Caǵdı Shırazı  shyǵarmashylyǵyna arnalǵan  jyr-múshaıra ótti

624

2020 jyldyń 13 mamyr kúni Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń shetel tilderin oqytý ádistemesi kafedrasy Iran Islam Respýblıkasynyń Bas konsýldyǵy janyndaǵy mádenı ókildigi  jáne Abylaı han atyndaǵy QazHQ jáne ÁTÝ  shyǵystaný fakýltetimen birlesip onlaın formatta  «Caǵdı Shırazı  shyǵarmashylyǵyna arnalǵan  jyr-múshaırany»  joǵarǵy deńgeıde  ótkizdi.

Qazaqstandyq jáne sheteldik ǵalymdardyń, Iran Islam Respýblıkasynyń Bas konsýldyǵy janyndaǵy mádenı ortalyǵy, joǵary oqý oryndary oqytýshylary men stýdentteriniń qatysýymen ótken halyqaralyq  jyr múshaırany shetel tilderin oqytý ádistemesi kafedrasynyń meńgerýshisi  Jalalova A.M. ashyp berip Caǵdı Shırazı  shyǵarmashylyǵyna toqtalyp, «Gúlstan» men «Býstan» atty eńbekterine asa mán berip, onyń qundy jaqtaryna aıryqsha kóńil bóldi. Sonaý ǵasyrda jazylǵan qýatty aforızmderi ǵasyrdan-ǵasyrǵa, urpaqtan-urapaqqa tarap otyr jáne  buny adamzat balasy  kerekti kádesine jaratyp  kele jatqanyn,  týyndysynyń taǵlymy keń, jastarǵa tárbıe beretin  mańyzdylyǵyn aıtyp berdi.

Keıin sóz tizgin alǵan Qazaq fılologııasy jáne álem tilderi fakýltetiniń dekany Qıynova J.K. ýnıversıtettiń Iran Islam Respýblıkasynyń Bas konsýldyǵy janyndaǵy mádenı  ortalyǵymen etene jumys istep, árdaıym  ýnıversıtette stýdentterdiń parsy tilin oqyp, úırenýine qol ushyn berip otyrǵan Iran mádenı ortalyǵy basshylaryna alǵysyn bildirdi. Osyndaı qıyn ýaqytta ǵalymdar men mádenıet ókilderin jaqyndastyryp onlaı formatta  «Caǵdı Shırazı  shyǵarmashylyǵyna arnalǵan  jyr-múshaıra»   uıymdastyryp otyrǵan uıymdastyrýshylarǵa óz rızashylyǵyn bildirdi.

Odan ári shetel tilderin oqytý ádistemesi kafedrasynyń  f.ǵ.k. Sadyqova R.K. álemdik ádebıette baǵa jetpes orny bar, shyǵystyń jeti juldyzynyń biri,  shaıyr Saǵdı Shırazı shyǵarmashylyǵy jaıynda qatysyp otyrǵan tyńdaýshylarǵa aıta otyryp,  qysqasha aqynnyń ómirbaıany týraly  tyń derekter keltirdi. «Gúlstan» men «Býstan» eńbeginiń tárbıelik mánin, onyń  shyǵarmashylyǵyna tánti bolǵan qalam ıeleri Saǵdıdi «Sóz sheberi», «Sóz patshasy» dep madaqtaǵany týraly tujyrymdy aqparattarymen bólisti.  Saǵdı Shırazı týyndylarynyń baǵaly tustary adamgershilik rýhta jazylǵanyn, onyń shyǵarmalaryndaǵy sóz ıirimderiniń sheber berilýi, nasıhat pen ǵıbratqa toly,  tipti olardyń qanshama ýaqyt  zymyrap ótse de, bolashaq urpaq úshin qunyn joǵaltpaı,  taıǵa tańba salǵandaı   saqtalyp  qalatyndyǵyn tilge tıek etti.

Iran  Islam  Respýblıkasy  mádenı  ortalyǵynyń  dırektory  Kıbraıı  Zade  mamyr   aıynda toılanatyn   ataqty   Iran shaıyrlary kúnderine kóńil bólip,  Ferdoýsı men Omar Haıam týraly toqtalyp ótti. Olardyń álemdik ádebıettegi ornyn joǵary ekenin aıta otyryp, shyǵarmalarynyń baǵa jetpes  artyqshylyqtaryn, erekshelikterin tizip aıtyp berdi. Sodan keıin Kıbraı Zade Saǵdı Shırazıdiń tvorchestvosyna  jáne ómir jolyna toqtalyp, keńinen túsindirip berdi, týyndylary ómirdiń baı tájirbıesin jınaqtaý arqasynda dúnıege kelip, onyń  saparlary shaıyrdyń tanymynyń keńeıýine septigin tıgizip, búgingi oqyrmandardyń da rýhanı álemin baıytýǵa erekshe úles qosyp otyrǵanyn,   sheshendik ónerdiń álemdik deńgeıine kóterilýine  Saǵdı Shırazıdiń orny erekshe ekenin qadap aıtty.

Jyr múshaırany odan ári Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ «Iran-Turan» zertteý ortalyǵynyń dırektory, f.ǵ.d., professory Islam Jemenı  «Saǵdı dúnıetanymynyń negizderi» atty baıandama jasady. Ǵylymı, fılosofııalyq taǵlymy mol baıandamasy arqyly tyńdaýshylarǵa  Saǵdıdyń basqa da qyrlaryn tanystyryp ótti. Ǵalym ǵıbratqa toly Saǵdı týyndylary óziniń asyl bolmysy, qymbat qundylyǵymen  baǵaly ekenine dáleldi tujyrymdar  berip,  Saǵdı  shyǵarmalarynyń basty mazmuny bilimdilikti, parasattylyqty, ımandylyqty, ádeptilikti joǵary deńgeıdi qoıǵany, al  adamgershilik   taqyrybynyń negizgi ózegi bolyp órilgenin túsindirip berdi.

Qyzǵanyshtyqtan arylyp, adamdy qanaǵatshyl, ımandy bolýǵa, jaqsy istermen áreket jasaýǵa, aqyldy bolýǵa shaqyrdy. Adam qansha jaksylyq jasasa, keremetke keneletini ras. Qanaǵatshyl bolsań, sizdi adastyrýdan saqtaıdy. Áreket et, sizge bereket bersin dep  jastarǵa nasıhat berdi. Islam Jemenı  Saǵdıdiń danalyǵyn aıqyndap, óziniń úshkir oılarymen bólisti, shaıyr ónege etip qaldyrǵan qundylyqtaryn iske asyrý kerektigin atap ótti.

Keıin Abylaı han atyndaǵy QazHQ jáne ÁTÝ shyǵystaný fakýltetiniń  dekany  Dáýen D. B. óz oıymen bólisti. Parsy ádebıetiniń róli, sonyń ishinde Saǵdı shyǵarmalarynyń negizgi taqyryby adam, adamgershilik, adamı qundylyqtar ekenin atap ótti. Sóz sheberi Saǵdı shyǵarmalarynyń basty ereksheligi – onyń naqyl sózderiniń  oqyrmandar árdaıym jadynda bolýy. Bul aqyn sheberliginiń basty qyry. Atalmysh sharanyń stýdentter úshin taǵlymy joǵary, tárbıelik  máni zor ekenine toqtalyp ótti.

«Tájikter  arasyndaǵy Saǵdı  beınesi» degen taqyrypta Tájikstan ulttyq  ýnıversıtetiniń f.ǵ.d., professor  Mısbohıddını   Narzıqýl  baıandama jasady. Saǵdı Shırazıdiń tájik halqy arasynda úlken qurmetke ıe, onyń ár bir nasıhat-ónegege toly paıdaly sózderi  halyq arasynda keń qoldanysqa ıe jáne máńgi óshpeıtin jaryq juldyzdaı jarqyrap qalatynyn  basa aıtty.

Odan ári «Saǵdı ómiri men shyǵarmashylyǵy»  atty taqyrypta Abylaı han atyndaǵy QazHQ jáne ÁTÝ 4 kýrs stýdenti  Dosmurat  N.  Saǵdı ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıynda mazmundy aqparattarymen bólisti.  Kesh sońynda Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń 3 kýrs stýdentteri Jenısbekqyzy A., Beısenǵalıeva D., Qarsybaeva Sh.,  Eleýsiz A.,  Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ 3 kýrs stýdenti  Abdýrahımova  U. jáne Abylaı han atyndaǵy QazHQ jáne ÁTÝ  3 kýrs stýdentteri  Qadırhanova M., Qulmaǵanbetova A., Ǵaparalı qyzy  G.  Saǵdı Shırazı shyǵarmalarynan parsy tilinde  úzindiler oqyp, zor qoshemetke bólendi.

Odan ári «Saǵdı ómiri men shyǵarmashylyǵy»  atty taqyrypta Abylaı han atyndaǵy QazHQ jáne ÁTÝ 4 kýrs stýdenti  Dosmurat  N.  Saǵdı ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıynda mazmundy aqparattarymen bólisti.  Kesh sońynda Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń 3 kýrs stýdentteri Jenısbekqyzy A., Beısenǵalıeva D., Qarsybaeva Sh.,  Eleýsiz A.,  Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ 3 kýrs stýdenti  Abdýrahımova  U. jáne Abylaı han atyndaǵy QazHQ jáne ÁTÝ  3 kýrs stýdentteri  Qadırhanova M., Qulmaǵanbetova A., Ǵaparalı qyzy  G.  Saǵdı Shırazı shyǵarmalarynan parsy tilinde  úzindiler oqyp, zor qoshemetke bólendi.

Shara sońynda Shetel tilderin oqytý ádistemesi kafedrasynyń meńgerýshisi Jalalova A.M.   Caǵdı Shırazı  shyǵarmashylyǵyna arnalǵan  jyr-múshaıranyń  óz máresine jetkenin habarlap, shyǵys ádebıetiniń negizin qalaǵan, sóz zergeri – Saǵdıdyń shynaıy jazylǵan, tereń oıǵa, parasat-paıymǵa toly, baǵaly  eńbekterimen keleshekte de   ádebıet álemindegi jarqyraǵan shoq juldyzdaı  jarqyraı beredi dep jyr-múshaırany  uıymdastyrǵandarǵa, qatysqandarǵa óz  alǵysyn bildirdi.

 

R.K.Sadyqova

 

 

 

 

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy