Qaraǵandyda «Ultqa qyzmet» tarıhı dramasy sahnalandy

3848
Adyrna.kz Telegram

Sáken Seıfýllın atyndaǵy oblystyq-akademııalyq qazaq drama teatrynda ulttyq rýh jańǵyrdy. Ónerdiń qarashańyraǵynda Qanat Júnisovtiń «Ultqa qyzmet» atty tarıhı daramasy sahnalandy. Týyndyda ult kósemi Álıhan Bókeıhan jáne Ahmet Baıtursynov, Álimhan Ermekov syndy Alash alyptarynyń azattyq jolyndaǵy kúresi baıandalady, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly "Saryarqa" telearnasyna silteme jasap.

Tarıhı drama Patsha úkimeti qulap, Aq pen qyzyldyń aıqasy bastalyp ketken kezeńdi sýretteıdi. Dál sol dúrbeleńde Álıhan Bókeıhan bastaǵan bir top zııalylar Alashorda úkimetin quryp, kezinde aırylyp qalǵan memleketti qalypyna keltirý úshin júrgizgen kúresteri – týyndynyń negizgi mazmunyna arqaý boldy. Avtor drama shynaıy bolý úshin ony jazý barysynda belgili ádebıettanýshylarmen, tarıhshylarmen keńeskenin aıtady.

Qanat JÚNISOV, «Ultqa qyzmet» tarıhı dramasynyń avtory:

— Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı jazylǵan. Bul Alash jaıly, Alash qaıratkerleri jaıly. Álıhan Bókeıhanovtyń 155 jyldyǵy, Jaqyp Aqbaevtyń 145 jyldyǵy, Álimhan Ermekovtiń 130 jyldyǵy negizge alyndy.

Tarıhı obrazdardy Sáken Seıfýllın atyndaǵy oblystyq akademııalyq qazaq drama teatyrynyń akterleri somdady. Olardyń aýzymen azattyq úshin kúresken Alash zııalylarynyń qanatty sózderi aıtyldy. Drama kórermenniń kóńil túpkirine jetse kerek, olar kóz jasyna erik berdi. Ásirese Ult kósemi Álıhan Bókeıhan jaıly kólemdi eńbekter jazyp, onyń ómirin zerttep júrgen Nursahan Beısenbekovaǵa erekshe áser etipti. Ol da zaldan jylap  shyqty.

Nursahan BEISENBEKOVA, «Tulǵataný» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory:

- Álıhan Bókeıhan — ult maqtanyshy degen monografııanyń avtory retinde, Alash qozǵalysynyń tarıhy degen oqýlyq jazǵan adam retinde myna spektaklden keremet áser aldym. Qazaqtyń 20 ǵasyrdaǵy ómiri sahnadan ótti. Kitappen salystyryp otyrdym. Álıhan Bókeıhandy jaqsy zerttegen, ony sezingen avtor eken.

Avtory dramanyń sońynda egemen elde týǵan jasóspirimdi sahanaǵa shyǵaryp, onyń únimen kórermenge eldik, azattyq haqynda jalyndy oılardy jetkizdi. Eń sońynda ánuran shyrqaldy.

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler