Keń tynysty týyndy

1949

(Jazýshy Qýanysh Jıenbaıdyń bir shyǵarmasy haqynda)

Kimge qalaı ekendigin qaıdam, men úshin bireýdiń jańadan jaryq kórgen shyǵarmasyn oqyp, pikir aıtý degen qıynnyń qıyny. Kitapty qaýippen qolǵa alasyń, kóńilińde kádimgideı kúdik turady. Osyny beker oqyp otyrǵan joqpyn ba, eger shyǵarma nashar bolsa, avtorynyń betine qalaı qaraımyn, ne aıtamyn, sálemi túzý, aǵalap turatyn jigitti keıinnen renjitip almaıyn ba?..

Qoıshy, áıteýir, quıryǵyn ustatpaıtyn qıturqy suraqtar aldyńda kóldeneńdep jatyp alady. Jasyratyny joq, budan qutylýdyń ońaı joly da kókiregińde saırap tur.

Shyǵarmanyń birneshe taraýyn oqyǵan soń-aq arǵy jaǵyndaǵy ne aıtpaǵy, avtordyń talǵam-túsinigi, oqyrmanǵa bereri, qandaı ıdeıa usynǵany bir shama belgili bolyp qalady ǵoı.

Mine, osylarǵa «tuzdyq» retinde qudaıdyń qyzyl sózin aıaısyń ba, til ushyna ońaı orala salatyn jattandy pikirlerdi ústemelep kep jiberseń, bir mindetten qutylasyń. Boıyń da jeńildenip qalady.

Biraq qyrsyqqanda qaıtersiz, ondaı súıkeı saldy jaýapsyzdyqqa qashannan qanym qas, qolyma alǵan dúnıeni ynta-shyntammen, shydamdylyqpen aıaǵyna deıin oqyp shyǵýǵa tyrysamyn. Aryń taza bolady.

Jazýshy qalaı degende de aldyna qoıǵan maqsatyn oryndaı aldy ma, oryndasa qandaı deńgeıde oryndady, ózinshe birshama táýir shyǵarma jazyp shyqqan sekildi bolǵanymen bizdiń, oqyrmannyń kóńilinen shyqty ma?

Osy máselelerdi qamtyp, qandaı kitapty bolsyn, sabyrmen, asyqpaı oqýǵa tyrysamyn.

Kezinde «Abaı jolyn» tórt aı, «Tynyq Dondy» tabandap tórt aı oqyǵanym bar. Bir, ne jarty bet oqylmaı qalsa, bar keremet sonyń ishinde ketip qalǵan sekildi alań bolasyń da júresiń.

Bul negizi keıinnen avtormen pikirleskende de jaqsy ǵoı, «osy kisi shynymen kitapty oqyp shyqty ma eken» deıtin kúdikten ol da arylady. Shyǵarmanyń bastan-aıaq oqylǵandyǵyna, aıtylǵan oıdyń rastyǵyna onyń da anyq kózi jetedi. Odan buryn bul týǵan ádebıetimizdiń keleshegine jasalǵan azdy-kópti qamqorlyq, kerek deseńiz, shynaıy janashyrlyq emes pe?!

Belgili qalamger, azamat retinde de ózim qatty qadirleıtin Qýanysh Jıenbaıdyń «Án salýǵa áli erte» romanyn jasyratyny joq bir aı oqydym. Qolǵa túsken shyǵarmalaryn buǵan deıin de izdep oqyp júretinmin.

Munan birneshe jyl buryn osy jigit úkimet uıymdastyrǵan úlken báıgege qatysty. Bas júldege ıe boldy. Sonda da bir taqyryp aıasyna jınaqtalǵan ıkldi áńgimelerin túgel oqyp shyqqam.

Reti kelgende aıta keteıin, bizde jalpy kitap bolyp shyqpaı turyp qoljazba talqylaý, áriptesterińniń, qalamdastaryńnyń oı-pikirin tyńdaý, oryndy synnan qorytyndy shyǵarý degen úrdis múldem umytylyp qalǵan edi ǵoı. Oraıy kelgende osy roman qoljazba kúıinde talqylandy.

Mádenıet ortalyǵyndaǵy Myrzekeńniń, M.Joldasbekovtiń kabınetine jınalyp alyp, san túrli pikirler aıtqandyǵymyz áli kúnge deıin esimde.
Aldymen aıtarym, romannyń sıýjettik qurylymy. Baıqońyr kosmodromy biz úshin tanys, ám beıtanys taqyryp.

Tıip-qashyp merzimdi basylymdarda, ekologııa taqyrybyn qaýzaǵan shaǵyn dúnıelerde Baıqońyr taqyrybyna azdap at izin salǵan bolamyz, sol Baıqońyr irgesinde elmen birge tútin tútetip, tirlik keship jatqan qandastarymyzdyń hal-ahýalyna qabyrǵamyz qaıysqandaı syńaı tanytamyz. Durys-aq.

Baıqońyrdyń máselesi ózimizdi bylaı qoıǵanda, BUU-nyń minbesinen de úzdiksiz kóterilip, úzdiksiz aıtylyp júrgendigi shyndyq.

Kosmodromdaǵy adam tózgisiz ekologııalyq jaǵdaıdyń shegine jetkendigi de kóz aldymyzda saırap tur. Saırap turǵandyǵy, kosmodrom irgesindegi qazaq aýyldarynyń kún kórisi jasyratyny joq, anyq tuıyqqa tireldi. Budan shyǵar jol bar ma?

San márte jazdyq, áli de tynbastan jazyp jatyrmyz, biraq odan shyǵyp jatqan nátıje shamaly.

Shamaly bolatyn sebebi, kosmodromnyń taǵdyryn túpkilikti sheshetin mehanızm bizdiń qolda joq. Qolda bolmaǵannan keıin jan aıqaıyń alysqa uzamaıdy, áýdem jerge barady da qumǵa sińgen sýdaı sap tyıylady.

Myń jerden shashyńdy julyp, álemdik qaýymdastyqqa qansha jerden shaǵynsańyz da kosmodromdy Baıqońyrdan kóshirip jibere almaısyz. Bul - aksıoma.

Romandy qolǵa alǵanda «apyr-aı, kosmodrom qazaqtyń qolyna qashan tıedi» deıtin qazaq ádebıetiniń mindetine jatpaıtyn jaǵdaıatty qaýzap ketpedi me eken dep oıladym.

Ol kórkem ádebıettiń problemasy emes. Otyz betten soń ol qaýipim seıildi, bul taza proza, taza ádebıet. Romannyń bastalýynyń ózi oqys oqıǵamen óriledi.

Kosmodromǵa baratyn tuıyq joldy ereýildep aýyl áıelderi basyp alǵan. Ereýil... Tóretam stansasyna jaqyn qonystanǵan Sulýtam beketindegi aýyl áıelderi qoǵamǵa, aınaladaǵy ortaǵa, kosmodrom basshylyǵyna degen ishki renishteriniń belgisi retinde temirjoldy ereýildep basyp alýdy qaıdan úırenip júr deseńizshi!

Sirá, bul da dalalyq demokratııanyń sońǵy kezderi paıda bolǵan úrdisi.

Kosmodromǵa qupııa júk vagondaryn súırep kele jatqan aýyr sostavtyń mashınısi zar qaǵady. Stop krandy basyp, poıyzdy toqtatý kerek pe, álde áıelderdi teplovozdyń tumsyǵymen bir qaǵyp, ilgeri qaraı tarta berýi kerek pe?

Kosmodromǵa baratyn poıyzdy jolaı toqtatý jaýapkershiligin tiri adam moıynǵa ala almaıdy. Basyń ketedi, ne túrmede shirısiń. Qart mashınıstiń qoldy-aıaqqa turmaı bezildeıtini sodan.

Myna sumdyqty aqylǵa salyp, áıelderdi aman alyp qalýǵa nusqaý beretin jáne isti ońtaıly sheshetin kim bar? Beket bastyǵy Qarajan issaparmen oblys ortalyǵyna ketip qalǵan. Endigi kezek Ábdimálikte.

Biz bas keıipker Ábdimálikpen mine, osydan bastap jaqyn tanysa bastaımyz. Ábdimálik kosmodromnyń jergilikti halyq arasyndaǵy ókili.

Qolymda azdy-kópti bıligim bar, artymda sózimdi sóıleıtin asqar taýdaı kosmodrom bar, kosmodromdy Máskeý qorǵashtaıdy, sondyqtan kimnen qorqamyn, kimnen qaımyǵamyn deıtin urda-jyq minezdiń adamy emes.

Bas paıdasyn biledi, aqyldy, orynsyz jerge betaldy kılikpeıdi, batyrsynyp joq jerden bilegin sybanyp aıqaılap shyǵa kelmeıdi. Ár nárseni jeti ólshep, bir-aq kesedi. Saq. Bir qadam ilgeri bassa da jan-jaǵyna jitilene qaraıdy. Kosmodrom basshylyǵyna bildirtpegenimen tóretamdyqtarǵa, jerlesterine báribir búıregi burylady, shynymen jany ashıdy. Ereýildegen áıelderdi de jazǵyra almaısyz.

Kosmodromnyń N. núktesindegi ushý alańynyń qurylysynda júrgende kúıeýleri kenetten qaıtys bolǵan. Tórt birdeı azamat kóz aldarynda o dúnıege attanyp kete bardy. Jarylqaımyz, bastaryńa altyn úıemiz degen kosmodrom basshylarynyń ýádeleri jelge ushty.

Áıelderdiń oqystan minez kórsetýi de ábden ashynǵandyqtan týǵan áreket edi. Zamanǵa saı zańdy, oryndy talap.
Ábdimálik te eki aıaǵy salbyrap aspannan túsken adam emes, osy óńirdiń týmasy. Ýaqytqa beıimdelgish. Erteńgi kúnin de eldiń aldymen boljaıdy.

Kosmodromdy ózgeler sekildi jerden alyp, jerge salyp bekerge daýryqpaıdy. Odan túk ónbesin jaqsy túsinedi. Bir kezderi darııa jaǵalaýyndaǵy qarakól ujymsharyn basqarǵan. Ujymshar taraǵan soń jańa ómirge tez beıimdeledi. Tóretam irgesindegi qazaq aýylynan shyqqan oqymysty, kózi ashyq azamat retinde kosmodrom basshylaryna da qulaqqa kiretindeı tyń ıdeıa usynady.

Kosmosqa alyp shyǵatyn birden-bir ulttyq taǵamnyń shubat ekendigin tolyqqandy dáleldeıdi. Shubatty óńdep, keptirip unǵa aınaldyrady. Atmosferaǵa shyqqanda da shubattyń boıynan jýsan ısi ańqyp turatyndaı dárejege jetkizedi.

Sheteldikter de, kommerııalyq ushyrýlarmen aınalysyp jatqan ózgeler de bul tyń bastamany birden quptaıdy. Ábdimálikke kádimgideı senim artady. Ábdimáliktiń de ishke búkken óz esebi bar.

Kosmodrom mańaıyndaǵy Qambash kólin óz múddesine jaratsa, qujattaryn zańdastyryp jekeshelendirip alsa, mańdaıyna shań tımeıdi. Kól sýynyń quramynda ıod kóp. Jer júzinde ıod jetispeýshiliginen zardap shegip júrgenderdiń sanyna jetý jáne múmkin emes! Ekiniń biri. Ony aıtasyz, tipti Ábdimáliktiń úlken uly Ánýarbek te sol ıod jetispeýshiliginiń saldarynan aýrýǵa shaldyqqan.

Moıny oń jaǵyna qaraı qısaıyp qalǵan. Ony kezinde ákesi Reseıdiń Astrahan oblysyndaǵy pansıonatqa úsh-tórt jylǵa deıingi qarajatyn tólep, ótkizip jibergen. Izdemeıdi. Óli-tirisinen de habarsyz. Romanda osy shtrıh ádemi órilgen, oqıǵany qoldan qoıýlatyp, jurtty jalyqtyratyn uzyn-sonar baıandaý degenińiz atymen joq. Naqpa-naq.

Maǵan taǵy bir unaǵany, aýyl adamdarynyń aýyzeki áńgimesi, ıntonaııasy men avtor ıntonaııasynyń jymdasyp qosylyp, birigip ketýi edi. Biz keıipkerimizge joǵarydan mensinbeı qaraımyz ǵoı, al qaı keıipkerdi almańyz, Qýanysh solardyń ishine kirip ketedi.

Avtor sózýarlyqqa salynyp, bolmaıtyn tustan aqyl aıtyp, ózin kórsetýdi de murat tutpaıdy. Keıin oıladym, bul buryn-sońdy kezdespegen taqyryp qana emes, buryn-sońdy kezdespegen stıl de.

Sol Qambash kólindegi ıodtyń kóptigin, onyń kúlli adamzatqa birden bir taptyrmaıtyn zárý em ekendigin tek kosmonavtardyń otbastary ǵana biledi, solar ǵana kereginshe paıdalanady.

Jaz boıy sonaý jer túbinen kelip, kól jaǵasyna qostanyp jatyp alady. Sýǵa túsedi. Mundaı sý quramyndaǵy ıodtyń kóp mólsheri bar kól jer júzinde sanaýly, tipti joq dese de bolǵandaı. Qazaqtar onyń mán-maǵynasyn ázirge túsinbeıdi, túsinýge de áreket jasamaıdy.

Bul – negizi kosmostan zerttelgen, arnaýly zerthanalarda tekserýden ótken asa sırek kezdesetin jańalyq.

Al kosmostan zerttelgen deıtin qujatyń bolsa bitti, sharýań ilgeri qaraı júrip beredi. Sol qujatty kosmodrom basshylarymen aýyz jalasyp júrip, qolǵa bir túsirip alsa, Ábdimálik ýaqyt sozbaı dereý iske kirisedi, Qambash kóliniń jaǵalaýynan emdeý-saýyqtyrý mekemelerin ashady. Tabys, keleshegine jasaǵan nyq qadam, tunyp turǵan baılyq kózi...

(Baıqaısyz ba, qazir Qyzylorda oblysynyń ákimdigi Qambash kólin eldiń qajetine jaratý úshin qyrýar qarjy bólip, saýyqtyrý mekemelerin salyp jatyr. Júrek jylıtyn jańalyq. Al Qýanysh Jıenbaı bul problemany munan birneshe jyl buryn romanyna arqaý etken edi.

Úılesim, shyǵarma ıdeıasynyń naqty ómirde kórinis tabýy degenimiz sirá, osyndaı-aq bolar).
Romannyń uzyn-yrǵasyn tizbeleý, árbir detaline jekeleı toqtalý bizdiń mindetimizge jatpaıdy.

Bizdiń aıtarymyz – mundaı tyń taqyrypty, kosmos taqyrybyn barynsha qaýzap jazý buryn-sońdy qazaq ádebıetinde bolmaǵan jańa tynys, qazaq jazýshysy búıtip úńilip jazbaǵan sony dúnıe.

Ábdimáliktiń temirjol beketiniń bastyǵy Qarajanmen ara-tura teketiresip, ara-tura mámilege de kelip, ıtjyǵys túsip jatatyn tustary da sondaı nanymdy. Kerek deseńiz, ekeýi bir nársege taban tirep talasyp ta júrgen joq. Ómirge degen eki uǵym, eki kózqaras. Ekeýiniń de tartysy jarasymdy. Ekeýiniń de otbasy bar, kelinshegi bar.

Ábdimáliktiń kelinshegimen aradaǵy qatynasy da ózinshe bir planeta, ózinshe bir «solnychnyı» sıstema. Bir otbasynan úshinshi bir «solnychnyı» sıstema bólinip shyǵady.

Al bárinen buryn Ábdimáliktiń Almatydaǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda qyzmet isteıtin qyzy Meıramgúldiń taǵdyry she. Meıramgúl bıolog, Betbaqtaǵy kóbelekterdiń ósip-óný proesin zertteıdi.

Ekologııalyq apat aımaǵyndaǵy kóbelekterdiń tynys-tirshiligi Meıramgúldiń kúlli bolmysyn bılep alǵan. Kóbelekter on jylda jer sharyn bir márte aınalyp shyǵady. Óledi, týady, biraq urpaq jalǵastyǵy úzilmeıdi.

Ózi de jylqyshy jigitten júkti bolyp qalǵan. Jatyrdaǵy sharana kún sanap ósip keledi. Ol urlyǵyn jasyrýdyń sirá, qıynǵa soǵatyn túri bar. Balany túsirip tastaǵysy kelip te árekettenedi, jantúrshigerlik qylmysqa barýǵa da bel baılaıdy.

Taǵdyrdyń bul qııanatyna ne dersiz, Ábdimáliktiń birinshi áıeli ólip, sońynan alǵan ózinen jıyrma jastaı kishi ekinshi áıeli Patshagúl bolsa, basyna burshaǵyn salyp, bir sábıge zar bolyp júr.

Shyǵarmanyń osy taraýlary da oqyǵan adamdy beıjaı qaldyrmaıdy. Oılantady, astamshyl pıǵyldyń arakidik joly bolǵanmen adamı árekettiń túptiń túbinde jeńiske jetetindigin de oqyrman zerdesine shym-shymdap jetkizedi.

Esik aldyndaǵy áýit pen sonaý Qambash kólin jalǵastyrsam deıtin Ábdimáliktiń armany, bylaı qarasańyz, fantazııa.

Biraq sol fantazııa Qýanyshqa jarasyp tur, bálkim maǵan jaraspas edi. Álgi Máskeýden keletin voennyıdyń beınesi qandaı jatyq. Orys ofıeriniń adamı obrazy, onyń álgi jabaıylardyń arasyna kelgendeı hal keship, biraq bútindeı ózgerip qaıtqan ulynyń is-áreketteri azdap kúlki týdyrǵanymen báribir este qalady.

Este qalady demekshi, bul romanda sanynan jańylysatyndaı kóp keıipker joq. Sol sanaýly keıipkerler bastan-aıaq daralanǵan, birimen-birin shatastyrý múmkin emes.

Kosmodromnyń mańaıy bolǵan soń ba, álde Qýanysh aldyna sondaı maqsat qoıǵan ba, qaı keıipkerin almańyz, Sulýtam beketiniń adamdary syrt pishini jaǵynan kópshiligimizge uqsaǵanymen, jan dúnıelerindegi alasapyran ahýal bizdiń, barshamyzdyń álemdik órkenıet kóshine ilesip, qazaqy úlesti qalaı alyp qalýǵa bolady deıtin ǵalamdyq máselelerimizge ózderinshe jaýap izdeıdi.

Ózderinshe árekettenedi. Endigi jerde Baıqońyr kosmodromyn pálen-túgen dep pendeshilikpen baıbalam salyp, jamandaýdyń qajeti shamaly. Qıyndyq kórgenimiz ras. Qazaq topyraǵynda, kún saıyn kommerııalyq ushyrýlardyń júzege asyp jatqany anaý.

Kún saıyn dúrs-dúrs. Solaı-aq bolsyn. Degenmen, Baıqońyr tóńireginde de qazaqtyń mańdaıyna jazylǵan nesibe bar. Aıqaılamaı, dabyra-dańǵazalamaı, sony qajetimizge qalaı jaratamyz, keleshegimizge qalaı paıdasyn tıgizemiz?

Mine, Sulýtam beketindegi kishkentaı qazaq aýylynyń álemmen baılanysy degenimiz osydan kelip týyndaıdy. Qambash kólindegi ıodtyń molshylyǵy kosmostan zerttelgen. Kosmostan zerttelgen jańalyqqa álem halqy kóz tigedi.

Eger erteń oılaǵany iske asatyn bolsa, Ábdimálik týǵan ólkege álem jurtshylyǵynyń nazaryn aýdartady. Baıqońyr kosmodromymen qatar Qambash kóliniń de ataǵy aspandaıdy. Kól sýyndaǵy ıodtyń kóptigi týraly málimetti meniń de estigenim bar.

Qambash – Aral teńiziniń mańyndaǵy kól. Kóldiń ınfraqurylymyn bútindeı ózgertip, sol ekologııa azabyn tartqan aǵaıynǵa qolqabys jasatyndaı kún týsa, ol bir ǵana oblystyń emes, kúlli respýblıkamyzdyń bedeli emes pe?! Iaǵnı, jazýshy bul tyń taqyrypty burynnan oılastyrǵan.

Jer jaǵdaıyn jaqsy biledi, ózi sol óńirdiń týmasy.

Romannyń fınalynda Qambash kóli ádildikpen aýkıon arqyly satylatyn bolady. Ábdimálik te qarajatyn aıamaıdy, onyń maqsaty jeke bastyń sharýasy. Al onyń Fınlıandııada turyp, keme jóndeý zaýytynda ınjener bolyp jumys isteıtin uly, bir kezderi Ábdimálik óz qolymen pansıonatqa ótkizip ketken, sonan beri óli-tirisinen beıhabar uly Ánýarbek te aýkıonǵa qatysady.

Qandaı qarjyǵa bolsa da, kóldi satyp alýǵa bel býady. Iod jetispeýshiliginen bir kezderi ózi de syrqatqa shaldyqqan Ánýarbek Qambash kólin álemdik masshtabta paıdaǵa asyrýdy murat tutady. Ulymen betpe-bet júzdesýden qaımyqqany ma, álde azamattyq ary jibermedi me, Ábdimálik aýkıon bastalmastan buryn úshti-kúıli joǵalyp ketedi...

Taǵy bir baıqaǵanym, bizdiń dástúrli ádebıette sýretteý, sypattaý jaǵy basym ǵoı. Tabıǵatty áserlesek te biraz jerge aparyp tastaımyz. Al Qýanyshtyń bul romanynda onyń biri de joq. Ol bir nárseni aıtqysy kelse, aldymen sonyń assoıaııasy arqyly tóńiregin túgel qamtý ádisin qoldanady. Bul túbi kerek tásil, burynǵy taptaýryn joldan, daıyn reepten qashyp, jańa formaǵa qulash urýy da quptarlyq qadam. Bul – búgingi kúnniń romany, táýelsizdiktiń romany. Eki júz betke sonyń bári syıyp tur...

Ákim TARAZI,
jazýshy-dramatýrg, Memlekettik syılyqtyń ıegeri

«Egemen Qazaqstan»,
1 tamyz, 2012 jyl

Pikirler
Redakııa tańdaýy