Qýyrshaq serke shyn serkeniń ornyn almastyra ala ma?

2207

Qazaqtyń ulttyq oıyny  – kókpar jaqyn arada reformaǵa ushyraýy múmkin. Naqtyraq aıtsaq, kókparshylar serkeniń ornyna arnaıy jasalǵan qýyrshaqty kókparǵa salmaq. Bastamany «KARE-Zabota» janýarlar­dy qorǵaý qoǵamdyq qory kóterip otyr. Atalmysh máselege baılanysty Deneshy­nyqtyrý jáne sport agenttigine saýal ji­ber­gen qoǵamdyq qor agenttikten jaýap alyp ta úlgeripti. Atalmysh qordyń resmı saıty taratqan málimetke súıensek, agent­tik olarǵa: «Bul máselege baılanysty amal­­dar qarastyrylýda. Tipti elimizdegi belgili kásiporyndardyń birine serkeniń naqpishini bolarlyqtaı qýyrshaq mýlıajyn jasap shyǵarýǵa tapsyrys berip te qoıǵan eken. Endi bul mýlıajdy kókparshylar osy jyldyń ekinshi jartysynda is júzinde tekserip kórmek» degen syndy hat jol­daǵan.

Aıta keteıik, negizi, kókparda serkeni jansyz qýyrshaqqa almastyrý máselesi buǵan deıin de biraz talqylanǵan. Tipti 2008 jyly serkeniń naqpishin qýyrshaǵyn Pákistanda arnaıy tapsyryspen jasatqan eken. Biraq tájirıbe sátsiz shyqqan. 2010 jyly da sport sheneýnikteri osy máselege qaıta oralǵan. Biraq shymkenttik óndirý­shilerdiń de jasap shyǵarǵan qýyrshaq ser­­kesi sapasyz bolǵan. Atap aıtsaq, kók­parshylar bul qýyrshaqtardy ıilgish, sozylǵysh emes, óz qalpyn joǵal­typ, synyp qalady, bir sózben aıqtanda, kók­parǵa jaramsyz dep tapqan bolatyn.

Degenmen, mamandardyń aıtýynsha, kókparda serkeni naqpishin qýyrshaǵyna almastyrý máselesi «KARE-Zabota» jan­ýar­lardy qorǵaý qoǵamdyq qory ótinish bildirmeı turyp-aq kóterilgen eken. Mundaǵy basty maqsat – kókpardy álemdik deńgeıge shyǵarý, Azııa oıyndarynyń baǵdarlamasyna qosý, tipti bolashaqta Olımpıada oıyndary baǵdarlamasyna engizý. Al Eýropada janýarlardy qorǵaý, jalpy tabıǵatty qorǵaý qorlary kókparda serkeniń tartys-talasqa túsip jat­qanyna beıjaı qarap tura almasy belgili. «Sondyqtan eger biz kókpardy Azııa oıyn­darynyń baǵdarlamasyna qosqymyz kelse, onda sporttyq kókpar oıynynyń ere­jesin bekitýimiz kerek. Jáne de serkeni mýlıajǵa almastyrýǵa týra keledi» deıdi atalmysh salanyń mamandary. Osy oraı­da, «kókpardy jazǵy Azııa oıynda­rynyń baǵdarlamasyna qosý múmkin be?» degen zańdy suraqtyń týyndaıtyny sózsiz. Azııa oıyndarynyń reglamentine súıensek, dúbirli dodada sport túri oınatylýy úshin kem degende tórt komanda qatysýy kerek eken. Endi sanaıyq. Bizde kókpar bar, «ýlak tartysh» dep atalǵanymen qyrǵyzdar men ózbekterde de sporttyń bul túri keńinen damyǵan. Tájikterde kókpar «býzkashı» dep atalady eken. Mońǵoldar da kókpar tarty­satyny belgili. Tipti ǵalymdar mu­hıttyń arǵy jaǵyndaǵy Argentına eli­niń ózinde de kókparǵa uqsas sport túri baryn anyqtap, óz eńbekterinde jarysa jazýda. Demek, eger ulttyq oıynymyzdy halyq­aralyq arenaǵa shyǵarǵymyz kelse,  álgin­deı ózgeristerge moıynsunýǵa májbúr­miz.

Nurdáýlet MOMYNOV, kókparshy, «Áýlıeata» kókpar klýbynyń dırektory:

– Qaıta-qaıta serke soıyp jatpas úshin mundaı mýlıaj tek jattyǵý kezderinde ǵana kerek. Al kádimgi dodalarda jansyz qýyrshaqty kókparǵa salmaımyz ǵoı. Qyzyǵy bolmaıdy. Degenmen bul Eýropaǵa jol ashylýy úshin jasalyp jatqan nárse ǵoı. Biraq oǵan deıin áli talaı ýaqyt bar. Halyqaralyq arenaǵa bir kúnde shyǵyp kete almaımyz. Sondaı-aq «serkeni qınap, qorlap jatsyńdar» dep baıbalam salyp jatqan janýarlardy qorǵaý qoǵamdyq qor­­laryna aıtarym: kókparshylar serkeni qınamaıdy. Ony kádimgideı halyqtyq salt­­pen bata jasap baýyzdaıdy. Sosyn kók­parǵa túsken serkeniń eti dámdi bolady. «Bala kótere almaı júrgen kelinderge osy kókparǵa túsken serkeniń etin jegizse, kelinniń aıaǵy aýyr bolady» degen senim, yrym bar. Bári de qazaqtyń salt-dás­túrleri ǵoı. Biz óz dástúrlerimizden attap ketip jat­qan joqpyz.

Sádibek TÚGEL, Ulttyq at sporty fe­de­raııasynyń prezıdenti:

– Iá, jalpy, búginde kókpar oıynyn úlken ózgerister kútip tur. Ony dala kók­pary, sporttyq kókpar dep eki túrge bólgenbiz. Dala kók­parynda ózimizdiń búkil dástúrlerimiz saqtalyp, as, toı kezderinde serke soıy­lyp, kádimgi úlken kókpar óte beredi. Al eger biz osy ulttyq oıynymyzdy halyq­aralyq arenaǵa shyǵarǵymyz kelse, onda stadıondarda da kókpar ótkizýdi qolǵa alýy­myz kerek. Máselen, Qyrǵyz­standa kókpar bılet satylatyn jalǵyz ǵana oıyn túri eken. Ol jaqta bir oıynǵa 10 000 bıletke deıin satylady. Tipti 5000 adam stadıonǵa kire almaı da ketedi eken. Al biz búginde kókpardy halyq­aralyq deńgeıde Eýropa jerinde ótetin­deı jol­daryn qarastyrýda­myz. Biraq eger Eýropa jerinde serke soıyp, kókpar tartsaq, onda janýarlardy qorǵaý qoǵam­dyq qorlary jaǵamyzdan alary sózsiz. Sondyqtan Eýropa alańyna jol tartý úshin serkeniń naqpishin mýlıajyn jasap jatyr­myz. Ony tarazdyq aǵaıyndy jigit­ter óz qoldaryna aldy.

Ramazan SATTYBAI, QR Ulttyq sport túrlerinen memlekettik jattyqtyrýshy:

– 4-5 sáýirde Astanada Ulttyq sport túrlerinen respýblıkalyq semınar ótken. Sonda osy máseleni de talqylaǵanbyz. Ór­kenıetti elderdiń barlyǵynda ártúrli qoǵamdyq qorlar bar. Olar bizdiń kez kelgen kókparda serkeni baqyrtyp baýyz­dap, ony talas-tartysqa salǵanymyz­dy qup kórmeıdi. Sondyqtan biz týra sol serke sekildi mýlıajdy jasaýǵa tapsyrys berdik. Onyń salmaǵy da, terisi de – bári shynaıy kórinetin bolady. Tipti tirsek, qa­byrǵa, omyrtqa, moıyn – bári de shynaıy kóri­netindeı etemiz. Taqymǵa qys­qanda da qatqan aǵashtaı emes, serke sekildi sozy­latyndaı bolýy tıis. Búginde mal tur­maq, adamnyń da taza kóshirmesin jasap jatyr ǵoı. Iaǵnı mundaı qýyrshaq serkeni jasap shyǵarý esh qıyndyq týdyr­mas. Mundaǵy maqsatymyz – osy ulttyq oıy­ny­myzdy dala kókpary jáne sporttyq kókpar dep bólip, sporttyń osy túrin Azııa, Olımpıada oıyndarynyń baǵdarla­masyna engizý ǵoı. Al dala kókpary esh óz­gerissiz qala bermek. Osyǵan baıla­nys­ty ózim kýá bolǵan bir qyzyqty aı­taıyn. Shymkentke kókpardy kórýge qonaq bolyp eki-úsh qytaılyq azamat kelgen eken. Sonda 2-3 myń adamnyń atpen shapqanyn kórip: «Sizderdiń az bolǵan­daryńyz qandaı jaqsy bolǵan. Biz sııaqty kóp bolsańyzdar, atpen-aq álemdi jaýlap alady ekensizder ǵoı» dep basyn shaıqaǵan edi.


Ázız JUMADIL,

«Alash aınasy».

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy