Qaı óńirdiń qyzy qymbat turady?

3306

 

Aqyn Qadyr Myrzalıevshe aıtsaq, qazaq qazaqty quda bol dep qınaıdy. Bul árıne, quda túsý dástúriniń HIH-HH ǵasyrlardaǵy sıpaty. HHI ǵasyrda keıbir qazaq kerisinshe, quda bolýǵa qınalatyn boldy. Óıtkeni, keıbir salt-dástúrimiz nıetke emes, paıdaǵa kelip tirelip tur. Ásirese, qalyń mal.  

 

Qalyń mal alý qyzdy satý ma? 

Mádenıettanýshy Zıra Naýryzbaeva:

- "Qazaqta alǵan qalyń maldyń mólsherindeı qyzǵa jasaý jasaıtyn. Iaǵnı, qalyń mal qyzdyń jasaýyna ketetin edi. Ata-anasy qyzdy satqandaı bolmaıdy, jas otbasy tezirek aıaǵynan turyp ketsin dep, otaýyna kerek jabdyqtardy saılap berý úshin alatyn.

Keıin, árıne, bul dástúr ózgeriske tústi. HIH ǵasyrdyń aıaǵynda ketip bara jatyp, syńsý aıtqanda qalyń mal alǵan ákesine qyzdar "meni malǵa sattyń" dep ókpe-nazyn bildiretin boldy. Biraq, odan buryn (folklorıstıka ǵylymy bolmaǵan kezde) syńsý janrynda ondaı sóz boldy ma, bolmady ma belgisiz.

Alashorda arystary qalyńmalǵa qarsy bolǵan, keńes zamanynda mundaıǵa tipti tyıym salyndy. Men shynymdy aıtsam, osyny qoldaımyn".

 

Ár eldiń salty basqa, ıtteri qara qasqa

Toıyp ta, tońyp ta sekire júrip qazaq búgin qalyńmaldy qalaı tóleýde? Qazaqstannyń ár óńiri qazir qalyń mal berý dástúrin ártúrli ustanady. Keıbir aımaq, ásirese, soltústikte bul saltty áldeqashan umytqan. Endeshe ár aımaqtaǵy qalyńdyqtyń malyn baǵamdap kórelik. Ásilinde “qalyńmal” sózi “qalyńdyq maly” degendi bildiredi.  

 

Aqtóbede ana súti – 50 000 teńge

Batys Qazaqstan oblysyndaǵy irgeles jatqan eki rýly eldiń ózinde qalyń mal berý dástúri múlde eki túrli. Mysaly, Aqtóbe qalasy qalyń mal degendi kóp bile bermese de, biraq, "ana súti" dep yrymdap aqsha aparady eken.

Aqtóbe qalasynda kóbine ana sútin ákelý mindet. Ana súti osydan 2-3 jyl buryn 50 myń teńge kóleminde beriletin, qazir dollar ósýi sebepti baǵa da ósken bolýy múmkin. Biraq, ana súti de, kıit salý da jarııa etilmeıdi, tek eki otbasynyń ózara kelisimi arqyly jasalady. Biraq, "teńi kelse, tegin ber" degendeı, laıyqty dep tapsa, ol azamatty qalyń malmen qınamaı, qyzyn beretin. Degenmen, qazaq "qalyńsyz qyz bolsa da, kádesiz kúıeý bolmaıdy" dep, yrymdasa da, bári bir kádesin jasatyp jatady.

Shyǵys qyzynyń qalyń maly – bir jylqy

100 000 teńgeden bastalady

Shyǵys Qazaqstanda bireýler qalyń mal surasa, endi biri kıit almasý dástúrin ustanady. Mysaly, Óskemen, Qaton-Qaraǵaı óńirleri qyzdyń qalyń malyna bir jylqy suraıdy eken. Qalyń maldan tys, jaǵaly kıim–kıit salyp, qudalarǵa qymbat syılyq jasaıdy. Bir qyzyǵy, jasaýdy barǵan jerine qyzy ábden sińgennen keıin, tipti, bir balaly bolǵan soń aparady.

Buǵan qosymsha qyz alyp otyrǵan jaq qaltasyna qaraı ana sútiniń ótemi retinde 100 000 teńge kóleminde aqsha aparýy kerek.

Bul aımaqta naqty qalyń mal mólsheri joq. Eki jaqtyń kelisimimen otbasylyq jaǵdaılardy eskere otyryp, qudalyq kádeleri – óli-tirisi, toı maly (toıǵa arnap soıylatyn mal) beriledi. Shyǵys Qazaqstandyqtar qalyń mal dep osylardy esepteıdi. Sırek jaǵdaıda muny aqshalaı da berip jatady. Ol 200 myń teńgeden bastalady. Bul salttyń kórinisi Astana qalasynda da dál osyndaı sıpat beredi.

Almaty

100 – 500 myń teńge aralyǵy

100-150 myń teńge – eń tómengi qalyń mal mólsheri. Kóbinese Almaty jurty 300 myń teńgeni qanaǵat kóredi. Eń kóp degende 500 myń teńgege deıin barady. Qalyń maldan bólek basqa aımaqtardaǵy tárizdi qorjyn, kıit kıgizý joralǵylary jasalady. Kóbinese kıittiń mólsheri men sapa, sıpatyn qos qudaǵı aldyn ala kelisedi. Qansha jaǵaly kıim, qansha altyn, kúmis, kóılek-jaýlyq, shapan-shapqyt qajet ekendigin surasyp, bilip alady.

Shymkent

1 mln teńgege deıin

Eń tómengi mólsher – 300,000 tg. Mundaı qalyń maly tólengen qyzdyń jasaýy osy baǵaǵa saı jabdyqtalyp kelýi tıis. Onyń ishinde tósek-oryn garnıtýry, bir júk (sandyq ishinde kórpe-jastyq t.b.) bolady.

Ortasha baǵa – 500,000 teńge. Qalyń malyńyz osy mólsherde bolsa, artyńyzdan kelgen jasaýǵa mindetti túrde tósek-oryn garnıtýry, eki júk jáne negizgi turmysqa qajetti zattar (teledıdar, tońazytqysh, t.b.) enýi kerek.

Shymkentte qalyńmal quny 1 000,000 teńgege jetip te, asyp ta jatady. Qalyń malyńyzdyń tólemi osyndaı bolsa, jasaýyńyzdyń quramyna úıge qajetti barlyq usaq-túıekke deıingi zattar enýi kerek.

Estimegen elde kóp. Aıtylǵan úsh shamada da qyzdyń jasaýyna onyń kıimderi enedi. Tórt mezgildik kıimińiz sý jańa betinde etıketkalarymen kelýi tıis. Onyń jańa ekendigi jeńgeler «tekserisinen» ótedi.

Taraz

300 myń – 1 mln teńge

Qalyń maly kóp tólenetin qyzdardyń biri – Taraz sulýlary. Shymkenttegi kórsetkish munda da qaıtalanady. Qalyńdyq maly 300 myń teńgeden 1 mln-ǵa deıin jetedi.

Basqa aımaqtardaǵydaı munda da jigit jaq qalyń mal berýge, qyz jaq uzatýǵa jaǵdaıy kelmeı jatsa, ádeıilep «alyp qashý» salty jasalady. 

Tegin qyzda abyroı bola ma? Qalyń mal berilmeıtin aımaqtar Qaraǵandy aımaǵy men Qazaqstannyń batysy Aqtóbe, Atyraý, Oral qalalarynda qalyń mal múlde tólenbeıdi. Alaıda qyzdyń abyroıy úshin jasaýyna barlyq turmysqa qajetti dúnıeler, kıim-keshekteri enedi. 

Sońǵy derekterge súıensek, qazirgi kezde barlyq aımaqta qyzdyń joǵarǵy biliminiń bolýy onyń qalyń malynyń kólemine áser etedi. Qyzyl dıplomy, shetelde bilim alǵandyǵy – onyń baǵasyn ósire túsetin faktorlardyń biri.

Minekeı, eldegi qalyńdyq maly osylaı baǵalanýda. Biraq qyz baǵasy qalyń malmen ǵana ólshenbek emes. Onyń bedeli men abyroıy barǵan jerinde qandaı kelin, jubaı, ana bolǵandyǵymen baǵalanady. 

 

 

Aıaýlym ÁBILDA

“Adyrna” ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy