Qazaqstan ba, Manıakstan ba? Seksýaldy qysym kórsetetinderge toqtaý kerek!

1139

Sońǵy 10 kúndegi oqıǵalar bolmasa, bálkim, bul maqala jazylmas edi. Ásirese, Almaty oblysy, Sholaqaı aýylynda bolǵan jaǵdaı otqa maı quıyp jiberdi. Órimdeı qyzǵa seksýaldyq qysym kórsetip pyshaqtap tastaǵan, máıitti órtep qorlyq kórsetken kúdikti buǵan deıin birneshe ret osyndaı áreketke barǵany qoǵamdaǵy biraz máseleni aınadaı kórsetti.

Internetten «Qazaqstannyń basty jańalyqtary» dep suraı qalsań seksýaldy manıaktar jaıly aqpar eń basynda turady. Aty jaman qylmystyń túp tamyry qaıda jatyr? Qoǵamda nege jıilep ketti? Ony toqtatýdyń qandaı joly bar? Búgingi materıal sol jaıly...

Áleýmettik jeli árbirimizdiń esep dápterimiz ispetti. Bir aıyrmashylyǵy biz ǵana emes ataýy aıtyp turǵandaı áleýmettiń ózi de ony baqylap otyrady. Ótken jumada Almaty qalasynyń ońtústigindegi shaǵyn aýdannyń birinde bir qyz botadaı bozdap kólik toqtatady. Kólik ıesi janashyrlyq tanytyp, qyzdy kólikke otyrǵyzǵan mezette ony qýǵan jigit kórinedi. Qolynda qara sómkesi bar jigit kólikti toqtatýǵa tyrysady. Kólik toqtamaı, uzap ketkende tapansha daýsy estiledi. Qyz kóz jasyn kól etip, kólik ıesine «Toqtamańyzshy, meni ol jigitke bermeńizshi. Zorlamaqshy boldy» dep jalbarynady. Atalǵan oqıǵanyń vıdeosy otandyq BAQ pen jelige sol mezet tarap ketti. Artynsha joǵaryda atap ótken Panfılov aýdany, «Sholaqaı» aýylyndaǵy jaǵdaı áleýmetti dúr silkindirdi. Al, dál búgin jas qyzǵa «serilik» kórsetip, sózben arbap, ony tósekke súıremekshi bolǵan kólik júrgizýshisiniń vıdeosy trendke shyqty. Bul oqıǵalardyń sıpaty basqa bolǵanmen túpki másele bir ispetti. Mamandar pikiri de osy arnaǵa kelip toǵysady.

«Adam quqyǵy jáne óz taǵdyryna beı-jaı qaraıtyndar kóp. Áıtpese, zań bul qylmystyń jasasy men óteýin áldeqashan bekitip, halyq jadyna quıǵan»,— deıdi advokat Tleýjan Kishkenebaev.

Sholaqaıdaǵy jaǵdaı osyǵan dálel. Buryn zorlaý faktisi boıynsha isti bolǵan kúdikti Rýstam Ahmetov «ózin túrmede tártipti ustaǵany úshin» merziminen buryn bosap shyǵady. Zańnyń marhabat etkenin paıdalanǵan ol taǵy da kámelet jasyna jetpegen qyzdy zorlap, artynan neke qıdyryp, jar etedi. Aýyl ishinde bolǵan bul jaǵdaı jergilikti halyqty áý basta oılandyrmaǵan. Sońy, órimdeı bolǵan Quralaı Qısabekovanyń ómirin qıdy. Iaǵnı, qylmysqa kóz jumyp, odan zorǵysyna sebep bolyp jatqanyn ańǵaratyndar az.
Bul qylmys túri búgin jáne tek Qazaqstan aýmaǵynda bolyp jatqan joq. Sony qaperimizge alsaq deımin. Bizdiń zamanymyzǵa deıingi pálen ǵasyrdan beri bar. Ol dáleldeýdi qajet etpeıtin jaıt. Jáne qazir de damyǵan, damymaǵan elderdi jıi ushyrasady. Biraq, birer jyl buryn BAQ-ta «Qazaqstan TMD elderi arasynda seksýaldyq qysym kórsetetin elder qatarynda» degen aqpar taraǵan-dy.

Onda ár 10 qazaqstandyq názik jandynyń biri qysym kóredi dep jazdy bilgishter. Seksýaldyq qysym taqyrybynda jasalyp jatqan zertteý osy kúnge deıin esh nátıje bermeı keledi. Zertteýshiler, zorlaý faktisi boıynsha qanshama ter tókse de zorlyq toqtamady. Zań qansha qatańdasa da qylmys tolastamady. Nege?
Mamandar jábirlenýshilerdiń deni qylmysty jasyryp qalýǵa tyrysatynyn aıtyp dabyl qaǵýda. Basqa-basqa, atalǵan jaıdy jábirlenýshiniń týǵan-týystary da jasyryp qalýǵa tyrysady. Bul qylmysker úshin taptyrmas múmkindik. Osyndaı faktorlar áser etse kerek, ár eldegi qylmys «statıstıkasynyń» shyndyqqa janasatyny az. Máselen, QR Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónindegi komıtetiniń málimeti boıynsha, 2018 jyly 120-bap, ıaǵnı, «Zorlaý» isimen 1130 quqyq buzýshylyq jáne 320-bappen (jynystyq sıpattaǵy zorlyq-zombylyq áreketteri) 121 quqyq buzýshylyq tirkelgen. Qolda bar málimetterge súıensek, 2020 jyly «Kámeletke tolmaǵan balany zorlaý» baby boıynsha 199 qylmys tirkelipti. Onyń ishinde 128 jaıt kishkentaı balalarǵa qarsy jasalǵan qylmys. Qarap otyrsaq, ıfr az deýge kelmeıdi.

Qazaqta «Túıeni kópirdiń astyna jasyryp qoıa almaısyń» nemese «Aýrýyn jasyrǵan óledi» degen támsilder bar. Eshbiri tegin aıtylmaǵan. Sholaqaı aýylyndaǵy shýdyń tóńireginde qoǵam nazarynan tys qalǵan (tys qaldyrylǵan) óte daýly másele tur. Ony áldeqandaı jolmen búrkemelep jatqan kúsh barǵa uqsaıdy. Óz atyn atamaýdy suraǵan Almaty oblysynyń turǵyny «Sholaqaıdaǵy jaǵdaı (qyz zorlap, óltirý isi) ultaralyq qaqtyǵysqa ulasýy múmkin. Sebebi, jergilikti uıǵyr dıasporasy tym shekten shyqqan. Rýstam Ahmetov qyz zorlap bir sottaldy, ekinshi rette de ony jamandyqqa qımaı alyp qalǵan. Endi qazaqtyń órimdeı qyzyn, túgel ultty joqqa saıyp otyr. Erteń taǵy sottalyp kelip, qyzdarymyzdy qorlaı bermek pe?» deıdi. Onyń sózinshe, qazir Aýdan mańynda quqyq qorǵaý organdarynyń ókilderi kezekshilikte tur. Vatsap jelisinde «Qazaq eki jaǵdaıda adamdy jaý kóregen. Olar – «jer men jesir daýy». Bul joly qarakóz qyzymyz úshin atqa qonaıyq» degen azamattardyń aýdıosy taraýda. Bul da qoǵam nazarynan jasyryn ustap otyrǵan jaıt.

Osydan 4 jyl buryn BBC basylymynda Lında Geddestiń «Jynystyq zorlyq-zombylyq jáne olardy joqqa shyǵarý týraly bes mıf» atty zertteýi jaryq kórdi.

Bizdińshe, ár azamat bul jazbany bir sholyp shyqqany jón. Adyrna oqyrmandary úshin sol 5 ańyzdy yqshamdap aýdardyq. Onyń alǵashqysy – jynystyq zorlyq-zombylyqtyń kóbin beıtanys adamdar jasaıdy. Ekinshisi, zorlyq shynymen de sizdiń basyńyzdan ótse, dereý polıııaǵa habarlaısyz. Ókinishtisi bul da mıf tiziminde. Máselen, Ulybrıtanııada zorlyq kórgenderdiń 46 paıyzy sol kúni aryzdansa, qalǵandaryna aryz berý úshin jyldar kerek bolǵan. Aryzdanbaı qalǵandar qanshama. Al, kámelet jasyna tolmaǵandar arasynda, sol ýaqytta aryzdanǵandar nebári 28 paıyz eken. Úshinshi ańyz – eger seksýaldyq quqyq buzýshylyq týraly dereý habarlansa, tergeý organdaryna isti suryptap, aıyp taǵý ońaı bolady. Bul jerde jergilikti mentalıttettiń san alýandyǵyn eskertkimiz keledi. Tórtinshisi «eger shynymen qalamasań, qarsy bolar ediń» degen áńgime. Qyrsylyq sońy nege alyp bararyn eskermeıtinder de bar. Sońǵysy, travmatıkalyq tájirıbe jadty buzady – siz shynymen bolmaǵan nárseni este saqtaýyńyz múmkin. Osyndaı zertteýler búgingi qazaq qoǵamyna da qajet-aq. Sheteldik ǵalymdardyń eńbegine qansha súıengenimizben jergilikti psıhologııa men mentalıtet basqa nátıje kórsetýi múmkin. Sondyqtan bul rette áleýmettanýshylarǵa túsetin júk orasan.

Sholaqaıdaǵy jaǵdaıdan sabaq alsaq, balalardyń jelidegi, mobıldi ómirdegi ár qadamyn baqylaýǵa alǵan durys. Óıtkeni kúdikti jábirlenýshige qylmys jasardan aldyn telefonmen habarlasqan. Máıitti de sol derekten keıin taýyp otyr. Bundaı aýyr taqyrypty jazý, aıtý, oqý kim-kimge de ońaı emes. Al, bastan ótkerý jaýyńa da tilemeıtin jamandyq. Al, qarshadaı qyzdyń abyroıy men ómirin jalmaǵan kúdiktiniń qylmysy dáleldense, sot sankııasy boıynsha ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrylý jazasy qarastyrylǵan. Bul jaıly da aıta júrgen durys. Qaskóıler osyndaı jasa kútip turǵanyn esine alsa, bálkim, qylmystan aıaq tartar?! Áıtpese, seksýaldy-manıaktar týraly aqpardan kóz ashar túrimiz joq.

Arman QUDAIBERGEN,
«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy