Amangeldi Keńshilikuly. Ónerdiń derti

384

Karantın bastalǵannan beri indettiń taralyp ketýinen saqtanyp, úıimizge qamalyp otyrmyz. Úıden shyqpaǵannan keıin qorqynyshty jańalyqtardy kórip, úreı týǵyzatyn taldaýlardy uıyp tyńdap eldiń záre-quty qalmaı, abyr-sabyr bolyp ketti. Dúnıege fılosofııalyq kózben qaraıtyn biren-saran parasatty jandar ǵana televızordy óshirip tastap, berilgen múmkindikti tıimdi paıdalanyp óziniń súıikti isimen aınalysyp jatyr. Mundaıda shyn-ótirigin bilmeıtin, rastyǵyna kóziń jetpegen jańalyǵyńdy jurtpen bólisýge asyqqannan qaýipti nárse joq.
Meniń myna jalǵandaǵy jalǵyz súıikti isim – ádebı syn. Ýaqytty bosqa ótkizbeı Flober týraly kólemdi zertteýimniń ekinshi bólimin támámdap qaldym.
Adam kúni-túni bir nárseniń túbine jetkisi kelip qazymyrlanyp oılaı berse jyndanyp ketedi. Qudaı qalasa, bári de rettelip, qalpyna keledi. Ótken ǵasyrda budan da zor náýbattardy basymyzdan ótkergen, talaı synaqqa shydaǵan qaısar halyq emespiz be. Aldaǵy kúnge senimmen qaraıyq! Nazarlaryńyzdy basqa jaqqa aýdarý úshin «Floberdiń serti men derti» atty essemniń bir úzigin jarııalaǵandy jón kórdim.

ÓNERDIŃ DERTI

Tirshilikte adamdy dúnıeáýı qyzyǵynan qur qaldyryp, jan tynyshtyǵyna zar qylyp qoıatyn qaýipti derttiń biri – sóz óneri. Oıdyń dánegi ózegine túsip ketip, búrshik atqannan bastap, aqynnyń pendelik azattyǵy kisendelip, ol búkil sezimin, aqyl-oıyn, erik-jigerin bılep-tóstep alatyn shyǵarmashylyǵynyń tutqynyna aınalady. Álemge áıgili qalamger Gabrıel Garsıa Markes «Ómirdi jyrlaý úshin ómir súrý» atty estelikter kitabynda jazý ústeline otyrmaý úshin únemi syltaý izdep ótkenin jasyrmapty. Óıtkeni, quıryǵy oryndyqty ıiskegen kúnnen bostandyǵy quryqtalatyn qalamger aılar, keıde jyldar boıy múlde basqa álemde ómir súrip, táýelsizdiktiń taza aýasymen tynystaı almaı, rahat izdegen janyn tar bólmede tunshyqtyryp, óz erkimen ony shyǵarmashylyqtyń túrmesine qamaıdy.
Jazýshylyq degenimiz baqytsyzdyq qana emes, sonymen birge, «júregińde týǵan asyl sezimderińniń bárin jalmap jep qoıatyn – qaýipti dert» ekenin Balzak jaqsy baıqaǵan. Zady, uly talant degenimiz jurt aıtyp júrgendeı eshqandaı da Allanyń elshisi emes, mańdaıynda elge kórinbeıtin taǵy bir janary bar – Qudaıdyń úshinshi kózi bolsa kerek. Shyǵarmashylyq derti asqynǵanda dúnıe-jalǵannyń pendelik qyzyǵyn umytyp, janyn tozaqtyń peshine laqtyryp synap, ónerin ǵana ólip-óship súıetin ápendeni deni saý jandardyń qataryna qosý qıyn.
Japon jazýshysy Rıýnesko Akýtagavanyń «Tozaqtyń azaby» áńgimesi esińizde shyǵar. Tańdaǵan taqyrybymyzdy taldap, oıymyzdy órnekteýge qajet materıal bolǵandyqtan jáne shyǵarmany oqymaǵandardyń da bar ekenin eskerip, ondaǵy qorqynyshty oqıǵany meılinshe yqshamdap mazmundap bergendi jón kórdik. Akýtagavanyń áńgimesinde erterekte saraıda qyzmet istegen, túri maımylǵa uqsaıtyn usqynsyz, jasy elýden asqan Esıhıde esimdi sýretshiniń tálkekke ushyraǵan taǵdyry baıandalady.
Qylqalam sheberiniń týyndylary týraly el ishinde neshe túrli qaýeset tarap, jeldeı esetin. Janyńdy túrshiktiretin sondaı ósekterdiń birine senseńiz, ol salǵan áıelderdiń bári shetinen azap shegip, qyrylyp qala beretin kórinedi. Talantyn kóre almaıtyn taǵy bireýlerdiń aıtýynsha, onyń kartınalarynda adamnyń sezimin sıqyrlap, basyn aınaldyryp alatyn dýa bar. Qaýesetke qulaq aspaıtyn sýretshiniń myna jalǵanda eki úlken baqyty bolatyn - súıikti qyzy men óneri.
Uly mártebeli bir kúni Esıhıdeni shaqyryp, oǵan tozaqtyń azaby beınelengen kartınany salýǵa tapsyrma beredi. Eki-úsh apta boıy saraıǵa at izin salmaǵan sýretshi shyn tozaqtyń qandaı bolatynyn elestete almaı, qatty qınalady. Shákirtterine tájirıbe jasap, olardy azaptap óltirip qoıa jazdaıdy.
Jıyrma kúnnen soń Esıhıde uly mártebeliniń qabyldaýyna suranyp, nelikten kartınany aıaqtamaǵanynyń sebebin túsindiredi. Ol kartınadaǵy kórinistiń qaq ortasynda otqa oranǵan kúımeniń ishinde janushyra aıǵaılap órtenip bara jatqan áıel beınesin salǵysy keletin tilegin aıtady. Kózimen kórmegendi qııalymen jetkize almaıtynyn moıyndap, uly mártebeliden osyndaı qorqynyshty oqıǵanyń kýágeri bolǵysy keletin nıetin bildiredi.
Birneshe kúnnen keıin uly mártebeli ony qala syrtyndaǵy úıine shaqyryp, tún ortasynda oǵan ishinde qol-aıaǵy myqtap baılanǵan áıel otyrǵan kúımeni syrtynan kórsetedi. Kúımeni jaǵyp jiberýge buıryq bereriniń aldynda perdeni ashqyzyp, ishinde kimniń otyrǵanyn kórgen sýretshi esinen tanyp qala jazdaıdy. Myna sumdyqty qarańyz. Kúımedegi oryndyqqa arqanmen kógendelip tastaǵan esh jazyǵy joq beıshara Esıhıdeniń janyndaı jaqsy kóretin jalǵyz qyzy bolyp shyqty. Endi bári de kesh. Uly mártebeli raıynan qaıtpaıtyn, oılaǵan isin sońyna jetkizetin - qatygez ámirshi.
Buıryq berilgende Esıhıde qyzyn qutqarý úshin otqa oranǵan kúımege qaraı júgirgisi kelip, kenetten bir ornyna tapjylmaı turyp qalady. Baıǵus qyzdyń qalaı azaptanyp ólgenine kýá bolǵandar, shyn mánisinde de tozaqtyń azabyn kózderimen kórgendeı jaman áser alyp, tóbe sháshtary tik turady. Alaıda, dál osy sátte boıyndaǵy sezimin shyǵarmashylyqtyń saıtany jeńgen sýretshiniń júzi bal-bul jaınap qoıa beredi. Jalǵyz qyzynyń qaza tabýynyń sebepkeri jáne kýágeri bolǵan Esıhıde tapsyrmany oryndap, óner týyndysyn aıaqtap, kelesi kúni ózine qol salyp, darǵa asylyp óledi.
Shyǵarmashylyq derttiń qandaı qasiret ekenin bilmeıtin qarapaıym adamǵa nelikten sýretshiniń qyzyn qutqarýǵa táýekel ete almaǵanyn túsiný qıyn, árıne. Jo, jo, joq. Esıhıdeniń ólimnen qorqyp nemese uly mártebeliniń qaharynan qaımyǵyp turǵany shamaly. Bastapqyda onyń boıynda qarapaıym pendeniń bárine tán ákelik sezimi oıanyp ketip, qyzyn ajaldan aman alyp qalý úshin otqa oranǵan kúımege qaraı janushyra júgire jónelgisi keldi. Áıtkenmen, kelesi múınette qııalyndaǵy bolashaq kartınasynyń materıalyn kórgende onyń boıyndaǵy adamdyq ınstınktti shyǵarmashylyqtyń estetıkalyq qudireti jeńip ketti.
Óner adamynyń - úshinshi kózi, sýretkerdiń baǵy ǵana emes, sonymen birge sory da. Ol ómirdegi kez-kelgen qubylysty, tipti, halyqty qynadaı qyryp, zar ıletkizgen qaıǵy-qasiretter – tabıǵı apat, indet, asharshylyq, qandy-qyrǵyn soǵys t.s.s. bárin de aldaǵy ýaqytta jazatyn shyǵarmasynyń taqyryby retinde zertteıdi. Uly sýretker bóten bireý túgil, óz júreginde bolyp jatqan qubylystarǵa da estetıkalyq qyzyǵýshylyqpen qaramaı tura almaıdy. Qarapaıym adam bir áıeldi jan-tánimen súıip, júreginiń qupııasyn ashyp, sezimin bildirgende ol ony esh esebi joq, rııasyz kóńilmen jetkizedi. Basqalarǵa qaraǵanda sezimge kóbirek beriletindeı bolyp kórinetin shyǵarmashylyq tulǵa áıeldiń ottaı ystyq qushaǵynda balqyp jatyp ta úshinshi kózimen osynyń bárin de syrtynan baqylaı alatyn qabiletin joǵaltpaıdy. Shyn sýretker ıtjekkenge aıdalyp ketse de, naýqastanyp qalsa da, ólim jazasyna kesilse de.. sonyń bárin syrtynan baqylap, jan-tánimen berilgen súıikti isine adal bolyp qalady.
Jazýshy uly psıholog. Ol bóten bireý túgil, óz júregindegi jalǵandyqtardy da aıaýsyz áshkerelep, ony da shyǵarmashylyq materıal retinde paıdalanyp, shyndyǵyna oqyrmandy shúbásiz sendiredi. Nabokovtyń sózimen aıtqanda, sýretker degenimiz bolmaǵan oqıǵany bolǵandaı etip sýrettep beretin ertegishi. Sondyqtan da ol kisi óltirgen qylmyskerdiń, kúıeýiniń kózine shóp salǵan áıeldiń.. bir sózben aıtqanda kúnáǵa belshesinen batqan beıbaqtardyń áńgimesin myna biz sııaqty jıirkenish nemese aıaýshylyq sezimmen emes, quddy sol oqıǵalardyń ortasynda ózi júrgendeı elirip, estetıkalyq lázzat alyp, esi kete jazdap, aıyzy qanyp tyńdaıdy. Shyn mánisinde syrt kózge meıirimdi, júregi jumsaq bolyp kórinetin sýretker rasynda da ómirde sondaı adam bolýy múmkin, al, ónerinde aıaýshylyqtyń ne ekenin bilmeıtin - qatygez talant. Minezderi óte bııazy, jandary jibekteı názik bolǵan uly qalamgerler Gıýstav Floberdiń «Bovarı hanym», Anton Chehovtyń «Uıqym keledi», Beıimbet Maılınniń «Kúlpáshtaǵy» adamnyń úmitin tas-talqan etip qıratýdan taıynbaǵan ónerdegi shekten shyqqan raqymsyzdyǵy esińe túskende, janyń túrshigip qana qoımaı, boıyńdy úreı bıleıdi.
Kópshilikke qyzyqty bolý úshin, biz óz eńbegimizde Gıýstav Floberdiń basyn munarlaǵan mahabbat dramasyn shamamyz kelgenshe jazýshylyq (sýretkerlik dep ótirik maqtanbaı-aq qoıaıyn) tásilmen baıandap berip, shyndyǵyna sendirtýge tyrystyq. Álbette, qanshalyqty ony júzege asyra alǵanymyzdyń baǵasyn beretin ózińsiń – qymbatty oqýshym. Oqıǵaǵa ádebıetshiniń emes, jazýshynyń kózimen úńilgendikten, franýz klassıginiń ómirinde bolǵan mahabbat dramasyn meılinshe shynaıy etip kórsetýge bar kúshimizdi salǵanymyzdy jasyrmaımyz. Jazýshylyq janarmen úńilgende sýretkerdiń Elızany shyn súıgenine baılanysty bizdiń kúpti kóńilimizge kúdik uıalaǵan joq. Degenmen, uly shyǵarmalar týǵyzǵan aqyndardyń qandaı ótirikshi halyq ekenin jaqsy biletin synshy retinde osy oqıǵany egjeı-tegjeıli saralap oı súzgisinen ótkizgende Floberdiń kúıeýi men emshektegi balasy bar qatynǵa degen seziminiń rııasyz bolǵanyna degen senimimizge selkeý tústi. Nege deısiz ǵoı?
Álimsaqtan belgili. Prozaıktiń kóp rette oqıǵany tarazylaý men taldaýdan góri, maıyn tamyzyp áńgimelep berýge jany qushtar. Jazýshy úshin solaı bolǵan nemese tipti bolmaǵan dúnıeni shynaıy etip sheberlikpen jetkizý - bárinen de mańyzdy. Mine, osy turǵydan alǵanda Flober men Elızanyń qarym-qatynasy men bir-birine degen sezimin jazýshylyq kózben baıandap berýde óz mindetimizdi adal atqardyq dep oılaımyz.
«Parasattyń qudireti bárine sene berýde emes, kúmánmen qaraýda» (Mıshel Levassar) ekenin kóńiline túıgen synshynyń shynaıylyqtan góri, shyndyqqa búıregi buryp turatyny beseneden belgili. Al, shyndyq sizdiń oıdan shyǵarǵan ádemi ertegińizdiń kúlin kókke ushyrady. Tipti, keıde eldiń kóńilinde kúmán týǵyzbaıtyn sulý sezimderden de jalǵandyqtyń ushqynyn kórip qalady.
Gıýstav Flober artyna Balzak pen Tolstoı sııaqty tom-tom týyndylar qaldyrǵan sýretker emes. Uly qalamgerdiń 1956 jyly «Pravda» baspasynan jaryq kórgen tolyq tomdyq shyǵarmalar jınaǵy bes tomdy quraıdy. Sol bes tomdyqtyń ekeýi franýz klassıginiń hattary ekenin eskersek, onyń barlyq ádebı murasy úsh-tórt roman, birneshe povest pen áńgime ǵana. Aq sóılep, adalyn aıtsaq, jazýshynyń «Bovarı hanymnan» basqa shyǵarmalarynyń bári – kemeline jetpegen sátsiz týyndylar.
Shyndyqty izdegen synshy retinde shyǵarmalarynan góri Floberdiń hattary bizdiń qyzyǵýshylyǵymyzdy kóbirek týǵyzǵanyn jasyrmaımyn. Asyly, shynaıylyqqa jany qushtar sýretker shyndyǵyn shyǵarmalarynan góri, kúndelikteri men hattarynan izdegen lázim. Sol sebepten de franýz klassıginiń eki tom hattaryn sholyp shyqqannan keıin, onyń Elızaǵa degen seziminiń rııasyz bolǵanyna qatysty bizdiń kúdigimiz burynǵydan da kúsheıe tústi. Kóńilimiz nildeı buzylyp, uly jazýshynyń myna dúnıede Qudaıdan tilep alǵan derti – sóz ónerinen basqa eshkimdi de, eshteńeni de súımegenine kózimiz jetip, kóńilimiz sengendeı boldy. Floberdiń hattary shyǵarmashylyq tulǵanyń jan dúnıesindegi qarama-qaıshylyqtardy túsinýge kóp paıdasyn tıgizdi. Klassıktiń estetıkalyq jáne fılosofııalyq dúnıetanymynda «ónerdiń ómirden de bıik bolǵany» týraly shyndyǵyn ashyp berdi.
On úshke endi ǵana tolǵan bozbala Gıýstav mektepte oqıtyn dostarynyń birine jazǵan hatynda «Eger de meniń aqyndyq qııalymda on besinshi ǵasyrdaǵy franýz korolevasy bolmasa, men myna ómirden túńilip, atylyp óler edim» dep muńyn shaǵady. Taǵy bir jyldan soń «Qudaılyq sulýlyǵymen jer júzine máńgi patshalyǵyn qurǵan barlyq halyqtardan da, tájderden de, bılik qurýshylardan da bıik uly ónermen aınalysaıyq!» dep ádebıetke adal qyzmet etýge shaqyrady. Qyryq jyl ótkennen keıin ajal saǵaty soǵa bastaǵanda da ónerine ǵana adal bolyp qalǵan sýretker «Adam qundylyq emes, óner - qundylyq» degen oıynan tanbady.
Endeshe ónerden basqa esh qudiretti moıyndamaǵan jáne shyn peıilimen berilip súımegen franýz klassıginiń jalǵyz Elıza Shlezenjerdi ǵana emes, ómirdiń shyrǵalańynda jolyqtyrǵan biz biletin Elalı Fýko, Lýıze Kole, sonymen birge biz bilmeıtin kóptegen áıelderdiń bárin de rııasyz kóńilmen jaqsy kórgennen góri, shyǵarmashylyǵyna kerek qundy materıal retinde qarastyrǵanyna qatysty qandaı kúmán bolýy múmkin.
Ataq-dańq dámetip, qyzmet qýyp, Memlekettik syılyqtyń laýreaty bolýdy ǵana armandaıtyn toǵyshar pende jazýshylyqty qoly jetken baqyty sanap, odan tobyrdyń qurmeti men qoshemetine bólenetin lázzat izdeıdi. Naǵyz sýretker úshin óner – janyńdy azapqa salatyn dert. Shyǵarmashylyqpen alańsyz aınalasý úshin keıde ol otbasy qurý baqytynan da bas tartyp, óz ómirin óneriniń aldynda qurbandyqqa shalýdan taıynbaıdy.
Uly jazýshylardyń, sýretshilerdiń, mýzykanttardyń kóp jaǵdaıda minezderi jeńiltek, mahabbatqa turaqsyz, qatynqumar jandar bolyp keletini qupııa bolýdan qalǵanyna qaı zaman. Adamgershilikti jyrlaǵan aqynǵa degen mahabbaty sheksiz oqyrmannyń sezimin qurmettegendikten kóp rette biz tulǵanyń shyǵarmashylyq psıhologııasyn (psıhologııa tvorchestva) ashýdaǵy kilti bolyp tabylatyn bul taqyrypqa mańaılamaýǵa tyrysyp, oǵan jolap ketýden at-tonymyzdy ala qashamyz. Saý basyna saqına tilep alǵysy kelmeıtin ǵalymdar, synshylar men ádebıetshiler ónerden góri, onyń tóńiregindegi ótirikpen aınalysqandy aqyl sanap, búgingi tańda shyǵarmashylyq tulǵany áýlıege, abyzǵa, tipti, paıǵambarǵa aınaldyryp jibergeninen tapqan paıdamyz shamaly. Mádenıeti tómen qoǵamdyq pikirge nemese tarıhı sebeptermen qalyptasqan moralǵa qarsy shyǵýdan qaımyqqandyqtan biz ónerdegi tulǵalardyń bárin aıaǵyn jerge tıgizbeı, kókke kótere ótirik maqtap, kózsiz tabynyp shyndyqtyń aýylynan alystap baramyz. Ónerdiń basty taqyryby adam ekenin bile turyp, biz shyǵarmashylyq tulǵany minsiz etip kórsetýge bar kúsh-jigerimizdi salyp, onyń tabıǵatyndaǵy shyndyqty izdep adasqan adamdy joǵaltyp aldyq. Al, adam jaqsy isterdiń jarshysy bolǵan áýlıeligimen, abyzdyǵymen, paıǵambarlyǵymen ǵana emes, sonymen birge kúná jasap qoıyp odan arylǵysy kelip azap shekken qasiretimen de adam. Deı tursaq ta aıtýǵa ǵana jeńil, al, aqıqatynda óte názik, sonymen birge abaılamasań qolyńdy ustaradaı qıyp ketetin bul taqyrypqa adamdyq moraldyń emes, ónerdiń zańǵar bıiginen qaraǵanda ǵana ańyzǵa aınalǵan aqyn shyndyǵynyń sheti menmundalaıdy.
Shyǵarmanyń eń qatal da, kirpııaz synshysy oqyrmanǵa sýretkerdiń óz týyndysyn qandaı jolmen ómirge ákeletini báribir. Sulýlyqqa kóńili qushtar ol barlyq ýaqytta da aqynnan uly sezim men uly oıdy talap etedi. Degenmen, sýretkerdiń sol uly oı men uly sezimdi jaqsylyqtarǵa ǵana emes, sonymen birge jamandyqtarǵa da janasa júrip izdeıtinine ol kóp mán bermeıdi.
Álem ádebıetiniń tarıhynda áıeldiń názik sezimin, psıhologııasyn, bir sózben aıtqanda jan álemin asqan sheberlikpen jetkizgen eki uly sýretkerdi erekshe jaqsy kóremin. Olar - Týrgenev pen Flober. Bir qyzyǵy ekeýi de januıalyq baqyttyń dámin tatpaı, ómirden boıdaq bolyp ótti.
Floberdiń zamandasy Týrgenevtiń tipti er-azamat úshin jeke basynyń azattyǵynan artyq baqyttyń joq ekenin aıtyp, boıdaqtyǵyn maqtan etkenin de jaqsy bilemiz. Boıyn kárilik jeńgen shaǵynda ǵana ol bul oıynan aınyp, kerisinshe, otbasy qurýdyń mańyzdylyǵyn nasıhattap, úılenbegen azamattyń qartaıǵanda eshkimge keregi bolmaı qalatynyn ókinishpen moıyndady.
Eki iri sýretkerdiń de qoldaryna qusyn qondyryp, perzent súıgizip, jandaryn jánnat baǵyna aınaldyratyn serigin taba almaǵany ókinishti árıne. Alaıda oǵan, Týrgenev pen Floberdiń ózderi kináli. Taǵdyr jolyqtyrǵan arýlardyń birinen óz baqytyn tapqanda, olardyń ómirleri gúldeı jaınap basqasha bolar ma edi? Kim bilsin? Áıtkenmen, olar óz ómirlerin óner jolynda qurban etpeı, bir áıelge ǵana arnaǵanda qalamdarynan názik jandylardyń qaıtalanbas obrazdary týmaýy da yqtımal emes pe? Balzaktyń áıgili romandarynyń birinde «ulylyqtyń – qaýipti dert» ekenin aıta kelip, «adam dertti jeńe me, álde dert adamdy jeńe ma?» dep ónerdiń jandy arbap alatyn sıqyrynan qaýiptenetin tustary da bar. Týrgenev pen Floberdiń jaǵdaıynda ónerdiń derti adamdy jeńdi. Áıtpese, adam balasy úshin súıgen janyńmen fánıdi birge ótkizip, perzent súıgennen artyq qandaı ǵanıbet bar.
Áıtkenmen, názik jandylardyń shynaıy beınelerin somdaý úshin taǵdyryn talaq etip, áıel kórse aqyl-esinen aıyrylyp, jan denesin bergenshe baıyz tappaǵan Týrgenev pen Floberdiń ómirde ǵashyq bolǵan arýlarynyń minezderi de, tabıǵaty da, moraldyq kózqarastary da bir-birine uqsamaıdy. Týrgenev jany kirshiksiz taza, súıgen janyna degen sezimi adal, ishki mádenıeti bıik áıelderdi jan-tánimen súıip, mahabbattyń ǵalamattyǵyn jyrlady. Floberdiń kerisinshe ómir boıy, baıdan baıǵa tıip júrgen, sezimi turaqsyz, mádenıeti tómen, minezderi jeńil toǵyshar qatyndarǵa qaraı kóńili magnıtteı tartylyp turdy. Franýz klassıginiń Elıza Shlezenjer men Elalı Fýkodan keıingi, súıgen degennen góri, keleshekte jazatyn týyndysyna kerek shyǵarmashylyq materıal retinde zerttegen jumbaǵy – Lýıze Kole esimdi áıel boldy...

(Jalǵasy bar)

Pikirler