Máskeýde jaryq kórgen Abaı jaıly jınaq  

3212

Máskeýdiń «Rýsskıı rarıtet» baspasynan Abaıdyń tańdamaly shyǵarmalar jınaǵy  jaryq kórdi. Kitap Máskeýde jaryq kórdi, al onyń basty ereksheligi nede?

Birinshiden, munda uly aqynnyń shyǵarmalary júıeli túrde jınaqtalyp berilgen.  Kitaptyń betin ashqan adam aldymen Abaıdyń  «Qara sózin» qunyǵa oqıdy. Orys tiline aýdarylǵan Abaıdyń «Qara sózi»  arqyly kópshilik  qaýym óziniń fılosofııalyq tanymyn keńeıtedi.

Aıta keteıik, Abaıdyń qara sózin tárjimlaǵandar tegin azamattar emes. Olar – KSRO memlekettik syıdyǵynyń laýreaty, belgili jazýshy Vıktor Shklovskıı, al Abaıdyń 37- qara sózin Leonıd Sobolev, 38- qara sózin Sátimjan Sanbaev aýdarǵan. Bul – erterekte sátti tárjimalanǵan aýdarma.

Ekinshiden, jınaqta aqyn Abaıdyń 60 jyry oqyrman qaýymǵa orys tilinde usynylǵan. Ony kezinde mádenıettanýshy, aqyn, fılosof, Áýezhan Qodar aýdarǵan. Áýeshan aýdarmasy aqyn Abaıdyń bala shaqtan biz jattap ósken jyr shýmaqtaryn birden oıǵa oraltady.

Úshinshiden, jınaqqa toptastyrylǵan  shyǵarmalardyń barlyǵy da aýdarma emes. Aqynnyń 30 óleńi kitapta qazaq tilinde, túpnusqa nusqasynda jarııalanǵan. Bul shyn máninde Abaıdy ana tilinde oqyǵysy kelgen kez kelgen adamǵa berilgen tereń tanym men zor múmkindik. Atap aıtar bolsaq, munda fılosof aqynnyń «Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin», «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym...», «Ǵashyqtyń  tili  – tilsiz til», «Óleń –sózdiń patshasy, sóz sarasy»,  «Jelsiz túnde jaryq aı...», «Qulaqtan kirip, boıdy alar», «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa», «Kózimniń qarasy» jáne taǵy basqa tanymal jyrlary bar.

Tórtinshiden, jınaqta Abaıǵa arnaǵan  qazaq aqyndarynyń jyrlary orys tiline aýdarylyp berilgen.  Munan oqyrman  qazaqtyń klassık  aqynynyń álemdik tulǵa ekenine taǵy da kóz jetkizedi.  Shyn máninde, Maǵjan Jumabaev, Qalıjan Bekhojın, Qasym Amanjolov, Juban Moldaǵalıev, Tumanbaı Moldaǵalıev, Qaırat Jumaǵalıevtyń jyrlary kókiregi oıaý kóziqaraqty oqyrmandy Abaı álemine tartady.

Besinshiden, jınaqta aqyn ómir súrgen dáýirdegi sýretter berilgen. Munda Abaıdyń otbasymen jáne balalarymen túsken fotolary bar. On toǵyzynshy ǵasyrdyń basyndaǵy bul sýretter Abaıdyń ómirin fotoderekter arqyly aıǵaqtaı túsken.  Bul fotolar Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq memlekettik murajaıynan alynǵan.

Altynshydan, qazaq sýretshileriniń Abaıǵa arnap salǵan sýretteri  bólek toptastyrylǵan. Bul jınaqtyń ajaryn asa túsken.

Jetinshiden, Qazaqstan men álem elderinde Abaıǵa ornatylǵan eskertkishter  de kórsetilgen. Munyń barlyǵy da kitaptyń mazmunyn baıytyp,  mazmunyn arttyryp tur.

Segizinshiden, bul jınaqty qurastyrǵan kim? Ol – Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet salasynyń úzdigi, Reseı Tilder akademııasynyń A. S. Pýshkın atyndaǵy medaliniń ıegeri Sáýle Mansurova.

Jalpy Reseı-Qazaqstan mádenı aǵartý qatynasynda belsendi jumys istep júrgen Sáýle Mansurova Abaı muralaryn zertteýge kóp eńbek sińirgen. 2003 - 2007  jyldar aralyǵynda Abaıdyń tańdamaly shyǵarmalar jınaǵyn shyǵarǵan.  Onyń bas bolýymen Abaı men Pýshkın shyǵarmashylyǵyndaǵy baılanys týraly «Hýdojestvennaıa lıteratýra» baspasynan birneshe jınaq jaryq kórgen. Eleýli eńbegi úshin  Elbasynyń Jarlyǵymen «Qurmet» ordeniniń ıegeri atanǵan mádenıettanýshy  Abaıdyń-175 jyldyǵynda aqyn shyǵarmashylyǵyna taǵy  qaıta oraldy. Sóıtip, mereıtoı qarsańynda Abaıdyń tańdamaly shyǵarmalary orys tilinde jaryq kórdi.

Kitapta jaryq kórgen alǵysózinde Sáýle Mansurova «Abaı qazaq dalasy úshin alǵashqy halyqtyq ýnıversıtet boldy. Abaı óleńderiniń mazmuny, yrǵaǵy, máneri, áobir qarapaıym adamnyń júregimen úndesti. Abaı tek ulttyń keńistiginde qalyp qoıatyn oıshyl emes, ol renessanstyq tulǵa.

Orys mádenıetimen baılanysy Abaıdyń áleýmettik baǵytyn aıqyndady.  Aqynnyń jer betindegi róli qandaı ekenin ol Pýshkın arqyly uqty. Pýshkınmen, Getemen, Shekspırmen jáne Dekartpen birge Abaı da álem mádenıeti tulǵalarynyń panteonyna kiredi»,  – dep jazdy.

Ras, orystyń rýhanı álemi Abaıǵa jat emes. Qazir eki ultty ǵasyrlardan kele jatqan mádenı qarym-qatynas baılanystyryp tur. 2006 jyly Qazaqstannyń Reseıdegi elshisi bolyp turǵan ýaqytta  Taıyr Mansurov  Máskeýde Abaı eskertkishiniń qoıylýyna uıytqy boldy. Bul eskertkish Abaı men Pýshkın jyly aıasynda ashyldy. Saltanatty sharaǵa Nursultan Nazarbaev pen Vladımır Pýtın qatysyp, sóz sóılegeni belgili.

Abaı shyǵarmashylyǵy, Abaı álemi –  máńgilik. Jas urpaq qazaqtyń danyshpan aqynynyń tereń  maǵynaly fılosofııalyq oılary men taǵlymdy jyrlaryn oqyǵan saıyn  odan mol ǵıbrat alatyny sózsiz.

2020 jyldyń qańtar aıynda sóılegen sózinde Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Biz Abaı arqyly  elimizdi álemge pash etemiz. Aqynnyń  tulǵasy Qazaqstannyń ulttyq rýhanııatyn álemdik deńgeıde nasıhattaýǵa zor úles qosady. Abaıdyń murasy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń mańyzdy baǵytyna aınalýy qajet. Shyntýaıtyna kelsek, Abaı qazaq bolmysynyń aınasy bolyp tabylady», – dep atap kórsetti.

Demek Abaı álemi – máńgi jasaıtyn  qundylyq.

 

Berik BEISENULY

Pikirler
Redakııa tańdaýy