Qazirgi tańda aty álemge áıgili ǵulama ǵalymdardy, qoǵam men óner qaıratkerlerin bergen túrki jurtynyń ózindik turmys-tirshiligine, mádenıeti men bolmys – bitiminiń ereksheligine qyzyǵýshylyq artyp otyr. Ataýly tarıhı-etnografııalyq anyqtamada túrki halyqtary men ulystaryna etnografııalyq sıpattama beriledi. Túrki tektes halyqty atalýy, mekendeıtin elderi, taralǵan terrıtorııasy, jıyntyq sany, antropologııalyq keskin-kelbeti, tarıhy, tili men dıalektileri, ádebıeti men mýzykasy, dinı nanym-senimi, etnogenezi men etnıkalyq tarıhy, sharýashylyǵy, dástúrli turmys-tirshiligi, ulttyq taǵamdary, áleýmettik qurylymy, týystyq qarym–qatynasy, ulttyq mádenıeti, rýhanı baılyǵynyń ózindik órnegi, urpaq tárbıeleý úrdisi, ádet-ǵurpy, ulttyq bitim-bolmysy men sport túrleri, qazirgi áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası jaǵdaıy tóńireginde málimet berýdi kózdep otyrmyz.
Túrki tildi álem sóz bolǵanda, keń baıtaq alyp Eýrazııa qurlyǵynyń kóp bóligin mekendeıtin baýyrlas halyqtar kóz aldymyzǵa keledi. Bular – túrki tildes alty táýelsiz memleket: Túrkııa, Qazaqstan, Ózbekstan, Ázirbaıjan, Túrkimenstan, Qyrǵyzstan respýblıkalary. Munyń syrtynda Reseı Federaııasy, Iran, Qytaı sııaqty irgeli elderdiń árqaısynda 13 mıllıonnan 17 mıllıonǵa deıin túrki tildes baýyrlarymyz mekendeıdi. Mıllıondaǵan qandastarymyz Aýǵanstan, Bolgarııa, Irak, Iýgoslavııa, Monǵolııa, Kıpr, Greııa sııaqty elderde turyp jatyr. Túrki tildes aǵaıyndar Kishi Azııa men Soltústik Afrıkada, Latyn Amerıkasy men Aýstralııada, Eýropa elderinde mekendeıdi. Bir sózben aıtqanda, túrki tildes ult pen ulystar tórtkúl dúnıeniń túkpir–túkpirine tarap ketken.
Dúnıejúzi boıynsha túrki tildes halyqtardyń búgingi tańdaǵy jıyntyq sany 200 mıllıondaı. TMD elderindegi olardyń sany 85 mıllıondaı. Bul halyqtardyń tolyq tizimi 40-qa jetedi dep júrmiz. Olardyń arasynda sany 10 mıllıonnan asatyn eń kóp sandy bes halyqqa túrik, ózbek, ázirbaıjan, qazaq pen uıǵyrlar jatady. Olardan keıingi jalpy halyqtyq sany bir mıllıonnan on mıllıonǵa deıingilerge tatar, túrikmen, qyrǵyz, chývash, bashqurttar jatady. Keıbir túrki ulystarynyń dál sanyn anyqtap aıtý qıyn. Alys sheteldegilerden eń kóp sandysy – túrik, ázirbaıjan, uıǵyr halyqtary. Demograf ǵalymdardyń túrki tildes halyqtardyń 2009 jylǵa qarasty «Ana tili» gazetiniń 30 mamyrdaǵy sanynda mynadaı statıstıkalyq málimetin keltiripti:
1. Túrikter 75,0 mln. 24. Qarapapahtar – 160 myń
2. Ózbekter – 29,0 mln. 25. Balqarlar – 140 myń
3. Ázirbaıjandar – 26,3 mln. 26. Noǵaılar – 130 myń
4. Qazaqtar – 15,3 mln. 27. Haqastar – 125 myń
5. Uıǵyrlar – 10,9 mln. 28. Salarlar – 120 myń
6. Tatarlar – 8,2 mln. 29. Altaılyqtar – 110 myń
7. Túrikmender – 7,7 mln. 30. Urymdar – 90 myń
8. Qyrǵyzdar – 4,6 mln. 31. Hadjarlar – 60 myń
9. Chývashtar – 2,3 mln. 32. Urıanhaılar – 40 myń
10. Bashqurttar – 2,0 mln 33. Qaradagtar – 39 myń
11. Qyrym tatary – 890 myń 34. Shorlar – 20 myń
12. Qashqaılar – 885 myń 35. Saryuıǵyrlar – 18 myń
13. Qyzylbastar – 700 myń 36. Dolǵandar – 11 myń
14. Qaraqalpaqtar – 660 myń 37. Hotandar – 6 myń
15. Qumyqtar – 560 myń 38. Qaraıymdar – 4 myń
16.Saha- ıakýttar – 460 myń 39. Qyrymshaqtar – 2 myń
17. Afsharlar – 430 myń 40. Lobnorlyqtar – 2 myń
18. Shahsebender – 410 myń 41. Topalar – 1 myń
19. Tývalar – 300 myń 42. Shulymdar – 1myń
20. Meshetter – 280 myń
21. Gagaýzdar – 380 myń
22. Qarashaılar – 280 myń
23. Qypyrlyqtar – 180 myń
«Etnos» sózi halyq degen uǵymdy bildiredi. Etnostyń basty úsh tarıhı túri bar. Alǵashqy qaýym tusyndaǵy taıpalyq odaq damı kele, belgili bir halyqqa aınaldy. Halyq damı kele tildik, terrıtorııalyq birlikke, áleýmettik, ekonomıkalyq tyǵyz baılanysqa negizdelgen etnostyń eń joǵary túri ulttardy qalyptastyrdy. Ulttyń mańyzdy aıyryqsha belgisi etnıkalyq sana-sezimi men tiliniń ortaqtyǵymen, maqsat–múddesiniń birligimen anyqtalady. Halyqtyń tolassyz qonys aýdarýy bir ulysqa jatyp kelgen etnostyń ár túrli ultqa aınalýyna ıtermeledi.
Halyq sanynyń sol tilde sóıleýshiler sanymen birdeı bola bermeıtini belgili. Óıtkeni etnıkalyq birlik pen til birligi degenniń árdaıym sáıkes kele bermeýi múmkin. Túrki halqynyń basym kópshiligi, Anatolııa túrikterin qospaǵanda, qos tildiler, úsh tilde birdeı sóıleıtini de az emes. Bir tilden ekinshi bir tilge aýysyp otyrýdyń basty sebebine qoǵamdyq-áleýmettik jaǵdaıdyń áserinen qorshaǵan tildik ortanyń ózgerýi jatady. Óziniń avtonomııalyq derbestigi, ákimshilik aýmaǵy joq az sandy halyqtardyń tilin, etnıkalyq keskin-kelbeti men derbestigin joǵaltyp alý qaýpi-munyń bir aıǵaǵyndaı. Máselen, terrıtorııasynyń 40–60%-yn basqa halyqtar, sonyń ishinde mıllıondaǵan túrki ulty men ulystary mekendegenine qaramastan, QHR, Iran, Aýǵanstan sııaqty elder ózderin federatıvti memleketke jatqyzbaı otyr. Az sandy ulystyń kóp sandy halyq arasynda shashyraı qonystanyp, assımılıaııanyń qarqyndy túrde júrýi – etnıkalyq birigýdiń bir joly. Tabıǵı assımılıaııaǵa aralas otyrǵan halyqtardyń násildik, tildik, mádenı, rýhanı jaqyndyǵy, dástúrli kásibiniń ortaqtyǵy, qonystaný ereksheligi, áleýmettik-quqyqtyq jaǵdaıy, ata jurtpen baılanysy, aralas neke sekildi faktorlardyń tıgizetin áseri zor. Alyp Eýrazııa qurylyǵy sekildi ulan-baıtaq ólkede shashyraı qonystanǵan túrki halyqtarynyń taǵdyry árqalaı qalyptasqandyqtan, san jaǵynan olar bir-birinen qatty alshaqtanady. Otarshylardyń qandy qaqpanyna tap bolyp, uzaq jyldar aıaýsyz qyryp-joıýǵa, qýǵyn-súrginge, úzdiksiz qaqtyǵysqa ushyrap, kúshteý áreketi men ádiletsizdikten zardap shegip, taǵdyr tálkegine ushyraǵan burynǵy Keńes Odaǵy túrkileri, ásirese Edil boıy men Oral, Qyrym men Soltústik Kavkaz túrkileri, qazaqtar tarıhtan tıesili úles salmaǵyn qalpyna keltire almaı kelgeni belgili. Zamanynda irgeli el bolyp kelgen qaısybir túrki ulystarynyń quryp ketýge shaq qalyp, búgingi kúnge óte az sanmen jetkeni de aqıqat shyndyq.
Talaı aýyr kezeńdi, qıyn-qystaý zamandy bastan keshirip, taǵdyr taýqymetimen toz-toz bolyp, ıelik etken jerinen aırylyp qalǵan túrik taıpalarynyń rýhanı bolmysy men halyqtyq sana-seziminiń juqara bastaǵan kezi, ıgi dástúrinen kóz jazyp qala jazdaǵan tusy, bir halyq retinde qalyptasýdyń az-aq aldynda turǵan jurttardyń bólek ulys bolyp, ajyrap ketken kezi az bolǵan joq. Máselen, qazaq, qaraqalpaq, noǵaı, qurama, manǵyt t.b. qypshaq túrkileriniń tiliniń, mádenıeti men bitim-bolmysynyń óte-móte jaqyndyǵyna qaramastan, ýaqyt ozǵan saıyn bir-birinen arajigi ajyrap, bólek ult pen ulysqa aınalǵany nemese basqa etnosǵa qosylyp ketkeni belgili. Taıaý ýaqytqa deıin bir etnosqa birige almaı kelgen ulystar bar. Máselen, qashqaı, afshar, qaradaǵ, aırým, qarapapah, padar, shahsevan, hadjar, baıat, qyzylbastardyń jeke etnos ekendigi nemese ázirbaıjan ultynyń sýbetnıkalyq bóligi ekendigi anyqtala qoıǵan joq.
Túrki halyqtarynyń qalyptasý tarıhy. Zertteýshilerdiń aıtýynsha, erte zamannan bergi túrki ulystarynyń jeri, eli, ár alýan rýlyq, taıpalyq qurylymy, turmys-tirshiligi týraly málimetter grek, rım, orys, parsy, arab, tıbet jazba eskertkishterinen, qundy da mol derekter armıan jazbalarynan tabylmaq.
Túrki tarıhynyń jazba dereginiń asa mol qory ásirese myńjyldyq tarıhy bar qytaı jazbalarynda saqtaýly ekeni belgili. Qytaı derekteri de túrkilerdi órkókirek, tik minezdi, táýelsizdik pen erkindik súıgish túrinde sıpattaıdy. Keń dalany mekendegen túrkiler at ústinde quıǵytyp kele jatyp - aq quralaıdy kózdep atatyn mergendigi, jaýgershilikke kelgende aıaqtyǵa jol bermeıtin, bir-birine ese jibermeıtindigi týraly álem tarıhshylary túrli derekter keltiredi.
Qytaı tilin jetik meńgergen bolashaq zertteýshiler kóne dáýirdegi ata-babalarymyz skıf, saq, ǵun, úısin, qańly, túrik qaǵanaty dáýirinen bastap hatqa túsken, halyq bilýge zárý bop otyrǵan eń kóne de qyzyqty derekterden syr sherter, týǵan el tarıhyn tynymsyz túgendep, buryn aıtylmaı ıa burmalanyp kelgen aqtańdaǵyn, kómeskilene bastaǵan aqıqatyn anyqtar dep úmittenemiz. Halyq tarıhyna qatysty mundaı mol maǵlumat túrik áleminiń saıası túleýine onyń mádenıeti men ǵylymynyń damýyna áser etip, úles qosar edi.
Erte dáýirdegi Altaı zertteýshilerdiń nazaryn burynnan aýdaryp kelgeni belgili. Munda 18-ǵasyrda eshbir basqa elde kezdespegen erte zamanǵy qonys orny, alyp qorǵan men saraı úıindisi, skýlptor men qabir ústindegi eskertkish qaldyǵy tabylǵan. Danııalyq ǵalym Vılgelm Tomsen jartastaǵy shıfrmen jazylǵandy ajyrata oqyp, onyń túrki tilindegi jazý ekenin anyqtaǵan. Odan keıin de qytaı jylnamasynda da erte zamanǵy Altaı túrkileri jaıyndaǵy málimet ashylǵan. Demek Altaı – túrki tektilerdiń erte zamanǵy mekeni bolǵan. «Altaı» ataýy kóne túrki tilindegi «altyn taý» degen maǵynany bildiredi. Mundaǵy erte zamanǵy túrkilerdiń syrt kelbetin qytaı jylnamasynda aqsary shashty, kógildir kózdi, myǵym deneli etip sıpattaǵan (Mýrad Adjı, Kıpchakı, M., 1999, str. 13–20).
Ejelgi túrki kóshpendileri Ortalyq Azııada qazirgi eýropalyqtar men orystardyń arǵy ata-babalarynyń túsine kirmeı turǵanda-aq, alǵashqy memleketti qurǵanyn tarıhshylar dáleldep qoıǵan. Atap aıtqanda, jyl sanaýymyzdan burynǵy 209 jyly shańyraq kótergen Ǵun memleketinen bastasaq, kóshpendi túrkilerdiń el bılep, ókimet qurýynyń 2 200 jyldan astam tarıhy bar ejelgi halyqtardyń biri ekenin aıǵaqtaıdy. 552–745 jyldary Altaı men Jetisý aralyǵynda Túrik qaǵanaty memleketi ómir súrip, kók túriktiń bórili baıraǵy kóterilgen. Halyqtardyń uly qonys aýdarýy dep atalatyn kezeńde túrki taıpalary batys Eýropaǵa deıin jetip, shashyraı qonystanǵan. Ómiri at ústinde ótken túrki jurtynyń ulan-baıtaq Deshti qypshaq dalasynan bastap shyǵysy Baıqal kólinen, batysy Dýnaı ózenine deıingi aralyqta atynyń tuıaǵynyń izi tımegen atyraby kemde-kem deıdi tarıhshylar.
Túrki qaǵanaty jaýgershilik joryqtar nátıjesinde Manchjýrııadan Qara teńizge deıin sozyldy. Túrkiler Orta Azııany basyp alǵannan keıin Batys pen Shyǵysty baılanystyratyn saýda joldarynyń qojaıynyna aınaldy. VI – XIII ǵasyrlarda Jetisý aımaǵynda birin-birin almastyrǵan birneshe ortaǵasyrlyq memleketter quryldy. 704 jyly Jetisýdaǵy bılikke túrgeshter keldi. Olardy túrki tildes qarluq taıpalary yǵystyryp, VIII – IX ǵasyrlarda Qarluq qaǵanatyn qurdy. 942 jyly olardyń ornyn Qarahan memleketi basady. Ol memlekettiń negizin qalaýda XII ǵasyrǵa deıin qarluq taıpalary úlken ról atqardy. Qarahan dáýirinde qalalyq mádenıet, qolóner, saýdanyń gúldenýi bastalady. («Almaty Aqshamy», 18.11.2010).
Zertteýshilerdiń atap ótkenindeı, erte zamanǵy skıfter – Altaıdan shet aımaqqa irge kótergen túrkiler. Túrkilerdiń uly qonys aýdarýy II ǵasyrda bastalyp, ol Eýropaǵa qaraı baǵyttalǵan. Tarıhta bir-aq ret oryn alǵan halyqtyń uly qonys aýdarýy 300 jylǵa sozylǵan. Oǵan deıin de túrkilerdiń jappaı irge kóterip Orta Azııa, Iran, Úndistanǵa qaraıǵy óńirge qonystanýy oryn alǵan (Mýrad Adjı, Kıpchakı, M., 1999, str. 89). Sonyń nátıjesinde keń-baıtaq ólkede Deshti qypshaq memleketi paıda bolǵan.
Tarıhtan jaqsy málim: Kindik Azııa – búkil túrki halyqtarynyń Túrkistan degen atpen belgili bolyp kelgen baıyrǵy atajurty. Túrkistan – túrik jurty nemese túrik eli, túrik ólkesi degen sóz. Bul uly ólke búkil adamzat mádenıetiniń bastaý alǵan jeri, túrik dúnıesiniń besigi, uly Azııanyń júregi.
Seıdin BIZAQOV, fılologııa ǵylymynyń doktory
