«Álıhan Bókeıhan - ult azattyq kúreskeri» atty tanymdyq-derekti fılmi kórermenge jol tartty

9480
Adyrna.kz Telegram

Qaraǵandy qalasynda Oktıabr aýdanyna Álıhan Bókeıhan esiminiń berilgenine bir jyl tolýyna oraı «Álıhan Bókeıhan - ult azattyq kúreskeri» atty tanymdyq-derekti fılminiń tusaýy kesilip, kórermenge jol tartty.

Ult qaıratkeri Álıhan Bókeıhan jaıly qundy derekterdi keltirip, halyqtyń joǵary baǵasyna ıe bolyp úlgergen kınotýyndyǵa Álıhannyń shyraqshysy atanǵan belgili ólketanýshy Tuńǵyshbaı Muqannyń uzaq jyldar boıǵy Álıhan Bókeıhan rýhyn ulyqtaýdaǵy talpynystary men 1992 jyldan 2022 jylǵa deıingi Arqa tórinde Alash taqyrybyna qatysty ótkizilgen rýhanı mańyzy zor sharalar arqaý bolǵan. Eki bólimnen turatyn tanymdyq-derekti fılmdi álıhantanýshy Tuńǵyshbaı Muqan nemeresi Medeý Ábeýzarmen birge qurastyryp shyǵarǵan.

 

Tuńǵyshbaı MUQAN, fılmniń senarıı avtory, ólketanýshy:

 

ÁLIHAN BÓKEIHAN ESIMINIŃ BERILÝI ARQA ÓŃIRINDE ALAShTYŃ AIBYNDY AQORDASYNYŃ TIGILGENINDEI QÝANYSh SYILADY

 

«2021 jyldyń 9 jeltoqsan kúni Qaraǵandy qalasynyń Oktıabr aýdany degen kónergen ataýynyń attan túsirilip, Alash qaıratkeri Álıhan Bókeıhannyń dańqty esiminiń berilýi Arqa óńirinde Alashtyń aıbyndy Aqordasynyń tigilgenindeı qýanysh syılady. Respýblıka boıynsha tarıhı mańyzdylyǵymen buqaralyq sıpat alǵan bul sheshim, sonaý alasapyran kezeńdegi jankeshtilik kúrespen qurylyp, tuńǵysh tóraǵa bolyp Álıhannyń ózi saılanǵan Alash-Orda avtonomııasynyń zamana tasqynynan talyqsyp jetken azattyq jańǵyryǵyndaı bolyp sezildi. Alash arysyna arnalyp bolashaqta ornatylatyn záýlim eskertkishtiń orny belgilendi. Alaıda Keńestik dáýirdiń tarpań ıdeologııasy ábden sanaǵa sińirip, aýyzǵa alýǵa úreı týǵyzyp kelgen «bular halyq jaýy» degen jalǵan jalanyń zardabynan áli tolyq aryla qoımaǵan jurtshylyqtyń óz ornyn dál tapqan bul jańa ataýǵa yqylastarynyń birden aýa qoımaǵandyǵyn túsinistikpen qabyldaýymyzǵa týra keldi. Desekte salǵyrttyq sabyrdy sarǵaıtyp, taǵatymyzdy taýyspas úshin talpynys jasaýdy zymyran ýaqyttyń ózi usyndy»,- deıdi Tuńǵyshbaı Muqan.

 

QOLDA BAR AZDY-KÓPTI QUNDYLYQTARDAN TANYMDYQ DEREKTI FILM QURASTYRYP ShYǴARDYQ

 

«1992 jyldan bergi ótken 30 jylda Alash kósemi Álıhannyń týǵan jeri Jekejal qystaýy men ata-babalary jerlengen «Taldybeıit» ataqorymynda tolassyz ótkizilgen rýhanı sharalardyń tanymdyq qundylyǵy kún ótken saıyn jarqyrap kóriner jol izdep, oıǵa oralyp, suranyp turdy. Alash qaıratkeriniń ataqonysy «Jeltaý» óńiriniń otyz jyl boıy respýblıkanyń tarıhshy ǵalymdarynyń aspan astyndaǵy dalalyq aýdıtorııasyna aınalǵandyǵyn, uly rýhtan taǵlym izdegen saıahatshylar men «Tóretammen» tanysýdy murat tutqan saparlaýshylardyń ataqorymǵa qulshylyq jasap, quran baǵyshtaıtyn kıeli mekeni bolǵandyǵyn ult tulǵasynyń esimi berilgen aýdan jurtshylyǵyna, jastar men jas túlekterge tanystyrýdyń sáti kelip jetkendigin paıdalanyp, nemerem Shapaı balasy Medeýime jınap tergen qolda bar azdy-kópti qundylyqtardan tanymdyq derekti fılm qurastyryp shyǵarýdy amanattap tapsyrdym. 2019 jyly Medeý ekeýmizdiń «Ata men nemere» bolyp birlesip, týǵan jerdiń qasıetin ekranda kórsetýdi maqsat tutyp túsirgen «Aqtoǵaı tarıhtyń tas sandyǵy» degen derekti fılmdegi azdy-kópti daǵdyǵa súıenýge týra keldi. Elimiz óz táýelsizdigin alǵaly Alash qozǵalysyn, Alashorda Avtonomııasyn, Alash qaıratkerleriniń qaharmandyq eńbekterin qupııa arhıvterden terip, zerttep zerdeleý talantty tarıhshy ǵalymdarymyzdyń basty taqyrybyna aınalyp, ulttyq qundylyqtarymyzdyń qataryn tolassyz tolyqtyra túskendigi barshaǵa aıan», - deıdi ólketanýshy.

 

ÁLIHANTANÝDYŃ QOLJETIMDI ÁLIPPESINIŃ BETAShARYNDAI BOLSA DEGEN UMTYLYSTAN ShYQQAN QARAPAIYM QOLTAŃBA

 

«Al, ótken zaman men jańa qoǵam deıtindeı eki udaı kózqaras pen eki deńgeıli talǵamdaǵy nemerem ekeýmizdiń zordyń kúshimen til tabysqan talpynysymyz ǵylymı izdenis te, arnaıy qarjylyq tapsyrys ta, kommersııalyq joba da emes. Álıhantanýdyń qoljetimdi Álippesiniń betasharyndaı bolsa degen umtylystan shyqqan qarapaıym qoltańba jasaý bolatyn. «Álıhan Bókeıhan- ult azattyq kúreskeri» degen bastamashyldyqtyń jemisin kórermenderge kórsetýde alǵashqyda qıyndyqtardyń da kezikkendigin jalpy alashtyqtardyń taǵdyr joldarynyń taýqymetti bolǵandyǵynyń saldaryna jatqyzdyq. Sheshimi tabylyp, fılmdi kórsetýge birneshe jerden usynys túskenine qaramastan qalalyq máslıhat hatshysy týmysynan ultjandy Qudaıbergen Beksultanulynyń eń alǵashqy tusaýkeser kórsetilimin mindetti túrde Álıhan Bókeıhan esimi berilgen aýdannyń Mádenıet úıinde bastaý kerek degen tabandy sheshiminiń arqasynda tarıhı sharaǵa týra bir jyl tolǵan kúni tanymdyq fılm ekranǵa shyǵaryldy. Qaranópir bolǵan kórermenniń birazynyń tapjylmaı túregelip turyp tamashalaǵandyǵynan Alash qaıratkeri Álıhan esimine degen jurtshylyqtyń sheksiz qurmeti ańǵarylǵandaı boldy. Qytymyr qystyń qaqaǵan aıazyna qaramastan halyqtyń Mádenıet úıine aǵylyp kelýi, ult kósemi Álıhannyń esiminiń Respýblıka boıynsha eń alǵashqy bolyp Qaraǵandy qalasynyń irgeli aýdanyna berilgendigin el-jurttyń sheksiz qoldaǵandyǵyn ańǵartty», - deıdi Tuńǵyshbaı Muqan.

 

«ÁLIHANYMYZ ORTAMYZǴA QAITYP ORALǴANDAI BOLDYQ»

 

«Oblys ákiminiń orynbasary Erbol Shymkentbaıuly men qalalyq máslıhat hatshysy Qudaıbergen Beksultanulynyń bul týyndyny barlyq aýdandarda, mektepterde kórsetý kerek degen usynystarynyń «Aqjol» partııasynyń tóraǵasy Ermek Tóleýuly men «Amanat» partııasynyń tóraǵasy Bekzat Qomarulynyń quttyqtaýlarymen jalǵasýy tanymdyq fılmniń elener kádege jarap, qajetti dúnıelerdiń qataryna ilikkendigin aıǵaqtap turǵandaı sezildi. Sol sátterde Aqtoǵaı aýdany ákimi Saltanat Mirasylqyzy men Qarqaraly aýdany ákimi Erlan Beısembaıulynyń bul týyndyny óz aýdandarynda kórsetýge arnap shaqyrtý jasaýy Álıhan Nurmuhamedulynyń rýhyn ulyqtaýǵa degen halyqtyń qalaýyn jetkizgendeı boldy. 14-shi jeltoqsan kúni Alash arystaryna arnalǵan rýhanı sharalardyń úzilmeıtin, qaınaǵan ordasyndaı bolǵan Aqtoǵaı kórermenderiniń kózaıym baǵasyn aýdandyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Sákitaı Shoshymbekuly «Álıhanymyz ortamyzǵa qaıtyp oralǵandaı boldyq» degen tolǵanysymen jetkizdi. Qaraǵandy oblysynyń áleýmettik mádenı salasynyń órkendeýine aıryqsha eńbek sińirgen qoǵam qaıratkeri Rymbala Kenjebalaqyzynyń bul fılmdi ózi basqaratyn Saryjaılaý kınoteatrynda 15-shi jeltoqsan kúni kórermender nazaryna kórsettirýi, sondaı-aq árbir aýyldyq okrýgterde jyljymaly kınoqondyrǵynyń qýatymen tanystyrylymyn jasattyrý týraly usynysy qarapaıym qoltańbanyń baǵyn ashyp bergendeı sáttilikpen jalǵasty. Alashqa arnalǵan shaǵyn fılmdi aldaǵy ýaqytta aýdan ákiminiń suranysymen Qarqaraly qalasynyń jurtshylyǵynyń asyǵa kútip otyrǵandyǵy jáne oblystyq Saryarqa telearnasynyń dırektory Berik Smaǵambetulynyń telearna baǵdarlamasyna engizip, oblys telekórermenderiniń nazaryna usyný týraly baǵaly bastamasy men talantty jýrnalıst Zarına Áshirbektiń áleýmettik jelidegi kórermender pikirlerin jarshylyqpen jarııalaýy Álıhan esiminiń tarıhı tuǵyryn odan beter bıiktete túsip, ulttyq bolmysymyzǵa qýatty serpilis berip turǵandyǵy aqıqat», - dep túıindedi sózin derekti fılmniń senarıı avtory Tuńǵyshbaı Muqan.

 

Erbol ÁLIQUL, Qaraǵandy oblysy ákiminiń orynbasary:  

 

ÁLIHAN BÓKEIHAN  AÝDANYNDAǴY BAS KÓShEGE AHMET BAITURSYNULYNYŃ ESIMI BERILEDI

 

 «Qaraǵandymyz bereke-birlikti, adal eńbekti tý etken qasıetti orda. Tuńǵyshbaı Aǵamyz sekildi dana aqsaqaldarymyz kóp bolyp, Alash taqyrybyna qatysty mundaı iri sharalardyń basy qasynda júrgen azamattardyń tyń bastamalary úzilmeı, jalǵasyn taba bersin!» dep Tuńǵyshbaı Muqanǵa óziniń shynaıy alǵysyn bildirip, ıyǵyna shapan japty. Sondaı-aq, keler jyly Álıhan Bókeıhan aýdanynyń bas kóshesine (qazirgi Karl Marks) Ult ustazy, Alash arysy - Ahmet Baıtursynuly babamyzdyń esimi beriletinin habarlap, súıinshi jańalyqpen bólisti. Bul jaqyn arada Álıhan Bókeıhan aýdany Alashtyń kishi Otanyna aınalyp, Álıhan Bókeıhan, Álimhan Ábeýuly, Jaqyp Aqbaıuly syndy qazaqtyń úsh birdeı arysyn dúnıege ákelgen qasıetti atameken qaıta túlep, jandanyp, rýhtanady degen sóz!

Alash murasyn qaıta tiriltken Tuńǵyshbaı Muqan myńdaǵan adamdy Álıhan Bókeıhan babamyzben qaýyshtyryp, ómirlerine mán jalǵady… Solardyń biri - QR Memlekettik keńesshisi Erlan Qarın sonaý 2011 jyly alǵash ret Álıhan Bókeıhannyń týǵan jeri Aqtoǵaıǵa baryp, ata-babasy jerlengen «Taldybeıit» qorymynda quran baǵyshtatyp erekshe tolqynysty ásermen Astanaǵa oralyp, Nur Otan partııasynyń hatshysy bolyp turǵan kezinde basyn báıgege tigip, sol jyly Álıhan Bókeıhandy álemge tanytý maqsatynda halyqaralyq konferenııa ótkizip, baba rýhyn ǵalamdyq deńgeıge kóterip tastaǵan edi. Mine, týra 11 jyldan keıin tarıhı ádildik ornap, Nur Otan partııasynyń bastamasyn Amanat partııasy jalǵastyrmaqshy.

 

Bekzat ALTYNBEKOV, «AMANAT» partııasy Qaraǵandy oblystyq fılıalynyń atqarýshy hatshysy:

 

BIZ MYŃ ÓLIP, MYŃ TIRILGEN ULTTYŃ URPAǴY EKENIMIZDI DÁLELDEDIK

 

 “Osy fılm arqyly biz myń ólip, myń tirilgen ulttyń urpaǵy ekenimizdi taǵy bir dáleldedik. Aqsaqaldyqtan abyzdyqqa ótken arqa tutar Tuńǵyshbaı Aǵamyzdyń keleshek urpaqqa qaldyrǵan uly murasynyń kýási boldyq”,- dep Tuńǵyshbaı Atamyzǵa óziniń júrekjardy ystyq lebizin arnap, ıyǵyna shapan jaýyp, kórimdigin tabystady. “Búgingi ıgilikti istiń basynda júrgen Zarına qaryndasym sendeı qazaqtyń qaısar qyzdary barda, áli talaı rýhy bıik adal urpaq dúnıege keledi!” dep jastarǵa janashyrlyq tanytqan Bekzat Qomaruly 2023 jyly Arqanyń úsh arysy - Álıhan Bókeıhan, Álimhan Ábeýuly, Jaqyp Aqbaıuly atyndaǵy arnaıy Úzdik ǵylymı jobalarǵa báıge jarııalaıtynyn habarlap, Alash taqyrybyna qatysty úlken jıyn ótkizgisi keletinin málim etti.

 

Qudaıbergen BEKSULTANOV, Qaraǵandy qalalyq Máslıhatynyń hatshysy:

 

BUL FILM ÓZGE DE QALA, AÝDAN ORTALYQTARYNDA KÓRSETILÝI KEREK

 

“Qazaq memleketiniń respýblıka retinde qurylýyna, Qazaq ǵylymynyń qalyptasýyna, qazaq ádebıetiniń ulttyq murasynyń nasıhattalýyna tikeleı bastamashy bolǵan Alash kósemi Álıhan Bókeıhan týraly óńirimizge belgili ólketanýshy Tuńǵyshbaı Muqan jınaqtap shyǵarǵan keremet týyndynyń ǵylymı qundylyǵy erekshe”,- dep joǵary baǵasyn berip, bul fılm tek qana Maıqudyqtaǵy mádenıet úıinde ǵana emes, qalamyzdyń barlyq mádenıet oshaqtary men bilim berý ordalarynda, sondaı-aq ózge de qala, aýdan ortalyqtarynda kórsetilýi kerek degen pikir bildirdi. Aıta ketýimiz qajet, bul fılmniń tusaýkeseriniń esh qıyndyqsyz ótýine sebepker bolǵan dál osy Qudaıbergen Beksultanuly edi.

 

Qýanysh MAQSUT, aıtysker aqyn:

 

BUL FILMDI ZAMANAÝI IFRLYQ FORMATTA ShYǴARYP, HALYQARALYQ DEŃGEIGE KÓTERÝIMIZ QAJET

 

 "Á.Bókeıhanǵa arnalǵan kórkem-pýblııstıkalyq týyndylardyń qataryna qosylǵan bul tanymdyq fılm qundy málimetterge toly týyndy. Aqsaqaldar men Jastar Alash Ideıasy tóńireginde birikse osyndaı aýqymdy jobalar abyroımen júzege asatynyna kózimiz jetti!”,- dep óziniń alǵysyn jetkizip, Tuńǵyshbaı Atamyzdyń bul týyndysy áýesqoılyq deńgeıde toqtap qalmaı, ári qaraı tolyqtyrylyp, zamanaýı ıfrlyq formatta shyǵarylsyn dep oblys ákiminiń orynbasaryna usynys tastap, Álıhan Bókeıhan rýhyn Respýblıkalyq, Halyqaralyq deńgeıge kóterýimiz qajet degen oramdy oıyn aıtty.

 

Beıbit QULMAǴAMBET, Qaraǵandy qalalyq máslıhatynyń depýtaty:

 

ÁLIHAN BABAMYZ ÓTKEN ZAMANNAN BIZGE QOLYN SOZǴANDAI...

 

“Rýhtanyp qaıttyq. Álıhan babamyz ótken zamannan bizge qolyn sozyp, biz bolsaq eki qolymyzdy uzatyp, saǵyna sálemdeskendeı boldyq. Boıymyzǵa shynaıylyqtyń qany júrdi, eldigimizge degen senimdi kúsheıtti, janymyzdy jadyratty. Tarıh pen urpaq sabaqtastyǵyn sezine, táýbamyzǵa keldik. Shúkirshilik ettik, Qazaq bolyp týǵanymyzǵa maqtandyq. Jasa Qazaq Eli, jasa Álıhan Bókeıhan aýdany! Álıhan Bókeıhan kósemimiz aıtqanyndaı, ata jolyn qýatyn "minezdi" qazaq jastary ósip, kóbeısin! Zarına, mundaı úlken jumystardyń aýyr jaǵyn óziń kóterip, úlken ister tyndyryp júrgenińdi dúıim jurt bolyp barlyǵymyz bilemiz. Sizderdiń tilekshi, tileýlesterińbiz, qazaq jastary! Aq jol”,- dep óziniń aǵalyq rızashylyǵyn bildirdi.

 

Bolat SYZDYQ, Qaraǵandy oblystyq Qoǵamdyq keńes múshesi, zań ǵylymdarynyń doktory, professor:

 

 AQSAQALDAR MEN JASTAR JARASA ISKE ASYRǴAN QUTTY JOBA

 

 “Tuńǵyshbaı Muqan aǵamyzdyń eńbegi erek. Janyna jaqyndatqan jastary eren. Aǵamyz aıǵaı-shýsyz, asyǵyp-aptyǵýsyz aýqymdy is jasapty. Rıza boldym. Qoǵam men bılik birlese, aqsaqaldar men jastar jarasa iske asyrǵan qutty joba. Qoǵam belsendileri jaqsy josyq, jasampaz joba usyna bilse, bılik qoldamaı qaıda barady?! Mine, búgin sonyń kýási boldyq. Bılik tutqasyn ustaǵan azamattar Tuqańa qurmet kórsetip, jastarǵa jol ashyp jatty. Oblys ákiminiń orynbasary Erbol Áliqul Alash ıdeıasyn, arystaryn ardaqtaý, dáripteý baǵytynda atqarylar jumystardyń bir shetin shyǵarsa, qalalyq máslıhat hatshysy Qudaıbergen Beksultanuly jaqsy isterdiń jalǵasty bolaryna sendirdi, Bekzat Altynbekov te alystan sermep, tereńnen tartyp, izgi isterdi birlese atqarýǵa shaqyrdy. „Qazaqqa qyzmet qylmaı qoımaımyn!“ Á. Bókeıhan degen kórkem jazýdy sona-aý shynar bıikten kórýdiń kúni alys emes-aý dep qııaldap kettim. Sol jazýdyń astyn ala, bıik ǵımarattyń qabyrǵalarynda Kúnge betin tosyp, júzderinen shýaq shashyp Alash arystarynyń portretteri tursa!”,- dep qalanyń ortalyǵyndaǵy kópqabatty úıdiń tóbesindegi "Karagande obrazovyı porıadok vysokýıý kýltýrý" jazýdyń ornyna Álıhan babamyzdyń rýhty sózderi turýy tıis degen bastamany taǵy kóterýge nıetti ekenin jetkizdi.

 

Maıra TÓLEÝ-BEGIMQYZY, Qaraǵandy oblysy Qoǵamdyq keńes múshesi, qoǵam belsendisi:

 

YNTYǴA KELGENDER RÝHANI QUNDYLYQQA TOIYP, IZDEGENDERIN TAPQANDAI...

 

 “Ulttyń aqyl uıalary Alash arystary ekenine búgingi kúni kúmán joq. Jastar osy baǵytta Alash kósemi Álıhan topyraǵyna saıahat jasap, izdegenderin tapty, bul durys. Jáýdiregen jas janarlardy jetimsiretpeı ólketanýshy Tuńǵyshbaı Muqan aǵamyz tarıhqa toly qorjynnyń aýzyn ashyp jastardyń qajettiligin taýyp bergendeı. Zarına qyzym ózi, ortasy ǵana rýhanı qazynaǵa toıyp qoımaı, jastar sanasyna keń kólemde engizý baǵytynda bılik oryndaryna talap qoıýy da jón boldy. Fılmde 1993 jyly úsh arysty ulyqtaǵan Aqtoǵaı aýdanynyń Alashyn túgendegen shynaıy is sharasyn áı-qaıdam qazir de qaıtalaı almas. Aıtary bar aǵalar shynaıy estelikteri aıtylǵan. Qaraǵandylyqtar qyzmeti zor kólemde sińse de aýyzdaryna ala bermeıtin alyp tulǵa Sultan Qapparuly men Qabylsaıat Ázimbaıuly aǵalarymyz kadrda júrgende kózime jas keldi. Zalǵa adam lyq toldy, qosymsha oryndyqtar qoıyldy, turyp kórgender de boldy. Eshkimdi jumystan, sabaqtan, áskerı qyzmetten bosatyp jetektep, jelkelep ákelgen joq. Yntyǵa kelgender rýhanı qundylyqqa toıǵan sekildi, izdegenderin tapqandaı. Fılm bitkesin sıpaqtap foıede oı alysyp biraz taramaǵany sony bildiredi…”,- dep jastar men aǵa býyn arasyndaǵy tarıhı sabaqtastyqtyń qanshalyqty qajet ekenin aıǵaqtap jetkizip, Tuńǵyshbaı Atamyzǵa óziniń júrekjardy lebizin arnady.

 

Tóleýjan AHMETBEK, 1997-2001 jj. Aqtoǵaı aýdanynyń ákimi:

 

SAN ǴALYMNYŃ IZDENÝINE AZYQ BOLATYN DEREKTERDI OSY FILMNEN TABÝǴA BOLADY

 

 “Fılm- ult kósemi Álıhan Bókeıhannyń týǵan ólkesi Aqtoǵaı halqynyń óz uly bop týyp, jetile kele búkil qazaq qoǵamynyń joqtaýshysy deńgeıine «Ultqa qyzmet etý bilimnen emes minezden»- dep ózi aıtqandaı qaısar minezdi qaıratkerligin, osy jolda kórgen qıyndyqtary, qujatty túrde, nanymdy derektermen kórsetken. Er dańqyn asyrýda, elimizdiń bodandyq qamytynan bosaǵanyna bir jyl tolmaı jatyp Aqtoǵaı eli, búkil respýblıka kólemine jar salyp belgili ǵalymdar men qoǵam qaıratkerleri jáne elden jyraq júrgen Álıhannyń týma-týystaryn jınap, eń alǵash Álıhantanýdyń jolynda qatyp qalǵan seńdi buzyp tanymdyq konferenııa ótkizýi de aıshyqtaǵan. Bul istiń bastaýynda sol kezeńdegi aýdan ákimi – Saǵadat aǵamyz tursa, osy jaýapty istiń óz máninde ótýine súbeli úles qosqan osy Tuńǵyshbaı aǵamyz edi. Biraq, fılm avtory Tuńqań ózi tasada qalyp, basqanyń eńbegi men sózi men isin kórsetýde jomarttyq tanytýyn úlken júrekti azamattyǵyna jáne qarapaıymdylyq qasıetine dálel retinde kózińiz jetedi. Ózi: «Ǵylymı eńbek emes»-dep aıtqanymen, san ǵalymnyń izdenýine azyq bolatyn derekterdi osy fılmnen tabýǵa bolady”,- dep osy fılmniń bas keıipkeri Tuńǵyshbaı Atamyzdyń Alash murasyn zertteýdegi talpynystary men batyl qadamdaryn atap ótip, ólsheýsiz eńbek ıesine rızashylyǵyn bildirdi.

Mine, osylaısha sanamyz silkinip, eńsemiz tiktelip, ulttyq rýhymyz ǵalamat deńgeıge kóterilgen tarıhı kúnniń kýási bolǵan el azamattarynyń bergen baǵasy osyndaı...

Zarına ÁShIRBEK,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler