Álimhan Ermekovtiń Qazaqstan ulttyq-terrıtorııalyq shekarasyn anyqtaýdaǵy róli

1455

1917 jyldyń jeltoqsan aıynda Orynborda Alash Orda avtonomııasy jarııalanǵanda, qaralǵan eń mańyzdy másele onyń ulttyq-terrıtorııalyq sheńberin anyqtap alý ekendigi belgili boldy.

Qazaqstan jeri jasandy túrde birneshe bólikke bólingen bolatyn. Torǵaı, Oral, Aqmola, Semeı Dalalyq ólkege (ortalyǵy - Omsk) qaraıtyn. Bókeı Ordasy Reseıdiń Astrahan gýbernııasyna, Syrdarııa men Jetisý, Túrkistan ólkesine(ortalyǵy - Tashkent), qazaqtardyń birshama bóligi tarydaı shashyrap Ferǵana, Samarqand, Zakaspıı oblystaryna qaraıtyn jerlerde ornalasqan.

Halel Ǵabbasovtyń avtonomııa týraly baıandamasyn tyńdaı kelip, jalpy qazaqtardyń IIsezi, qazaqtardyń ulttyq-terrıtorııalyq avtonomııasyn qurý qajet dep sheshim qabyldaıdy.

Sezd Alash ulttyq Avtonomııasy Bókeı Ordasyn, Oral, Torǵaı, Aqmola, Semeı, Jetisý, Syrdarııa oblystaryn, Ferǵana, Samarqand oblystary men Ámýdarııa aýmaǵyn, Zakaspıı oblysynyń qazaqtar mekendegen jerlerin biriktirip, eń batyl málimdeme jasaǵany belgili.

Alash Orda (Halyq keńesi) úkimetiniń, onyń basshysy Á. Bókeıhanovtyń arnaıy tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda, Alash qozǵalysynyń kórnekti jetekshileri Halel jáne  Jahansha Dosmuhamedovter, Halel Ǵabbasov, Ahmet Baıtursynov, Álimhan Ermekov Máskeýdi Keńes úkimetiniń basshylary V.I.Lenınmen jáne I.V.Stalınmen ulttyq avtonomııany moıyndaý jáne ulttyq- terrıtorııa shekarasyn belgileý jóninde kelissózder júrgizedi.

Biraq, Keńes úkimeti basshylary tek keńestik úlgidegi avtonomııa beretinin jarııalap, ulttyq Alash avtonomııasyn moıyndamaıtynyn aıtady.

Alash Orda úkimetiniń jetekshileri tarapynan keıinnen de qazaqtardyń ulttyq-terrıtorııalyq shekarasyn naqtylaý tóńiregende dıplomatııalyq qadamdar júrgizile berdi.

Aıryqsha osyndaı jumysty atqarý, qazaq halqynyń aıaýly uldarynyń biri, elimizdiń táýelsizdigi úshin kúresken  «Alash» qozǵalysynyń basshylarynyń biri, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, qazaqtardan shyqqan alǵashqy professor-matematık, ǵalym, ustaz Álimhan Ermekovke tapsyrylǵanyn anyqtadyq.

Qyrǵyz(qazaq) revolıýııalyq komıtettiń (Kırrevkom) 18-mamyrdaǵy qaýlysy boıynsha jańadan qurylmaqshy Qazaq AKSR-niń jalpy jaǵdaıy jáne shekara máselesi jóninde baıandama jasaý úshin arnaıy mandatpen, nebári 29 jastaǵy Álimhan Ermekov Máskeýge attanady. Máskeýdegi jumys saparynda onymen birge joǵaryda atalǵan, Alash qozǵalysynyń kórnekti qaıratkerleri de bolady.

Osy saparynda Álimhan Ermekov Kırrevkom múshesi, ári kollegııa tóraǵasy bolyp saılanady.

V.I.Lenınniń tóraǵalyǵymen ótken búkil Reseılik atqarý komıtetimen Halyq komıssarlar keńesiniń birikken otyrysynda (17 tamyzda), bolashaq Qyrǵyz (Qazaq) Keńestik Avtonomııany qurý jáne onyń shekarasyn belgileý týraly negizgi baıandamany Á.Ermekov baıandaýǵa tıis boldy.

Á.Ermekov óz baıandamasynda shekarany anyqtaýda úlken mańyzy bar kúrdeli de shıelenisken jer máselesine toqtalady. Qazaqstannyń shekarasyn anyqtaýda óz usynystaryn jasaıdy.

Aqmola, Semeı oblystarynyń Sibirrevkom qaramaǵynan alynyp, Qazaqstanda qosylýy ońaıǵa túsken joq. Sibirrevkomynyń barlyq derlik músheleri bul máselege qarsy shyǵady. V.I.Lenın Sibir shovınıstteriniń bul áreketin: «Poskrebı ınogo kommýnısta obnarýjısh shovınsta» dep sıpattaǵanynan bizder habardarmyz.

Sóıtip, Álimhan Ermekov Qazaqstannyń saıası tarıhy betterinde óziniń jarqyn beınesin máńgilikke qaldyryp úlgerdi. Onyń tikeleı qatysýmen qazaq jeriniń tutastyǵyn saqtaý, shekarasyn anyqtaý sııaqty eń mańyzdy jumystar júrgizildi.

                                     Raıjan  Seıitkereı

Qaztutynýodaǵy Qaraǵandy ýnıversıtetiniń stýdenti

                             Ǵylymı jetekshisi:

t.ǵ.k., professor Qyzdarbekov B.K.

 

Paıdalanǵan ádebıetter tizimi:

1. Qyzdarbekov Birlik. Qazaqstannyń qazirgi zamanǵy tarıhy ( Keńes dáýiri: 1917-1991 jj) Oqýlyq. Qaraǵandy. 2019. -72 bet.
2. Qanat Óskembaev. Alashtyń Álimhany. Astana 2011j.
3. Jumasultanov Á. Álekeń týraly este qalǵandar//Ortalyq Qazaqstan, 1991 j. 17-18 qazan.
4. Álimhan Ermekov: «Men Lenınmen nege sóz jarystyrdym?». Egemen Qazaqstan 2000. 31 mamyr.

Pikirler
Uqsas jańalyqtar