Jastar til mádenıetiniń saqtalýyna jaýapkershilikpen qaraýy tıis

1184
Adyrna.kz Telegram

Til – qarym-qatynastyń, tulǵalyq kommýnıkaııanyń quraly, ulttyń baılyǵy, muralyq qundylyq. Adamnyń oı-órisin, mádenı dárejesin, aqyl-parasatyn, rýhanı baılyǵyn kórsetetin ajar da onyń reńkiniń qanyq ta kórkem bolýy tulǵanyń lıngvıstıkalyq mádenınetine baılanysty.

Kóptegen ǵylymı-pedagogıkalyq ádebıetterdi, merzimdi baspasóz aqparattaryn taldap-zertteı kele, búgingi kúngi jastarymyzdyń sóz saptaýy kóńil aýdararlyq, tipti kópshiliginiń til mádenıeti tómengi deńgeıde degen qorytyndy jasaý – ǵylymı izdenistiń nátıjesi. Zertteý nysany – jastar óz oılaryn durys, túsinikti etip jetkize almaıdy, basy artyq bos sózderdi kóp qoldanyp, oıyn shashyratyp jiberedi, maǵynasy  joq  qate  qoldanystaǵy sózderdi jıi tilge tıek etedi.  Keıbiri shalaǵaı, ózge tildiń detaldaryn qosyp, aralastyra sóılese, biri jargon-dıalektilermen sóılegendi sán kóredi. Bul másele týraly kóptep aıtylyp ta, jazylyp ta jatyr. Mysaly, pedagogıka ǵylymynyń doktory I. Nuǵymanov pen  Qashqynbaeva:

«Oqýshynyń jeke tulǵa bolyp damýy men alǵan bilimin iske asyrýda sóıleý tilin, áreketin, sóıleý mádenıetin, ádebin qalyptastyrý pedagogıkanyń qazirgi kezdegi kókeıtesti máseleleriniń biri bolyp tabylady» - deıdi. Búgingi tańda qazaq til biliminiń ózekti máseleleriniń biri – táýelsizdiń urpaqtarynyń til mádenıetin kóterý, saýatty jaza alatyn, óz oıyn aıqyn jetkize alatyn azamat tárbıeleý. Sondyqtan, til  mádenıetine  asa  qajetti,   mańyzdy  salalardyń  biri  - qundy sóz jáne onyń qoldanystaǵy  tazalyǵy.  Ana  tilimizge degen aıryqsha qurmet pen ystyq  sezimniń  lebi  tanystyqta birinshi taza  sóıleýden  baıqalady. 

V. Radlovtyń  «Qazaqtardyń  tili  jatyq  ta  sheshen,ári ótkir,  kóbinese  ilip-qaǵyp  suraqpen  jaýap  berýge  kelgende  tańǵańdyrarlyqtaı  oralymdy   sóıleıdi. Kez  kelgeni,tipti  saýatsyzdardyń   ózi  ana  tilinde  franýzdar men  orystardyń  dárejesinde  sóıleı  biledi »  dep tujyrymdaýynyń ózi teginnen emes.  Túrki tilteriniń teoretıgi, ǵylymı ortaǵa belgili  zertteýshini  tańdandyrǵan  til óneriniń,  sheshendik, sóz  baılyǵy men  tazalyǵynyń  búgingi  kúnde  ózekti  máselege  aınalý qubylysynyń ózi tolyqqandy analızdi qajet etedi.  Al  tilshi-ǵalym   R. Syzdyqova: «Til mádenıeti degenimiz - sózderdi durys ornymen qoldaný (leksıkalyq), durys qurastyrý (sıntaksıstik), durys qııýlastyrý (morfologııalyq), durys dybystaý (orfoepııalyq), saýatty jazý (orfografııalyq), tildi áserli etip jumsaý(lıngvostılıstıkalyq) normalaryn ustaný, ornyqtyrý, jetildirý», - deıdi. A.Baıtursynov  bolsa:  sóz  unamdy,  óńdi  bolýy  úshin  talǵaýdyń  basty  sharty  -  sóz  tazalyǵy, sóz  durystyǵy, til  anyqtylyǵy, til  dáldigi  men  til  kórnektiligi,-dep  kórsetedi.    Til tazalyǵy degende, oıymyzdyń, sózimizdiń bóten, bógde elementtermen shubarlanbaı, áýezdi de jatyq, tabıǵı qalpyn saqtaýyn talap etemiz.

Qandaı adam bolmasyn, oı-órisiniń, biliminiń, mádenıeti men rýhanı dúnıesiniń qanshalyqty ekeni onyń jazǵan jazýynan, sóılegen sózinen de baıqaldy. «Kisige qarap sóz alma, sózine qarap kisini al», - dep uly Abaı tegin aıtpaǵan. Ana tiliniń mol baılyǵyn ıgergen, qudiretine túsingen, kúshine taǵzym etip, bas ıgen adam ózine de, ózgege de talap qoıa alady, sózdi qalaı bolsa solaı qoldanýǵa jol bermeıdi. Sóz mádenıeti men óz mádenıetin qatar ustap, ekeýin birge álpeshtep, qamqor bolsa, ana        tiline degen súıispenshiligi arta túseri daýsyz.

 

Pikirler