaıdýlla Asadýlla Hodjaev» jaıynda jazǵan. Gýberna­tordyń túrli tergeý tásilderimen anyqtaǵan derekterine qaraǵanda, ol «Petrog­radqa baryp, dýmalyq top­tarǵa jol tapty da, musylman frak­ııasy aldynda Túrkistandaǵy oqıǵa­lardy birjaqty burmalap baıandap berdi. Hodjaev ólkege depýtattarmen – musylman frakııa­syndaǵy Tevke­levpen jáne trýdovık Kerenskıımen oraldy».  Is júzinde «tashkenttik sart Ýbaıdýlla Asadýlla Hodjaev» ol kezde advokat ári jádıdtik sıpattaǵy ult qozǵa­lysyn qoldaıtyn ózbek gazetiniń redaktory, eserlermen tyǵyz baılanys jasap, musylman halyqtary arasynda revolıýııalyq jumys júrgizip júrgen qaıratker bolatyn. Ol Petrogradta musylman komıte­tindegi óziniń pikirlesi ári úzeńgilesi Mustafa Shoqaevpen birge IV Mem­lekettik dýma múshelerin aralaıdy. Olar bergen aqparattar nátıjesinde Memdýma Túrkistan men Dala ólke­lerindegi jergilikti jurtty «maıdan­nyń qara jumystaryna rekvızı­ııalaý» týraly ımperator pármenine baılanysty tutanǵan kóterilis jaıyn jáne ony basý barysynda oryn alǵan keleńsiz­dikterdi tikeleı bilip qaıtý úshin arnaıy delegaııa jasaqtaıdy. Dýma delegaııasynyń basshylyǵyna dýma­lyq oppozıııa lıderleriniń biri, «eńbekshilder» («trýdovıkter») toby­nyń serkesi Aleksandr Fedorovıch Kerenskıı men Dýmanyń tórt shaqyry­lymynda da depýtat bolyp saılanǵan qart qaıratker,  musyl­mandar frakııasynyń tóraǵasy Qutly-Muhammed Batyrgereıuly Tevkelev endi. Delegaııa quramynda Dýma musfrakııasynyń múshesi, bolashaq Ázirbaıjan demokratııalyq respýblıkanyń syrtqy ister mınıstri jáne ÁDR parlamenti basshylarynyń biri, musylman qozǵalysy qaıratkeri Mámed-Iýsıf Ǵadjıbabaoǵly Jafa­rov ta bar-tyn, biraq, sol shaqta Kav­kazda boı kórsetken oqıǵalarǵa baılanysty, ol Túrkistan ólkesine bara almaı qaldy. Delegaııaǵa til­máshtyq ári kómekshilik jasaý maq­satymen frakııa bıýrosyndaǵy jas qaıratkerler Shákir Muhame­dııarov pen Mustafa Shoqaev ilesti. Delegaııa ólkeni tamyzdyń ortasynan qyr­kúıektiń basyna deıin aralap, Jızaq, Ándıjan, Samarqan, Qoqanda boldy. Kóterilis órti  alǵash 4 shildede Hod­jentte tutanyp, odan Tashkentte, Mar­ǵılan, Namangan,  Ándıjanda, ásirese, 11 shildede Jızaqta laýlaǵan. Jazalaýshy áskerı ekspedıııa kóterilisshilerdi 21 shildede barlyq oshaqtarda tas-talqan etip, búlikke kináli dep tapqan jurtty qyrǵynǵa ushyratqan. Alaıda, patsha jarly­ǵyna qarsylyq oty Túrkistan jáne Dala general-gýbernatorlyqtary aımaq­tarynyń túkpir-túkpirin túgel sharpyǵan bolatyn.

 Delegaııa ólkede kóptegen adam­darmen kezdesti. Ándıjanda  shildeniń basynda ǵana «Túrkistan úni» gazeti ashylǵan-tyn. Onyń quryl­taıshysy jáne redaktory Ándıjan soǵys-ónerkásip komıtetiniń múshesi, úı ıelenýshi, omarta qojasy, ózara kómek qoǵamynyń tóraǵasy Anastasıı Chaıkın edi, gazette onyń týǵan inisi, soıal-revolıýııalyq partııa múshesi retinde qýǵyn kórip, Iakýtııaǵa jer aýdarylǵan, odan Astrahanǵa, aqyry aǵasy turatyn Ándıjanǵa kelgen eser Vadım Chaıkın isteıtin. Solarmen tyǵyz qarym-qatynastaǵy ándıjan­dyq muǵalim, aǵartýshy, bolashaq Túr­kistan (Qoqan) avtonomııasy Ulttyq Keńesiniń hatshysy, Keńestik Túrki­stannyń jer mekemesi qyzmet­keri, shyǵystanýshy-ǵalym, zertteýshi Qońyrqoja Qo­jyqov áskerı ekspe­dıııanyń ha­lyqty qalaı qyrǵynǵa ushyratqanyn dáıekteıtin kóptegen derek jınaǵan. Sol materıaldardy baıyrǵy partııa­lasy Chaıkınge Musta­famen birge qonaqqa kelgen Keren­skııge tapsyr­dy. Ólkeni aralaǵan jarty aı ishinde delegaııa halyq tolqýynyń sebep­terin anyqtaıtyn jáne jazalaý­shylardyń qatygezdik­terin dálel­deıtin kóptegen kýálikterge qanyqty.

Delegaııa Petrogradqa oralǵan soń, qyrkúıektiń 10-juldyzynda, Kerenskıı saparlarynyń nátıjesin depýtattardyń jeke jınalysyna ha­barlaǵan bolatyn. Sol shamada qoǵam qaıratkerleri Baqytjan Qarataev pen Jıhansha Seıdalın dala kóshpen­dileriniń 25 maýsym pármenine qarsy ereýildeýiniń sebep-saldarlaryn baıan etken «Qazaqtar týraly estelik jazbasyn» Dýmaǵa jáne úkimetke tapsyrǵan. Dýmanyń besinshi sessııasy jumysyn 1916 jylǵy 1 qarashada bastady. Aıdyń aıaǵyna qaraı másele Dýmanyń soǵys komıssııasynda tal­qylandy. Jeltoq­sannyń basynda Dýmanyń qaraýyna depýtattyq toptar taraptarynan úkimetke joldanýǵa tıis úsh suraý salý mátini túsirildi.  Aqy­ry, qoıyl­ǵan másele 13 jáne 15  jel­toqsanda Dýmanyń jabyq ótkizilgen otyrystarynda qaraldy.

Alǵashqy baıandamany Kerenskıı jasady.  Sózin: «Biz búgin talqylaýǵa tıis  oqıǵalar budan edáýir kóp ýaqyt buryn ótti, biraq, olardyń saldarlary áli sezilip tur, olardyń saldarlary tek Túrkistan men Dala oblystarynyń ǵana emes, búkil Rossııanyń ómirinde áli kóp ýaqytqa deıin sezilip turatyn bolady», – dep bastady. Sosyn «alys Azııadaǵy ózge tektilerge qatysty bizdiń memleketimizdiń saıasaty»  qıly kózqarastaǵy depýtattardyń alaýyz­dyǵyn umyttyratynyna senim bildirdi de, oqıǵadaǵy oǵashtyqtardy kórse­tetin jaǵdaılardy qujattarǵa negiz­dep, sózin sabaqtaı berdi.  Baıanda­ma­shy­nyń kózi mynaǵan anyq jetti: ekonomıkalyq kúızelis, tynysh ómir­diń buzylýy orystar jaǵynan da, týzemdik halyqtan da qurbandardyń kóbeıýimen astasyp jatty. «Birneshe myń orys turǵyndary jáne kóptegen ondaǵan myń týzemdik qaza tapty. Osy masqara tragedııalyq oqıǵalardyń sebepterin ashý, ony boldyrǵan aıypkerdi tabý, Túrkistandaǵy oqıǵa­lardy týǵyzǵan tamyrlardy anyqtap, olardyń bolashaqta qaıtalanýynyń aldyn alý, mine, meniń aldyma qoıyp otyrǵan maqsatym», – dedi ol. Sodan soń delegaııanyń kóterilis oryndarynda tikeleı júrgizgen zertteýleriniń nátıjesin  baıandaýǵa kóshti. Oqıǵany mol da naqty derek­termen sóıletti. Halyqty kóterip, qyrǵynǵa ushyratqan qandy tártip­sizdikter úshin basty aıypker patsha úkimeti bop tabylatynyn dáleldedi. Óz quzyretin asyrapaıdalanǵan ishki ister mınıstrin jazǵyrdy. Jem­qorlyqqa batqan jergilikti ákimder men sheneýnikterdiń sotqa tartylýyn talap etti. «Oqıǵa úshin bar kiná tek qana bılikke – jol berýge bolmaıtyn, adam aıtqysyz zańsyzdyq jasaǵan orys ókimetine artylatynyn biz atap aıtýymyz kerek, – dedi ol sózin aıaqtaı kele. – Ondaǵan myń jazyqsyz ól­tiril­gen adam qany moınynda turǵan qylmys­kerlerdiń jazasyn berýden basqa, biz Túrkistandy jáne basqa da shet aımaqtarymyzdy basqarýdyń jańa túrlerin engizýdi shuǵyl túrde talap etip, oryndaý kezegine qoıýǵa tıispiz».

Ekinshi baıandamany Mámed-Iýsıf Jafarov jasady. Ol, joǵaryda aıtqanymyzdaı, Túrkistanǵa bara almady, biraq, shamasy, Tevkelevtiń ótinishi bolar, Dýma májilisinde frakııa atynan sóıleýdi mindetine aldy. Túrkistandaǵy jaǵdaıǵa ol buryn da alańdaýly edi, Túrkistan general-gýbernatory mindetin ýaqyt­sha atqaryp júrgen general Martson ortalyqta shtabta isteýge shaqyrtyp alynǵanda,  onyń ornynda ýaqytsha basqarýshy bolyp general Erofeev qalǵan. Mine, sol bıleýshi 1916 jylǵy 21 maýsymda, áıgili 25 maýsym pár­meninen bar bolǵany tórt kún buryn, buratanalar patsha ofıerleri men ákimderin kórgende tize búgip, ıilip, taǵzym etýge mindetti degen, jergilikti halyqty kemsitip, tuqyrta túsetin buıryq jarııalaıdy. Ja­farov «adam abyroıyn qorlaıtyn» osy buıryq arqyly «orys ókimetiniń bedelin kótergisi kelgen» bıleýshiniń is júzinde «sol bedeldi batpaqqa batyr­ǵanyn» ay synǵa alǵan bolatyn. Ol Dýmanyń 5-sessııasy ashylǵannan keıin, 27 qarashada, orys ókimetiniń Túrkistan men Qazaq ólkelerinde kóterilis oshaqtaryn basý kezinde jasaǵan qyrǵyndary jaıynda ótkir sóz sóıledi, máseleniń ıýrıstik jaǵyn úkimetke joldanbaq suraý salý mátininde tııanaqtaýǵa atsalysty. Sosyn osy jabyq otyrysqa ázirlendi. Oǵan qajet materıaldardy jınas­tyrýǵa jáne jasamaq baıandamasyn júıeleýge frakııa bıýrosynyń múshesi Mustafa Shoqaev járdemdesti  (Ol Kerenskııdiń kómegimen tıisti ruqsat alyp, úzeńgilesi Zákı Valıdov ekeýi maıdan qurylystaryna alynǵan jumysshylar jaǵdaıymen tanysyp qaıtqan bolatyn).

Sonymen, Kerenskııden keıin Dýma minberine kóterilgen Jafarov musylman frakııasy atynan sóılep, osy oqıǵalarǵa degen kózqarasyn jáne olardy týǵyzǵan sebepter men jaǵdaılardy atamaq nıetin aıan etti. «Asa joǵary mártebeli pármen Reseıdiń shyǵys shet aımaqtarynda – Kavkazda, Túrkis­tanda, Sibirde jáne dala oblystarynda tura­tyn ózge tekti  halyqtardyń ómirinde tutas bir dáýirdi ashty, – dedi ol. – Dúnıe­júzilik uly soǵys úderisine soǵan deıin erekshe ekonomı­kalyq bitimimen ómir súrip jatqan, jalpy­memlekettik qurylymda quqtary shekteýli azamattardyń aıryqsha jaǵdaıynda turǵan júzdegen myń ózge tekti halyq tartyldy. Osynyń ózinen úkimet olardy jappaı shaqyrýǵa abaılap, oılanyp kirisý qajet ekenin uǵýy tıis edi. Alaıda, bári kerisinshe jasaldy: ózge tektilerdi shaqyrý Imperııanyń Negizgi Zańdaryn buza otyryp júzege asy­ryldy, olardyń sharýashylyq jaǵdaı­laryn eshteńemen aqtaýǵa bolmaıtyn sil­kiniske ushyratty». Osylaı deı kele, joǵarǵy bılik agentteriniń zańsyz áreketteri jergilikti ókimettiń sheksiz ozbyrlyqtaryna jalǵas­qanyn naqty mysaldarmen aıan etti. Sonyń bári úkimettiń ǵasyrlar boıy ózge tektilerge baǵyttalǵan, olardyń oı-pikirin de, tirshiliginiń múddelerin de elemeıtin saıası dástúrleriniń tikeleı saldary ekenin aıtty. «Bılikti asyra paıdalaný – orys ókimetiniń ózge tektilerge arnalǵan saıasatynyń basty  prınıpi» dep tujyrdy sheshen. Ókimettiń is-daǵdysyn: «Qaıdaǵy bir kırgız, sart, túrkmen úshin zań talaptarymen sanasý ne kerek?» dep ásh­kereledi. Túrkistan aımaqtaryndaǵy, Jetisý, Zaısan, Astrahan, Torǵaı, Qostanaı jaq­taryndaǵy ahýaldy áńgimeledi. Soǵystyń qara jumystaryna alynǵan jumysshylardyń jaǵdaıyna toqtaldy. «Jumysqa alynǵan kırgızdarǵa túrme rejımin qoldanýda, olar­dy uryp-soǵý, dúreleý, jumysqa konvoımen aparý – ádettegi is, tipti, tabıǵı muqtaj­dyq­taryn atqarý kezinde de jumysshylar soqqy­dan kóz ashpaıdy» dep túıdi. Áskerı mınıstr Shývalovtyń soǵys-teńiz komıs­sııasynda: «Bálkim, men bıligimdi asyryńqyrap jibergen bolarmyn, eger qajet dep tapsam, keleshekte de tap solaı  áreket etemin», – dep málim­dege­nin depýtattardyń esine saldy. «Eger joǵary bılik ókilderiniń zańdylyq týraly túsinigi osyndaı bolsa, onda bıliktiń jer-jerdegi agent­terinen ne kútýge bolady», – dep ashyna sóz saptady Memdýma múshesi Mámed Jafa­rov. Áıtse de kúnderde bir kún ondaı­larǵa  bılikti asyra paıdalanǵandary úshin Jazalar jónindegi erejelerdiń 311-babynda eskerilgen zańdy sharany– múliktik quqtary­nan aıyryp, arestanttyq bólimderge aıdaý jazasyn qoldaný sáti týar dep úmitte­netinin jarııa etti.

Araǵa bir kún salyp, 15 jeltoqsan kúngi jabyq májiliste jaryssóz boldy. IV Memdýmanyń Rıgadan saılanǵan múshesi knıaz Serafım Mansyrev  ólkeni Reseıge qosyp alǵannan otyz jyl ótken soń, sonda baryp úsh jyl jumys istegenin aıtty. Sonda  kózine tús­ken eki jáıtti áńgimeledi. Biri – Túrkistanda ejelden bar ırrıgaııalyq qurylystardyń qoldanystan shyǵyp, sý arnalarynyń qańsyp qalǵany, ekinshisi – orys tóresi kele jatqan­da, aldynda dirildep turýlary úshin, bazar­daǵy saýdagerlerdi de, satyp alýshylardy da shybyrtqymen sabaý ádeti eken. edrınniń «Tashkenttik myrzalar» atty shyǵarmasyn eske salyp, shet aımaqtarǵa «orys mádenıetin zorlyqpen ornyqtyryp jatqan» sondaı myrzalardyń paraqorlyqty damytqanyn áshkereledi. Jergilikti ákimshi­liktegi myrzalardyń ozbyrlyqtary túbegeıli ózgertilmeıinshe, osyndaı jáne budan da aýyr oqıǵalardyń bola berýi yqtımal ekenin eskertti. Poltava gýbernııasynan saılanǵan depýtat graf Dmıtrıı Kapnıst 2-Keren­skıı sýrettegen jaılardyń jetispeı turǵan jaǵyn, atap aıtqanda, «týzemdikterdiń orys turǵyndaryna jasaǵan sumdyqtaryn» aıtyp tolyqtyrdy. Sosyn óziniń «Túrkistandaǵy orys otarlaýyn qyzý qýattaýshy» ekenin aıan ete kele, onyń júrgizilý praktıkasyna qarsy ekenin, óıtkeni,  Túrkistanda senator Palenniń revızııasyna qatysyp, bir jyl bolǵanynda, osy qaıǵyly oqıǵanyń bolmaı qoımaıtynyna kózi jetkenin tilge tıek etti. Ózge tektilerden jer bólip alý is júzinde týzemdikterdi tonaý jolymen júzege asyryldy, sodan týǵan masqaranyń qaıtalanbaýyna kepildik etý úshin, Túrkistan ólkesin basqarýdy  qaıta qalyptas­tyrý qajet dedi ol. Dondyq ásker oblysynyń depýtaty, dáriger ári zańger  Moıseı Adjemov 19 ben 43 jasqa deıingilerdi bir mezgilde soǵys jumysyna shaqyrý  memleket múddesi turǵy­synan oılaıtyn adamnyń tirligine jatpaı­tynyn aıtty. Sózin qoryta kele, Memdýma bılikke:  «Mundaı ókimettiń orys atyna laıyq emes, ol tek qana jerkenýge laıyq» ekenin málimdeýge tıis dedi. Odan keıin Kerenskıı qaıta sóz alyp, graf Kapnıst 2-sózindegi eskertpege baılanysty óz oıyn naqtylady. Graftyń ádiletsiz jer qatynastary negizinde tártip­sizdikter bolýy tıis ekenin oryndy ataǵanyn moıyndady. Shynynda da, jergilikti halyqty jerden aıyryp, ozbyrlyqpen tonaý eń qıyr shegine – «bylaı aıtqanda, Gerkýles baǵan­daryna jetken jaqtarda» neǵurlym aýyr saldarlar paıdaboldy deı kele, olardy tizbeleı bermeýiniń syry Kapnıst 2 oıla­ǵandaı emes dedi. Másele, sheshenniń aıtýynsha, onyń bul aýyr saldarlardyń basty sebebi týraly, ókimet týraly negizgi de jalqy máseleni Memdýma músheleri aldynda bar daýyspen kóterýdi maqsat etkeninde  edi.

Sodan keıin jaryssóz toqtaldy. Suraý salýlar daýysqa qoıyldy.Úsheýi de qabyl­dandy. Kelesi kúni patsha Dýmany kanıkýlǵa jiberý jaıynda jarlyq shyǵardy. Jel­toqsan aıy boıy jergilikti ákimshilikter suraý salýlar boıynsha esepter berip, baıandamalar ázirlep jatty. Alaıda, jumysyn 1917 jylǵy aqpannyń 14-inde ǵana jańǵyrtqan Memdý­manyń bul máselege qaıta oralýǵa múmkin­shiligi bolǵan joq. Kúrkirep revolıýııa taqa­lyp kele jatty. Patsha 25 aqpanda Dýmany birjolata tarqatyp jiberdi de, birneshe kúnnen keıin ózi de taqtan tústi…

Imperııanyń shet aımaqtarynda burqyl­daǵan ult-azattyq kóterilister jaıyndaǵy máseleni orys parlamentiniń talqylaǵanyna da, mine, bıyl – bir ǵasyr. Osy máseleni jan-jaqty jáne tereń zertteýge alý bizdiń ázirge tolyq júzege asyra qoımaǵan mindetimiz bop tabylady. Eger qoldaryńyzdaǵy shaǵyn sholý joǵaryda atalǵan baǵyt boıynsha júrgizilmek bolashaq úlken zertteýlerge tamshy bolyp qosylsa – eńbegimizdiń esh ketpegeni dep bilemiz


Beıbit QOIShYBAEV

"Almaty Aqshamy"

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy