«Án-Muhıt» kórermen janyn áldıledi

779

Bıyl – halyq kompozıtory, ánshi-aqyn, kúıshi-dombyrashy  Muhıt Meráliulynyń týǵanyna 180 jyl toldy. Osyǵan oraı  Almaty qalasy Mádenıet basqarmasyna qarasty «Alataý» dástúrli óner teatry 5-shi maýsym shymyldyǵyn aqyn-dramatýrg, QR Memlekettik syılyǵynyń, sondaı-aq «Platınaly Tarlan» táýelsiz syılyǵynyń laýreaty, «Parasat» ordeniniń ıegeri, Iranbek Orazbaevtyń (Iran-Ǵaıyp) «Án-Muhıt» dástúrli mýzykalyq dramasymen ashty. Qoıylymda alty alashqa án ozdyrǵan Muhıt Meráliuly ómir súrgen XIX-XX ǵasyrlar tynysy kóz aldyńa keledi. Sonymen birge onyń ánshilik óneriniń erekshe jaratylysy, tabıǵaty molynan ashylady. Qoıylymda qasyretti zamana shyndyǵy kórinis taýyp, birtýar ánshiniń astary tereń, emoııalyq boıaýy qatpar-qatpar psıhologııalyq týyndylary kórermenniń jan-júregin terbep, saı-súıekti syrqyratady. Sol zamandaǵy ádiletsizdiktiń búgingi kúnniń shyndyǵymen astasatynyn ańdap, oıǵa batasyz. Aınalasyndaǵylardyń qaıǵysy men muńyna, shattyǵy men qýanyshyna ortaqtasý, tipti bireýdiń basyndaǵy baqytsyzdyǵyn óz basynyń máselesindeı kórip, qaıǵy jeýi ­– Muhıt ánderiniń basty ereksheligi. 

Qoıylym avtory aqyn-dramatýrg Iranbek Orazbaev (Iran-Ǵaıyp):  

– Bul shyǵarmany jazýyma Batys Qazaqstan oblysynyń burynǵy ákimi Nurlan Noǵaev sebep boldy. Nurlan Asqaruly maǵan: «Iraǵa, sizge óner adamdarynyń atynan úlken ótinish bolyp tur. Muhıt Meráliulyn jazyp berseńiz qaıtedi? Qolqamyzdy jerge qaldyrmassyz»,dedi. Muhıttyń týǵan jeri Oraldan 350 kıllometr jerde eken. Sol elge baryp, úsh kún sondaǵy mamandarmen, halyqpen kezdesip, málimet aldym. Aýylǵa kire beriste qolyna dombyra ustaǵan Muhıttyń eskertkishin qoıypty. Dombyrasynyń basyn mystan jasaǵan eken. Bireýler sol dombyranyń basyn syndyryp alyp ketipti. Shanaǵy tur. Basy joq. Oıyma birden bul úlken qııanat qoı. Demek, keıingi býyn urpaq Muhıttyń qadirine jete almaǵan eken degen oı keldi. Sodan áıgili ánshiniń basyna baryp, zııarat etip, quran oqyp, halyqpen tańǵy saǵat 06:00 deıin kezdesý ótkizdik. Jolda kele jatyp oılandym. Muhıt ózi ıt arqasy qııan jerden shyǵyp, qazaqtyń uranyna aınalǵan ánder jazyp, búkil álemdik mýzykaǵa óziniń shyǵarmalarynyń negizinde qazaqtyń qasıetin, kıesin sińirgen uly kompozıtor eken. Men buǵan tezirek kirisýim kerek dedim de, úıge kelgen betten bir aptanyń ishinde «Án-Muhıt» dramasyn jazyp shyqtym. Sodan «Án-Muhıt» qoıylymy birneshe oblystyq teatrlarda sahnalandy. Al, búgingi premera tipti bólek. Muny tek kórý kerek. Biz búgin árýaq aldynda tazaryp, úlken is jasadyq dep sanaımyn. Muhıt atamyzdyń óz dúnıesin ózine jınaqtap,  túgendep, berip turmyz dep oılaımyn. Qoıylymdy qoıýǵa múmkindik berip, qoldaý kórsetken Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaevqa raqmet!

Qoıylymnyń qoıýshy rejısseri, «Alataý» dástúrli óner teatrynyń kórkemdik jetekshisi Juldyzbek Jumanbaı:

– Qoıylymdaǵy barlyq mýzyka Muhıt ánderiniń túp nusqasy.Ánderin buzbaı sol qalpynda jetkizdik. Teatrymyzdyń negizgi ustanymy da osy. Spektaklde kompozıtordyń segiz áni oryndalady. Munda ár ánniń qandaı tolǵanystan, oqıǵadan týyndaǵany kórsetiledi. «Án-Muhıt»  premerasynda basty róldi somdaǵan ­– Nurbolat Isaev. Bul – onyń debıýti. Ol, negizi, dástúrli ánshi. Akter emes. Degenmen, óz rólin jaqsy alyp shyqty. Batys óńiriniń maqamyn bala kúninen estip, qulaǵyna sińirip ósken jigit. Osy tusta taǵy bir aıta ketetin nárse – sahnadaǵy akterlardyń kıimi, sahnany árleý, mýzyka, bári de teatrymyzdyń óz ónimi. Mýzykasyn jazǵan teatrymyzdyń qobyzshysy – Nurbolat Qydyrbaev. Ónerge qoldaý bolmasa, órge baspaıtyny anyq. Osy oraıda «Án-Muhıt» spektakliniń sahnalanyp, jaryqqa shyǵýyna qoldaý kórsetkeni úshin qalamyzdyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev aǵamyzǵa raqmet aıtqym keledi.

Ánshi, ónertanýshy Erlan Tóleýtaı:

- Mundaı bıik deńgeıdi kútpegenim ras. Biraq, Juldyzbeten úmitti edim. «Alataý» qudaıdan surap alǵan jalǵyz dástúrli teatrymyz ǵoı. Bir-aq, kúni búginge deıin teatrdyń isi mańdymaı qoıyp edi. Rınat Zaıtov baýyrymyz kelgeli «Alataýdyń» tynysy ashyla bastady. Teatrdyń júregi rejısser desek, Rınat Juldyzbekteı qııaly ushqyr, janyp turǵan jas rejısser arqyly «Alataýdyń» juldyzyn jaqty búgin. Endi bul ekeýi turǵanda teatrdyń juldyzy sónbek emes. Qudaı qalasa Rınat pen Juldyzbek tandemi bul teatrdy barsha qazaqqa áıgileıin dep tur. Búgingi kórgen «Muhıt» qoıylymy sonyń alǵashqy habarshysy. Sóz joq, ǵajap jańa týyndy dúnıege keldi. Meniń uzaq jyldar ańsaǵanym, kútkenim osy edi. Bul jaıynda Juldyzbekke ár jolyqqan saıyn aıtyp júretin edim. Bul bizdiń án-kúıimizdi osy zaman kórermenderine jetkizýdiń tyń formasy edi, osyndaı format kerek-aq edi. Juldyzbek sony dóp basty. Úmitimizdi   aqtap, úddemizden shyqty. Juldyzbekke alǵystan basqa aıtarymyz joq. Bul jerde Iran-Ǵaıyp aǵamyzdyń eńbegin de erekshe aıtýymyz kerek. Iran aǵamyz buǵan janyn berip, qyzyl qanyn aǵyzyp otyryp jazypty. Ol ózi týmysynan ǵajap dramatýrg qoı. Búgingi kúnde elimizde dramatýrgııa ónerine osylaı jankeshti eńbek sińirip, qanymen jazyp júrgender neken-saıaq. Aǵamyzdyń budan ózge jazǵan alpystaı dramasy bar ekeni, olardyń túgelge jýyǵy sahnalanǵanyn bilemiz. Olar óz aldyna. Al, myna búgingi «Án-Muhıt» ulttyq klassıkalyq mýzykalyq  dramasy bul teatrdyń ǵana emes, elimizdegi jalpy teatr óneriniń  jańalyǵy. Bul drama - endi basqa teatrlardy oılandyrary haq.  Qoıylymnyń  ǵajaby sonda – halqymyzdyń sonaý almaǵaıyp zamandaǵy kúlli ómirin kóz aldymyzdan ótkizedi. Otarshyldyq zaman, áleýmettik aýyr ahýal, ónerpazdyń mýzyka tilimen qoǵamǵa jetkizgen jan aıqaıy. Esti ónerdiń qoǵammen qaıshylyqtary, keshegi keleńsizdikter arqyly búgingi qoǵamnyń shyndyǵyn áshkereleý – bárin bir dramanyń boıyna syıǵyzyp, jymdastyra órip shyqqan. Eń bastysy biz osy qoıylym arqyly Muhıttyń ómiri men ónerin jańa kózqaras turǵysynan tanydyq. Muhıtty uly ónerpaz retinde jalpy qazaqqa alǵash tanytqan Ahmet Jubanov edi, ekinshi Ǵarıfolla Qurmanǵalıev bolatyn. Búgin Iran-Ǵaıyp pen Juldyzbek Jumanbaı drama óneriniń tilimen úshinshi ret tanyta aldy. Biz búgin Muhıt atty uly kompozıtordyń óz dáýirimen úılese almaǵan baqytsyz ómirin, onyń uly ánderiniń dúnıege kelýine sebepker bolǵan tarıhı-áleýmettik faktorlar men mahabbat mashaqatyna, osy jolda tartqan jan azabynnyń janaıqaıyna kýá boldyq.   Onyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna taǵy bir márte oı kózben, tolqynysty kúı keshe otyryp úńildik.  Muhıttaı uly ónerpazdyń tragedııasy jalpy adamzat ónerpazdarynyń tragedııasy. Keı jerlerinde kózińe eriksiz jas alasyń. «Abaı qazaqtan týyp qor boldy», – dep Shákárim aıtqandaı, qazaqtan týyp qor bolǵany bolmasa – Muhıt ózi álemdik masshtabtaǵy uly kompozıtor. Bir sumdyǵy – qazaqqa áli jetpeı jatyr. Ǵarıfolla zamanynda Muhıt qazaqqa jaqyndap edi, endi qaıyra alystap barady. Búgingi qoıylymnan keıin el Muhıttyń ánderine jańasha qaraıtyn bolady, basqa qyrynan qyrynan úńiletin bolady. Óıtkeni Juldyzbek Muhıttyń ishin ashty. Onyń álemine kiretin kiltti tapty.Óner kórsetken akterlardyń kózderi janyp tur. Bári Muhıttyń ishinde júr. Bos júrgen bireýi joq, Barlyǵy Muhıttyń asty-ústine túsip júr. Tipti dekoraııalarǵa deıin dombyrasha sóıleıdi. Jan bitken olar Muhıtqa óz tilinde ún qatady. Dekoraııalardyń bylaı sheshen sóıleýin men kópten beri kórmep edim.  Osylaısha barlyǵy jıylyp kelip, Muhıtty jalǵyzdaıdy. Rýhanı qapasta qalǵan Muhıttyń qysylǵan jany án bolyp shyńǵyrady. Biz osy sumdyqtardy tóbe quıqamyz shymyrlap otyryp kórdik. Biz qazaq óneriniń áli de Muhıt bop jylap turǵanyn kórdik. Osylaısha «Alataý» án-kúı teatry óziniń 5 - maýsymyn ǵalamat sensaııalyq  jańa jobamen ashty. Bárimiz kútken jańa Óner dúnıege keldi. Osyǵan qýanyshtymyz. Jańa ónerdiń ǵumyry uzaq bolǵaı.

P.S.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                Shynaıy ónerdiń baǵasy qashanda bıik. Ǵasyrlardy jalǵaǵan «Án-Muhıt» dástúrli mýzykalyq týyndysynyń «Alataý» dástúrli óner teatry sahnasynda qoıylyp, kórermenniń kóńilinen shyǵýy úlken mártebe.  Biz izdeniske toly shyǵarmashylyq ujymnyń jumysyna jańa serpin men sáttilik tileımiz!

                                Aqbota TOIBEKQYZY,                                          «Alataý» dástúrli óner teatrynyń mamany                                                         Sýretterdi túsirgen:                                                        Ánýarbek DOSMALOV

Pikirler
Redakııa tańdaýy