«ESEP» — Alash partııasynyń izbasarlary

1721

Bıyl aqyndyq pen ǵalymdyqty qatar ala bilgen dara tulǵa Búrkit Ysqaqulynyń týǵanyna 96 jyl tolady. Ókinishke qaraı, qazaqty otarshyldyq buǵaýynan qutqarýǵa umtylǵan qaharman esimi kópshilikke beımálim. Osyǵan oraı «Adyrna» ulttyq portaly tarıhshy, búrkittanýshy Ádilet JAǴYPARmen tildesip, jastardyń astyrtyn saıası uıymy «ESEP» (Elin súıgen erler partııasy) partııasynyń negizin qalaǵan Búrkit Ysqaqulynyń ómir joly týraly áńgime órbitti.

«ESEP» qaınar bastaýyn Alash ıdeıasynan aldy

–Búrkit Ysqaquly 1924 jyly 4 qarashada Qaraǵandy oblysynyń Nura aýdanyna qarasty Kókmóldir degen jerde týǵan. Jastaıynan atasy Ibragımniń tálim-tárbıesin kórip, saýatty anasy Nurjamaldan qısa-dastandar men Abaı óleńderin jattap ósedi. Ákesi Ysqaqqa Sultan-Ahmet mektebinde qoǵam jáne memleket qaıratkerleri Sáken Seıfýllın men Abdolla Asylbekov sabaq bergen. Bala Búrkit osy mektepten oqyp, saýatyn ashqan. Ákesi Ysqaq «Kishi Qazan» tóńkerisi zardaptary, qoldan jasalǵan ashtyq, baılardy tárkileý qıyn ýaqyttardy basynan keshirip otyrsa da, Búrkitti Qaraǵandyda Jambyl atyndaǵy qazaq mektebinde, odan keıin Nura aýdanyndaǵy Kazgorodok (qazirgi Kertindi) mektep ınternatynda bilim alýyna jaǵdaı jasaıdy. Bilimge qushtar Búrkit oqýshylardyń basyn qosyp, «Jas ádebıetshi» úıirmesin mektep qabyrǵasynda qurady.

Qazaq dalasynda pedogog kadrlardy daıyndaýǵa baılanysty Keńes úkimeti 1938 jyly Qaraǵandy qalasynda oqytýshylar ınstıtýtyn ashady. Búrkit Ysqaqulynyń tulǵalyq qasıetteriniń qalyptasýyna 1940-1942 jyldary Qaraǵandy memlekettik oqytýshylar ınstıtýtynda (qazirgi Akademık E.A. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıteti) oqýy óziniń áserin tıgizbeı qoımaıdy. Instıtýt stýdentteriniń ádebı ortasynda júrip ózi de aqynjandy Búrkit qazaq ádebıetiniń aǵa oqytýshysy Aıtbaı Nareshuly basshylyǵymen qurylǵan «Jas qalam» úıirmesiniń beldi múshesi atanady. Osy úıirmeniń múshesi bolǵan Ońaıbek Qudyshev: «Úıirmege Bahmet Janahmetov, Dúısenbaı Myrzahmetov, Qınash Ydyrysov, Jappar Ómirbekov, Búrkit Ysqaqov, Dúısenbaı Turǵanbekov sııaqty óleń-jyr jazýǵa qabileti bar, talantty da talapty jastar qatysady eken. Úıirmede til sheberligi, óleń-jyr erekshelikteri týraly oı-pikir ortaǵa salynyp, jas qalamgerlerdiń týyndylary talqylanatyn. Sol kezde Mahambettiń, Abaıdyń, Sultanmahmuttyń, Maǵjannyń óleńderin jatqa aıtý dástúrimizge aınalǵan. Keıbireýleriniń túp-nusqasyn oqymasaq ta, eń nárli, ásem shýmaqtary esimizge saqtalatyn da,birden-birge aýysyp aýyzsha aıtyla beretin. Satenına Fılıpovna Mamıkonıan basqaratyn orys ádebıeti, Konstantın Iosıfovıch Medele basqaratyn tarıh úıirmesi de nazarymyzdan tys qalmaıtyn», – degen jazbasynan túrli úıirmelerge qatysqan stýdentter Alash ult qaıratkerleriniń eńbekterimen tanysyp, úıirmede taldap-talqylap júrgenin kóremiz. Arhıv qujattarynda ınstıtýtta Reseıdiń ortalyq qalalarynan Máskeýden, Lenıngradtan, Saratovtan taǵy basqa da jerlerden jer aýdarylǵan nemese aıdalyp kelgen professsorlar men doentter: «1939-1940jyldar aralyǵynda Qaraǵandy muǵalimder ınstıtýtynda jumys istegen muǵalimder tizimi: Rymarev, Mamıkonıan, Kobylıakıı, Abıshev, Tkachenko, Nareshev, Spasıbenko, Baıtasov, Romanovskaıa, K.Medele, Naýmov, Tabysheva, Bogoslovskıı», – dáris oqýlary ınstıtýt stýdentteriniń jan-jaqty jahandyq jaǵdaıda bilim alýlary úshin zor múmkindik bolatyn. Osy ustazdardyń álemdik deńgeıdegi bilimderi men qajyr-qaırattary stýdentterdiń tulǵa retinde qalyptastyrý jolynda eńbekteri esh ketpeı, ESEP partııasynyń tarıhy osy joǵarǵy oqý orny qabyrǵasynda qalanady.

Stýdent Búrkittiń uıymdastyrýymen jastardyń astyrtyn saıası uıymy ESEP partııasy 1941 jyly aqpanda keńestik kezeńde qurylǵan bolatyn. ESEP partııasy – qaınar bastaýyn Alash ıdeıasynan aldy. Qaraǵandy oqytýshylar ınstıtýtynyń qazaq tili men ádebıet mamandyǵyn bitirip, «Sovettik Qaraǵandy» (Ortalyq Qazaqstan) gazetinde jumys istep júrgen kezinde ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń qan maıdanyna atanady.

Din men tildiń qorǵaýshysy

ESEP partııasy – jastardyń astyrtyn saıası uıymy. Onyń maqsaty táýelsiz el bolý. Partııa óz baǵdarlamasyn da jasaǵan.Rasynda, jastardyń astyrtyn saıası uıymy ulttyq mádenıet pen ádebıet, din men til qorǵaýshysy bola bildi. Sondaı-aq, ýnıversıtet qabyrǵasynda «Jas qalam» ádebıet úıirmesin uıymdastyryp, qabyrǵa gazetin shyǵardy. Uıym músheleri Qaraǵandy qalasynda oqýshylarmen únemi baılanysta bolyp, olarmen rýhanı kezdesýler ótkizip otyrǵan.

Eýropanyń qulysyń...

Bir kúni tarıh pániniń muǵalimi Qabzákir Baıtasov stýdent Búrkitke sabaqta: «Sen, shyn aqyn bolsań, osy kartaǵa qarap turyp, esh oılanbastan bir aýyz óleń shyǵarshy», – deıdi. Kóp oılanbastan:

Ýa, Azııa, ulysyń,

Ulylyǵyń qurysyn.

Qurysyn demeı ne deıin?

Eýropanyń qulysyń! dep bir shýmaq óleńdi tógip-tógip jibergenin Mahmet Temirulynyń esteliginen bilemiz. Keńestik qatal saıasattyń qylyshynan qan tamyp turǵan shaqta, saıası taqyrypta osyndaı óleń shyǵarýdyń ózi úlken batyrlyq edi..

ESEP partııasy jáne Alash ıdeıasy

ESEP partııasynyń baǵdarlamasyn Álıhan Bókeıhan bastaǵan Alash qaıratkerleri qurǵan Alash partııasynyń baǵdarlamasymen salystyra taldasaq:

birinshiden, ESEP partııasy Alash ıdeıasynan nár alyp, tarıhı sabaqtastyqpen jibin úzbeı táýelsizdikke jetkizdi, Alash partııasynyń izbasarlary boldy;

ekinshiden, ESEP partııasy baǵdarlamasynda halyqtyq memleketti qurýdy kózdese, Alash partııasy Rossııa Respýblıkasynyń federaııalyq bir aǵzasy bolýdy qalady;

úshinshiden, ESEP partııasy baǵdarlamasynda bizdi arǵy shyqqan tegi bir dúnıejúzindegi túrki tildes halyqtar qoldaıdy. Bul týysqan halyqtarmen taǵdyrlaspyz dese, Alash partııasy reti kelse, Qazaq avtonomııasy sybaılas jurttarmen ázirge birlese turýdy qalady;

tórtinshiden, ESEP partııasy baǵdarlamasynda bizdiń qurmettep ustaıtyn dinimiz – ıslam dini dep kórsetilse, Alash partııasynda din isi memleket isinen bólek qaralady;

besinshiden, ESEP partııasy baǵdarlamasynda jastardy jınap týǵan jer, týǵan halqyń úshin janyń qurban dep kórsetilse, Alash partııasy baǵdarlamasynda eldi qorǵaý úshin ásker ustaý kózdelgen.

Alash qozǵalysynyń aıtylmaı júrgen jańa tarıhı kezeńi

–Alashtanýshy ǵalymdar Alash qozǵalysynyń tarıhnamasyn HH ǵasyrdyń basynan – HH ǵasyrdyń 30 jyldar aralyǵynda qarastyrady. Olar negizinen Alash qozǵalysynyń tarıhyn joǵaryda kórsetilgen tarıhnama sheńberinen shyǵa almaı keledi. Á. Bókeıhan bastaǵan Alash ult qaıratkerleri keńestik totılatarlyq bıliktiń qýǵyn-súrginin bastan keshirip, eli úshin qurban bolǵanymen de ult zııalylarynyń Alash ıdeıasy tarıhı sabaqtastyq barysynda Qazaq elin Táýelsizdikke jetkizgendigine asa mán berilmeı keledi.

Alash ıdeıasy úshin kúresti keńestik bılik jaǵdaıynda jalǵastyrǵan qoǵamdyq uıymdar men jeke azamattardyń qyzmeti arqasynda Táýelsizdikke jetýdiń joldary jatyr. Qazaqstan Respýblıkasynyń arhıv qujattaryn saralasaq, HH ǵ. 30 jyldardyń aıaǵy men HH ǵ. 90 jyldardyń aralyǵynda jastardyń, sonyń ishinde joǵarǵy oqý oryndarynyń stýdenteri men mektep oqýshylarynyń Alash ıdeıasyn tý etip kóterý nıetterin kóremiz. Alash ıdeıasynyń maqsatyn resmı tirkelmegen saıası-qoǵamdyq uıymdar jáne partııalar quryp júzege asyrýǵa talaptandy. Negizin HH ǵasyr basyndaǵy Alash qaıratkerleriniń shyǵarmalarymen tanysý arqyly óz boılaryna darytqan. Keńestik qatal júıe tusynda oqylýǵa tyıym salynǵan ult zııaly qaýymnyń shyǵarmalarymen júzdesý sátterin syılaǵan ult bolashaǵyn oılaǵan oqytýshylar qýǵyn-súrginniń shet jaǵasyn bilse de jasyryn túrde baǵyt-baǵdarlaryn berip otyrǵan.

Alash qaıratkerleriniń aldyńǵy jáne keıingi býynynyń oılaǵan oıy, iske asyramyn degen armandary úzilmeı jetken tarıhı sabaqtastyq arqyly Qaraǵandyda «Elin súıgen erler partııasy», Batys Qazaqstanda «Qazaq halqyn qorǵaýshylar odaǵy», Qaraǵandyda «Jas qazaq»,Máskeýdegi «Jas tulpar», Kerekýdegi «Jas ulan», Hasen Qoja-Ahmet qurmaq bolǵan «Jas qazaq»sekildi uıymdarmen jańǵyryp jáne sońy Jeltoqsan kóterilisine ulasyp, Táýelsizdikke jettik.Bul Alash qozǵalysynyń aıtylmaı júrgen jańa tarıhı kezeńi dep sanaımyz. Búgingi urpaq joǵaryda aıtyp ótken jastardyń astartyn saıası uıymdaryn zerttemeı, táýelsizdik ıdeıasyn túsine almaıdy dep oılaımyz.

Rýhanııat pen mádenıetke jaýapty tulǵalar qaralaryn kórsetpeıdi

–Kúni keshe bizdiń bastamamyzben Búrkit Ysqaqulynyń qaıratkerligi men shyǵarmashylyǵyn nasıhattaýǵa arnalǵan «ELIN SÚIGEN ERDIŃ IZI» on kúndigi Nura aýdanynyń Maǵjan Jumabaev atyndaǵy jalpy orta bilim beretin mektebinde bolyp ótti. Mektep ujymy is-sharaǵa karantın jaǵdaıynda bolsa da, tyńǵylyqty daıyndalǵany kórinip turdy. Oqýshylar men ustazdar qaýymy óte úlken jumys jasaǵan. Búrkit Ysqaquly ómiri men shyǵarmashylyǵy Nura kentinde qaıta jańǵyrdy.Búrkittanýdyń alǵashqy jylynda on kúndik aıasynda kóptegen is-sharalar ótip jas urpaqtyń sanasyna quıyldy. Atap óter bolsaq, mýzeı stend, sýretter kórmesi, eń bastysy dástúrli aýdandyq «Búrkit oqýlary» jyl saıyn ótkiziletin is-sharaǵa aınalady. Ókinishke qaraı, ult rýhanııatyna súbeli úles qosylǵan kúnde oblystyq rýhanııat pen mádenıetke jaýapty tulǵalar óz qarasyn kórsetpedi.

«Búrkittaný» ǵylymynyń jańa belesi

–Aldaǵy ýaqytta mektep basshylyǵy men ustazdary «Búrkittaný» aıasynda oqýshylarǵa fakýltatıvti kýrs engizýdi josparlap otyr. Biz «Búrkittaný» oqý kýrsynyń baǵdarlamasyn birge jasaýǵa kelisip kettik. Osyndaı ıgi jumystar otandyq tarıh pen ádebıette «Búrkittaný» ǵylymyna jańa tolqyn, jańa lep ákelgendigin kórsetedi.

Áńgimelesken Dıana ASAN,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy