Ǵylymı ataqqa kimder laıyq?

707

Sońǵy kúnderi jas ǵalymdar arasynda ǵylymı ataq berý týraly jańa ereje qyzý talqylanyp jatyr. El bolǵasyn ártúrli pikir bar, biri quptasa, biri narazy. Ózim de sol talaptyń keı tusyn qoldasam, keı tusynyń ózgergenin qalaımyn. Iá, meniń de pikirime zamandastarymnyń biri kelisse, biri kelispes. Degenmen, ashyq talqyǵa shyǵarylǵan soń osyndaı mańyzdy sátte úndemeı qala almadym.

Aıtpaqshy, buǵan pikir aıtýǵa haqym bar ma? Bar dep oılaımyn, birinshiden, JOO-daǵy oqytýshy retinde; ekinshiden, WoS pen Scopus bazasyna kiretin Millî Folklor jýrnalynyń Qazaqstandaǵy ókili retinde; úshinshiden, gýmanıtarlyq ǵylymdar baǵyty boıynsha PhD doktor retinde. Erekshelep aıtaıyn, meniń pikirim gýmanıtarlyq ǵylymdar baǵytyna ǵana qatysty jáne ol usynys. Talqyǵa usynǵan ereje ázirge joba ǵana. QR BǴM Ashat Aımaǵambetov myrza ony bekitpes buryn ashyq túrde talqylap, usynys aıtýǵa múmkindik berip otyr. Sondyqtan, ózgeris pen tolyqtyrý engizemiz degen nıeti durys, qýana-qýana quptaımyn. Sebebi burynǵy ereje bekitilgeli biraz jyl ótti. Odan beri ǵylym turmaq álem ózgerip jatyr emes pe?!

Sonymen, qaýymdastyrylǵan professor (doent) jáne professor ǵylymı ataǵy kimge beriledi? Ol burynnan qalyptasqan úrdis boıynsha «ǵylym kandıdaty», «ǵylym doktory», «fılosofııa doktory (PhD)» jáne «beıini boıynsha doktor» akademııalyq dárejesi bar ǵalymdarǵa beriletini belgili. Osy tusta mynany aıtqym keledi. Elimizde ǵylymmen aınalyspasa da, qyzmetke turý men ústeme jalaqy alý úshin PhD akademııalyq dárejesin alýǵa degen umtylystyń bary jasyryn emes. Alaıda, myna ǵylymı ataq tek qana bilim men ǵylym salasynda júrgen mamandarǵa kerek. Iaǵnı, bul solarǵa arnalǵan ereje degen sóz.

Endi ǵylymı ataq qandaı jaǵdaıda beriledi?

Bul máselege kelgende jańa erejede 3 túrli talap kórsetilgen. Óz basym, erejedegi ótinish berýshiniń jumys ótiline qatysty 4-1 jáne 5-1 tarmaqqa tolyq kelisemin sondyqtan, kelesige óteıin.

4-2 tarmaqta qaýym. professorlyq (doent) alý úshin 5 (BǴSBK) maqala + 2 (WoS, Scopus) maqala kerek deıdi.

5-2 tarmaq. Professorlyq alý úshin – 10 (BǴSBK) maqala + 5 (WoS, Scopus) maqala jarııalaý kerek.

4-3 tarmaq. Qaýym. professorlyq (doent) alý úshin 1 PhD daıyndaý (ornyna balama retinde 5 usynys bar).

5-3 tarmaq. Professorlyq alý úshin 4 PhD daıyndaý (ornyna balama retinde 5 usynys bar).

Endi osynyń árbirine jeke kózqarasymdy jazsam.

4-2 jáne 5-2. Buryn qaýym. professorlyq úshin ýákiletti organ usynǵan jýrnalda on maqala jarııalaý kerek bolsa, búginde beseýi jetkilikti delingen (professorlyq úshin buryn 20 maqala bolsa, búginde 10 maqala). Osy tusta, ol jýrnaldarǵa maqala joldaýshylardyń sany azaıyp, basylymnyń bedeli túsip ketpese eken degen alańdaýshylyq bar. Múmkin ondaǵy jýrnaldar jylyna 4 ret basylyp, ár sanyna 50-60 emes, sapaly 10-15 maqala jarııalasa alańdaýshylyq bolmaıdy dep oılaımyn. Onda sandy toltyrýǵa emes, sapany arttyrýǵa jasalǵan qadam dep túsinýge bolady. Plagıattyń da aldyn alar edik. Qysqasy, bul talapqa kelisemin.

Kelesi másele qandaı?

Kelesi Clarivate Analytics nemese Scopus bazasyndaǵy jýrnalda maqala jarııalaý máselesi. Erejeniń jańa jobasynda ǵylymnyń basqa salasy úshin bul talapty biraz kúsheıtýdi usynǵan eken. Al áleýmettik jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar úshin burynǵy talap saqtalǵan. Iaǵnı qaýym. professorlyq alý úshin 2, professorlyq alý úshin 5 maqala jarııalaý mindetti. Buǵan deıin «Skopýstyń ne keregi bar? Sheteldi baıytyp jatyrmyz» degen pikir aıtylyp júrgenin bilemin. Biraq, tegin jýrnalǵa shyǵaryp jatqan qazaq ǵalymdary da jeterlik. Bul rette «qazaq ǵylymyn ólsheýdiń joly – skopýs» degennen de aýlaqpyn. Alaıda, budan bas tarta almaıtynymyz taǵy bar. Qysqasy, burynǵy erejede maquldanǵan talap bolǵasyn, muny qoldaımyn.

Osy tusta, mundaǵy Scopus bazasyndaǵy jýrnaldardyń CiteScore (SaıtSkor) kórsetkishi keminde 50 emes, 35 bolsa degen usynys aıtqym keledi. Óıtkeni atalmysh ǵylymı baǵytta adal jumys atqaryp kele jatqan retıngisi joǵary jýrnaldar az. Joǵarysyna qazaq ǵalymdarynyń báriniń birdeı qoly jete bermeıdi. Al mıssııasyn ashyq aıtpasa da, kommerııalyq baǵytty ustanǵan, bolashaq "jyrtqysh jýrnaldar" qataryna kirip ketýi múmkin jýrnaldar jeterlik. Kópshiligi soǵan "aldanyp" jatady.

Osy Clarivate Analytics nemese Scopus bazasyndaǵy jýrnalda jarııalanatyn maqala úshin 4 túrli talap engizýdi usynypty. Birinshisi, jarııalanǵan ǵylymı eńbek tıisti bazalarda «Article» (maqala) túrinde bolýy kerek. Óz basym muny qoldaımyn, talap oryndy.

Maqala qandaı baǵytta jazylýy kerek?

Ekinshisi, maqala taqyryby men jýrnal baǵytynyń saı bolýy jáne ol jýrnaldyń aǵymdaǵy nómirine jarııalanýy kerek degen. Bul da oryndy talap, qoldaımyn. Áıtpese, qazaq ádebıeti týraly maqalanyń genetıka, matematıka salasyndaǵy jýrnalǵa nemese qazaq óneri týraly maqalanyń geologııa salasyndaǵy jýrnalǵa jarııalanǵanyn kórip júrmiz. Bul zertteýshiniń jýrnalmen tikeleı ózi baılanyspaı, deldalǵa aqsha tólep shyǵarǵanynyń saldary bolsa kerek. Ondaı kezde maqalalar jýrnaldyń aǵymdaǵy nómiri emes, olardyń qosymsha sanynda jarııalanyp jatady. Sonyń kesirinen ondaı jýrnaldar bazadan shyǵyp qalady. Úshinshi talap osydan kelip shyǵady. Iaǵnı «ǵylymı ataq alýǵa usynys túsken kezde kórsetilgen bazalarda ındeksaııasy toqtatylǵan jýrnaldardaǵy maqalalar eseptelinbeıdi» dep engizýdi usynǵan. Muny ár avtor deldalǵa júginbeı, óz betinshe jarııalasyn degeni nemese deldalǵa júginbeı, óz betinshe jarııalaǵan zertteýshini baǵalaý dep túsindim. Sebebi osy eki túrli avtordyń aıyrmashylyǵy bilinbeı júr edi.

Kelesi bir usynys

Tórtinshi, kóp avtorly maqalanyń birinshi avtoryna basymdyq bergen. Buǵan qatysty mynadaı usynys aıtqym keledi. Mysaly, gýmanıtarlyq ǵylymdar salasynda 5000-6000 sózden turatyn maqala jazý ońaı emes. Oǵan uzaq ýaqyt ketedi jáne kóp kúsh jumsalady. Mundaı sátte eki avtordyń birlesip maqala jazýy tıimdi. Sol sebepti eki avtor birlesip jarııalaǵan maqalada ekinshi avtor da teń quqyly bolǵany durys dep esepteımin. Al 3-7 avtor birlesip jarııalaǵan maqalada birinshi avtorǵa basymdyq berý oryndy bolmaq.

4-3 jáne 5-3 tarmaq. Qaýym. professorlyq (doent) alý úshin 1, professorlyq alý úshin 4 PhD daıyndaý degen usynys aıtylǵan nemese onyń ornyna balama retinde 5 joly kórsetilgen.

4-3 (5-3) pen 4-1 (5-1) tarmaqtar arasynda logıkalyq qaıshylyq bar. Mysaly, joǵaryda PhD men beıini boıynsha doktor úshin jumys ótili talap etilmeıtinin jazǵan. Alaıda, bir PhD doktor nemese beıini boıynsha doktor daıyndaýǵa nemese granttyq joba utyp alyp, ony bitirgenshe keminde 3-4 jyl ketetini belgili. Demek, atalǵan talap «ǵylym kandıdaty» men «ǵylym doktoryna» arnalǵanǵa uqsaıdy.

Osy oraıda mynadaı suraqtar týyndaıdy. Jyl saıyn ár mamandyq boıynsha doktorantýraǵa qansha grant bólinedi? Fılosofııa doktory (PhD) akademııalyq dárejesin alǵan boıda onyń jetekshi bolýǵa bilimi men tájirıbesi jete me ıaǵnı, jetekten jańa ǵana bosaǵan zertteýshiniń lezde jetegine shákirt alýyna shamasy jete me? Jetedi degenniń ózinde jetekshilik etý múmkindigi olarǵa berile me? Elimizde gýmanıtarlyq baǵytta búginge deıin qansha PhD doktor jetekshi bola aldy? Ǵylym kandıdaty bola tura, neshe jyldan beri jetekshilik etý baqyty buıyrmaǵan mamandar bar. Demek gýmanıtarlyq ǵylymdar salasynda atalǵan talappen qaýymd. professor nemese professor ǵylymı ataǵyn alýdyń joly qıyndaý sekildi. Eger solaı bolsa, endigi múmkindik 5 túrli balama jolda degen sóz. Osy oraıda, balama retinde usynylǵan nusqalarda gýmanıtarlyq ǵylymdar baǵyty bólek qarastyrylǵany durys dep esepteımin.

Monografııanyń jazylý erejesi

1-joly monografııa. Buryn avtordyń óz betinshe jarııalaǵan monografııasy, oqý quraly jáne ádistemelik nusqaýlyǵy sekildi eńbekter eskeriletin. Bul joly JOO oqytýshysy nemese ǴZI qyzmetkeri jetekshi retinde respýblıkalyq bıýdjetten granttyq joba utyp alýy nemese maqsatty-baǵdarlamalyq qarjylandyrý aıasynda joba basqarýy kerek. Sonyń nátıjesinde shyǵarǵan monografııa ǵana esepteledi. Gýmanıtarlyq ǵylymdar baǵyty boıynsha osy nusqada joba jetekshisimen qatar, oryndaýshysyna da múmkindik berilgeni durys. Sonda mátin ishinde: «izdenýshi bul joba oryndaý barysynda basynan sońyna deıin ǵylymı jetekshi nemese oryndaýshy bolǵan» dep jazýdy usynamyn.

2-joly kitap, monografııa. Gýmanıtarlyq ǵylymdar salasynda Erejede atalǵan halyqaralyq baspalarda kitap nemese monografııa jarııalaı alatyn ǵalymdar joq emes. Ondaı ǵalym bolyp jatsa, eńbegi zaıa ketpesin dep baǵalaý úshin muny balama nusqa retinde qoldaýǵa bolady. Alaıda, oǵan kópshiliginiń qoly jetpeıdi. Iaǵnı qazaqsha kitap pen monografııa jaramaıdy oǵan.

3-joly joba aıasynda Clarivate Analytics bazasynda maqala jarııalaý. Gýmanıtarlyq ǵylymdar baǵytynda joba aıasynda atalmysh bazaǵa maqala jarııalaı alatyn ǵalymdar jeterlik dep esepteımin. Ondaı mamandar baǵalaýǵa laıyqty. Eger joba jetekshisi men oryndaýshysy (2 avtor) birlesip jazsa, onda ol maqala ekeýine de eseptelgeni durys. Sonda ǵana bul nusqany qoldar edim.

4-joly shetelik JOO-da sabaq berý. Gýmanıtarlyq ǵylymdar salasy mamandarynyń bári bolmasa da, muny oryndaı alatyndary bar. Olardyń eńbegi zaıa ketpeýi kerek. Balama nusqa retinde qoldaı otyryp, erejege 1 jyl emes, 1 semestr dep jazylýyn usynar edim.

5-joly sholý jarııalaý. Gýmanıtarlyq ǵylymdar baǵyty úshin balama retinde qoldaýǵa bolady.

Ǵalymdardyń erteńge degen senimi azaımasyn

Jaratylystaný, tehnıka, medıına jáne aýyl-sharýashylyq ǵylymdary salasynda álemge ortaq taqyryp jeterlik. WoS jáne Scopus bazasynda da atalǵan baǵytta jýrnaldar kóptep kezdesedi. Ortaq taqyryp bolǵan soń, bir-birine silteme jasalady. Sonyń nátıjesinde ǵalymdardyń hırsha ındeksi de, jýrnaldyń kvartıli men proentıli de jyldam kóteriledi.

Áleýmettik jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar salasynda álemge ortaq taqyryp joq emes, bar. Degenmen, bir-birine uqsamaıtyn ár aımaqqa, ár mádenıetke tán belgiler kóp bolǵandyqtan taqyryptar alýan bolyp keledi. Onyń ústine WoS jáne Scopus bazasynda atalǵan baǵytta jýrnaldar az ekeni de jasyryn emes. Sondyqtan ereje qabyldarda gýmanıtarlyq ǵylym salasynyń ereksheligin eskergen jón.

Árıne, jańa ereje otandyq ǵylymdy damytý jáne ǵalymdarymyzdyń áleýetin arttyrý maqsatynda qabyldanǵaly jatqany belgili. Sol sebepti, bilim men ǵylymda sapaly mamandardy qalyptastyrý úshin talap qoıylǵany durys.

Sóz sońynda aıtarym, talqylanyp jatqan ereje bekitiletin bolsa, gýmanıtarlyq ǵylymdar salasyndaǵy zertteýshilerdiń 70-80 paıyzy bul ataqty ala almaýy múmkin. Al, ala alǵan 20-30 paıyz ǵalymǵa qandaı basymdyq beriledi? Kelesi másele osy. Alý qıyn bolsa, alǵanmen basymdyq berilmese, ǵalymdarymyzdyń erteńge degen senimi azaıyp kete me dep alańdaımyn.

Py.Sy.

Bul meniń jeke pikirim. Bireýge unar, bireýge unamas. Áriptes aǵaıyn, naqty mysalmen usynys aıtsańyzdar.

 

Bekarys NURIMAN,

PhD doktor.

 Foto ashyq derekkózden alyndy.

Pikirler
Redakııa tańdaýy