Qan ańsaǵan Che Gevara

2283

Bar joǵy 39 jyl ǵumyr keshse de aty ańyzǵa aınalǵan, álemge áıgili revolıýıner Ernesto Che Gevara shyn máninde kim? Dáriger, ıdealıst, ıntellektýal, aqyn, zábir kórgen eldiń bostandyǵy úshin qolyna qarý alyp kúresken batyr? Álde áıel zorlap, bala-shaǵany qoly qaltyramaı óltirgen qatigez, qanqumar bandıt, Kýbany konlagerge aınaldyrǵan Fıdel Kastronyń nómiri birinshi baskeseri me?

Fıdel Kastro onyń ómirinde úlken ról oınaǵan. Ekeýi Meksıkada tanysady. Alǵash kezdeskende keshki segizden tań atqansha áńgime-dúken qurypty...

Gevarany jaqsy tanyǵan, Fıdel Kastronyń qaryndasy Hýanıta Kastro ol týraly: «Gevaraǵa sottyń da, tergeýdiń de qajeti joq edi. Adamdardy birden atyp tastaıtyn. Sebebi ol júreksiz bolatyn»-deıdi.

Al ózi ákesine jazǵan hatynda: «Áke, maǵan óltirgen qatty unaıtynyn túsindim»-dese, áıeline «Men Kýbadamyn, qan ańsap júrmin»-dep jazady.

Bunysyn baıqaǵan Fıdel Kastro ony bılikke qolaısyz, «kúmándi» adamdardy tazartý úshin paıdalanady. Bul mindetti Gevara asyra oryndaǵan. Tipti áıelder men balalardy, tutas otbasylardy óz qolymen qyryp salǵan. Kisini salqynqandylyqpen, josparly túrde óltirgen. Fıdel Kastro bireýdi óz bıligin kúsheıtý úshin óltirse, Gevara odan lázzat alǵan.

Bılikke kelgennen keıin Fıdel Kastro men onyń seriktesteri óz bıligin kúsheıtýge kirisedi. Al Gevarany bılik múlde qyzyqtyrmaǵan. Ol revolıýııa isin súıgen. Óz isiniń durystyǵyna essiz sengen. Arqasyna aýyr rıýkzak baılap, oǵan patron men kitap toltyryp, astmasynan áreń demalyp, joldastarymen birge júrgen áldeqaıda unaǵan desedi.

1966 jyly jergilikti kóterilisshilerge kómektesý úshin Bolıvııaǵa attanady. Biraq Kýbadan eshqandaı kómek kelmeıdi. Bolıvııalyqtar ony tutqynǵa túsirip, tergep, kelesi kúni atyp tastaıdy. Kastro ony ólimge áıdeıi jiberdi me? Bul áli kúnge basy ashylmaǵan suraq...

Bolıvııaǵa keterinde Fıdel Kastroǵa jan tebirenter sońǵy hatyn jazyp qaldyrady. Ózi qaıtys bolyp ketse jarııalaýyn suraǵan. «Ótken ómirime qarap otyryp, barynsha adal qyzmet ettim dep oılaımyn, revolıýııany nyǵaıtýǵa tyrystym. Meniń eń basty qateligim – saǵan senbegenim, Fıdel. Alǵash kezdesken sátten bastap men seniń lıderlik ári revolıýıonerlik qabiletińdi baǵalamadym. Seniń janyńda júrip, keremet kúnderimdi ótkizdim. Qyzyqty kúnderde de, eń qıyn kúnderde de halqymyzben birge bolǵanym úshin baqyttymyn. Meni ulyndaı qabyldaǵan halyqty qaldyryp baramyn jáne bul meniń júregimdi jaralaıdy»-dep jazǵan.

Ajalyna bara jatqanyn bilgendeı, barlyq kitabyn dostaryna taratyp, zattary men qaǵazdaryn jaǵyp jiberedi. Kóp hat jazady. Basqa bir dosyna: «Men mınıstrlikterdi basqarý úshin nemese qartaıyp ólý úshin týmaǵanmyn»-degen eken. «Jas batyr» keıpinde ólýdi armandaıtynyn óziniń jasóspirim kezindegi óleńderinde de jetkizgen.

Qolsyz jerlengen. Bolıvııalyqtar ony óltirgennen keıin eki qolyn kesip alyp, saýsaq izderin alý úshin Býenos-Aıres polıııasyna jiberedi.

Kóz jumǵan sátinde túsirilgen sýretinde Isa Másihke qatty uqsap qalǵan. Mazary tek 1995 jyly tabylyp, 1997 jyly máıiti Kýbaǵa qaıtarylyp, qaıta jerlenedi.

QYZYQ DEREKTER:

Argentınada baı býrjýazııalyq otbasynda týǵan. Úıiniń úlkeni. Áke-sheshesi bes balasyna da joǵary bilim bergen. Uldarynyń saıası kózqarasynyń qalyptasýyna da yqpal etken ózderi. Úılerinde bes myń kitap bolypty. Gevara 4 jasynan qarip tanyp, kitap kemirip ósedi.

Eki jasynda astmanyń aýyr túrine shaldyǵyp, ómir boıy osy dertpen alysyp ótedi. Kún saıyn prıstýp ustaıtyndyqtan ekinshi synypqa deıin úıinen oqıdy. Sýyq sý astmadan prıstýp týdyratyn bolǵandyqtan kóp jýynbaı, ústinen únemi sasyq ıis shyǵyp júrgen. Soǵan oraı «toraı» degen laqap aty da bolǵan.

Bala kúninde kóp tóbelesip, qarsylastaryn qansyraǵansha uryp, oǵan qosa janýarlardy azaptaǵandy jaqsy kóripti. Ne istese de eldiń nazaryn aýdarý, shoshytý úshin jasaǵan. «Jaman jigit» bolý unaǵan. Tipti óziniń sırek jýynyp, sasyp júretinin de maqtanysh kórgen.

Gevaranyń jıeni ol týraly: «Tómengi taptan shyqqan qyzdardy, ásirese qyzmetshi qyzdardy ıntımge májbúrlegendi jaqsy kóretin»-dep jazady.

Matematıka sııaqty naqty ǵylymdarǵa myqty bolǵanymen, osy dertinen qutylý úshin dáriger mamandyǵyna túsedi. Alapespen aýyrǵan adamdardy emdeýdi armandaǵan.

Che degen sóz túbi argentınalyq ekenin bildiredi.

Kýbada maza bermegen masalardan qutylý úshin shylym shegýdi úırenedi.

Onyń portreti adamzat tarıhynda eń kóp satylǵan portret.

Kýmıri – Stalın. 1950 jyldary ózi jazǵan hattaryna «Stalın II» dep qol qoıatyn bolǵan.

Kútpegen jerden Kýbanyń ekonomıka mınıstri bolyp taǵaıyndalady. Ańyzǵa súıensek Fıdel Kastro úzeńgilesterin jıyp alyp, «Aralaryńda ekonomıst bar ma?» dep suraıdy. «Ekonomıst» degen sózdi «kommýnıst» dep estigen Che Gevara birinshi bolyp qol kóteredi. Qol kóterip qoıǵannan keıin keri sheginýge jol joq. Fıdel ony sol sátte ekonomıka mınıstri etip taǵaıyndap jibergen.

«Ideologııalyq, teorııalyq turǵydan ol áldeqaıda aldyda. Menimen salystyrǵanda oq boıy ozyq revolıýıoner edi»-deıdi Fıdel Kastro.

Gevara óziniń jeti jany bar dep sanaǵan. Partızan jasaǵyna basshylyq etip júrgende eki ret jaraqat alady. Sol kezde ata-anasyna «Eki janym ketti, endi beseýi qaldy»-dep hat jazǵan.

Jeke ómiri: Sumdyq harızmaly adam. Qyz-qyrqynnyń ony bir kórgennen esi ketetin deıdi estelikter. Al ózi oıy ózimen bir jerden shyǵatyn revolıýıoner áıeldi qalaǵan. Resmı túrde eki ret úılenedi. Birinshi jary revolıýıoner Ilda Gadeaǵa 1955 jyly úılenip, aralarynda bir qyz dúnıege keledi. Keıin ekinshi jary Aleıda Marchpen tanysyp, Ildamen ajyrasady. Ajyrasqan soń birden Aleıdaǵa úılenip, ekeýinen tórt bala týǵan.

P.S.: Nýmerologııasynda myńdyq belgisi bar. Myńdyq belgisi ataq pen aqshany bildiredi. Asyp bara jatqan talanty da, úıip-tógip bergen baǵy da joq. Biraq óte minezdi, bılikqumar, fızıkalyq jaǵynan da, moraldyq jaǵynan da óte tózimdi adam. Ómiriniń kóz jumǵan kezeńi qatty quldyraýda bolǵan. Juldyzy – ıntellektýal, emoııaǵa sýyq, bir orynda otyrmaıtyn Egizder.

Aqbota Ábiltaı

Pikirler
Redakııa tańdaýy