Kók bóri men kókpardyń qandaı baılanysy bar?

2785

Etnograftardyń aıtýynsha, «kókpar» sóziniń áýelgi ataýy «kók bóri» sózinen shyqqan. Mal baqqan kóshpeliler kók bórini soǵyp alyp, ony at ústinde júrip bir-birinen ala qashyp, máz-meıram bolǵan. Keıin ol ulttyq oıynǵa aınalady.

"Kókpar" degen sóz "kók" jáne "bóri" degen eki esim sózdiń kirigýinen paıda boldy, - degen oıdy A. Qalıuly aıtyp ótedi: "Kókpar tartý - áskerı jattyǵýlardyń bir túri. Túrik qaǵanatyndaǵy "Derbes bóri jasaq" degenimiz osyndaı jattyǵýdan ótip saılanǵan batyrlar toby edi", - dep tujyrymdaıdy.

Kókpar tartý - áskerı jattyǵýlardyń bir túri. Túrik qaǵanatyndaǵy "Derbes bóri jasaq" degenimiz osyndaı jattyǵýdan ótip saılanǵan batyrlar toby edi.

Mal baqqan kóshpeliler kók bórini soǵyp alyp, ony at ústinde júrip bir-birinen ala qashyp, máz-meıram bolǵan.

Al, akademık Á.H. Marǵulan: «Syrdarııa men Aral boıyn mekendegen Saq taıpalary jylsaıyn qasqyr toteminiń qurmetine arnap, qatysýshylary qasqyr terisin jamylyp, maska kıetin atty-sporttyq meıram uıymdastyratyn. Bul dástúr túrik-mońǵol taıpalarynda kúni búginge deıin saqtaldy. Qazaq, túrikmen, qyrǵyz elderinde bul oıyn "kókpar - kók bóri" degen ataýmen saqtalǵan. "Kókpar" atty oıynnyń qazaq halqyndaǵy bir varıanty "Qyz bóri" - qasqyr terisi men qasqyr maskasyn kıetin dástúrli saq oıynynyń modıfıkaııasy bolyp tabylady»- dep oıynǵa ǵuryptyq mán beredi.


 

silteme.kz

Pikirler
Redakııa tańdaýy