Zańnamamen kózdelgen beıbit jınalystardy ótkizý tártibi túsindirildi

1433

Áleýmettik jelilerde jekelegen tulǵalar zańsyz mıtıngiler jáne basqa da beıbit jınalystarǵa qatysýǵa shaqyrýlar taratýda.

Aqtóbe oblysynyń prokýratýrasy mıtıngilerdi uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi 2020 jyldyń 25 mamyrynda qabyldanǵan «Qazaqstan Respýblıkasynda beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi týraly» jańa Zańmen (odan ári - Zań) retteletinin eske salady.

Naqty aıtqanda, jınalystar, mıtıngiler men pıketterdi uıymdastyrý jáne ótkizý úshin habarlama jasaý tártibi qarastyrylǵan.

Olardy ótkizý týraly habarlama belgilengen kúnge deıin 5 jumys kúninen keshiktirmeı jergilikti atqarýshy organǵa jazbasha nysanda beriledi.

Onda beıbit jınalystyń maqsaty men nysany, uıymdastyrýshylar men qoǵamdyq tártipti saqtaýǵa jaýapty adamdardyń derekteri kórsetiledi (Zańnyń 10-baby).

Atalǵan habarlamany jergilikti atqarýshy organ ony tirkegen kúnnen bastap 3 jumys kúni ishinde qaraýǵa tıis (Zańnyń 11-baby). Osy 3 kún ótkennen keıin jaýap bolmaǵan jaǵdaıda, uıymdastyrýshy berilgen habarlamaǵa sáıkes beıbit jınalys ótkizýge quqyly.

Demonstraııalar men sherýler kelisý tártibimen ótkiziledi.

Ol úshin uıymdastyrýshy onyń ótkiziletin kúnine deıin 10 jumys kún buryn ótinish berýge, al jergilikti atqarýshy organ ol boıynsha 7 jumys kúni ishinde jaýap berýge mindetti (Zańnyń 12, 13-baptary).

Uıymdastyrýshy ótinishte qatysýshylardyń júrý baǵytyn, sondaı-aq qoǵamdyq tártipti saqtaýdy, medıınalyq kómekti uıymdastyrýdy, órt qaýipsizdigin qamtamasyz etýge járdemdesý sharalaryn kórsetedi (Zańnyń 12-baby).

Ótinishti qaraý qorytyndylary boıynsha jergilikti atqarýshy organ uıymdastyrýshyǵa demonstraııa nemese sherý ótkizý kelisilgeni ne ony ótkizýden bas tartqany týraly habarlaıdy (Zańnyń 13-baby).

Zań boıynsha beıbit jınalystar qatań túrde arnaıy jerlerde jáne qalalyq, aýdandyq máslıhattarmen belgilegen marshrýt boıynsha uıymdastyrylýy jáne ótkizilýi tıis.

Alaıda beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý týraly jergilikti atqarýshy organdarǵa tıisti habarlamalar men ótinishter berilmeıdi nemese olar boıynsha kelisýden bas tartylǵan.

Bul rette, qyzmeti Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen tártippen toqtatyla turǵan nemese oǵan tyıym salynǵan uıym beıbit jınalystardy uıymdastyrýshy bola almaıdy (Zańnyń 5-baby 6-tarmaǵynyń 4-tarmaqshasy).

Tıisinshe, Zańdy (3-baptyń 3-tarmaǵyn) buza otyryp júrgiziletin beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne oǵan qatysý quqyqqa qaıshy bolyp tabylady jáne Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekstiń 488-baby boıynsha ákimshilik jaýaptylyqqa ákep soǵady (25 táýlikke deıin qamaýǵa alý).

Eger bul áreketter azamattardyń, uıymdardyń, qoǵamnyń nemese memlekettiń quqyqtary men zańdy múddelerine eleýli zııan keltirýmen qatar júretin bolsa, Qylmystyq kodekstiń 400-baby boıynsha qylmystyq jaýaptylyq týyndaıdy, ol aıyppul ne 200 AEK-ke deıingi mólsherde túzeý jumystary nemese 200 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartý ne 50 táýlikke deıingi merzimge qamaý túrindegi jazany kózdeıdi.

Budan basqa, «Sovid-19» koronavırýstyq ınfekııasynyń pandemııasyna baılanysty Aqtóbe oblysynyń Bas memlekettik sanıtarııalyq dárigeriniń 2021 jylǵy 1 qazanyndaǵy №PGSV-38 «Aqtóbe oblysynyń turǵyndary arasynda koronavırýs ınfekııasynyń aldyn alý jónindegi shekteý karantındik sharalardy týraly» qaýlysymen belgilengen adamdar kóp jınalatyn is-sharalardy ótkizýge salynǵan tyıym áli de qoldanysta ekendigin eske salamyz.

Ony saqtamaǵany úshin ákimshilik (ÁQBtK-niń 425-baby – Halyqtyń sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq salamattylyǵy salasyndaǵy zańnama talaptaryn buzý – 30-dan 200 AEK-ke deıin aıyppul) jáne qylmystyq (QK-niń 304-baby – sanıtarııalyq qaǵıdalardy nemese gıgıenalyq normatıvterdi abaısyzda adamdardyń jappaı syrqattanýyna, aýrý juqtyrýyna ákep soqqan buzý – 2 myń AEK mólsherindegi aıyppuldan bastap 5 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa deıin)jaýaptylyq kózdelgen.

Aqtóbe oblysynyń prokýratýrasy azamattardy qoldanystaǵy zańnama normalaryn múltiksiz saqtaýǵa, arandatýshylyqqa boı aldyrmaýǵa jáne zańsyz akııalarǵa qatysýdan bas tartýǵa shaqyrady.

Quqyq qorǵaý organdary belgilengen tártipke, qoǵamdyq qaýipsizdikke qol suǵatyn kez kelgen quqyq buzýshylyqtyń jolyn kesedi, sondaı-aq olarǵa jol bermeý jóninde zańda kózdelgen sharalardy qoldanady.

Aqtóbe oblysynyń prokýratýrasy

Pikirler
Redakııa tańdaýy