Armıandar jasaǵan qandy qasap

14946

Ádettegideı keshkisin áleýmettik jelini paraqtap otyryp, saıasattanýshy Oljas ÁBILDIŃ jazbasyna kózim tústi.  "Qojalydaǵy genoıd" atty derekti fılmi týraly aqparatpen bólisken saıasattanýshynyń kórsetken siltemesin basyp... Júz, elý jyl emes, búgingi kúnnen tup-týra 28 jyl buryn ǵana bolǵan oqıǵa týraly fılmdi júrekten qan, kózden jas sorǵalap otyryp kórmeý múmkin emes eken.

Jalpy, jýrnalıst emoııaǵa berilmeýi kerek degen qaǵıda bar. Áıtse de, qarapaıym ǵana, eshbir jazyǵy joq adamnyń sanaǵa syımaıtyn azaptarǵa ushyraǵanyn kórip otyryp, áldebir qaǵıdany attaýǵa týra keletin sátter de bolady eken. «Qojaly genoıdi» dep atalatyn derekti fılmniń jelisin qaǵazǵa túsirip, oqyrmanǵa sózben jetkizý artyq bolmas.

1988 jyly ázerbaıjan halqyna qarsy soǵys ashqan armıandar 1992 jyly Baký qalasyn oırandaıdy. Taýly Qarabahqa taıaý ornalasqan aýyldarǵa armıandar jıi shabýyl jasap, eldiń úreıin ushyrýmen bolady. 1992 jylǵy aqpannyń aıazdy túnin úsh ózenniń saǵasynda ornalasqan Qojaly qalasynyń halqy alańsyz qarsy alǵan edi. Jeti myńnan astam turǵyny bar bul qalada strategııalyq nysan sanalatyn áýejaı ornalasqan.

Qojalydaǵy qandy tún

1992 jyldyń  26 aqpany Qojaly halqy úshin kúni búginge deıin qaraly, qan tógilgen kún sanalady. Sol kezde Qojaly qalasynda laýazymdy qyzmet atqarǵan, búgin de oqıǵanyń tiri kýágeri sanalatyn Elman Mamedov: «Sol túni qalaǵa áskerı tehnıkalar  kirgizilgenin habarlaǵany sol edi, bes mınýt ótpeı aq tóbemizden oq jaýdy. Túngi 11-30- da bastaldy bul sumdyq»,-deıdi.

Sol kúngi sumdyq oqıǵanyń búgingi tiri kýágerleriniń taǵy biri Dýrdana Agaeva: «Sol aıaǵyma oq tıip jaralandym. Esimdi jınap, kózimdi ashqanymda aınalam tolǵan máıitter eken. Sol sátte armıandardyń  naǵyz haıýan ekenine kózim jetti. Qasymda qanjosa bolyp jatqan máıitterdiń ishinde jasqa tolmaǵan balalar men seksennen asqan qarııalar boldy. Meniń kóz aldymda balasyn qushaqtaǵan bir áıel qashpaqqa umtylǵany sol edi, armıan soldaty shimirikpesten atyp saldy. Túkke túsinbeı, qulaǵan anasyna «turshy» dep jalynǵan balany da armıan soldatynyń oǵy mert qyldy. Biz de tutqyndar lagerine tústik. Men-20, inim-17  jasta edi ol kezde. Meni segiz kún boıy soldattar tepkiniń astyna aldy. Múmkin bolsa, dybysymdy shyǵarmaýǵa tyrystym. Óıtkeni kórshi bólmede baýyrym da tepkiniń astynda jatty. Meniń qınalǵanymdy estip, baýyrymnyń júregi qansyraǵanyn qalamadym. Endi bir kúni bir úıge aparyp, aıazdy kúni ózenge túsirdi. Sýdan shyǵaryp, temir shynjyrmen ábden sabady.  Sol kúni burynǵy ózimniń úıimniń janynan óttik. Qıraǵan úıime kóz salyp, bir sátke osyǵan deıin bul shańyraqta ótkizgen alańsyz, baqytty kúnderim kóz aldymnan tizbektelip ótip jatty. Buryn  appaq qalyńdyq kóılegin kıip, osy úıimizden uzatylyp, baqytty áıelge aınalamyn dep talaı armandaǵan sátimdi eske aldym...  Bir kúni meni segiz birdeı soldat jabylyp tepkiledi. Esimnen tanyppyn. Tamyrymdy ustap kórse, soqpaıdy. Óldige sanap, meni qoqysqa laqtyra salady. Esimdi jıǵanymda tún eken. Kózimdi ashaıyn desem, kirpikterim muz qatqannan ashylmaıdy.  Saýsaǵymdy sýlap, kirpigime jaǵyp, eki saǵattaı azap shegip jatyp, kózderimdi ashtym»,- dep eske alady.

Bul jara jazylmaıdy

Aǵasy Elshad  Agaev sol bir qaraly kúndi: «Bas-kózge qaramaı, qolyndaǵy avtomattarymen ábden urdy. Ernim ekige aıyrylyp jyrtyldy. Qabyrǵamdy birtindep syndyryp, sókti. Etpetimizben jatqyzyp qoıyp, armatýrmen urdy. Qanshama adamdy kóz aldymyzda atyp tastady»,- dep sanasyn jańǵyrtty. Azap lagerinen qos baýyr birge shyqty. Ókinishke qaraı, júrekke túsken qandy tańba, janǵa salynǵan jara syrtqa shyqpaǵan kúıi kúni búginge deıin Dýrdana men Elshadtyń sanasynda saırap tur. Armıan soldattary salǵan bul jara ózderimen birge kórge ketetinin ekeýi de jaqsy biledi.

Azap lageriniń tutqyny bolǵan Mehrıban Bekırova: «Armıandar áıelder men balalardyń jertólege jasyrynǵanyn estip, sol jerge granata laqtyryp, jardy. Oqtan, ottan qashqandardyń biri kóz aldymyzda ólse, endi biri aýyr jaraqattanyp jatty. Solardyń ishinde men de boldym. Qasymda tórt balam bar. Eń kishkentaı sábıimniń dúnıe esigin ashqanyna nebary úsh kún ǵana bolǵan edi. Armıan soldattary betimnen teýip, basymdy avtomatpen urdy. Aýzymdaǵy búkil tisim synyp, úgitildi»,- dep kókiregi qars aıyryla kúrsinedi.

Qasapshy soldattardyń kózine qan tolǵan

Ókinishke qaraı, kózderine qan tolǵan armıandardy shyryldaı jylaǵan balanyń daýsy da, bitimge kelý týraly kóterilgen aq tý da toqtatpaǵan. Qolyna aq tý alyp qarsy shyqqan ázerbaıjan aqsaqalyn bir oqpen ajal qushtyrǵan armıan soldattary men burynǵy KSRO-nyń 366-shy polky halyqtyń qanyn sýdaı aǵyzýdy jalǵastyra bergen. Bul azaptan qutylý úshin ázerbaıjandar qaqaǵan aıazda Gargar ózenin kesip ótip, ormanǵa qaraı qashady. Saryshunaq aıazda shyrt uıqysynan zeńbirektiń daýsy oıatqan bul adamdardyń ústinde ne jyly kıimi, aıaǵynda aıaqkıimi de joq. «Az ǵana ýaqytta qala kók tútinge orandy. Úıler qırady. Sol kúngi qalamyzdan shyqqan ottyń jalyny bizden on alty shaqyrym alysta jatqan Agdamda kóringen eken. Betimizdi qaryǵan úskirik aıaz ben  qar, jalańaıaq qar keship, muz tońǵan ózendi keship óttik. Janymda kele jatqandardyń barlyǵy da tóbesinen tóngen tajaldan qashqandar. Jalańaıaq, jalań bas, aıazda tastaı qarańǵy túnde qashýdy kóz aldyńyzǵa elestetińizshi. Muny jetkizip aıtý múmkin emes...»,- deıdi kózindegi jasyn irikken Elman Mamedov.

Azap lagerindegi azaly únder

Túngi azap kelesi kúni tańerteń qaıta jalǵasady. Armıan soldattary kózine túsken árbir ázerbaıjandy oqqa baılap qana qoımaı, ıt azappen óltiredi.

Iashar Alımamedov te lager azaptarynyń qurbany. Balasynyń aldynda Iasharǵa armıan soldattarynyń kórsetpegen qorlyǵy qalmaǵan. Ákesine tıispeýdi surap jylaǵan Iashardyń balasy armıan soldattarynyń júregin selt etkizbeıdi. Balasyn da qosyp sabaıdy.

Myńdaǵan ázerbaıjan erkekteri men áıelderi armıandardyń tutqynyna aınaldy. Tutqyndardy aıaýsyz uryp soqqan armıandar olardy belgisiz baǵytqa súıregen. Solardyń arasynda úsh balasyn jetektegen, bir sábıin qoınyna tyqqan sol kezdegi 27 jasar Mehrıban Bekırova da bolady. Aıazdy kúnde ashtyq pen azaptan ábden esinen adasqan ol qoınyndaǵy úsh kúndik sábıiniń túsip qalǵanyn da baıqamapty. «Balalarymnyń biri sý surasa, endi biri nan surap jylap keledi. Túni boıy toqtamastan júrip kelemiz. Qaljyradyq. Tipti, aqylymyzdan adasa bastadyq. Esimnen adasqanym bolsa kerek, qoınymdaǵy sábıimniń qashan, qaıda túsip qalǵanyn da baıqamappyn»,- dep kózine jas aldy ol. Arada biraz ýaqyt ótkende, oqıǵa ornyna kelgen chehııalyq jýrnalıst jartylaı úsip qalǵan sábıdi taýyp alyp, anasyna bergen eken. Armıandar qasapshylyq jasaǵan sol túnde anasynyń qoınynan túsip qalǵan sol sábı 21 jasqa deıin aýyr dertpen alysyp, azap shegipti.

Adamnyń basyn dopqa aınaldyrǵan

Qojalyny qanǵa bóktirgen armıan soldattary eń aýyr, eń soraqy áreketterin tutqyndar lagerinde jalǵastyrady. «Tutqyndar lagerinde kórmegendi kórdik. Janymyzda bir júkti áıel boldy. Armıan soldaty sol áıeldiń qarnyn jaryp, ishine mysyqty salyp, azaptady. Álgi áıel tilmen aıtyp jetkize almas azapta kóz jumdy. Jalynyp, jylap, jalbarynǵanymyzǵa qaramady. Armıan soldattary kirpik qaqpastan bizdi taptap, azaptap, janshı berdi. Áıelder men balalardy ıtshe qorlap, báriniń kózinshe ábden  ezgiledi»,- deıdi Mehrıban.

Osy oqıǵada jaıaýlatyp, ot pen sýdy keship, azaptan qashqan balalar ózderi kórgen sumdyqty kadrda aıtatyn jeri bar. Biri: «Ákem men anamdy soıyp, óltirdi», -dese, endi biri: «Erkekterdiń basyn kesip alyp, dopsha teýip ábden oınady»,- deıdi.

Bul naǵyz genoıd

«Osy qandy oqıǵa kezinde Qojaly halqynyń 613 adamy ajal qushqan.  Olardyń 106-sy áıel,  63-i bala,  70-si qarııalar. 400-den astam adam jaraqat alsa, 1275-adam tutqynǵa alynǵan. 155 balanyń biri  ata-anasynyń birin joǵaltsa, endi biri tul jetimge aınalǵan. Al 150 adamnyń taǵdyry búginge deıin beımálim kúıde qaldy. Óli me, tiri me, belgisiz.

Bul jaı ǵana soǵys emes, bul naǵyz genoıd. Qojalydaǵy bul qandy qyrǵyn týraly sanaýly basylym ǵana jazyp, habarlady. Tek arada biraz ýaqyt ótkennen keıin aǵylshyn jýrnalısti Tomas Devaala «Qara baq» atty kitap jazyp, talaı shyndyqtyń betin ashady» deıdi derekti fılmniń avtory. Taýly Qarabah áskeriniń bas qolbasshysy bolǵan Serj Sarksıanmen bolǵan suhbatqa negizdelgen bul kitapta bas qolbasshy beıbit turǵyndarǵa kórsetilgen azap týraly ashyq aıtady. «Qojaly oqıǵasyna deıin ázerbaıjandar armıandardy adam sanaǵysy kelmedi. Qoldarynan túk kelmeıdi dep oılady. Qojaly oqıǵasynda bizdiń áskerimiz bul stereotıptiń talqanyn shyǵardy»,- deıdi Sarksıan óz suhbatynda masattanyp.

Qazir Qojaly jer betinen óship ketken aımaq sanalady. Turǵyndary  Ázerbaıjannyń basqa aýdandaryna qonys aýdarǵan. Tutqyndar lagerinen bosap shyqqandardyń basym bóligi kópke barmaı, kóz jumǵan. Biri táni men janyna túsken aýyr jaranyń qanyn jutyp, baqıǵa attansa, endi biri bútin otbasynan, jaqyndarynan aıyrylýdyń azabyna shydamaı, kúıikten kóz jumypty. Qanǵa bókken Qojaly oqıǵasynan psıhıkasyna salmaq túsken endi bir adamdar ózderine qol salyp, jalǵan dúnıemen qosh aıtysqan.

«Sol kezdegi azapty basynan keshken kishkentaı qyzdarymyz ben uldarymyzdyń aman qalǵany bul kúnde otbasyly, balaly-shaǵaly. Ókinishke qaraı, tán men janǵa qatar túsken bul jara oqıǵa kýágerleriniń ǵana emes, endi olardyń balalarynyń boıyna da úreı bolyp engen. Qanǵa sińgen qorqynysh qanmen urpaqqa ótýde», -deıdi Elman Mamedov.

«Sol oqıǵadan beri shırek ǵasyrdan astam ýaqyt ótti. Sol kúnnen keıin bir ret te kúle almadym. Sol oqıǵadan keıin toılarda da jarqyrap, qýanyp, bılegen emespin. Búginge deıin eńsemdi ezip, sol oqıǵanyń elesi turady»,- deıdi Iashar. Bir túnde jaqynynan, jyly úıinen, barynan aıyrylǵan burynǵy Qojaly qalasynyń turǵyndarynyń qazir bir ǵana tilegi bar, óz topyraǵy Qojalyny keri qaıtarý. Bakýde qoıylǵan «Ashynǵan ananyń aıǵaıy» atty eskertkish te árbir ázerbaıjannyń janaıǵaıy, armany, úmiti.

 

Tarıh betterinen shyndyq óshpeıdi

P.S Taıaýda bastalǵan armıan men ázerbaıjan elderiniń arasynda bastalǵan Qarabah úshin soǵysy bizdiń qoǵamdy da eleń etkizgeni ras. Eshbir saıası nemese qıturqylyq jaǵdaılarǵa qaramastan, qazaq halqy á degennen baýyrlas ázerbaıjan tarapyn ustanyp, ázerbaıjandardyń jeńisine tileýlestigin bildirýde. Bıliktegi sheneýnikterdiń salqyn saıası ustanymy árıne, álem aldynda Qazaqstannyń Reseı jaqqa jaltaqtap, óziniń temirdeı qatty pikirin aıta almaı otyrǵanyn kórsetse kerek. Alaıda, on qazaqtyń toǵyzy baýyrlas túrkilerimiz, ázerbaıjan halqynyń bul soǵysta jeńis týyn jelbiretip, óziniń bıik tuǵyryna shyǵaryna senimdi jáne soǵan tileýles te. Soǵan qaramastan, elimizde dál osy ázerbaıjan men armıan soǵysyna qatysty birjaqty, shyndyqqa janaspaıtyn aqparat taratqan BAQ-tar da tabylýda. Bul árıne, ókinishti. Ýaqyt óter, tarıhqa tıisti baǵasy beriler. Búgingi saıası júıemizdiń ornyn basqasy basar. Sol kezde tarıhtyń da, adamzattyń da aldynda júzimiz tómen bolmas áreketti búgin jasaǵanymyz árbirimizge jón bolar edi. Óıtken, ótken kúnniń izderin qar da, jańbyr da, jel de óshire almaıdy. Óıtkeni ótken kúnderdiń ár sátinde adam taǵdyry bar. Ótken tarıhtyń ár paraǵynda ay shyndyq pen azaly ún bolatynyn umytpaıyq. (Maqala Iýtýb arnasyndaǵy "Genoıd v Kodjaly" derekti fılminiń negizinde jazyldy. Orys tilinen aýdarylyp berildi.)

Merýert HÝSAINOVA,

«Adyrna» ulttyq portaly.

Sýretter ınternetten alyndy.

Pikirler
Uqsas jańalyqtar