Án salýǵa áli erte

2462
Barsha qalamgerlerdiń ózderine etene tanys, qyr-syryn jaqsy biletin taqyryptaryn shyǵarmalaryna arqaý etetini belgili. Sondyqtan da olardyń shyǵarmashylyǵynyń ózegi bir arnada toǵysyp jatady. Táýelsizdik tusyndaǵy qazaq prozasyna úles qosyp, ózindik únimen tanylyp júrgen jazýshynyń biri – Qýanysh Jıenbaı. Jazýshy shyǵarmalaryn qarap shyqqan adam, onyń Baıqońyr kosmodromy men Aral teńizi tóńiregindegi balyqshylar ómiri men temir joldy jaǵalaǵan aýyl qazaqtarynyń tirshiligine qanyq ekenin jazbaı tanıdy. Sondyqtan da jazýshy shyǵarmalarynyń deni Baıqońyr kosmodromy Aral, Kókaral, Barsakelmes oqıǵalaryna qurylǵan. Osyndaı shyǵarmalardyń qatarynda «Án salýǵa áli erte», «Dańq túrmesiniń tutqyny» romandary men «Toqta, ólemisiń?» povesin jáne birneshe («Mylqaý», «Ógeı», «Baıqońyr men Vatıkannyń arasy», «Aralqumnyń Abramovıchi») áńgimelerin ataýǵa bolady.
«Án salýǵa áli erte» romanynyń oqıǵasy Baıqońyr kosmodromynyń janyndaǵy «tórtkúl dúnıege belgili Tóretam beketine darııa tusynan kelip japsarlaı qonystanǵan» qyryq shaqty tútini bar shaǵyn aýyl Sulýtam áıelderiniń aılaq (kosmodrom) basshylaryna narazylyǵymen bastalady. Uzynnan-uzaq sozylǵan rels boıyndaǵy tosyn jaıtqa tap bolǵan teplovoz mashınısiniń sıgnaldy oıbaılata basqanyna shimirikpegen aq oramaldy jandardy ólimge ne ıtermelep turǵany oqyrman úshin qupııa. Osy syrdy ashý úshin avtor lırıkalyq sheginis jasaıdy.
Roman oqıǵasyna qatysatyndar sany sanaýly ǵana. Biraq olardyń barlyǵy da úlken mindetter atqaryp turǵan keıipkerler. Oqıǵanyń basynda ǵana kórinetin teplovoz mashınısimen oqyrman qaıta kezdespeıdi. Alaıda bir epızodtan-aq onyń ǵumyr boıǵy tirshiligin ańǵarý ońaı. Tirkemeli vagondardy ǵarysh aılaǵynyń temir qaqpasyna deıin jetkizip otyratyn mashınıstiń jaýapkershiligi óte joǵary. Temirdeı tártipke úırengen oǵan bir mınýt keshigýge, ne erte barýǵa tyıym salynǵan. Bári de óz ýaqytymen, qatań kestemen qadaǵalanady. Ony bylaıǵy jurt qaıdan bilsin? Temir joldy bógep, ereýilge shyqqan áıelderdi basyp ketpeı, teplovozdy toqtatqany úshin jumystan bosatylǵan keıipkerdiń jaǵdaıy aıtpasa da túsinikti.
«Buqpantaılap, beısharanyń kúıin keship júre bergenshe ólsek te óstip, alysyp-julysyp bir óleıik» degen aýyl áıelderiniń áreketi – sharasyzdyqtyń belgisi. Sol úshin ǵarysh aılaǵynyń jurtshylyqpen baılanys departamenti uzaq jyl jemisti eńbek etken qart mashınısti shuǵyl túrde zeınetke shyǵaryp, Tóretam beketiniń bastyǵy Qarajan Esbolaıuly men Ábdimálik Sarjanulyna qatań sógis jarııalady. Avtorlyq ustanym «Álemdik jańalyq, álemdik jańalyq!.. Uryp qoıypty búıtken álemdik jańalyǵyn!» degen keıipker sózinen baıqalady.
Ortalyq keıipker – burynǵy «Tóretam» sovhozynyń dırektory, kosmodromnyń jergilikti turǵyndar arasyndaǵy ókili Ábdimálik bolǵandyqtan, negizgi oqıǵa sonyń tóńireginde júrip jatady. Bir qaraǵanda uzaq naýqastan qaıtys bolǵan áıeliniń ornyna jas áıel alǵan, bala-shaǵasyn aıaqtandyrǵan, qarakól keńsharyndaǵy sharýashylyǵy dóńgelep turǵan jannyń kosmosqa ushý men jer asty qubyr joly arqyly Qambash kóline shyǵýdan basqa armany da qalmaǵan tárizdi. Áıeli ekeýi ǵana úsh qabat úıde turatyn, shildeniń shilińgir ystyǵynda úsh qabatty kottedjiniń aldyndaǵy qudyqtan tartylǵan áýittegi sýǵa túsip jan saqtaıtyn Ábdimáliktiń mamyrajaı ómiriniń astan-kesteńin shyǵarǵan aýyldyń bassyz áıelderi.
Aılaqta (kosmodrom) qaza tapqan jigitterdiń áıelderi ereýilge shyqpasa, olardyń joǵyn joqtaıtyn sabazyń Ábdimálik emes. Ol endi aýyl áıelderiniń bassyzdyǵy úshin jaýap berý kerek. Sógis alǵanymen tynbaı, endi olardan túsinik hat alý úshin ystyq kúnde súmeńdep júrisi mynaý.
Jergilikti turǵyndar ókiliniń kosmodromǵa ózi jetektep alyp barǵan Jarylqaǵannyń ólimine kóńil aıtpaýy – musylman halqy úshin keshirilmeıtin kúná. Balasyn joqtaımyn dep sý qarańǵy bolyp qalǵan keıýananyń kelinine: «Soǵan bola nesine basyńdy aýyrtasyń, surap turǵany sol bolsa, ber de jiber! Jolynan qalmasyn, bilemiz ǵoı bulardy... Kúni úshin júrgen beısharalarmen eseptesip qaıtesiń!...» degen sózi ómirdi belshesinen basyp júrmin dep oılaıtyn Ábdilmálikti qolhat suraı kelgeni úshin tirideı jerge tyǵyp turǵany anyq.
Jazýshy Tóretam beketiniń bastyǵy Qarajan Esbolaıuly arqyly da biraz syrdan qanyqtyrǵan. Jergilikti turǵyndardyń ókili bolyp sanalatyn ol da Ábdimálik sekildi qustyń sútinen basqanyń bárine qoly jetip júrgen jan. Jazýshy bir óńirdiń pysyqaı jigitteriniń tirshiligi men buqara halyqtyń turmys-tirshiligin bir-birine qarama-qarsy sýrettegen. Qarajan men Ábdimáliktiń tirshiligi Bazargúl men aýyl turǵyndarynyń turmysyna kontrasty beınelengen. Keńester Odaǵy ydyrap, elimiz táýelsizdik alǵan jyldary qoǵam menshigi ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýyzynda ketkeni belgili. Osyndaı sátti paıdalanyp, sovhoz dırektorlary ózderine tıimdi dúnıelerdi basyp qalǵany da el ómirinen alynǵan shyndyq. Kezinde aýyldy aımaq úshin qazylǵan artezıan sýy men qarakól eltirisin óndiretin ataqty qoı sovhozyn Ábdimáliktiń óz menshigine aınaldyryp alýy – osynyń kórinisi.
Degenmen, qyzmette júrgen jergilikti eki jigittiń bir-birine súıeý bolmaq túgili, bir-birine or qazýǵa daıar turatyny ókinishti. Jazýshy bılik pen mansaptyń eshkimge opa ápermeıtinin, bılik úshin olardyń ne nársege de daıar ekenin Ábdimáliktiń úıine Máskeýden Baıqońyrǵa keletin áskerı shendi dókeıler úshin naýqas balasynan bas tartýy, Qarajannyń Ábdimálikpen baqtalas bolýy arqyly nanymdy beınelegen. Reseıge barǵanda Ábdimáliktiń balasynyń úıinde qonaqta bolǵan, bar sharýasyn inisi Ánýarbek tyndyryp bergen Qarajannyń onyń ákesine tisin qaıraýy – eki aıaqty pendelerdiń tiri júrgende qara jerge symaıtyndyǵyna mysal.
Ǵarysh aılaǵynyń ishindegi jumaq ómirge úırengen Ábdimálik bir qaraǵanda tórt qubylasy túgel tárizdi kóringenmen, onyń da jan-jarasy jeterlik. Oń jaq moınyna bitken judyryqtaı isik dendegen úlken balasy Ánýarbekten tirideı bas tartqany, radııaııalyq sáýleden saqtanǵan kelini men balasy Ábdimáliktiń nemerelerin aýylǵa jibermeıtini, qyzynyń ǵylym qýyp kúıeýge shyqpaı júrýi – bári de Ábdimáliktiń jan jarasy bolsa, oǵan Patshagúldiń bala kótermeı júrgenin qosyńyz. Ábdimáliktiń erjetken ul-qyzdary bolǵanmen, Patshagúl de ana bolý baqytyna laıyq jan emes pe?
Astanalyqtardyń «Aptalap soǵatyn qum sýyrǵan daýyly basylar-aý, darııanyń laı sýyna da ish úırener-aý. Álgi aty óshkir, soqyr jańbyrmen birge tópelep jerdegilerdiń túgin qoımaı qýyryp túsetin radıaııalyq kúlgin sáýlesine qalaı shydarsyń?! Ol úshin Tóretam topyraǵynda týyp, sol jerdiń tabaıǵı ereksheligimen erte bastan et úıretýiń kerek shyǵar» deıtin pikirinen Tóretamnyń jaı-kúıin ańǵarý ońaı. Osyndaı is saparǵa Bıologııa ǵylymı zertteý ınstıtýtynda jumys isteıtin Ábdimáliktiń qyzy Meıramkúl taptyrmaıtyn qyzmetker, ózi jas, ózi jalǵyzbasty. Onyń ústine «Ekologııanyń aýyrlyq núktesindegi kóbelekterdiń tynys-tirshiligi» degen tyń taqyrypty zerttep júrgeni taǵy bar. Týǵan jerge is saparmen kelip júrgen Meıramkúldiń Toǵyzynshydaǵy jylqyshy Jasaǵanbergennen aıaǵy aýyr bolyp taǵdyr tálkegine ushyrap, romannyń sońynda esi kiresili-shyǵasyly kúıge túsken qyzdyń kúıin kórgende ákesiniń kim úshin, ne úshin dúnıe jınap júrgenine tańdanasyń.
Romandaǵy keıipkerlerdiń biri – aılaqtaǵylardyń «Toǵyzynshy ýchaskege qoıǵan qojaıyndary» jylqyshy Jasaǵanbergen. Ǵaryshqa ushyrǵan zymyrandardyń memlekettik qupııalaryn saqtaýǵa jaýapty bolǵan Jasaǵanbergenniń adam tanymastaı bolyp ózgerýi aılaqtaǵylardyń jergilikti halyq ókilderin sheberlikpen basqarýynyń mysaly. «Munan bylaı metall synyqtaryn jınaýshylardy osylaı qaraı attatsam atym óshsin!» dep ant-sý ishken Jasaǵanbergenniń ol qupııalardyń artynda eldiń, halyqtyń qasireti jatqanyn bilmeıtini ókinishti.
Jazýshy týǵan jerden artyq jer jannaty joq ekenin Reseıde júrgen Ánýarbektiń týǵan jer týraly tebirenisterine syıǵyza sýrettegen. Tóretam esine túskende eki kózi botalap ýaıymǵa salynyp ketetin Ánýarbekti týǵan jerge degen saǵynysh qanshama súırelegenmen, ákesiniń ózinen bas tartqany onyń elge qaıtýyna bógesin bolady. «Meni qııan shettegi eldi mekenge umyt qaldyrdy. Sanalylyqpen ádeıi istedi dep, ákemniń de jaǵasyna jarmaspaımyn. Ol – júrekke shor bolyp bitken balqymaıtyn qorǵasyn» deıtin Ánýarbekke elden kelgen árbir adam ystyq. Qarajan kókesin kúlli Tóretam kóship kelgendeı kútip, onyń aldynda qurdaı jorǵalap júrýi sondyqtan. Qalamgerlerdiń barlyǵy da óz týǵan jerin ekinshi Mekkege balaıtyny belgili, al jazýshynyń ereksheligi Aral óńirin shynaıylyqpen beıneleýinde. Jazdyń kezinde kóleńkedegi synap baǵany 40-tan joǵaryny kórsetýi sol óńirdiń jazyn bar bolmysymen kóz aldyńa alyp keledi. Jazýshy týǵan jerdiń qudiretin Ánýarbektiń bet qaratpas aptap ystyq jerge degen qushtarlyǵymen beınelegen. Romannyń sońynda Qambash kólin jekeshelendirý jóninde aýkıon júrip jatqanda ony Astrahannan kelgen Ánýarbektiń utyp alýyn týǵan jerge degen qushtarlyqtyń belgisi retinde qabyldaýǵa negiz bar.
Jazýshy Ábdimálik tirligi arqyly qolyńmen istegendi moıynmen kóterý kerektigin pendelerdiń esine salady. «Kemis uldyń kesirinen aýlaq bolaıyn» degen nıetpen «ómiri izdemeımin» dep qol hat berip, Astrahandaǵy pansıonatqa tastap ketken balasy Ánýarbektiń ákesinen asyp túsip, Qambash kólin jekeshelendirýi, ata-baba qonysyn shet elde júrgen balasynyń satyp alýy ony tyǵyryqqa tireıdi. «Jaqsy ıt ólimtigin kórsetpeıdi» degendeı, mashınasyna minip ketken Ábdimálik qarasyn qaıta kórsetpedi. Bul – Ábdimáliktiń ar sotynyń aldyndaǵy úkimi bolsa, úkimniń qylmysqa para-par ekeni daý týǵyzbasa kerek. Ómir bolmysyn shynaıylyqpen beınelegen avtordyń negizgi jetistikteriniń biri – psıhologızm. Árbir keıipkeriniń jan dúnıesine tereń úńilgen jazýshy olardyń jan kúızelisine jan bitirýde jetistikke jetken.
Jazýshy kosmodromnyń adamzat balasyna tıgizgen zııanyn bir otbasy tóńireginde kórsetýge tyrysqan. Odaq tusyndy dúrkiregen qarakól sovhozynyń dırektory bolǵan Ábdimáliktiń úlken balasynyń ıod tapshylyǵynan moınyna isik bitýi, áıeli Qalampyrdyń uzaq naýqastan qaıtys bolýy, jas áıeli Patshagúldiń bala kótermeýi, qyzy Meıramkúldiń jylqyshy jigittiń mazaǵyna aınalýy – bir adamǵa az taýqymet emes. Osyndaı qasiretterdi bir otbasyna jınaǵan avtor Baıqońyrda turyp jatqan halyqtyń qaı-qaısysy da osyndaı qasirettiń qurbany bolyp jatqanyn uqtyrǵandaı.
Búgingi tańda radıaııanyń saldarynan adam aıtsa nanǵysyz jaǵdaılar bolyp jatyr. Sharanalardyń ana jatyrynda jatyp ólýi, áıel-analardyń náreste súıý baqytyna jete almaýy, balyq qabyrshaqty balanyń týylýy, kemtar balalar sanynyń kóbeıýi, jas nárestelerdiń san myńdaǵan aýrýlarǵa ushyraýy, jergilikti halyqtyń mezgilinen erte qartaıyp, densaýlyqtarynan aıyrylýy – bári de qazirgi ózimiz ómir súrip otyrǵan táýelsiz qazaq eliniń adam aıtsa nanǵysyz qasireti. Osyndaı qasiretti basynan keship otyrǵan el qalaı án salmaq?! Ol – qazaq jeriniń tórinde tolassyz korabl ushyryp jatqan kosmodrom turǵanda qazaqqa án salýǵa áli erte ekendigi. Sebebi, kosmodromnyń zardabyn tartyp jatqan jergilikti halyqtyń jan-jarasy búginde adamzattyń problemasyna aınalyp otyr. Romandy oqyp shyqqan adam kez-kelgen jannyń ándi qandaı ýaqytta salatynyn túsine alady. Avtordyń aıtyp otyrǵany bir Ábdimálikke qatysty emes, roman jalpy qazaq halqyna án salýǵa áli erte ekendigin sanańa sińiredi.
Jalpyadamdyq qundylyqtardy arqaý etken shyǵarmalar qatarynda Q.Jıenbaıdyń «Dańq túrmesiniń tutqyny» romany men «Toqta, ólemisiń?!», «Appolon kóbelegi» povesterin ataýǵa bolady.
«Dańq túrmesiniń tutqyny» romanynyń negizgi keıipkeri – Baımyrza Nurtaıuly. Oqıǵa qaterli isikter aýrýhanasynyń aýlasynda otyrǵan naýqastarǵa gazet satyp júrgen jýrnalıst jigit pen naýqas jandardyń áńgimesinen bastalady. Naýqastaryna qaramaı ázil-qaljyńmen otyrǵan jandarǵa qaraǵanda, aýrýhanada jatqan kelinshegine mysyqtabandap urlana basyp kelip júrgen Baımyrza Nurtaıulynyń isi oqyrmannyń kóńilin ózine aýdarady. Jazýshy eńbegin tıyn-tebenge baǵalaǵan jýrnalıst jigittiń tirligi arqyly elimiz táýelsizdik alǵan alǵashqy jyldardaǵy el ekonomıkasynyń turalaǵan kúıinen habar berse, bireý kórip qoımasa bolǵany dep mysyqsha basyp keletin Baımyrzanyń tirligi arqyly oqyrmanǵa oı salǵan.
Burynǵy mınıstr, zeınetke shyqqansha Májilis depýtaty bolǵan Baımyrza qaterli isikterdi emdeıtin aýrýhanaǵa kirýge arlanǵanmen, onda óziniń jary emdelip jatyr. Osy aýrýhanada jatqan naýqastardyń dertterine shıpa izdep jatqandary belgili. Alaıda sol aýrýdyń bári qalaı paıda boldy degen saýalǵa jaýap izdegen jazýshy qazaq jeriniń bári de ekologııalyq apatqa ushyrap, jer erozııasynan adamzat balasynyń zardap shegip jatqanyn uqtyrýǵa tyrysqan. Saltanattyń Qyzylordaǵa qatysy bolǵanmen, basqa naýqastardyń Qazaqstannyń ár túkpirinen ekenin eskeretin bolsaq, ǵasyr dertine aınalǵan osyndaı qasiretterdiń aldyn alý – búgingi qoǵamnyń kezek kúttirmeıtin ózekti máseleleriniń biri.
Burynǵy sheneýnik Baımyrzanyń ómir boıy jalǵan dańqtyń jetegine erip júrýi ay bolsa da shyndyq. Keńes Odaǵy tusynda olar kommýnıstik partııadan qoryqty. Degenmen partııadan qorqyp qarap júrmeı, qyz-kelinshekterge kózin sala bildi. Biraq qolmen istegenderin moıynmen kóterýge shydamady. Ómir boıy Saltanatqa halyqaralyq sımpozıým, Máskeýge shuǵyl shaqyrýda dep Qara teńizdiń qum jaǵalaýynda demalyp úırengen sabazyń «adamdy aldaý bolǵanmen, Allany aldaýǵa bolmaıtynyn» bilgen joq. Jas Umythandy ermek etken mınıstrdiń óz balasy ákesiz óskenine jany qınalmaıtyny aıanyshty. Jazýshy týǵan jerdiń tosyn tabıǵaty onyń ataq-dańqyna qarap qurmet jasamaıtynyn eske salǵan. Kishi teńizdiń aq bas tolqyndaryna kúzdiń qara sýyǵy qosylǵan soń ne ońsyn. Bógettegi apatty jaǵdaıǵa tap bolǵan qalanyń aqsaýsaǵy ústi malmandaı sý bolyp, súıeginen ótken sýyqtan bir apta tilden qalyp oblystyq aýrýhanaǵa túsedi. Kókaral bógetiniń ashylý saltanatyna qatyspaq bolǵan, Baıqońyr aılaǵy jerasty sýlarynyń jobasyn sheteldikterge satpaq bolǵan Baımyrzanyń tirligi «adam-qasqyrlardan basqasynyń bárimen kúresýge bolatynyn» eske salady.
Barsakelmestiń turǵyny Umythannyń ómiri de talaı tarıhtan syr shertedi. Jas medbıke kelinshektiń astanalyq mınıstr myrzany kútemin dep júrip aıaǵy aýyr bolyp qalýy, toqal tamda turatyn jalǵyzilikti áıeldiń balasyn ósirip azamat etýi, kisiniń ala jibin attamaǵan balasy Qabylannyń jazyqsyz sottalýy, aty bar da, zaty joq ákeden balasyna qaıyr bolmaýy – bári de shynaıylyǵymen baýraıtyn oqıǵalar.
Romandaǵy árbir keıipkerdiń ómir taǵdyry táýelsizdik tusyndaǵy qazaq ómirinen habar berer oqıǵalarǵa toldy. Sondaı keıipkerdiń biri – ataqty kınorejısser Ǵafız Túnǵatarovıch. Máskeýden bilim alǵan talantty jigittiń eńbek jolyn bastamaı jatyp saǵy synýy – 1986 jylǵy Jeltoqsan qozǵalysynyń ómirdi jańa bastaǵan talaı jastardyń bolashaǵyna balta shapqandyǵynyń kórinisi. Jazýshy osyndaı tarıhı shyndyqtardy kórkem shyndyqqa aınaldyra otyryp, qoǵam ómirindegi adam taǵdyryn kótergen. Jeltoqsan týraly túsirgen alǵashqy tyrnaqaldysynan taýy shaǵylyp, úsh áriptiń qadaǵalaýynda bolǵan óner ıesiniń ishimdikke salynyp júrýi – tyǵyryqqa tirelgen shyǵarmashylyq ıeleriniń daǵdarysqa ushyraǵan sáttegi jan kúızelisiniń kórkem beınesi.
Ǵafızdiń endigi oıy – jeti ataǵa deıin qyz alyspaıtyn qazaq halqynyń qanynyń tazalyǵy, tektiligi jóninde materıal daıyndap, qazaq degen uly halyqty álemge tanytý. «Qazaq halqy jerasty munaıynyń kóptigimen emes, túbi qan tazalyǵymen de álemdik arenaǵa kóteriledi erteń-aq!» deıtin rejısserdiń endigi keıipkeri – tas qapasta jatqan «qazaqtyń tarzany» atanǵan Qabylan. Ákim qaralardyń ishimdikke toıyp alǵan balalaryna Barsakelmestiń ańdaryn atqyzbaǵany úshin ózi kináli bolyp túrmede jatqan qoryqshynyń taǵdyry – bizdiń qoǵamdaǵy «kishkentaı adamdardyń» tıtimdeı de quny bolmaýynyń mysaly.
Jazýshy Qabylan beınesi arqyly qazirgi tańdaǵy donor bolyp júrgen, ıaǵnı ish qurylystaryn aqshaǵa saýdalap kúneltip júrgen zamandastarymyzdyń ómir tirshiliginen habar bergen. Qazaqtar úshin baǵasy túkke turmaıtyn Qabylandy sheteldik mıllıonerdiń asa joǵary baǵalap, oǵan bar qurmetin jasaýy qazaq degen halyqtyń tektiligin tanytýǵa saıady. «Álem moıyndaǵan qany taza halyqtyń quldyq psıhologııadan aıyryla almaı, áli kúnge deıin el sońynda salpaqtap júrýi – uıat jáne ólim! Arba súıretken aýrýlarymyzdyń kús-kús alaqandaryn ystyq sýǵa salyp otyratyn kúnderi taıap qaldy. Osylardyń jıyntyq beınesin ekranǵa shyǵarý ońaı sharý ma?!» deıtin Ǵafızdiń bar armany qazaqtyń taza qanyn álemge pash etý. Sol arqyly qazaqtyń kóshpeli, oqymaǵan nadan, buratana halyq emes, san ǵasyrlyq tarıhı bar asa zııaly, mádenıetti halyq ekenin tanytý.
Tórt saǵatqa sozylǵan operaııada tós súıek tusynan burǵylaý ádisimen alǵan Qabylannyń kemik maıyn beıkúná perishteniń janyna jiberip jatty. Brýneılik mıllıoner tuńǵysh ulynyń densaýlyǵynan baryn aıamaı, Umythan men Qabylandy Barsakelmesten Almatyǵa ushaqpen aldyryp qoshametin jasap jatsa, «Úkimet adamy degen atymyz bar. Ataǵymyz bar...» dep balasynan bas tartqan Baımyrza «Iá, Qabylan meniń ulym edi» degen sózdi aıta almaı jalǵan dańqtyń jetegine ere bardy. Jyl saıyn aqshaly alpaýyttardyń esimin anyqtaıtyn amerıkandyq «Forbs» jýrnalynan Qabylannyń taza qanyn azamattyq ám adamgershilik turǵysynan oryndy paıdaǵa asyrǵan brýneılik myrzanyń esimin kórgende Baımyrzanyń talyp qalýy da sondyqtan. Osy oqıǵalarǵa qarap otyryp, asty qara altynǵa toly jerde otyrǵan qazaq halqynyń múshkil haline eriksiz nalısyń. El erge qaraǵan zamanda Baımyrza syndy erlerdiń jerge qaraýy, árıne, ókinishti. Jazýshy brýneılik mıllıonerdiń balasy úshin jasaǵan myrzalyǵy men Baımyrzanyń óz balasynan bas tartýy arqyly búgingi tańdaǵy azǵyndaǵan zamandastarymyzdyń jarqyn beınesin keıiptedi.
Qany taza, tekti halyqtyń búgingi urpaǵy osylaısha dańq túrmesiniń tutqynyna aınalýy – táýelsiz qazaq eliniń qazirgi qasireti. Oqyrmandy «Táýelsizdigimizdiń quny adam quqyn aıaq asty etý bolǵany ma?!» degen oı mazalaıdy. Qoǵam men adam arasyndaǵy asqynǵan qasiretke shıpa izdegen qalamger onyń dárýmenin tabýdy oqyrmanǵa qaldyrǵan.
Povesteri. «Toqta, ólemisiń?!» povesinde bir otbasynyń ómiri arqyly úlken qalanyń tynys-tirshiliginen habardar bolamyz. Qaladaǵy marshrýttardyń biriniń júrgizýshisi bolǵan Bóribaıdyń tirshiligi domalana jónelgenine qarap onyń sharýaqor ekeninen habardar bolsaq, tapqanyna ıelik etetin Gúljámılanyń Bóribaıdy tyrp etkizbeıtinine qarap, jumyrtqadan jún qyrqatyn pysyqaıdyń úıinde otyrǵanyn sezinemiz. Qala syrtynan záýlim úı salyp, qonys toıyn toılaýǵa asyǵyp júrgen erli-zaıyptylardyń ómiri bir qaraǵanda áp-ádemi úılesip turǵandaı kóringenmen, munyń bári jáı ǵana syrt kózge jaǵylǵan syrly boıaý ekenine lırıkalyq sheginisten qanyǵamyz.
«Baıqońyr irgesindegi qazaqy aýylda ómir súrdi, táp-táýir ómir súrdi. Sodan keshegi Keńes Odaǵy qulaǵan soń bulardyń tirshiligi de taqyrǵa shashylǵan shildiń boǵyndaı jan-jaqqa pyshyraǵan. Qarakól eltirisin óndiretin ataqty qoı sovhozynyń záýlim shańyraǵy bir-aq kúnde ortasyna top ete tústi. Bildeı mehanızator Bóribaı jáne ondaǵan Bóribaı sekildiler qý tizelerin qushaqtap, oshaq butyn kúzetip qaldy da bardy», – degen joldardan keshegi Keńes Odaǵy ydyraǵan tustaǵy sharýashylyqtardyń tas-talqan bolǵanynan habardar bolsaq, Bóribaıdyń qalaǵa qonys aýdarýynyń basty sebebi aryda jatyr. Jumyssyz qalǵan jigitterdiń kosmodromnan shaı-pul taýyp júrgeni ádirem qalsyn, bárinen de Bóribaıdyń qasyndaǵy seriginiń sol alıýmınıı bóshkesinen ýlanyp ólýi emes pe muny týǵan jerden ketýge májbúr etken. Bolmasa bul da basqalar sekildi ólmestiń kúnin kórip sol týǵan aýyldyń tósinde júrer edi. Qalada júrgen qashqynnyń endigi júrisi mynaý. Bireý-mireý tanyp qoımasyn dep, kepkasyn basa kıip, adam balasyna jýymaıdy. Jaqyndap áńgime aıtqandardyń ózine ashylyp sóılegenin tiri jan kórgen emes. Iá, osyndaı buıyǵy ómir keship júretin Bóribaıdyń ómiri bir sydyrǵy óte berer edi, eger salyp jatqan úıin tezdete bitirý úshin jalǵa kelgen jigitterdiń ózi úsh-tórt jyldan beri kórmegen anasyn kórgeni bolmasa. Birsydyrǵy ómirdiń bir kúnde kúrt ózgerýi de sodan. Sol elden kelgen jigitterdiń áńgimesinen.
Aýylǵa degen saǵynyshyn aýyldan kelgen jigittermen áńgimelesip baspaq bolǵan Bóribaı oıynyń kúl-talqanyn shyǵarǵan da Gúljámıla. Aýyldan alyp ketken de, el týraly aıta qalsa, záresin zár túbine túsirip, elmen habarlasýdyń qaýipti ekenin mıyna quıyp otyratyn da sol – óz báıbishesi. Eldegi anasynyń ótinishi boıynsha qorasyn jańalap bergen jigitter endi óz úıiniń qurylysyn jasap jatyr. Budan artyq qandaı týysqandyq kerek. Qonys toıynda osy jigitterdi elden kelgen inilerim dep tórge otyrǵyzyp bir syılamaq bolyp júrgen Bóribaıdyń bar armanynyń kúlin kókke ushyrǵan da Gúljámıla. Endi onymen birge turǵansha, jol apatyna ushyrap ólgendi artyq sanaǵan Bóribaıdy áıeliniń «Toqta, ólemisiń?» dep aıqaılaǵany da toqtata almady. Sebebi ol sol ólimge bas tigip bara jatyr edi.
Bóribaı – dúnıeqońyz áıeliniń sózine erip, elden, eldegi anasy men qaryndasynan birjola qol úzip qalǵan jan. Aýyldyń áńgimesin estý, týǵan-týystyń habaryn bilý – ol úshin úlken baqyt. Sol baqytynan aıyrylý ony ólimge ıtermelep tur. Gúljámıla úshin ómirdiń qyzyǵy da, baqyty da – dúnıe. Eldegi ene, týǵan-týystyń quny ol úshin túkke turmaıdy. Tipti enesi estip qalsa, qonystoıǵa kelip qala ma degen qorqynyshy da bar.
«Appolon kóbelegi» povesi on-on bir jasar Qyrmyzynyń áńgimesi arqyly órbıdi. «Adam balasy kúnmen birge kúlip oıanýǵa tıis qoı» dep oılaıtyn Qyrmyzynyń «Kúnmen kúlip oıaný» qaǵıdasyn qasyndaǵylardyń túsinbeıtini ókinishti. «Terezeniń perdesi ashyq. Aq betińnen aımalap jatqan ala mysyqtyń quıryǵy emestigine endi kóziń jetedi. Shań-tozańǵa áli aralasyp úlgermegen kún sáýlesi betińnen, kirpigińnen, mańdaıyńnan shóp-shóp súıedi-aı kelip, súıedi-aı deısiń! Al kórshiler bolsa osyny da túsinbeıdi. Kún kózine sýarylǵan kirpiktiń uzyn ári ádemi bolmasyna sharasy qaısy» – deıtin avtorlyq oıtolǵaq kún kózin súıetin keıipkerdiń oıyn tolyqtyryp tur. Kúnmen birge oıanyp, kúnmen birge kúletin keıipkerimizdiń ómirlik ustanymdaryn tóńiregindegilerdiń bári túsine bermeıtini ókinishti.
Bir úıdiń kózge kórinbeıtin usaq-túıeginiń bárine Qyrmyzy jaýapty. Tipti áke-sheshesiniń asyǵys-úsigis iship, jınamaı ketetin shaıy deısiń be, eden jýý, syrtqa qoqys shyǵarý, gúlderge sý quıý, bulardyń ústine bıologııa páninen sabaq beretin Jasaral aǵaıdyń tapsyrmasyn qosqanda, onyń qoly qalt etip bosamaıtyny ózinen-ózi túsinikti.
Qazir bir úıdiń tirligine jarap qalǵan qyzdyń osydan úsh-tórt jyl buryn túk túsinbeı Apollon kóbelegin kórgendegi kúıine nazar aýdaryńyz: «Oý, Káribozdyń búgingisine jol bolsyn, kisi bola qalypty ǵoı, júdá. Shynymen Apollon kóbelegin kórmeı turǵany ma? I...ı, kepkesimen basa salsashy» dep oılaıtyn kishkene qyzdyń qyzyl púlishtiń astyndaǵy tabytpen de, onyń ishindegi múrdemen de isi joq. Sodan ǵoı onyń: – Apollon, bizdiń aýylǵa Apollon keldi, – dep tunshyǵa daýystap júrgeni.
Apollon kóbeleginiń aýlaǵa kelgeni úshin qýanǵan qyzdyń sol qýanyshyna eshkim de ortaqtaspady. Ortaqtaspaq túgili ákesi búıir tusynan solq etkizip judyryǵymen qoıyp qaldy.
Ústi-basyn búldirip keletin oıyn balasyna bolysatyn ájesi edi bir kezde: «Mundaıda shyr-pyr bop araǵa túsetin ájesi edi. «Aıaqtaryń salbyrap, osy kúılerińshe aspannan túse-túse qalyp pa edińder! Óı, óńsheń naısap, táıt ári! Shárıpa, ıe bola almaıtyndaı qyryq qyzyń órip júr me nemene?! Ónesi-aı, jalǵyz balanyń janyn qýyryp?!», – dep bolysa ketetin. Ájesi ketkeli munyń janyn túsinetin kim bar, áke-sheshesiniń júrisi anaý kúni boıy dalada. Ájesin oılap muńaıatyn qyzdyń úsh bólmeli páterde kúni-boıy jalǵyz qalatyny jaman. Birinshiden, onyń ne aǵa-ápkesi, ne ini-sińlisi joq. Jazýshy ony Qyrmyzynyń jalǵyz qalǵanda elegizýi arqyly nanymdy beınelegen. Jalǵyzsyraǵan qyz úshin kórshiniń balasyn balabaqsha aparyp-ákelýdiń ózi úlken baqyt. Biraq bul qýanyshyn da ákesi kóp kórip, qala syrtyna kóshkeli júr. Munyń biri de oǵan unamaıdy. Unamaıtyny munda jaqsy kórshileri bar, úıde jalǵyz qalǵanda Tamara Leontevnamen áńgimelesip ýaqytyn ótkizedi. Jas shyqsa aıaǵy aýyratyn jalǵyzbasty kempirge taýdan túıejapyraq terip kelip, aıaǵyn emdemek.
Jazýshy Qyrmyzynyń tirshiligi arqyly qala turǵyndarynyń kúıbiń tirligi men olardyń ómirlik ustanymdary, kózqarastarynan tolyqqandy habar bergen. Sonyń biri – óziniń otbasy. Áke-sheshesiniń kúni boıy dalada júretini, qyzdarymen isi bolmaıtyny úlken shahar adamdarynyń qym-qýyt tirshiligin baıqatsa, kishkentaı qyzdyń ózi ómir súrip otyrǵan qoǵamnan oryn tappaıtyny, árıne, ókinishti. Qoǵam túgil ózi úıi ózine jat. Sebebi, Qyrmyzyǵa ákesi, ne sheshesi ýaqyt bólgen emes. Sondyqtan da ol kishkene qoshaqandardy ózine serik etedi.
Kúntýǵannyń Almatyda 5-6 baldyq jer silkinisi bolatynyn gazetten oqyp, ondaǵy qaýipti aımaqtardy kórsetkeni sol edi, onyń záresi zár túbine ketti. Sol, sol-aq eken Qojamseıit qaladaǵy úsh bólmeli páterin taý bókterindegi jeke úıge aıyrbastady da jiberdi. Ondaǵy oıy jer úıge barǵan soń, onda qundyz asyrap, áıeline qundyzdan ton kıgizbek. Biraq ol mektep jasyndaǵy qyzynyń jaǵdaıyn oılap bas qatyrmaıdy. Eń bastysy jeke úıdiń aty jeke úı. Onda kóp páterli úıdegideı esikpe-esik otyryp, kirip-shyqqandaryn qadaǵalaıtyndar bolmaıdy. Ne isteımin dese de óz erki.
Qojamseıit serigi Kúntýǵandy qala syrtyna shyqqan saparlarynda tastap ketýdi kózdeıtin. Onyń basty sebebi – jolda kezdesken oljasyna ortaq etpeý. Degenmen bir saparǵa birge shyqqan Kúntýǵan onyń aıdyń-kúnniń amanynda jasaǵan urlyǵyna eriksiz kýá bolady.
Avtorlyq ustanym: «Dap-dardaı basymen jáne aıdyń-kúnniń amanynda urlyq jasamaqshy, á! Ne jetpeı jatyr? Eń qurysa, jalǵyz qyzyma bireý-mireýdiń qarǵysy tıip júrmesin dep te táýbesine keler. Jolda jatqan dúnıe bolsa, atamnan ármen! Alsyn, ala bersin! Oý, otardan jyrylyp qalǵan qozyly qoıdyń ıesi bar ǵoı. Jo-joq, aldynan jeti basty jylan shyǵa kelgendeı, qos qolymen aýa qarmap, keıin shegindi...» degen keıipker oıymen qosa órilgen. Saýlyǵynan ajyratyp alǵan qos qozyǵa arasha túsken Kúntýǵannyń ózi tún qarańǵysynda dalada qalǵan joq pa? Túz taǵysyna jem bola ma dep qos qozyny aıaǵan Kúntýǵandy Qojamseıittiń aıamaıtyny belgili. Osy epızodtyń ózi-aq – «dánikkennen qunyqqan jaman» degendeı, Qojamseıittiń kózine túskendi jymqyryp ketetin ashkózdigine mysal. Ony tilegeni úıdegi jalǵyz qyzynyń densaýlyǵy emes, HHI ǵasyrdyń baılarynyń qataryna qosylý. Sol baılyqtyń murageri bar ma, joq pa, ol dúnıe kim úshin degen saýaldarǵa basyn qatyratyn sabazyń ol emes. Munyń syryn «Sanany tıynnyń syldyry bılegen jerde qııal baıǵus qaıtip opa tabýshy edi? Ketedi laǵyp...» degen avtorlyq ustanymnan baıqaý ońaı.
Damyǵan elderdiń qataryna qosylǵaly jatqan eldiń úlken qalalarynyń tirshiligi adam aıtqysyz ekenin myna joldardan kórýge negiz bar: «Avtobýsqa ıtinip-suǵynyp iligýin iliger ǵoı. Odan arǵysyna jany tózbeıdi. Qalalyq baıǵustardyń jumysqa barar, qaıtar tirlikterin qudaı adam balasynyń basyna bermesin. Tozaq ánsheıin, ádeıilep isteıtindeı uzynda óshi, qysqada kegi bar ma. Inabat, izet saqtap-aq óte shyqqyń keledi. Sóıtkenshe, áldekimderdiń bókseleriniń arasynda qysylyp qalmas úshin jan ekpinmen alǵa umtylasyń. Áne, aldyńǵy qatarda ázer turǵan bıkeshtiń baj ete qalǵandyǵyn bir-aq ańǵarasyń. Aıaǵyn myjyp kettiń. Janyń ashıdy. E, seniń tuzy tatymsyz keshirimiń kerek-aq edi olarǵa».
Alǵashynda Apollon kóbelegin kórgenine alaqaılap qýanyp júrgen Qyrmyzynyń kele-kele erteńgilik nan dúkenine de, sút dúkenine de tompańdap júgirip, kele-kele anasyna qolǵanat bolyp qonaq kútýge jarap qalǵany onyń kún sanap boı túzep kele jatqanyn baıqatsa, mektepten kele salyp qozylaryna sý tasyp, solardyń jem-shóbimen áýre bolyp júrýi – olarǵa baýyr basyp qalǵandyǵynyń aıǵaǵy. Biraq Qojamseıit qyzynyń bul baqytyn da kópke soza almady. Jem-sýy mol, kútimi jaqsy kishkentaı qozylardyń quıryq baılap kózge túskeni sol edi. Ony da káýáp pisiretinderge satty da jiberdi. Baýyryna basqan súıkimdi qozylaryna jasaǵan ákesiniń bul opasyzdyǵyn keshire almaǵan Qyrmyzy mundaı soqqyny kótere almaı mezgilsiz ómirden ozady.
Shyǵarmanyń prology: «Bir tikushaq, eki «jedel járdem» máshınesi jáne bilikti dárigerlerden jasaqtalǵan operatıvti top Qyrmyzynyń óli denesin keler kúnniń tús áletinde bastaýǵa taqaý jerdegi bir shoq arsha butaǵynyń túbinen taýyp aldy. Beıkúná qyz sol kúnge qarap kúlgen qalpynda kóz jumypty. Qaıdan tap bolǵany belgisiz, shashyna sarǵysh Apollon kóbelegi kelip qonaqtapty...» dep aıaqtalady.
Eýropanyń taýly aımaqtarynda Kavkaz, Batys Sibirde taralǵan jelkendiler tuqymynyń kóbelegi qyzyl kitapqa engendikten jazyq dalalyq aımaqtarda sırek kezdesetinin eskeretin bolsaq, avtorlyq ustanym muny kóbelek keıpine engen Qyrmyzynyń jany retinde túsindiretin tárizdi. Shyǵarma basynda tabyt ústindegi qyzyl púlishke qonatyn kóbelek pen Qyrmyzynyń shashyna qonyp otyrǵan kóbelektiń negizi osyǵan saıady.
El aǵasy jasyna kelgen Qojamseıitti búgingi ózimiz kórip júrgen bizdiń zamandastardyń jıyntyq beınesi retinde qabyldaýǵa negiz bar. Avtor onyń pıǵylyn bylaı sıpattaıdy: «Imandy umytqaly qashan, qudaıdy umytqaly qashan. Meshitke baryp qaıyr-sadaqa berýden qashqaqtaıdy. Kúnáhar da bolǵysy kelmeıdi. Tas shaýyp jatqandaı, bárin jıyp-terip, «qol tımeıdi ǵoı» degenge ıtere salǵysy-aq keledi». Ol dúnıeniń sońyna túsip, tıynnan aqsha jasaýdan basqany kózdemeıtin Qudaıdan bezgen jan bolsa, onyń serigi Kúntýǵan – jas ta bolsa adamdy aldaýǵa bolǵanmen, Allany aldaýǵa bolmaıtynyn biletin ımandy jan. Budan shyǵatyn túıin Kúntýǵan táýelsizdik tusynda dúnıege kelgen ıslam dinin túsinip ósip kele jatqan urpaq ókili bolsa, Qojamseıit – keshegi keńestiń dáýir tusynda ateıstik tárbıe alǵan býynnyń ókili. Sondyqtan da ol Alla, Qudaı degen sózderge sene bermeıdi. Al, Qyrmyzy – biz ómir súrip otyrǵan qoǵamnyń bylyǵymen de, shylyǵymen de isi joq beıkúná perishte. Sondyqtan da onyń «Kúnmen birge kúlip oıaný kerek!» degen ustanymyn basqa túgil óziniń áke-sheshesi de túsinbeıdi.
Qojamseıittiń tirliginen týralap kelgen ajaldan qashyp qutyla almaıtynymyzdy uǵynýǵa bolady. Ol – zilzaladan qashyp úı aýystyrǵanmen, jalǵyz qyzyna ajaldyń qaıdan keletinin túsinbegen kórsoqyr jan. Júregi aýyratyn sezimtal qyzyn ashýlandyrýǵa bolmaıtynyn bile turyp, olarsyz bir kún ómir súre almaıtyn qozylaryn qolma-qol satyp jiberýi arqyly qyzynyń janyn jaralap turǵanynan beıhabar. Sodan keıin bir aptadan soń bolǵan zilzaladan qala turǵyndary aman qalǵanmen, sum ajaldan Qyrmyzyny eshkim aman alyp qala almady.
Q.Jıenbaıdyń shyǵarmalary búgingi ózimizdiń qasymyzda júrgen zamandastarymyz týraly oı túıýge jeteleıdi. Ol dúnıeniń sońyna túsken dúnıeqońyz jandardyń tirshiligi arqyly «dúnıe – boq» ekenin uǵyndyrady. Joǵarydaǵy shyǵarmalarynda jazýshy mal-múliktiń ata-ana, bala-shaǵa, týǵan-týystan jaqyn bola almaıtynyn uǵyndyrady. Munyń ózi – qazirgi biz ómir súrip otyrǵan qoǵamnyń ózekti máseleleriniń biri ekeni belgili.
Jazýshynyń «Mylqaý», «Ógeı», «Baıqońyr men Vatıkannyń arasy», «Aralqumnyń Abramovıchi», «Qashqyn», «Úreı» áńgimelerine Baıqońyr, Aral, Kókaral, Qorqyt kesenesi týraly oqıǵalar negiz bolsa, «BBB», «Etektegi eski zırat», «Kún túspeıtin tereze», «Úńgir» áńgimelerine adam balasynyń pendeshiligi, qanaǵatsyzdyǵy, dúnıeqońyzdyǵy arqaý bolǵan. «Mylqaýdaǵy» mektep oqýshysy Shymbergen, «Ógeıdegi» Móńkebaı, «Baıqońyr men Vatıkannyń arasyndaǵy» zeınetker Esbergen, «Aralqumnyń Abramovıchindegi» kásipker Kerimqul, «BBB-daǵy» «baqa baqqan Bazarbek», «Etektegi eski zırattaǵy» jurtty tańǵaldyrý úshin jaralǵan Ótaǵań, «Kún túspeıtin terezedegi» zeınetker matematık Ábdirásil, «Beımálim dıagnozdaǵy» júregin dombyramen emdeıtin Jarylqapberdi, «Úńgirdegi» urydan qoryqqan Raqymbek, «Tas qudyqtyń tunyǵyndaǵy» Shýaq, «Qashqyndaǵy» erli-zaıypty Tóremurat pen Jumagúl, «Úreıdegi» shyraqshy Qaıypjan, «Satqyndaǵy» sýretshi Ómirzaq – bári de ómirden alynǵan, ózindik bolmysymen erekshelenetin keıipkerler. Atalǵan áńgimelerge arqaý bolǵan oqıǵalar men onyń keıipkerleriniń tirshilikterine qarap otyryp, adam balasynyń tiride kózi toımaıtyndyǵyna ılanasyń. Sebebi, bul shyǵarmalardyń negizgi keıipkerleri búgingi tańda aramyzda júrgen zamandastarymyz. Avtordyń Qudaıdan bezgen, ata-baba rýhyna quran baǵyshtamaıtyn, qaıyr-sadaqa bermeıtin zamandastaryn, ımandylyqqa, qanaǵatshyldyqqa, sabyrǵa shaqyrý arqyly qazirgi qazaq ádebıetindegi máńgilik murattardy kóterýi qýantady.
Áńgimeleri. «Etektegi eski zırat» áńgimesinde almaǵaıyp zamanda Joǵarǵy Keńeske depýtat bolyp saılanǵan Ótaǵańnyń úlken úıde uzaq qyzmet isteýine kezigemiz. «Ósetin bala jaǵyna týady» degendeı, Ótekeń ósý úshin bastyq bitkenge jaǵyna júrip, ózi de qyzmetten aıyrylmaı tabandap júrip zeınetke iligedi.
Zeınetke shyqqan soń, ózinen keıingilerdiń qoshemetine úırengen ol «Siz jurtty tańǵaldyrý úshin jaralǵansyz» degen eldiń kópirtpe sózine ımandaı sendi. Alaıda onyń elden ózgesheligi joq ekeni ómirden ótken soń belgili boldy. «Eldi tańǵaldyrý úshin jaralǵan jan» degen sózdi janyndaı jaqsy kóretin Ótekeńniń janazasy ózi oılaǵandaı bolǵan joq. Júrek talmasynan kenetten qaıtys bolǵan ony qys aıynda Keńsaıdyń ushar basyna alyp shyǵa almaǵandyqtan aǵaıyndary men balalary etektegi eleýsiz zıratqa jerledi. Bul joly «Tóbeniń ushar basynan laıyqty oryn daıynda» degen Ótekeńniń amanaty júzege aspaı qaldy. «Adamnyń basy Allanyń doby» degendeı, kimge qaı jerden oryn buıyratynyn bir Qudaı biledi.
«Kún túspeıtin tereze» áńgimesindegi qyryq jyldaı matematıkalyq teńdeýler teorııasynan dáris oqyǵan Ábdirásil – týabitti ǵylym adamy. Qyzy Bıbiajardyń kesirinen aıaq astynan zeınetke shyqty. Endigi júrisi mynaý, bıznesmen balasynyń úsh qabatty kottedjiniń kúzetshisine aınalǵany mynaý. «Kún túspeıtin tereze sekildi ishki álemi barǵan saıyn kúńgirt tartty» dep aıaqtalatyn áńgimeden rektordan ákesine kún túsetin tereze daýlap júrgen qyzynyń qylyǵy «múıiz suraımyn dep, qulaqtan aıyrylǵan» jannyń keıpin tanytady.
«BBB» áńgimesinde toǵannan tájirıbe jasaý úshin bankige tiri baqa salyp ákeletin bıolog Bazarbektiń alǵashynda «Baqa baqqan Bazarbek», keıin «BBB» atanýyna kezigemiz. Baqalaryna ǵalamtor arqyly Pensılvanııa shtatyndaǵy bir ǵulamanyń nazary túskeni Bazarbektiń ómirine ózgeris alyp keldi. Biraq «Arqarlyny» «Baqalyǵa» aýystyrǵanmen onyń joly da ońbady, isi de ónbedi, ǵulamalarmen kezdesýi de bolmady.
«Baıqońyr men Vatıkannyń arasy» áńgimesinde de kosmodromnyń senimdi ókili men Esbergen arasyndaǵy oqıǵalardan biraz syrǵa qanamyz. Esbergen jergilikti turǵyn retinde aılaqtyń zııandy jaqtaryn jasyra almaıtyn keıipker bolsa, Qulmurat – «kórmes túıeni de kórmestiń» keıpin tanytatyn jan. Vatıkannan kelegen dinbasylardyń delegaııasyna qyzmet jasaǵan olar «Baıqońyr men Vatıkan – baýyrlas qalalar» degen qujatqa qol qoıylýyna kýá bolady.
«Beımálim dıagnoz» áńgimesinde júregine ota jasatyp jan saqtaý bóliminde jatqan Jarylqapberdige kezigemiz. Máskeýden bilim alyp, sheteldik klınıkadan tájirıbeden ótken Mahabbat Ábdisálimovna – júrek qan tamyrlaryna ota jasaýdyń sheberi. Onyń Jarylqapberdiniń úsh jerden bitelgen qan tamyrlaryna jasaǵan otasy sátti shyqty. Alaıda dárigerler Jarylqapberdiniń júregine dombyramen salǵan áni shıpa bolyp jatqanyn bilgen joq.
«Kúıik» áńgimesinde jalǵyzbasty qala turǵyny Nurjamalǵa kezigemiz. Óz ákesin bilmeı ósken qyzdyń ánshi ákesine bireýlerdiń qastandyǵymen óltirilgeni ókinishti. Alaıda ákesiniń ánderin tyńdaýdyń ornyna shet eldikterdiń mýzykasyna úıir jastardyń qylyǵy qazirgi jastardyń ómirinen habar beredi. Máshıne apatynan qaıtys boldy dep jaba salǵan isti jalǵyzbasty áıeldiń ótinishi boıynsha kim qaıta qarasyn? Bul da bizdiń qoǵamnyń eldiń kózi úırengen bylyǵy men shylyǵy.
«Úńgir» áńgimesindegi «Raqymbektiń ranchosy» atanǵan atshaptyrym aýlada turatyn Raqymbektiń mazasyn alǵan urylar edi. Jumaǵalıdyń saraıyna túsken urylar endigi bas kóterer Raqymbektiń úıine túsetinin ishi sezedi. Aýladan úńgir qazyp, bar baǵaly dúnıesin sonda tyqqyshtaǵan Raqymberdiniń el ishindegi daǵdarys ótkenshe mazasy bolmaıtyny belgili.
«Aralqumnyń Abramovıchi» áńgimesindegi eki sýpermarket ustaıtyn Kerimqul, beket bastyǵy Qaıypbergen – Baıqońyrdan alpys shaqyrym jerde jatqan Aralqumnyń turǵyndary. Temirjolshy kezinde tapqan jalaqysyna búıiri tompaımaǵan Kerimqul – osy sýpermarketterin ashqaly jaǵdaıy túzelip, jahandanýǵa qarsy qadam basqan jan. «Ata-baba arýaǵyna quran baǵyshtaýdy ekibastan jyly jaýyp qoıǵan. Sarań, Shyǵaıbaıǵa aınalyp barady Kerimqul. Elden bólektenedi de júredi, áldeneden úreılenedi de júredi» degen joldar onyń dúnıe sońyna túse bastaǵan dúnıeqońyzdyǵyn tanytady. Baıqońyrǵa barǵan Rım papasyn kútpek bolǵan ákimniń qadirli qonaqty Kerimquldyń úıine túsirmek bolýy, Rım papasynyń onda barmaı Vatıkanǵa ushyp ketýi, jaıǵan dastarhanyna ózi bólektenip júrgen aýyl jigitteriniń qonaq bolýy shyǵarmanyń shyraıyn keltire túsken. Jahandaný zamanynyń bıznesmenderin jazýshy osylaısha Abramovıchke teńeý arqyly onyń jarqyn beınesin jasaǵan.
«Satqyn» áńgimesindegi sýretshi Ómirzaq, «Úreı» áńgimesindegi Qorqyt kesenesiniń shyraqshysy Qaıypjan da bar bolmysymen shynaıy beınelengen keıipkerler. Traktorıst Qaıypjannyń onshaqty adamnyń ishinen Qorqyt kesenesine shyraqshy bolýy, onyń jan dúnıesindegi bir-birine kereǵarlyq, sanasynyń ekige, ne úshke bólinýi, eki tonna bıdaıdy Ázbergenniń úıine ákep tógip tastaýy kúmán týǵyzbaıdy. Sebebi, Qaıypjan – kóldeneń oljaǵa úırenbegen, Qudaı degen jan...
Gúljahan ORDA,
M.O.Áýezov atyndaǵy
Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń
bas ǵylymı qyzmetkeri,
fılologııa ǵylymdarynyń doktory,
«Qazaq ádebıeti», 17 sáýir 2015 jyl
Pikirler
Uqsas jańalyqtar