Negizi bizdiń qoǵam da, bılik te qyzyq. El basqarýdaǵy kemshilikterdi aıtyp júrmiz. Biraq, keıde qoǵam men xalyqtyń bılikke qoıǵan talaptaryn oqyp otyryp ta tań qalasyń. Kópbalaly analardyń mınıstrlikke baryp úkimetke qoıǵan talaptary maǵan qyzyq kórinedi. Mysaly:
1. Tegin baspana. Naryqtyq ekonomıkada tegin degen nárse joq!!! Ol bolmaıdy eshqashan. Bılik kópbalaly, jaǵdaıy tómen otbasylaryna 2-3 proentpen páter alý múmkindigin jasaýdy qolǵa aldy. Demek, bul másele durys baǵytta keledi. Tek, osy bastamanyń qalaı oryndalatynyn qoǵamdyq baqylaýǵa alǵan jón.
2. Nesıeni joıý. Bul endi maǵan múldem qyzyq kórinedi. Nege joıý kerek?.. Óz aıaǵymen baryp aldy. Endi tólesin. Múmkin, alǵan nesıeni joıý emes, kópbalaly analarǵa proenti tómen nesıe berý degen usynyspen shyqsa tyńdaýǵa bolady.
3. Tegin medıına, tegin oqý. Bul jerde Keńes zamanynan shyqqan psıxologııa uryp tur endi. Nege tegin oqýy kerek?.. Regıondarda kásiptik bilim berý kolledjderinde onsyz da tegin oqıdy. Kolledj muǵalimderi adam jınaı almaı júr. 20 myń stıpendııasyn taǵy alady. JOO-da tegin oqý emes, konkýrstyq negizde grantty utyp alsyn. Bárimiz mektepte oqydyq. Erteń qazaqtyń balasy kópbalaly otbasynan shyqqandarǵa ENÝ-da oqý tegin ekenin bilse mektepti qaryq qylyp oqymaıdy. Zachem oqyp? Men de oqymas edim. Báribir tegin túsemin. Raxat qoı. Motıvaııa joq! Osyndaı talapty qoıyp otyrǵan analar da qyzyq. Eger grantqa baly jetpese, aqyly bólimge túsip jatsa oqý aqysyna 20-30% jeńildik jasalsyn dese bólek áńgime. Qarastyrýǵa bolady.
4. Propıska suramaý degenderi qyzyq eken. Túsinbedim. Propıskaǵa turý ár azamattyń mindeti. Halyqtyń mıgraııasyn bilip otyrý úshin qajetti dúnıe. Qazirgi damýymyzda kerek nárse. Ol anyqtamany alý úshin elektrondy kiltiń bolsa úıde otyryp-aq ınetten shyǵaryp alýǵa bolady. Telegram prılojenıesi arqyly tegin alyp, elektrondy pochtaǵa 2 mınýtta jiberýge bolady. Onsyz da Qaırat Nurtastyń áleýmettik jelidegi paraqshasyn oqyp, ár ánshiniń kimmen júretinin, toqaly kim ekenin zerttep otyratyn xalyqqa bul problema emes. Ánshilerdiń paraqshasyn ańdymaı prıorıtetti ózgertý kerek. Bul kóteretin de másele emes negizi.
5. Mektepten bala oqıdy degen anyqtama suramaý. Al, surasa ne bolypty?.. Qıyn ba mektepten anyqtama alý?.. Ár bala mektepte onsyz da tegin oqıdy. Anyqtamany 1-2 kúnde alýǵa bolady. Bul jerde qandaı problema bar? Balań úkimet esebinen tegin oqyp jatyr, 4-5 balańnyń mektepte oqıtynyn dáleldep, kerisinshe balam kámelettik jasqa tolmaǵan dep kómekti alýǵa septigi tıetin qujatty ótkize sal. 3-4 klasta oqıtyn balanyń kúnige baryp keletin mektebinen 40-50 jastaǵy zińgitteı ákeniń, jumyssyz bos otyrǵan shesheniń bir ret baryp anyqtama alyp kelýi qıyn ba? Osy da sóz ba???
6. Talaptardyń ishindegi men kelisetin tus otbasynyń kirisin esepteýde sıyr, qoı, jylqy, taýyq pen ıtti eseptemeý degen tus. Biraq, máseleniń ekinshi jaǵy da bar. Aýyldy jerde 100-200 qoıy, 20-30 sıyry, 10-15 jylqysy bar kópbalaly otbasylar da bar. Jeke kásipker retinde tirkelmegen. Biraq, súti men qymyzyn, maldyń etin satyp paıda taýyp otyr. Ofııalno kiris joq. De-ıýre kedeı. De-fakto turmysy jaqsy. Mundaı azamattarǵa kómek qajet pe?.. Mysaly, onyń kórshisi de kópbalaly. Qorasynda maly da, jaǵdaıy da joq. Aqsha bárine jetpeıdi. Bul jaǵdaıda eki otbasynyń qaısysy 21 teńgeni alý kerektigin esepteıtin bir júıe men erejeniń bolǵany durys. Tek, taýyqty, odan shyǵatyn jumyrtqany, baý-baqshany esepke alýdy qoıý kerek shyǵar. Tym usaqtalyp qajet emes dep oılaımyn.
Jalpy, bizde áli sana men saıası mádenıet ósýi qajet. Bul bılikke de, qoǵamǵa da qatysty.
Baýyrjan Serikbaev
