Til – qarym-qatynastyń, tulǵalyq kommýnıkaııanyń quraly, ulttyń baılyǵy, muralyq qundylyq. Adamnyń oı-órisin, mádenı dárejesin, aqyl-parasatyn, rýhanı baılyǵyn kórsetetin ajar da onyń reńkiniń qanyq ta kórkem bolýy tulǵanyń lıngvıstıkalyq mádenınetine baılanysty.
Kóptegen ǵylymı-pedagogıkalyq ádebıetterdi, merzimdi baspasóz aqparattaryn taldap-zertteı kele, búgingi kúngi jastarymyzdyń sóz saptaýy kóńil aýdararlyq, tipti kópshiliginiń til mádenıeti tómengi deńgeıde degen qorytyndy jasaý – ǵylymı izdenistiń nátıjesi. Zertteý nysany – jastar óz oılaryn durys, túsinikti etip jetkize almaıdy, basy artyq bos sózderdi kóp qoldanyp, oıyn shashyratyp jiberedi, maǵynasy joq qate qoldanystaǵy sózderdi jıi tilge tıek etedi. Keıbiri shalaǵaı, ózge tildiń detaldaryn qosyp, aralastyra sóılese, biri jargon-dıalektilermen sóılegendi sán kóredi. Bul másele týraly kóptep aıtylyp ta, jazylyp ta jatyr. Mysaly, pedagogıka ǵylymynyń doktory I. Nuǵymanov pen Qashqynbaeva:
«Oqýshynyń jeke tulǵa bolyp damýy men alǵan bilimin iske asyrýda sóıleý tilin, áreketin, sóıleý mádenıetin, ádebin qalyptastyrý pedagogıkanyń qazirgi kezdegi kókeıtesti máseleleriniń biri bolyp tabylady» - deıdi. Búgingi tańda qazaq til biliminiń ózekti máseleleriniń biri – táýelsizdiń urpaqtarynyń til mádenıetin kóterý, saýatty jaza alatyn, óz oıyn aıqyn jetkize alatyn azamat tárbıeleý. Sondyqtan, til mádenıetine asa qajetti, mańyzdy salalardyń biri - qundy sóz jáne onyń qoldanystaǵy tazalyǵy. Ana tilimizge degen aıryqsha qurmet pen ystyq sezimniń lebi tanystyqta birinshi taza sóıleýden baıqalady.
V. Radlovtyń «Qazaqtardyń tili jatyq ta sheshen,ári ótkir, kóbinese ilip-qaǵyp suraqpen jaýap berýge kelgende tańǵańdyrarlyqtaı oralymdy sóıleıdi. Kez kelgeni,tipti saýatsyzdardyń ózi ana tilinde franýzdar men orystardyń dárejesinde sóıleı biledi » dep tujyrymdaýynyń ózi teginnen emes. Túrki tilteriniń teoretıgi, ǵylymı ortaǵa belgili zertteýshini tańdandyrǵan til óneriniń, sheshendik, sóz baılyǵy men tazalyǵynyń búgingi kúnde ózekti máselege aınalý qubylysynyń ózi tolyqqandy analızdi qajet etedi. Al tilshi-ǵalym R. Syzdyqova: «Til mádenıeti degenimiz - sózderdi durys ornymen qoldaný (leksıkalyq), durys qurastyrý (sıntaksıstik), durys qııýlastyrý (morfologııalyq), durys dybystaý (orfoepııalyq), saýatty jazý (orfografııalyq), tildi áserli etip jumsaý(lıngvostılıstıkalyq) normalaryn ustaný, ornyqtyrý, jetildirý», - deıdi. A.Baıtursynov bolsa: sóz unamdy, óńdi bolýy úshin talǵaýdyń basty sharty - sóz tazalyǵy, sóz durystyǵy, til anyqtylyǵy, til dáldigi men til kórnektiligi,-dep kórsetedi. Til tazalyǵy degende, oıymyzdyń, sózimizdiń bóten, bógde elementtermen shubarlanbaı, áýezdi de jatyq, tabıǵı qalpyn saqtaýyn talap etemiz.
Qandaı adam bolmasyn, oı-órisiniń, biliminiń, mádenıeti men rýhanı dúnıesiniń qanshalyqty ekeni onyń jazǵan jazýynan, sóılegen sózinen de baıqaldy. «Kisige qarap sóz alma, sózine qarap kisini al», - dep uly Abaı tegin aıtpaǵan. Ana tiliniń mol baılyǵyn ıgergen, qudiretine túsingen, kúshine taǵzym etip, bas ıgen adam ózine de, ózgege de talap qoıa alady, sózdi qalaı bolsa solaı qoldanýǵa jol bermeıdi. Sóz mádenıeti men óz mádenıetin qatar ustap, ekeýin birge álpeshtep, qamqor bolsa, ana tiline degen súıispenshiligi arta túseri daýsyz.
