Toqaevqa dat! Qazaqstan óz jolyn tańdaý kerek!

3364

  Prezıdent Qasym-Jomart TOQAEVQA dat!


BIZ JOLAIYRYQTA TURMYZ,

QAZAQSTAN ÓZ DAMÝ JOLYN TAŃDAÝY KEREK!

Álemniń tez ózgerip jatqany sonshalyq, erteń ne bolaryn boljaý qıyn. Ekonomıst ǵalym retinde men elimizdiń jańa órkenıetten qalyp qalmaýy úshin Qazaqstan ekonomıkasynyń jyl saıynǵy jalpy ishki ónimin kem degende 5-6% ósirip otyrý kerek dep oılaımyn. Sport tilimen aıtatyn bolsaq, «jańa qashyqtyqqa júgirýge» daıyndalý kerek. Eger tez «júgiretin» bolsaq, tez sharshap qalamyz, al jáı «júgirsek», qalyp qalamyz, sondyqtan ekonomıkamyz durys damý qarqynyn alý úshin ne isteý kerek? 

Qazaqstan qazir jolaıyryqta tur. Álemdik tájirıbege súıene otyryp, biz qaı joldy tańdaýymyz kerek? Sońǵy 30 jylda joǵary nátıjelerge qol jetkizgen, álemdegi ekinshi ekonomıka bolyp tabylatyn, sonymen qatar, musylmandardyń, sonyń ishinde baýyrlarymyzdyń quqyǵy taptalyp otyrǵan Qytaı jolymen júremiz be,  áleýmettik ınnovaııa men azamattyq qoǵamnyń damýyn basty qundylyq retinde qoıǵan Skandınavııalyq memleketterdiń jolyn tańdaımyz ba, álde bıýrokratııalyq damýdan keıin shuǵyl demokratııa jolyn tańdaǵan Ońtústik Koreıa tájirıbesin alamyz ba? Sonymen qatar, qazir eń ınnovaııalyq memleket keshegi bizdiń KSRO boıynsha kórshimiz Estonııanyń jan basyna shaqqandaǵy qazirgi tabysy 25 000 AQSh dollarynan asqan eken. Internetti qoldaný jyldamdyǵy boıynsha Estonııa birinshi orynda, eń úlken qarajat bastaýysh bilim berýdiń damýyna salynǵan. Sıngapýr, Japonııa, Malaızııa, Indııa, Tatarstan jáne basqa da memleketterdiń tájirıbeleri de paıdaly.

Bir eskere ketetin jáıt, burynǵy kezde ónerkásipte – temir, aýylsharýashylyq ekonomıkasynda – jer asa mańyzdy ról atqarsa, al qazirgi aqparattyq ǵasyrdyń ólshemi –  ekonomıkanyń shıkizatyna, aqparatqa, sandyq qamtamasyz etýge negizdelgen «derekter» bolyp tabylady. Baǵdarlamalaý, ınternet-tehnologııa, robottandyrý, jasandy ıntellektti basqarý, genomıka, sandyq ekonomıka, úlken málimetter jáne basqalary –  bolashaqtyń jańa ekonomıkasynyń negizi bolyp tabylady. Osy erekshelikti ózimizge qalaı ońtaılandyramyz? 

Qazaqstan búgin shıkizatpen qamtamasyz etýshi memleket, sol shıkizatty ózimih óńdep, paıdaǵa, ıgilikke jaratý bizge buıyrmaı keledi. Endeshe, biz sııaqty shıkizat memleketine, osyndaı ereksheligimizdi eskere otyryp, damýymyzdy qalaı jańa jahandyq damýdyń trendterimen tıimdi úılestirý qajet? Sonymen qatar, VI tehnologııalyq ýkladqa sáıkes (nano-bıotehnologııa, gendik ınjenerııa, aqparattyq jáne kommýnıkaııalyq tehnologııalar, ǵaryshtyq tehnologııalar) tehnologııalyq damý turǵysynan biz, birshama aıtqanda, birtutas tehnologııalyq ýkladtan artta qaldyq, ıaǵnı shamamen 40-50 jylǵa keıin ekenimizdi de moıyndaǵan jón. 

Osyǵan oraı, meniń tujyrymdamam boıynsha, biz jolaıyryqta turmyz. Eger qazirge deıin 29 jyl boıy sheteldik «seriktesterimizdiń»  keńesimen júrip, eski jolmen barsaq, onda sońy – taǵy da tyǵyryq. Nemese biz, eń ozyq ózimizge laıyqty sheteldik tájirıbeni qoldanyp, qoǵamdy ózgerte otyryp, ózimizdiń otandyq damý jolymyzdy tabamyz. Sonymen qatar, biz qandaı bolǵanymyzdy, tarıhymyz ben bolmysymyzdy tektonıkalyq tereńdikte sezine otyryp, kim ekenimizdi, qaıda bet alǵanymyzdy, myna qıyn álemdik órkenıette ne kútip turǵanyn bilý kerekpiz. 

Árıne, tańdaý halyqta, biraq bul kúni halyqtyń qalaýy qanaǵattandyrylmaı otyr. Bul daǵdarys jaǵdaıdan qalaı shyǵý týraly halyqqa baǵdarlama usyný qajet. Buny qazirgi bılik jasaı almaıdy. Olar shyndyqtyń tolyq kórinisin kórmeıdi, óıtkeni memleketti vertıkaldy túrde, joǵarydan tómen, eski ádistermen, orynsyz amaldarmen basqaryp keledi. Solaısha jahandyq jeliniń, jappaı kommýnıkaııanyń, jahandanýdyń jańalyqtarynyń mánin túsinbeıdi. Bıliktegi kimde-kim bizdiń ózgermeli ómirimizdi túsinse de, biraq qazirgi qurylǵan júıe, jemqorly bılik qurylymy buny ne degenmen júzege asyrýǵa múmkindik bermeıdi. Bul Qazaqstan úshin «Arıadnanyń jumbaq jipteri» sekildi bolyp tur. Biz ózimizdiń sezimtaldyǵymyzdy qalyptastyrý kerekpiz. Osy sátten bastap, ne jelilik dáýirge sáıkes kelmese – meniń  oıymsha, bizdiń saıasat, ulttyq qaýipsizdik, mádenıet, bilim men ǵylym jáne t.b. – aqparattyq kommýnıkaııa jáne halyqtyń kópjyldyq shydamdylyǵynyń áserinen bólshekterge shytynaýy múmkin. 

Sol sebepti de, memleketke, jelilik ekonomıka men aqparattyq kommýnıkaııaǵa negizdelgen strategııalyq júıelik reforma kerek.  Sonymen qatar, sońǵy ýaqytta qabyldanyp júrgen ishinara sheshimdermen halyqqa óte mańyzdy bolsa da, 29 jyl boıy jınalǵan problemalardy sheshý óte qıyn bolar. 

Memleket baı bolýy múmkin, JIÓ-niń úlken kólemi de bolýy múmkin, biraq aqparattyq qamtamasyzdyqtyń, áleýmettik ınnovaııanyń, zańnamalyq qamtamasyz etýdiń  jetispeýshiligi jáne jumyssyzdyq, kóp balaly otbasylar, jastar problemalary jáne basqalar ony osal etedi. Bizde oryn alǵan jaǵdaı sııaqty. Biz únemi bizdiń ekonomıka ósip jatyr, banktik júıe jaqsy jáne t.b. dep maqtanatynbyz. Nátıjesi nege jetti? Nátıjesi, biz júıeli túrde damı almaı, ekonomıka men óndiristi ártaraptandyra almaı, shıkizatty, jemqorly, bıýrokratııalyq memleket bolyp qaldyq. Kóptegen qabyldanǵan baǵdarlamalar, úlken resýrstar jumsalǵanyna qaramastan, kútken nátıjeni bermedi. 

Qazaqstanǵa qazir buryn sońdy bolmaǵadaı qıyndyq, óıtkeni bizge eki máseleni sheshý óte mańyzdy: birinshiden, memleket qalaı 2020 jyly kele jatqan álemdik daǵdarystyń ekinshi kezeńimen qalaı kúrespek? Halyqqa aýyrtpalyq túsirmeıtin daǵdarysqa qarsy baǵdarlamany jasap, qabyldaý qajet. Ekinshiden, kópjyldar boıy qalyptasqan avtorıtarly ómir saltynan keıin, bundaı qıyn jaǵdaıda qoǵamdy radıkaldy demokratızaııalaý boıynsha saıası reformalar qabyldaý kerek. 

 

Ne isteý kerek jáne kandaı naqty usynystar bar degen suraqqa, kelesideı jaýap berýge bolady: 

Qazaqstannyń ekonomıkasyn júıeli basqarý úshin memleketti bestik spıral (memleket, bıznes, ǵylym, qoǵam qajettilikteri jáne aqparattyq qamtamasyzdandyrýdan turatyn) negizinde basqarýdy alǵashqy ret usynyp otyrmyn. Eshqaı jerde memlekettik ekonomıkany basqarýda bundaı keshendi amal qoldanbaǵandyǵyn avtor retinde senimmen aıta alamyn. 

Birinshiden, bizde saıasatta jáne ekonomıkalyq modelder arasyndaǵy alshaqtyq basym. Shyndyqtyń betine qaraıtyn bolsaq, bizde ekonomıka ashyq, ıaǵnı jaqsy ma jaman ba bul jerde barlyq naryqtyq elementter qatysqan. Al saıası jaqty alatyn bolsaq, ol bizde jabyq. Júıe jumys istemeıdi, sebebi  saıasat pen ekonomıka qustyń eki qanaty sııaqty. Azamattyq qoǵamnyń róli kishkentaı. 

Eń bastysy, saıasatty ashyq qylý kerek, ıaǵnı radıkaldy saıası reformalar júrgizý kerek. Aqyry, bıliktiń aýysý júıesi bolý kerek. Bul úshin memlekettik turǵyda Konstıtýııaǵa, konstıtýııalyq zańdarǵa, QR saılaý týraly jańa Zań, jergilikti ózin ózi basqarý Zańy jáne basqa demokratııany jáne barlyq bılik tarmaqtarynyń balansyn qamtamasyz etetin zańnamalyq aktiler qabyldaý qajet. Bıliktiń úsh tarmaǵynyń jańa qurylymyn qalyptastyrý arqyly Parlamenttiń ókilettikteri edáýir keńeıtip, bir palataly Parlamentke kóshý qajet. Bir mandatty kópshilik okrýgtarda 50% jáne partııalyq tizim boıynsha 50% saılaý ótkizý qajet. Nátıjesinde Parlamentte kóppartııaly júıe, azamattyq qoǵamnyń ókildikteri (bir partııaly mnopolııa emes),  ońtaıly sheshimder qabyldaý úshin pikirtalas alańy qurylady. Maǵan, 4-dúrkin Parlament depýtatyna bul «jaǵdaı» ábden belgili. 

Ekinshiden, jaqyn aradaǵy bıznestegi basty maqsat – elde orta tapty qalyptastyryp, shaǵyp bıznesti jalpyhalyqtyq ıgiligi etý.  QR ekonomıkasynyń damýyna qýatty serpin berý úshin strategııalyq jospar boıynsha shaǵyn jáne orta bıznesti jedel damytý strategııasynyń tujyrymdamasyn jasaý qajet. Tujyrymdamanyń maqsaty - shaǵyn jáne orta bıznesti eldegi transformaııalyq ózgeristerdiń negizgi faktoryna aınaldyrý, shaǵyn kásipkerlikke halyqty belsendi tartý arqyly ekonomıkany shıkizattyq modelden ınnovaııalyqqa kóshirý jáne ekonomıkalyq bilimdi qalyptastyrý. Osyǵan baılanysty, biz shaǵyn jáne orta bıznesti údemeli damytý strategııasynyń Tujyrymdamalyq negizgi erejelerin, sonyń ishinde sapaly, ınnovaııalyq saıasatqa jáne ulttyq ekonomıkany damytýdyń joǵary deńgeıine baǵyttalǵan 9 jobany jasadyq. Osy jobalardy iske asyrý Qazaqstandaǵy jedel ekonomıkalyq ósýdiń jańa draıveri bola alady. 

Úshinshiden, jahandyq daǵdarys rýhanı jańǵyrý, áleýmettik-mádenı órkenıet, atap aıtqanda, ǵylym men bilim, mádenıet pen ımandylyq, adamgershilik qundylyqtar salasyndaǵy teris saldarlardy anyqtady. Suraq qoǵamnyń moraldyq tozý qaýpi týraly bolyp tur. Munyń basty belgileriniń biri – memlekettik basqarýdaǵy eń tómengi deńgeıden joǵary deńgeıge deıingi adamı kapıtaldyń barlyq salalarynda belgili kásibı qabiletsizdik bolyp tur. Bul ásirese damýshy elder jaǵdaıynda aıqyn kórinedi. Mysaly, daǵdarys kezinde tipti damyǵan elderdiń ózinde táýekeldi basqarýda kadrlardyń jetispeýshiligin sezindi. 

Osydan áleýmettik ınnovaııanyń jańa paradıgmasy bilimdi qoǵam, tulǵa týraly paıda bolady. Jahandyq daǵdarys jaǵdaıynda bilim berý jáne ǵylym aldyńǵy qatarǵa shyǵyp, udaıy óndiristik ıkldiń búkil júıesiniń negizine aınalady. Ideıanyń paıda bolýynan bastap, adamnyń qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin paıda tabýmen aıaqtalatyn, sondaı-aq jańa órkenıettik damý úshin ınvestıııalardy júzege asyrý

Sondyqtan bizge mynadaı adamı kapıtal salasynda qarjylandyrýdy kóbeıtip, qalypty ómirge baılanysty mınımaldy qalyptar qurý kerek jáne básekege qabiletti kreatıvti ekonomıkaǵa ótý kerek: 

- densaýlyq saqtaý (Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń usynysy boıynsha densaýlyq saqtaýdy qarjylandyrý JIÓ-niń 6% -dan kem bolmaýy kerek, al bizde 3,2%);

- ǵylym (memlekettiń qalypty damýy úshin ǵylymdy qarjylandyrý JIÓ-niń 1,5-4,5% bolýy kerek, al bizde - 0,13%);

- bilim (JIÓ-niń kem degende 6%, al bizde 3,2%);

- mádenıet (JIÓ-niń kem degende 5%, al bizde 3%);

Bul kórsetkishter biz ekonomıkanyń óte mańyzdy baǵyttaryna qaldyqtyq negizde ustaǵanymyz kórinip tur, nátıjesinde olardyń artta qalǵandyǵyn aıqyn kórsetedi. Mysaly, ǵylymdy qarjylandyrý 10-30 ese artta qalǵan kezde, kedeı ǵalymdardan álem jańalyqtaryn qalaı talap etýge bolady?? 

Tórtinshiden, adamı jáne áleýmettik qajettilikter salasynda ár adamnyń jeke tapsyrysyna deıin taýarlarǵa, qyzmetterge jáne basqa da áleýmettik qajettilikterge ártúrli áleýmettik suranystardy qalyptastyrý qajet. Osyǵan baılanysty úshinshi sektordyń, ıaǵnı azamattyq qoǵamnyń róli kúrt artady, óıtkeni ýaqyt óte kele ol jasampazdyq belsendilik arqyly úkimettiń áleýmettik seniminde úlken úlesti alady. Áleýmettik kapıtaldy qalyptastyrý birinshi kezekte turady jáne naryq pen úkimet ınvestıııalanady. 

Osyǵan súıene otyryp, adamı kapıtal salasyndaǵy osyndaı mınımaldy áleýmettik-ekonomıkalyq standarttardy (ómir súrýdiń belgili bir standarttaryn) ornatý arqyly biz shynymen de jaıly ómirdi qamtamasyz ete alamyz. Mınımaldy standarttardy ekonomıkalyq ósý qarqynymen baılanystyra otyryp, halyqtyń ómir súrý deńgeıi men sapasyn anyqtaýǵa bolady. Bul Úkimettiń aınalysýy kerek máselesi. 

Álemdegi eń baı elderdiń biri bola otyryp, sonymen birge halqy az bolǵandyqtan, biz osy baı murany saqtaı alamyz ba? Bizdiń elimizdiń adamı áleýetin ár adamnyń «kodtalýynan» jeke tulǵanyń bıometrııalyq ósýi úshin deıin baǵalaýymyz kerek. Basqasha aıtqanda, barlyq turǵyndarǵa jan-jaqty qyzmet kórsetý jáne ózin-ózi qamtamasyz etý úshin barynsha jaǵdaı jasaý, jelilik ekonomıkamen, Internet jelisimen jáne ıfrlandyrýmen eldi «qamtý». Munda eń bastysy ulttyq qaýipsizdikti, adamgershilik aspektini qamtamasyz etý - adamdy baqylaý emes, onyń qajettilikterin qanaǵattandyrýda kómektesý kerek. 

Besinshiden, aqparattyq qamtamasyz etý salasynda memlekettik basqarýdyń barlyq komponentteriniń 5-tik  spıral negizinde ózara árekettesýi óte mańyzdy mindet júktelgen. Munda jelilik baılanysty qalyptastyrý, derekter bazasy, sensorlyq aqparat aǵyny, basqarýshylyq baılanystardyń barlyq bloktarynyń tıimdi jumys isteýi qamtamasyz etiledi. Injenerlik tilde aıtatyn bolsaq, osy jobany iske asyrý barysynda memlekettik basqarý joǵary sapaly túpkilikti ónimdi usynatyn jabyq tehnologııalyq ıkl túrinde paıda bolady. Men 5-tik spıral negizinde memlekettik basqarýdyń komponentterine qysqasha toqtaldym, olar meniń QR Prezıdenti K.K.Toqaevqa bergen jazbada egjeı-tegjeıli jazylǵan. Endi bári QR Prezıdentiniń saıası erkine baılanysty.

Altynshydan, meniń oıymsha, memleket júıeli túrde ózgerý úshin tez arada 4 jobanyń sheshý tetikterin jasaý qajet:

  1. QR ashyq naryqtyq ekonomıka bolýy kerek, ásirese ashyq saıasat jáne qoǵamdy demokratııalandyrý, olar joq. Ol úshin Konstıtýııadan bastap birqatar zańdardyń qabyldanýymen osy baǵyttardy túbegeıli reformalaý qajet...
  2. Qoǵamnyń rýhanı jańarýy qajet. Negizgi nazar mádenı, tarıhı jáne adamgershilik qundylyqtarǵa, ásirese jańa bilimge aýdarylýy kerek. Naǵyz demokratııany tek bilimdi el, azamattyq qoǵam qura alady. Osyndaıda el bolyp uly Abaıdyń tolyq adam ilimin ıgerý qajet. 
  3. Aýyldy jańartý men aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa basymdyq berý kerek. Munaı men gazdyń ornyna brend astyq pen et óndirisi bolýy kerek. Qazaqstan óziniń azyq-túlik múmkindigimen álemniń birneshe elin tamaqtandyra alady. Jasandy ıntellekt, robototehnıka, adam genomy jáne basqalardyń paıda bolýymen baılanysty №1 problema adamdardy ekologııalyq taza ónimdermen jáne sýmen qalaı tamaqtandyrý bizdiń genofondymyzdy saqtaıdy. Sondyqtan dál qazir múmkindikti jiberip almaýymyz kerek jáne jaqyn arada azyq-túlik derjavasyna aınalýymyz kerek.
  4. Jańa ındýstrııalyq-ınnovaııalyq saıasatqa kóshý, tehnologııalyq qurylymdardy jedel damytýdyń tıisti Memlekettik baǵdarlamasymen synı tehnologııalar tizimin jasaý jáne engizý.

 

Qurmetti kóp ǵasyrlyq mádenı jáne tarıhı qundylyqtary bar taýqymetti kóp tartqan halqym!

Qurmetti Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-jomart Kemeluly Toqaev!

Men usynǵan osy usynystardy iske asyrý aldaǵy 7 jylda Qazaqstan Respýblıkasynyń  «HHI ǵasyr órkenıet poıyzynyń sońǵy vagonyna» otyryp, ozyp ketkenderdi qýyp jetýge múmkindik beredi. Biz ne ǵasyrlar boıy shıkizat eli bolyp qala beremiz, ne sebepsiz bizdi qorshaǵan monopolııalyq elderdiń ıemdenýine tap bolýymyz múmkin. Bizde qazir keńistik pen ýaqyt shekteýli. Aqıqat sáti keldi. Sonymen, qazir, burynǵydaı emes, bizdiń aldymyzda Gamlet suraǵy paıda bolyp tur ... ..?

Orazaly SÁBDEN,

Qazaqstan ǵalymdar Odaǵynyń prezıdenti,

QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty,

QR UIA akademıgi, e.ǵ.d., professor                                  

Pikirler