Tańjaryq Joldyulynyń 118 jyldyq mereıtoıyna oraı is-shara ótti

5192

Búgin júregi jurtym dep soǵyp, halqynyń azattyǵy men órkenıetke jetýi úshin qalamyn qarý ete bilgen, óz eliniń bostandyǵy men baqyty úshin talantyn aıanbaı arnaǵan, ómirin qurban etken aıtýly aqyndardyń biri — Tańjaryq Joldyulynyń 118 jyldyq mereıtoıyna oraı Almaty qalasynda Halyqaralyq «Tańjaryq zertteý» qor qoǵamynyń uıymdastyrýymen, «Otandas-El» Respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń qoldaýymen is-shara ótti. Bul týraly “Adyrna” ulttyq portaly habarlaıdy. 

Is sharada tuńǵysh ret «Tańjaryq» ádebı syılyǵy tabys etildi. Ónerpazdardyń qatysýymen konerttik baǵdarlama ótti. Tańjaryq aqynnyń ánderi shyrqalyp, oǵan arnap shyǵarylǵan kúıler tartyldy.

Sondaı-aq, tuńǵysh «Tańjaryq» ádebı jýranylynyń tusaýy kesiledi. Ádebı jýrnaldyń basty maqsaty - prozaǵa, poezııaǵa qalam terbep júrgen jas jazýshylar men aqyndardyń órisin ashý, olarǵa óz shyǵarmashylyǵyn tanytýǵa múmkindik jasaý. Shetelden kelgen qandas aǵaıyndardyń arasyndaǵy qalamgerlerdi, ádebıet salasynyń ókilderin, olardyń shyǵarmashylyǵyn atajurttaǵy aǵaıyndarǵa tanystyrý, Tańjaryq muralaryn keńinen nasıhattaý.

Keshke fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Temirhan Tebegenov, baspager, ónertanýshy Ótegen Slanov, ónertanýshy Sapar myrza, Ázerbaıjan Respýblıkasy avtorlary qoǵamynyń tóraǵasy Ismaıl Mamedkerımov, Qazaqstan avtorlary qoǵamynyń tóraǵasy, ánshi, akter Baıǵalı Esenalıev, dáýletkereı kúıshi Qyzyrzan Babamurat, taǵy basqa ádebıet jáne mádenıet salasynyń kórnekti ókilderi, Tańjaryq taqyrybynda qalam terbep júrgen aqyn-jazýshylar, tulǵanyń muralaryn nasıhattap, zerttep júrgen ǵalymdar, sondaı-aq, qoǵam qaıratkerleri, jas qalamgerler, aqyndar, ónerpazdar, aqynnyń urpaqtary qatysty.

Tańjaryq aqynnyń ómir súrgen dəýiri bizge əri jaqyn, əri alys deýge bolady. Jaqyn bolatyny ol tarıh qoınaýyna kúni keshe ǵana jyljyǵan HH ǵasyrda ómir súrdi. Alys bolatyny ózge jurtta, bólek qoǵamda jasady. Taǵdyr onyń mańdaıyna buralańy kóp kúres pen azapqa toly ózgeshe ómir syılady.

Aqyn, jyraý, aǵartýshy, kompozıtor Joldyuly Tańjaryq 1903 jyly 15 naýryzda, Qytaı qazirgi Ile-Qazaq avtonomııalyq oblysynda, Kúnes aýdany, Qamysty aýylynda týǵan.

1916 jyly orys jerinen qýǵyndalyp kelgen Ábdilmájıt atty tatar oqymystysynan bilim alyp, keıin Shapqy (1918), Kúre mektepterinde (1919), Qazaqstannyń Kegen, Narynqol aýdandarynda jeti jyldyq mektepte oqyǵan (1922-1925). T.Joldyuly 30-jyldary Shyńjańda muǵalim, jańadan ashylǵan «Ile» gazetiniń tuńǵysh redaktory (1936) bolǵan. Jasynan óleń jazyp, aıtysqa qatysqan. Ol arab, parsy, shaǵataı, qytaı, orys, uıǵyr tilderin jetik meńgerip, álem ádebıetiniń ozyq úlgilerimen tanysqan.

Qazaq aýyz ádebıeti men shyǵys oıshyldarynyń eńbekteri, Abaı murasy men XX ǵasyrdyń basyndaǵy Alash qaıratkerleriniń týyndylary, sondaı-aq orys ádebıeti men mádenıetiniń Joldyulynyń aqyn retinde qalyptasýyna áseri mol boldy. Aqynnyń Abaıǵa elikteı jazǵan «Jaz tańy», «Taý tabıǵaty», «Kóktem mysaly», «Jaz mysaly», t.b óleńderi bar. Aqynnyń eńbeginde el men jer, ult taǵdyry, qoǵamdaǵy qaıshylyqtar, áleýmettik ómir shyndyǵy aıshyqtalady.

2003 jyly aqynnyń 100 jyldyq mereı toıy Almatyda halyqaralyq deńgeıde atap ótildi. Osy oraıda 2 tomdyq tańdamaly jyrlar basylyp shyqty.

Sol kezde Qazaqstannyń tuńǵysh prezıdenti, elbasy Nursultan Nazarbaev dúnıejúzi qazaqtarynyń kezekti quryltaıynda 100 jyldyq mereıtoıyn Respýblıka kóleminde keńinen atap ótýdi tapsyrǵan bolatyn.

”Adyrna” ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy