Qazaqtyń ulttyq oıyny – kókpar jaqyn arada reformaǵa ushyraýy múmkin. Naqtyraq aıtsaq, kókparshylar serkeniń ornyna arnaıy jasalǵan qýyrshaqty kókparǵa salmaq. Bastamany «KARE-Zabota» janýarlardy qorǵaý qoǵamdyq qory kóterip otyr. Atalmysh máselege baılanysty Deneshynyqtyrý jáne sport agenttigine saýal jibergen qoǵamdyq qor agenttikten jaýap alyp ta úlgeripti. Atalmysh qordyń resmı saıty taratqan málimetke súıensek, agenttik olarǵa: «Bul máselege baılanysty amaldar qarastyrylýda. Tipti elimizdegi belgili kásiporyndardyń birine serkeniń naqpishini bolarlyqtaı qýyrshaq mýlıajyn jasap shyǵarýǵa tapsyrys berip te qoıǵan eken. Endi bul mýlıajdy kókparshylar osy jyldyń ekinshi jartysynda is júzinde tekserip kórmek» degen syndy hat joldaǵan.
Aıta keteıik, negizi, kókparda serkeni jansyz qýyrshaqqa almastyrý máselesi buǵan deıin de biraz talqylanǵan. Tipti 2008 jyly serkeniń naqpishin qýyrshaǵyn Pákistanda arnaıy tapsyryspen jasatqan eken. Biraq tájirıbe sátsiz shyqqan. 2010 jyly da sport sheneýnikteri osy máselege qaıta oralǵan. Biraq shymkenttik óndirýshilerdiń de jasap shyǵarǵan qýyrshaq serkesi sapasyz bolǵan. Atap aıtsaq, kókparshylar bul qýyrshaqtardy ıilgish, sozylǵysh emes, óz qalpyn joǵaltyp, synyp qalady, bir sózben aıqtanda, kókparǵa jaramsyz dep tapqan bolatyn.
Degenmen, mamandardyń aıtýynsha, kókparda serkeni naqpishin qýyrshaǵyna almastyrý máselesi «KARE-Zabota» janýarlardy qorǵaý qoǵamdyq qory ótinish bildirmeı turyp-aq kóterilgen eken. Mundaǵy basty maqsat – kókpardy álemdik deńgeıge shyǵarý, Azııa oıyndarynyń baǵdarlamasyna qosý, tipti bolashaqta Olımpıada oıyndary baǵdarlamasyna engizý. Al Eýropada janýarlardy qorǵaý, jalpy tabıǵatty qorǵaý qorlary kókparda serkeniń tartys-talasqa túsip jatqanyna beıjaı qarap tura almasy belgili. «Sondyqtan eger biz kókpardy Azııa oıyndarynyń baǵdarlamasyna qosqymyz kelse, onda sporttyq kókpar oıynynyń erejesin bekitýimiz kerek. Jáne de serkeni mýlıajǵa almastyrýǵa týra keledi» deıdi atalmysh salanyń mamandary. Osy oraıda, «kókpardy jazǵy Azııa oıyndarynyń baǵdarlamasyna qosý múmkin be?» degen zańdy suraqtyń týyndaıtyny sózsiz. Azııa oıyndarynyń reglamentine súıensek, dúbirli dodada sport túri oınatylýy úshin kem degende tórt komanda qatysýy kerek eken. Endi sanaıyq. Bizde kókpar bar, «ýlak tartysh» dep atalǵanymen qyrǵyzdar men ózbekterde de sporttyń bul túri keńinen damyǵan. Tájikterde kókpar «býzkashı» dep atalady eken. Mońǵoldar da kókpar tartysatyny belgili. Tipti ǵalymdar muhıttyń arǵy jaǵyndaǵy Argentına eliniń ózinde de kókparǵa uqsas sport túri baryn anyqtap, óz eńbekterinde jarysa jazýda. Demek, eger ulttyq oıynymyzdy halyqaralyq arenaǵa shyǵarǵymyz kelse, álgindeı ózgeristerge moıynsunýǵa májbúrmiz.
Nurdáýlet MOMYNOV, kókparshy, «Áýlıeata» kókpar klýbynyń dırektory:
– Qaıta-qaıta serke soıyp jatpas úshin mundaı mýlıaj tek jattyǵý kezderinde ǵana kerek. Al kádimgi dodalarda jansyz qýyrshaqty kókparǵa salmaımyz ǵoı. Qyzyǵy bolmaıdy. Degenmen bul Eýropaǵa jol ashylýy úshin jasalyp jatqan nárse ǵoı. Biraq oǵan deıin áli talaı ýaqyt bar. Halyqaralyq arenaǵa bir kúnde shyǵyp kete almaımyz. Sondaı-aq «serkeni qınap, qorlap jatsyńdar» dep baıbalam salyp jatqan janýarlardy qorǵaý qoǵamdyq qorlaryna aıtarym: kókparshylar serkeni qınamaıdy. Ony kádimgideı halyqtyq saltpen bata jasap baýyzdaıdy. Sosyn kókparǵa túsken serkeniń eti dámdi bolady. «Bala kótere almaı júrgen kelinderge osy kókparǵa túsken serkeniń etin jegizse, kelinniń aıaǵy aýyr bolady» degen senim, yrym bar. Bári de qazaqtyń salt-dástúrleri ǵoı. Biz óz dástúrlerimizden attap ketip jatqan joqpyz.
Sádibek TÚGEL, Ulttyq at sporty federaııasynyń prezıdenti:
– Iá, jalpy, búginde kókpar oıynyn úlken ózgerister kútip tur. Ony dala kókpary, sporttyq kókpar dep eki túrge bólgenbiz. Dala kókparynda ózimizdiń búkil dástúrlerimiz saqtalyp, as, toı kezderinde serke soıylyp, kádimgi úlken kókpar óte beredi. Al eger biz osy ulttyq oıynymyzdy halyqaralyq arenaǵa shyǵarǵymyz kelse, onda stadıondarda da kókpar ótkizýdi qolǵa alýymyz kerek. Máselen, Qyrǵyzstanda kókpar bılet satylatyn jalǵyz ǵana oıyn túri eken. Ol jaqta bir oıynǵa 10 000 bıletke deıin satylady. Tipti 5000 adam stadıonǵa kire almaı da ketedi eken. Al biz búginde kókpardy halyqaralyq deńgeıde Eýropa jerinde ótetindeı joldaryn qarastyrýdamyz. Biraq eger Eýropa jerinde serke soıyp, kókpar tartsaq, onda janýarlardy qorǵaý qoǵamdyq qorlary jaǵamyzdan alary sózsiz. Sondyqtan Eýropa alańyna jol tartý úshin serkeniń naqpishin mýlıajyn jasap jatyrmyz. Ony tarazdyq aǵaıyndy jigitter óz qoldaryna aldy.
Ramazan SATTYBAI, QR Ulttyq sport túrlerinen memlekettik jattyqtyrýshy:
– 4-5 sáýirde Astanada Ulttyq sport túrlerinen respýblıkalyq semınar ótken. Sonda osy máseleni de talqylaǵanbyz. Órkenıetti elderdiń barlyǵynda ártúrli qoǵamdyq qorlar bar. Olar bizdiń kez kelgen kókparda serkeni baqyrtyp baýyzdap, ony talas-tartysqa salǵanymyzdy qup kórmeıdi. Sondyqtan biz týra sol serke sekildi mýlıajdy jasaýǵa tapsyrys berdik. Onyń salmaǵy da, terisi de – bári shynaıy kórinetin bolady. Tipti tirsek, qabyrǵa, omyrtqa, moıyn – bári de shynaıy kórinetindeı etemiz. Taqymǵa qysqanda da qatqan aǵashtaı emes, serke sekildi sozylatyndaı bolýy tıis. Búginde mal turmaq, adamnyń da taza kóshirmesin jasap jatyr ǵoı. Iaǵnı mundaı qýyrshaq serkeni jasap shyǵarý esh qıyndyq týdyrmas. Mundaǵy maqsatymyz – osy ulttyq oıynymyzdy dala kókpary jáne sporttyq kókpar dep bólip, sporttyń osy túrin Azııa, Olımpıada oıyndarynyń baǵdarlamasyna engizý ǵoı. Al dala kókpary esh ózgerissiz qala bermek. Osyǵan baılanysty ózim kýá bolǵan bir qyzyqty aıtaıyn. Shymkentke kókpardy kórýge qonaq bolyp eki-úsh qytaılyq azamat kelgen eken. Sonda 2-3 myń adamnyń atpen shapqanyn kórip: «Sizderdiń az bolǵandaryńyz qandaı jaqsy bolǵan. Biz sııaqty kóp bolsańyzdar, atpen-aq álemdi jaýlap alady ekensizder ǵoı» dep basyn shaıqaǵan edi.
Ázız JUMADIL,
«Alash aınasy».
