Men Baukeŋdı būl ataqqa laiyq emes dep otyrǧan joqpyn. Kerısınşe, ol ataq Baukeŋnıŋ atyna laiyq emes! Baukeŋe "QAZAQTYŊ ŪLTTYQ BATYRY"
degen arnaiy, erekşe ataq berıluı kerek! Jäne ony keiınge qaldyrmai, Jeŋıstıŋ 75-jyldyǧynyŋ aldynda bersek tıptı dūrys bolar edı. Fransuzdar Janna d Arkten keiın Şarl de Golldı "Fransuzdyŋ Ūlttyq Batyry" dep resmi tanydy. Däl sol sekıldı BAUYRJAN MOMYŞŪLY - ŪLTTYŊ SİMVOLY! ŪLTTYŊ AR-NAMYSY! ŪLTTYŊ ŪIаTY! Orysşa aitsaq - "Sovest nasii!" Osy ataudyŋ bärıne bır özı laiyq. ("Ūlttyŋ ūiaty" dep ol kısıden basqa tek Gerold Belgerdı atauǧa bolady...) Negızde, dälelde deseŋızder:
1.Jürektıŋ ǧana emes, aqyldyŋ da teŋdessız batyry - soǧys kezınde 5 ret qorşaudan batalonyn aman alyp şyǧyp qana qoimai, onyŋ qūramyn köbeitıp alyp şyǧyp otyrǧan jalǧyz komandir.
2.Ūlttyq müddenı ärqaşan tu etıp biık ūstaǧan, öz müddesınen joǧary qoiyp otyrǧan. Tym ūltşyl bolmasa tez-aq köterılıp ketetının körıp otyrsa da, odan taimaǧan.
3.Ūlttyq mäselede eşqaşan pendeşılık deŋgeige tüspegen. Tüskenderdı kım bolsa da keşırmegen. 1970 jyly, 9-mamyrda, Jeŋıstıŋ 25-jyldyǧynyŋ qūrmetıne ötıp jatqan Äskeri paradqa şaqyrylmaǧan soŋ özı baryp, D.Qonaev pen B.Äşımovtyŋ arasyna taiaǧyn tyǧyp, ekeuın ekı jaqqa qarai iterıp-iterıp jıberıp, ortasyna tūryp alyp, Paradty özı qabyldaǧan.
4.Adamgerşılık tūrǧydan ärqaşan biıkten körıngen. Aǧa sūltan Esenei sekıldı "Qūdaidyŋ menıŋ aldymda bolmasa, menıŋ Qūdai aldynda künäm joq" dep aita alatyndai haqysy bolǧan adam.
5.Jazuşylyǧy jaǧynan da teŋdessız "Ūşqan ūiany" qaldyrsa, "Aŋyz ben aqiqattyŋ" beiresmi soavtory bolǧan.
Endı özderıŋız oilaŋyzdarşy, būl ataqty alǧan azamattarmen - batyr bolsyn, änşı bolsyn, sovhoz direktory bolsyn, bärı de laiyq jandar - qalai Baukeŋdı bır deŋgeige qoiuǧa bolady, obal emes pe?! Alla-Taǧalaǧa Baukeŋdı bergenı üşın sansyz alǧys aitaiyq-taǧy, özımız älemde sanauly DARA TŪLǦANYŊ qadyryna jete bıleiık te!
(Özbekterde Bauyrjan bolǧanda, olar būndai ūsynysqa sol sätte ıske asyrar edı dep oilaimyn. Sebebı, onsyz da olar "Qūdai daryndy qazaqqa bergen, qadyryn bızge bergen..." dep, äskiia aitady bızge)
P.S. Bolaşaqta "Ūlttyq Batyr" degen ataqqa ūsynu üşın ūrpaǧymyz myŋ oilanyp, san tolǧanyp baryp qimyldar. Baukeŋnıŋ aruaǧy oilandyrmai qoimaidy!..
Ömırzaq Aqjıgıt,
täuelsız jurnalist
Vikipediia: Po sostoianiiu na 20 marta 2019 goda zvaniia «Narodnyi Geroi» udostoeny 32 cheloveka, v tom chisle: Sagadat Nurmagambetov — general armii, 1-i Ministr oborony Kazahstana (ukaz ot 23 maia 1994 goda) Ahat Kulenov — prezident ZAO GMK «Altyn-Aimak», metallurg, professor kafedry himii, metallurgii i obogaşeniia VKGTU im. D. Serikbaeva (ukaz ot 15 oktiabria 1994 goda) Aleksandr Hristenko — direktor Karagandinskogo nauchno-issledovatelskogo sovhoza — instituta selskogo hoziaistva (ukaz ot 15 oktiabria 1994 goda) Toktar Aubakirov — 1-i liotchik-kosmonavt Kazahstana, general-maior (ukaz ot 12 ianvaria 1995 goda) Talgat Musabaev — 2-i liotchik-kosmonavt Kazahstana, general-maior (ukaz ot 12 ianvaria 1995 goda) Iýrii Malenchenko — liotchik-kosmonavt Rossiiskoi Federasii, polkovnik (ukaz ot 12 ianvaria 1995 goda) Kasym Kaisenov — pisatel, veteran Velikoi Otechestvennoi voiny 1941—1945 godov (ukaz ot 24 aprelia 1995 goda) Aleksei Kulakov — veteran Velikoi Otechestvennoi voiny 1941—1945 godov (ukaz ot 24 aprelia 1995 goda) Murdin Taipov — veteran Velikoi Otechestvennoi voiny 1941—1945 godov (ukaz ot 24 aprelia 1995 goda) Bauyrjan Momyşuly — (posmertno) uchastnik Velikoi Otechestvennoi voiny, polkovnik, pisatel (ukaz 1995 goda) Būl, ärine, jaŋsaq jazylǧan närse. Muhtar Aliev — akademik, direktor Nİİ klinicheskoi i eksperimentalnoi hirurgii (ukaz ot 29 dekabria 1995 goda) Akim Atmachidi — zaslujennyi stroitel Kazahstana, direktor Semipalatinskogo proizvodstvennogo obedineniia sbornogo jelezobetona (ukaz ot 29 dekabria 1995 goda) Şafik Chokin — akademik, prezident Akademii nauk Kazahstana (ukaz ot 7 iiunia 1996 goda) Roza Baglanova — opernaia pevisa, narodnaia artistka SSSR (ukaz ot 9 dekabria 1996 goda) Kairat Ryskulbekov — (posmertno), uchastnik sobytii dekabria 1986 g. v Alma-Ate, obiavlen jertvoi sovetskogo rejima (ukaz ot 9 dekabria 1996 goda) Bahturas Beiskbaev — (posmertno), strelok bombardirovşika, uchastnik Velikoi Otechestvennoi voiny 1941—1945 godov, Geroi Rossiiskoi Federasii (ukaz ot 6 maia 1998 goda) Nurgisa Tlendiev — kompozitor (ukaz ot 24 avgusta 1998 goda) Azerbaijan Mambetov — teatralnyi rejissior, narodnyi artist SSSR (ukaz ot 24 oktiabria 1998 goda) Rahimjan Koşkarbaev — (posmertno), leitenant, uchastnik Velikoi Otechestvennoi voiny 1941—1945 godov, komandir strelkovoi roty, geroi şturma Berlina (ukaz ot 7 maia 1999 goda) Hiuaz Dospanova — veteran Velikoi Otechestvennoi voiny 1941—1945 godov, liotchisa 46-go gvardeiskogo jenskogo nochnogo bombardirovochnogo aviasionnogo polka (ukaz ot 07 dekabria 2004 goda) Maulen Kalmyrza — veteran Velikoi Otechestvennoi voiny 1941—1945 godov, geroi boiov za osvobojdenie Ukrainy (ukaz ot 2005 goda) Aleksandr Kaporin — veteran Velikoi Otechestvennoi voiny 1941—1945 godov, komandir raschiota protivotankovogo orudiia (ukaz ot 2005 goda) Muhtar Altynbaev — general armii, Ministr oborony Kazahstana (ukaz ot 6 maia 2006 goda) Azamat Tleuhanovich Jumadilov — starşii leitenant armii Kazahstana, za spasenie iz goriaşego doma jenşiny s tremia detmi (ukaz ot 07 dekabria2007 goda) Bahytjan Ertaev — general-leitenant, zamestitel predsedatelia Komiteta Nachalnikov Ştabov Voorujionnyh sil Kazahstana, uchastnik afganskoi voiny 1979—1989 godov (ukaz ot 5 dekabria 2008 goda) Gaziz Baitasov —(posmertno) kapitan polisii, komandir 1 vzvoda OBDP DVD goroda Taraza (ukaz ot 5 dekabria 2011 g.)[1] Aidyn Aimbetov — liotchik-kosmonavt Respubliki Kazahstan, polkovnik. (Ukaz № 102 ot 14 oktiabria 2015 goda)[2] Dmitrii Rodin — komandir vozduşnogo sudna Fokker-100, posadivşii ego bez perednei stoiki şassi (Ukaz № 244 ot 3 maia 2016 goda)[3] Kairat Umbetov — nachalnik ştaba — pervyi zamestitel komandira voiskovoi chasti 6505 regionalnogo komandovaniia «Ortalyk» Nasionalnoi gvardii (Ukaz № 244 ot 3 maia 2016 goda)[3] Nursultan Nazarbaev — pervyi prezident Kazahstana (Ukaz № 1 ot 20 marta 2019 goda)[4]. [5]
