Ana tili-jáı til emes, baı til, qazaq halqynyń ótkeni, búgini men erteńi. Qazaq tili óziniń zańǵar taýlaryndaı bıik te mártebeli, dalasyndaı sulý da beıneli. Qazaq sózi qashanda jánnat meken, órkenıetti halyq uǵymymen astasqandaı.
Tilimiz bilektiń kúshimen, aq naızanyń ushymen keldi. Ana tili anamyzdyń aq súti, ákemizdiń qomqorlyǵynan, ata-ájemizdiń sheksiz súıispenshiliginen bastaý alady. Tipti halyq táýelsizdiginiń de basty bir belgisi-ana tili, ulttyq mádenıet ekeni haq. Tili men dini, ulttyq sıpaty nashar eldiń bolashaǵy bulyńǵyr, kúni qarań. Ondaı ult, ondaı halyq el bolýdy bylaı tursyn qadir-qasıetinen aırylmaq.
Menińshe, árbir eldiń qarýy ol – tili. Tildik deńgeıi tómen memleket yǵysyp bir shette qalady. Aqyr aıaǵynda joıylyp joq bolady. Búgin bolǵan is – erteń umyt. Tilimizdiń baı, saı-salaly ekendigine qaramastan keı jerlerde tildik dáreje túsip jatady. Olaı deıtinim, qandastarymyzdyń týǵan jerinde ǵumyr keship jatsa da, týǵan tilinde sóılemeıtini. Solarǵa qarap, ishteı qynjylasyń da qoıasyń. "Tilin bilmeıtinderdi emes, bilgisi kelmeıtinderdi - máńgúrt", - deıdi dana halqym. Bul sózdi estisek kádýilgi sóz sekildi mán bermeımiz. Al endi bul sózdiń mánisine toqtalsaq: bireý bilse, bireý bilmes. Máńgúrt dep adam boıynda ulttyq, mádenıet pen qundylyqtardyń, adamgershilik qasıetterdiń joıylýyn aıtady.
Máńgúrttik ata jurttyń tarıhyn, ulttyq qundylyǵyn, salt-dástúrin bilmeýden, jo-joq teginde bárin mansuq etý sekildi qubylystardan týyndaıdy. Árbir azamat óziniń bolashaǵynyń jarqyn bolǵanyn qalaıtyny belgili. Eger jarqyn bolashaqty qalasańyz bolashaq pen til, ulttyq mádenıet sózderin baılanystyrýdy úırenińiz!
Aqyl Ǵalymzat,
Almaty qalasy
Басқалармен бөлісе отырыңыз
