Nur-Sultanda qandaı áleýmettik qoldaý ortalyqtary bar?  

1388

Qazirgi kezde Qazaqstanda 7 baladan asatyn  3151 otbasy bar. «Altyn alqa», «Kúmis alqa» alqalarymen marapattalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan jáne «Ana dańqy» ordenimen marapattalǵan kópbalaly analarǵa  memlekettik járdemaqy tólenýde.  Olardyń ortasha mólsheri 16 160 teńgeni quraıdy.

Otbasyǵa memlekettik áleýmettik kómek kórsetýdiń negizgi maqsaty – turmysy tómen otbasylarǵa kómek kórsetý. Memleket basshysynyń 2019 jylǵy 2 qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna Joldaýyn iske asyrý aıasynda AÁK-ti jańǵyrtý júrgizildi, «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine mindetti áleýmettik saqtandyrý, áleýmettik qamsyzdandyrý jáne densaýlyq saqtaý salasyndaǵy memlekettik-jekeshelik áriptestik máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» 2019 jylǵy 26 jeltoqsanda №287 zań qabyldanyp, 2020 jylǵy 1 qańtardan bastap kúshine endi.

QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń aqparaty boıynsha, 2020 jyly AÁK kórsetýdiń jańa tetigimen 998 671 adamdy, onyń ishinde kepildendirilgen áleýmettik toptamamen shamamen 600 myń adamdy qamtý josparlanýda. Osy maqsatta bıýdjetten 175,5 mlrd teńge, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten 127,9 mlrd teńge, jergilikti bıýdjetten 47,6 mlrd teńge bólindi.

Elimizde joǵaryda atap ótken kómekterden bólek, turǵyndarǵa qyzmet kórsetýdiń ózge de joldaryn qarastyrǵan. Osy oraıda biz Nur-Sultan qalasyndaǵy «Januıa» jáne «Qamqorlyq» ortalyqtarynyń jumysyna toqtalyp ótkendi jón kórdik.

Otbasylardy qoldaýǵa arnalǵan «Januıa» ortalyǵy óz jumysyn 2019 jyldyń  26 tamyz kúni bastady. Ortalyq  qıyndyqqa kezikken  januıalarǵa kómek kórsetýmen aınalysady. Basyna aýyrtpalyq túsken analarǵa ońtaıly bolýy úshin kórsetiletin qyzmettiń bári «bir tereze» prınıpimen jumys istep keledi.

«Ortalyq ashylǵannan beri 5 068 adam 9 927 suraq boıynsha júgindi. Onyń ishinde 7685 suraq boıynsha júıeli keńester berildi. Mysaly, ataýly áleýmettik kómek (AÁK esepteý, kedeılik sheginen asyp ketý) alý, «Baqytty otbasy», «Berekeli baspana» baǵdarlamalary boıynsha turǵyn úı alý, nesıelik boryshty jabý, alıment, bereshek óndirý, kóshi-qon, zańdy buzý, ajyrasý máseleleri boıynsha naqty jumystar atqarylady. Quqyqtyq kómekter kórsetip, azamattarǵa bos jumys oryndaryn usynyp, eńbekpen qamtıdy», - deıdi  «Januıa» otbasy ınstıtýtyn qoldaý ortalyǵynyń dırektory Áıgerim Táńirbergenova.

«Januıaǵa» elorda turǵyndary myna máseleler boıynsha jıi keledi:

-AÁK alý, bilim alý;

-jumysqa ornalasý;

- óz isin ashý;

-balalardy kezekke qoıý;

-Nesıelik boryshty jabý;

-qysqa merzimdi bıznes kýrstar;

- birińǵaı zeınetaqy jınaqtaýshy qorynyń qyzmetteri;

-kámeletke tolmaǵandar jasóspirimderdiń quqyqtaryn qorǵaý;

-qazposhta qyzmetteri;

-turǵyn úı baǵdarlamalaryna qatysý t.b.

Ortalyqta 30-ǵa jýyq maman jumys isteıdi, sondaı-aq psıhologtar men medıatorlar bar. Mekemede barlyq jaǵdaı jasalǵan: erekshe qajettilikteri bar adamdarǵa arnalǵan lıftiler bar, balalar úshin arnaıy oıyn aımaǵy ashylǵan, ortalyq qyzmetkerleri balalarǵa qaraıdy. Mamandar óz isin ashýǵa kómek kórsetedi, kásipkerler motıvaııalyq bıznes-trenıngter ótkizedi. 60 maman 70-ten astam qyzmet túrin kórsetedi.

Ortalyqtyń «Kásipker ana» jobasy  kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylarǵa óz kásibin ashýǵa jan-jaqty kómek kórsetip keledi.

Al «Qamqorlyq» kvorıng ortalyǵy bıylǵy jyly ashyldy. Ol N.Nazarbaev qory men Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń birlesýimen quryldy. Ortalyqta kópbalaly analar, jalǵyz basty analar, erekshe kútimdi qajet etetin balalardy tárbıeleıtin áıelder, az qamtylǵan azamattar jáne aýyr turmystyq jaǵdaıda ómir súretin balalar, múgedekter oqytylady.

Ortalyq 7 baǵyt boıynsha trenıng ótkizedi: tamaq ónerkásibi, IT-ındýstrııa, sulýlyq ındýstrııasy, tigin isi, kıiz basý óneri, medıa.

Munda uzaqtyǵy bir aıdan úsh aıǵa deıin sozylatyn kýrstar bar. Osy kýrstar arqyly jylyna 1800 áıeldi oqýdy josparlap otyr. Oqý nátıjeleri boıynsha olarǵa sertıfıkattar berilip, «Eńbek» baǵdarlamasy boıynsha óz isterin ashýǵa 505 myń teńge kóleminde grant beriledi.

Gúlvıra Asqar,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy