Kókpar sportyn jetildirýdiń tezıstik tujyrymy

Kirispe

MAQSAT: «RÝHANI JAŃǴYRÝ» ulttyq jobasy aıasynda KÓKPAR oıyny men sportynyń ara jigin ashý jáne kókpardy sport retinde damytýdyń keshendi máselelerin qarastyra otyryp, ony jetildirýdiń barlyq múmkindikterin qarastyrý.

Kókpar - Sibirden Úndi muhıtyna deıin, Kaspıden Shyǵys Túrkistanǵa deıingi apaıtós aralyqta atty mádenıettiń asyl murasy bolyp tabylady.

Buǵan deıingi qalyptasqan kókpar oıynynyń komandalyq formatyna sporttyq mazmun berý úshin odan ári damytýǵa májbúrmiz. Bul jolda kókpardyń rekvızıtteri men jaraqtaryn jetildirip, alań kelbetin, oıyn qurylymyn odan ári damyta túsý qajettigi ózinen ózi týyndaýda.

Ulttyq sporttyń ǵylymı túrde tereńdeı zerttelýi áli de oıdaǵydaı emes. Sonyń kesirinen ulttyq oıyndy sportqa aınaldyrý úderisi kenjelep qaldy ári túrli qaıshylyqtarǵa urynyp otyr.

Búgingi kókpar oıyny burynǵy etnooıyndyq sıpattan aryla bastady, álemdik deńgeıge taratý jolynda maqsat qoıylyp, soǵan sáıkes áreket bastaldy. Kókpardy damytýdyń mundaı strategııalyq formatqa kóshýi alǵa birshama máselelerdi sheshýdi mindetteýde.

​Kókpardy jetildirýdi qarastyrý barysynda qazirgi qordalanǵan máselelerdi ashý - basty sheshimderdiń biri. Ásirese, kókpardy birjaqty etnologııalyq qundylyq retinde qaraý men ony budan ári ulttyq sport retinde damytýdyń arasynda qalyptasqan birshama qaıshylyq baryn baıqaýymyz kerek. Sonymen birge kókpar oıynynyń basty sýbektileri esebinde qazaq jáne qyrǵyz taraptarynyń bitispeıtindeı qarsylyq sıpaty bary da osynda – kókpardy oıyn jáne sport retinde qarastyrýdyń arajigi ashylmaǵandyǵynan da osyndaı ahýal bar ekendigin jasyrýǵa bolmaıdy.

​Atalmysh qujat kókpardyń mańynda qordalanǵan máselelerdiń sheshimin tabýǵa bolarlyq usynymdar men bastamalardy dáıekteý men derekteý bolyp tabylady.

Kókpar oıynynyń qalyptasýy týrasynda derek joqtyń qasy. Jazbalar jaǵy múldem sarań. Alaıda, bul oıyn túrin zerdeleýshiler onyń qalyptasýyn birneshe myń jyldyqtarǵa aparyp tireıdi.

Jalpy bul atty oıynnyń qalyptasýyn jylqysyz elestetý múmkin emes. Eger de adamzat tarıhynyń jylqyny qolǵa úıretý úlgisin Evrazııa dalasyna qarasty Botaı eldi mekenindegi 6 myńjyldyq atty mádenıettiń ashylýymen qarastyrsaq, endeshe bul oıyndy da sonsha merzimmen ólsheýge qaqymyz bar.Óıtkeni, kókpardyń qalyptasýyna qajetti eń birinshi jaraq, ol – at. Jylqyny qolǵa úıretýden bastap, ony kólik etý men azyq etýden basqa, túrli sala boıynsha ony tehnıkalyq jaraq etý múmkindigi ómirde oryn ala bastaǵanyn eskersek, kókpar oıynynyń týyndaýyna da Attyly mádenıettiń oıyp oryn alatyn mańyzy jetkilikti.

Kókpardyń taralý keńisin alsaq, Ortalyq Azııa halyqtary arasynda keń taraǵan oıyn. Atap aıtqanda, qazaq, qyrǵyz, tájik, ózbek, pýshtýn halyqtaryna taralǵan. Osyǵan uqsas atty oıyn keıbir Azııa elderinde, sondaı-aq,Argentına halqynyń da Kókparǵa uqsas at oıyny bolǵan.Alaıda, kókpardyń qalyptasý dáýirin tap basyp aıtý qıyn, ony áli kúnge ǵylymı túrde zerdeleý kemshin. Desek te, kókpardyń qalyptasýyna baılanysty atalǵan tarıhı aıǵaqtarǵa toqtala otyryp, taldap shyqqan abzal.

Kókpar oıyny sonaý zoroastrızm dáýirinen bar ekenin alǵa tartatyndar kóp. Birneshe myń jyl buryn shyqqan oıyn bolsa, onyń bul kúnge deıin birneshe satydan ótip jáne túrli sıpatta oınalýy ǵajap emes. Bulaı deýimizge atalmysh oıynǵa qatysty túrli ınterpretaııanyń bolýymen qatar alýan aıǵaqtardyń bir birimen qabysa bermeýi dálel.

Kókpardyń týyndaýyna bir aıǵaqty ańshylyq kezden tartýǵa qısyn bar. Sóıtip, onyń alǵashqy formasy at mingen ańshylardyń oıynynan bastaldy deýge bolady. Bul týrasynda  ótken ǵasyrdyń 80-jyldary sovettik etnograf G. N. Sımakov [12]: «Qyrǵyzdyń ońtústiktegi de, soltústiktegi de  qarttary bizge qyrǵyzdar arasynda qasqyr aýlaýdyń keń taralǵanyn aıta kelip, qalyń qarda ombylaǵan qasqyrdy qýalaǵan ańshylar, qýyp, jetip, shoqparmen basqa uryp, soǵyp alatynyn birneshe ret áńgimeledi. Bul ejelgi ań aýlaý tásili onymen birge qasqyr soqqan ańshynyń aldyna óńgergen ańyna basqalary talasyp, odan tartyp alýǵa umtylysatyn bolǵan. Osylaısha, ázildese, talasa-tarmasa otyryp, aıylǵa jetkenshe «kók bóri» oınasatyn bolǵan. Biraq aıylǵa jetkende qasqyrdy soqqan jigit alady eken.» 

Gollıvýdta 1971 jyly ekrandalǵan, franýz jazýshysy Jozef Kesseldiń «Attylar» romanynda [14] kókpardyń keń taralǵan nusqasyn jazady: «Bul oıyndy Shyńǵyshannyń sarbazdary olardyń attarynyń tuıaǵy jetken jerge jaıdy. Sodan beri jeti ǵasyr ótse de, bizdiń jazyǵymyzda ejelgi dáýirdegideı áli de saqtalyp keledi». Demek, kókpar oıyny Shyńǵyshan dáýirinen bar ekenine kýálik bar degen sóz.

Jazýshy, etnograf [15] A. Qalıuly aıtyp ótedi: «Kókpar tartý – áskerı jattyǵýlardyń bir túri. Túrik qaǵanatyndaǵy «Derbes bóri jasaq» degenimiz osyndaı jattyǵýdan ótip saılanǵan batyrlar toby edi», – dep tujyrymdaıdy.  Endeshe bul oıyn soǵys jaǵdaıynda sarbazdardy shyńdaıtyn jattyǵý túrinde de bolǵandyǵy jáne ol túrki qaǵanaty zamanyna qarasty 6-7 ǵasyrlarǵa da laıyq oıyn túri bolǵandyǵyn baǵamdaı alamyz.

Belgili qazaq ǵalymy,  akademık Á.H. Marǵulanóziniń «Mır kazaha» kitabynda [13]: «Syrdarııanyń tómengi saǵasy men Aral mańyn mekendegen saq taıpalary jyl saıyn bórini kıe tutý qurmetine arnap, qasqyr terisin jamylyp, betperde taǵynyp,atty saıystar ótkizetin bolǵan. Bul dástúr túrki-mońǵol taıpalarynda áli kúnge deıin saqtaldy. Qazaq, túrikpen, qyrǵyz elderinde bul oıyn «kókbor» (kak bar) - sury qasqyr degen ataýmen saqtalǵan. «Kókpar» atty oıynnyń qazaq halqyndaǵy bir nusqasy «Qyz bóri» – qasqyr terisi men bórili betperde taǵynatyn dástúrli saq oıynynyń bir túri bolyp tabylady» dep V.V.Radlov pen S.V.Kıselevtardyń eńbekterine silteme jasaıdy. Soǵan qaraǵanda saqtarda qasqyrdy kókpar tartý emes, kerisinshe bóri keıpine engen oıynshylar serkeni tartqan syqyldy. Endeshe saqtar dáýirinde kókpar oıyny bóri kıesin pash etýdiń bir joralǵysy bolǵan. Al,S.V. Kıselevtyń jazǵan «qyz bóri» oıyny búgingi «qyz qýý» oıynynyń etnografııalyq bir sıpaty ekendiginde sóz joq.

Endi lıngvıstıkalyq aıǵaqtarǵa keleıik.Oıynnyń «kókpar» ataýy onyń qalyptasýy men tarıhyna dendep boılaýǵa múmkindik beretin aıǵaqtardyń biri.

Kókpar oıyny ataýlaryn negizin úsh topqa jiktep qarastyrýǵa bolady:

Alaıda, túrkiniń ǵulamasy Júsip Balasaǵunnyń «Qutty bilik» eńbeginde kókpar oıynynyń basqasha ataýy «laq shap» - «chap ulaq» túrinde kezdesedi.

3)  Asa ejelgi mıftik kezeńdi qozǵaıtyn ataýlarǵa kelsek, bularǵa qatysty jaıttar barynsha bulyńǵyr, biraq lıngvıstıkalyq jaǵynan qazbalaý arqyly biraz jaıǵa qanyǵýǵa ábden bolady. Bul jerde negizinen ataýlardyń ishinde kókpar, kok-borý varıaııalaryn ǵana qarastyrǵan maqul, sebebi kópkarı/koʻpkari, kýpkorı/kӯpkorӣ sózderi «kókpar» ataýynan lıngvıstıkalyq Metatéza (ejelgi grekshe - μετάθεσις, aýdarý) qubylysy arqyly qatar turǵan dybystardyń ózara oryn aýystyrýynan ózgeriske túskeni kórinip tur.

«Kókpar» ataýyn kóptegen zerdeleýshiler,etımologııalyq jaǵynan mıfologııasy qanyq bolǵandyqtan, belden basyp, «kók bóri» sózinen shyqqan deýge áýes bolyp júr jáne onyń lıngvıstıkalyq qubylysyn ashpaǵan kúıi qaldyrady. Shyn máninde kók bóri – kókbór – kókbor – kókpar túrindegi tizbekke aınalatyndaı,úndesim zańyna baǵynǵysh túrki tili «kók bóri»-den «kókpar» sózin týdyrýy ekitalaı, múmkin emes. Al, kerisinshe «kókpar»-dyń kókpór – kókbór túrinde ózgeriske ushyraý múmkindigi mol. Biraq «kók bóri» ataýynyń «kókpardan» týyndaǵanyna lıngvıstıkalyq jaǵynan senimdi bolǵanymyzben, tarıhı jaǵynan senim joq. Endeshe bular bir birinen týyndaǵan ataýlar emes, ekeýi eki bólek túrde týyndaýy yqtımal. Máselen, saq zamanynda bórishe kıingen qatysýshylardyń eshkini kókparǵa tartqanymen, onyń «kók bóri» ataýy bórini pir tutqan kók túrkiler dáýirinde shyǵýy múmkin. Bul oıynshylardy mıftik kók bórige teńep, onyń jemtigi eshkini tartyp, talasyp oınaýdy dáriptegen ejelgi tanymnyń taby bar. Buǵan Á.Marǵulan keltirgen V.V.Radlov jazbalarynyń kýágerligi mol.

Alaıda, lıngvıstıkalyq qısynnan alǵanda, «kókpar» sózi keıbir jumsartqysh, jińishkertkish ortada «kókpórge» aınalýy da ǵajap emes, oǵan qosa bóri mıfologııasynyń yqpalymen «kók bóri» ataýy keıin týyndaǵan degen joramalymyz bar.Qazaq tilinde kókbar da, kókpar da bolǵan, bertin kele sońǵysy qalyptasyp sińdi.Aıtpaqshy, qazaq tilinde ataýdyń bulaısha jasalý jolynan basqa nusqasy joq. Demek, qazaqsha «kókpar» ataýybarynsha ejelgi jáne mazmuny men formasy jaǵynan asa ózgeriske túspegen.

Qyrǵyzsha «kok borý» ataýy da «kókpar» sóziniń bir nusqasy, «O»-laýshy jáne «A»-laýshy tilder úshin onyń eki nusqasy bolýy kerek: kókpar –kókpor, osydan kelip kókbar / kókbor nusqalary týyndaıdy. Osy «kókbor» nusqasynan ótken ǵasyrdyń sońǵy jyldarynda etnosananyń qaıta túleýine oraı, halyqtyq «kókbóri/kókborý» nusqasy shyǵyp ketti degen kúdigimiz basym. Óıtkeni, onyń arǵy kezeńinde oıynnyń bul ataýy tarıhta da, jazyndylarda da múldem kezdespeıdi. Sondaı-aq, ózbekshe-tájikshe kúpkórı / kópkarı  nusqalary «kókpar» sóziniń kókpór / kókpar túrindegi nusqalarynyń metatezaǵa ushyraýynan týyndaǵandyǵy ańǵarylyp tur.Sonymen, «kókpar» nusqasy kók bóri/kók bórte ataýlarynan da erterekte qalyptasqan.

Keıbir etnograftardyń nusqasy boıynsha «kókpar»  – «kók bórte» (laq) sózinen shyqqan. Olaı bolsa, ol sol kúıinde «kókbórte» bolyp nege ózgermeı qalmady? Úndestik jaǵynan qaraǵanda «kókpar» sózine onyń ózgerýinen góri, «kókbórte» nemese «kókbóri» kúıinde ózgermeı qalý múmkindigi zor edi... Másele «kókpar» sóziniń bórige de, bórtege de qatysynyń joqtyǵynda! Sonymen, másele «par» sózinde bolyp tur...

«Par» sózi jalpyadamzattyq asa ejelgi sózderdiń biri jáne ol kóp tilderge jaıylǵanymen negizgi semantıkasyn joımaǵan. Par – bólik, bólshek.

Kóz jetkizý úshin bul sózge qatysty birshama sózderge toqtalsaq [17,18] :

par – eki bólikten turatyn jup;

par – bir birine teń, saı;

para – túrikshe aqsha, «kesek», «bólik» degen maǵynada;

para – bir nárseniń bólshegi, bóligi, salasy,úlesi, «Bul jurttyń sóz tyńdamas bir parasy» (Abaı);

para  (ıransha, kóne zat esim) – bir nárseniń bólshegi, bóligi, tarmaǵy

para-para – byt-shyt, kúl-talqan, dal-dal: birneshe bólshekke bóliný,

par+tııa – taýardyń ne áleýmettik toptyńbir bóligi; jan-jaqqa bólingen top, odaq,jik.; zattardyń, taýarlardyń belgili bir kólemi.; jeke daýyspen nemese jeke mýzykalyq aspapta oryndaý úshin jazylǵan shyǵarma;

para aldy –  óz múddesi úshin jasyryn túrde alynatyn úlken puldyń/qyzmettiń bóligi;

para boldy – bólshek-bólshek bolyp syndy, byt-shyty shyǵyp kúıredi.

Joǵarydaǵy keltirindiden baıqaǵanymyz «par» sóziniń áldebir nárseniń bólshegi, japyraǵy, jyrtysy ekendigi. Jáne de bul sóz ártekti tilge enýine qaraǵanda onyń asa ejelgiligin aıqyndaıdy. Endeshe onyń qosylýynan jasalǵan «kókpar» sóziniń de ejelgi sóz ekenin eskerýge týra keledi, mundaǵy «par» býyny bul jerde «úles», «sybaǵa» maǵynasynda tur. Dálirek úńilsek, «kók+par» tirkesi: «Kóktiń úlesi», «Kóktiń jyrtysy» degen maǵynada. Demek, kókpar tartý - ejelgi mazmuny boıynsha Kóktiń úlesine, nesibesine talasý bolyp tabylady. Demek, bul táńirlik tanym jaılaǵan ejelgi dáýirdegi tanymnyń bir joralǵysy ekendigi ózinen ózi shyǵady.

Qyrǵyz tarıhshysy Dúıshen Kerımov [19] «Ia sprashıval ý ýchenyh Kazahstana, pochemý ıgrý kok-borý (kok – golýboı vet, borý – volk, totemnoe jıvotnoe, sımvol) onı nazvalı kokpar. Ponıatno, chto znachıt kok, a chto za slovo par? Onı samı ne smoglı otvetıt na etot vopros» degeni aqtarlyq jaǵdaı, óıtkeni birneshe myńjyldyq qundylyqty birden ańǵarý kimge bolsa da ońaı bolmas edi. Al anyqtyǵy aıdaı bolyp turǵan «kók bóri» salystyrmaly túrde «keshegi» qalyptasqan ataý edi. «Kók bóri» men «kók borý» ataýlaryn bir birimen bettestirýge bolmaıdy, ekeýi eki dáýirdiń ataýlary.

Qoryta kele, «kókpar» ataýy oıynnyń bastapqy mazmunyn saqtaǵan ejelgi nusqasy bolsa, «kók bóri» ataýy bertin kele bóriniń aıbyndy beınesin pash etýge baǵyttalǵan týyndy nusqasy dep esepteımiz.

Kókpar oıynynyń týyndaý máselesin sheshý úshin, «zoroastrızm zamanynan bar attyly oıyn» degen ýáj ben jylqyny qolǵa úıretýdiń 6 myń jyldyq tarıhyn jáne de attyly ańshylyq mádenıettiń de ejelgi jasyn eskere kelip, mynadaı taldaýǵa mán bergimiz keledi.

Búgingi kókpardyń shyǵýy men onyń sıpatyna qarabaıyr, taıyz tanymmen qaraý qalyptasqan. Kókpar oıyny attylarǵa tán bolǵandyqtan atty órkenıettiń birneshe myńjyldyq tarıhymen sabaqtas qarap, onyń fılosofııalyq tanymyn joımaı, odan ári naqyshtaı túsý arqyly oıynǵa degen tereń kózqaras ornyqtyrý qajet. Osy oraıda kókpar oıynynyń túpki túrtkisi ejelgi attylardyń Kókke moıynsuný, Kúnge basty ómir kózi retinde qaraýǵa negizdelgen táńirlik dúnıetanymnan bastaý alatyn tujyrymnan qymsynýdyń keregi joq. «Kók+par»  sózi Kóktiń bólshegi, paraǵy túrinde sińgen búgingi Nesibe, Yrzyq uǵymyna ıe bolý, talasý tanymynan bastaý alý joramalyn alǵa tartqymyz keledi.  Árıne, ol árbir dáýirde túrli sıpat alyp, aqyry «kókbóri», «kókbórte» syqyldy ataýlarǵa da kóshken bolar.

Negmatı, «Prazdnık Navrýz»: «Samymı ývlekatelnymı lıýbımymı razvlechenııamı pýblıkı povsıýdý v Sredneı Azıı ıavlıalıs popýlıarnye sostıazanııa-kozlodranıe («býzkashı») ı borba – «gýshtıngrı», kotorye demonstrırovalı sılý, lovkost ı soobrazıtelnost ýchastnıkov ı vsegda prıvlekalı vnımanıe zrıteleı...». Saıyp kelgende, Kún merekesi sanalatyn ejelgi Naýryz meıramynyń basty tartysynyń biri «kókpar» atalýy tegin emes jáne ony obasta komandalyq sıpat emes, árkim óz aýylyna, óz oshaǵyna tartýdyń kórinisi de, ár jannyń Kók yrzyǵyna talasý sekildi máninde jatyr. Bunymen kókpardyń tarıhyn birneshe myńjyldyqty jáne etnologııalyq jaǵynan asa kúrdeli qyrlary baryn baıqatý, bul oıyndy bir nemese birneshe ǵana etnostyń, halyqtyń emes, jalpy ebrazııalyq Uly dalada qalyptasqan Attylar mádenıetiniń kórinisi retinde moıyndaǵan abzal.

Kókpar jaraǵyna tatyıtyn birden bir nárse – múıizdi maldyń múrdesi, ol ne eshki, ne sıyr ıaǵnı torpaq ekendigine jiti nazar aýdarý kerek. Múıizdi maldy qurbandyqqa shalý – Aıdy Kúnniń jolynda qurban ete otyryp, onyń sáıkes keńisi Túnekti Kúnekke jeńgizý joralǵysynan kórinedi. Al qurbandyq jany Kókke jónelgendikten, onyń táni Jerdegi Kóktiń bir bólik-nyshany bolyp tabylady. Jáne de «qurbandyq jyrtysqa» kim qol jetkizse, Ordaǵa (aýylǵa, kómbege, búginde - qazanǵa) jetkizý Kúnniń kózi – Táńirden (jaratýshy qudyretten, búginde - Alladan) bata alatyndaı basty muratqa jetedi-mis...

Jalpy qurbandyq ejelgi Aı men Kúnniń taıtalas qudyretine alańdaý kezindegi nanym aktysy degen boljamdy alǵa tartqymyz keledi. Máselen, aı múıizdi aqserkeni bolmasa boz qasqa maldy qurbandyqqa shalý - Kúnge tabynýshylardyń «Aıdy qurban etý» aktysynyń kórinisi deýge bolady. Óıtkeni, ejelgi halyqtar múıizdi maldy – eshki men sıyrdy Aıdyń nyshany retinde qabyldaǵandyǵy týrasynda tezıster qalyptasyp otyr.Osydan kelip, sıyrǵa/buzaýǵa tabyný qalyptasty. Múıiz – aıdyń nyshany, tańbasy. Sóıtip, Aıdy Kúnge jyǵyp berýdiń bir isi – sonyń sáıkes nyshany bolar maldy qurban etý bolǵan. «Bozqasqa» máselesine kelsek, boz – kún sáýlesiniń ońyp, batýǵa aınalǵan, ińirge qaraǵan ýaqytyn meńzeıtin tús, ıaǵnı ýaqyttyń Túnge qaraǵan shaǵy. Al Túnniń qasqasy (qasy, qabaǵy) – Aı ekeni málim. Sóıtip, mańdaıy qasqa, túsi boz maldy qurbandyqqa shalý Aıdy Kúnge jeńdirý retinde dástúrge engen.

Árıne, múıizdi maldy qurban etý bálkim sıyrǵa tabyný dáýirinen, ony Túnniń jaryǵy Aımen shendestirý zamanynda qalyptasýy yqtımal. Alaıda, bul qurbandyqtyń  jaýyǵý aktysy boldy dep kesip aıtýǵa da jeleý emes. Kerisinshe oǵan Jaratqannyń jaǵymdy jaratyndysy retinde qurban etý joralǵysynan shyqty deýge de bolady. Qalaı bolǵanda da, kókparǵa múıizdi maldy qurban etip, tartý dástúri etnografııalyq qundylyqtarda saqtalǵan. Alaıda, bertin kele kókpar serkesiniń máni ózgergen. Iaǵnı oǵan jaǵymsyz sıpat berý ornyqqan. Ony «Alpamys batyr»  jyryndaǵy [20]Ultan quldyń kókparǵa dushpany Alpamystyń uly  «Jádigerdi tartyńdar!»  degeninen kórýge bolady.

Saıyp kelgende, kókparǵa soıylatyn mal obasta Kúnge tabynýshylardyń qurbandyǵy bolyp shyǵady. Bir nazar aýdararlyǵy sol – kókparǵa isek ne qoshqar (qoı) emes, mindetti túrde múıizdi serke (bálkim, teke) shalynady. Tipti, qyrǵyz nusqasynda torpaq ta júr. Al «Alpamys batyr jyrynda» Qarlyǵashty alý toıynda kókparǵa Ultan quldyń qunandy arnaıtyny bar. Bul qunan jylqy bolýy múmkin emes, qunan ógiz bolýy kerek.  

Bul aıtqandarymyzǵa taǵy bir aıǵaqty [7] Almaty qalasynyń soltus-batysyndaǵy 130 shaqyrymda ornalaqan Ańyraqaı jotasyndaǵy Tańbalytastaǵy Táńir men Ińir kıeleriniń sáıkes túrde Kún men Túnniń beıneleri ekendigi jáne de qurban retinde kúndıdarly Táńirge qosmúıizdi iri qaranyń qarap turǵandyǵyn keltirýge bolady.

Árıne, kókparǵa tartý qurmet emes, ony qorlaý, kek alý aktysy ekendigin «par» sózine qatysty myna túsindirmeler dáleldeıdi:

parsha – jiktelgish, bólingish mata; bir kesek, bir bólek;

parshalaý – 1. Byt-shyt qylý, keskileý, tilgileý.2.Soıǵan maldyń etin borshalaý, múshelep buzý, osý, bólý, úlesteý;

barsha – bólek-bólek,bólshek-bólshek, parsha-parsha

borsha-borsha – dal-dal,páre-páre,byt-shyt

borsha-borsha bolǵan bet - ızodrannoe lıo
etti borsha-borsha etip tilip tuzdady - razdelalı mıaso ı posolılı
kıim borsha-borsha bolyp jyrtylǵan - odejda sılno razorvana,

sınonım: alba-dalba, alba-julba, dal-dal, dal-dul, dalba-dulba, jalba-julba, julma-julma, julym-julym, jyrtyq-jyrtyq, jyrym-jyrym, órim-órim, para-para, parsha-parsha, páre-páre, toz-toz, túte-túte, tilim-tilim, ulma-julma, shoqpyt-shoqpyt

borshala – 1.Tutas maldyń, ańnyń etin múshelep buz, jaımala; 2. Byt-shyt qylý, myj-myjyn shyǵarý, keskileý

Al «kókpar» sóziniń ózi ábden sińisti bolǵany sondaı allegorııalyq beıneli mazmunǵa ıe bolǵan leksema:

Kókpar boldy – Árkimniń julqýynda boldy;

Kókparǵa túspegen – Kúsh synaspaǵan, aıtys-tartysqa túspegen;

Kókpar qyldy – Ábden azaptady, qınady.

Bul maǵynany bashqurtsha túsindirmede oıynnyń serke ábden parsha-parsha bolyp jyrtylǵansha tartatyndyǵy naqtylaı túsedi.Kókparǵa tartylatyn nárseniń qorlaný jaǵdaıy «Alpamys batyr» jyryndaǵy [21] Ultan quldyń dushpany - Alpamystyń uly Jádigerdi tartqyzýy da taǵy bir dálel.

Endeshe, kókpar etnooıynynyń týyndaýyn qarabaıyr túrde sózderdiń týyndaý múmkindigimen qarastyrý múldem jetkiliksiz. Óıtkeni, búginde oıynǵa, al erteń sportqa aınalǵaly turǵan bul rýhanı qundylyq óziniń etnologııalyq úderisten ótken ejelgi tanymdyq joralǵynyń bir parasy dep baǵalaǵan abzal.

Bul jaǵdaıdyń búgingi zamanǵa deıin de kelgendigin kórsetetin keıbir aıǵaqtar bar. Aýyzeki áńgimeden,  Altynemel-Igilik óńirinde tap kúresi qyzǵan kezde, esirgen kedeı jigitter 12-13 jastaǵy Tóreniń qyzyn baıdyń qyzy dep kókpar ǵyp tartpaq bolǵanda, bir aýyl áıeli qyzdy bas salyp jatyp alyp «kókparǵa órimdeı jas qyzdy tartqansha, myna meni tartyńdar» dep arashalap qalǵan eken.

Aıtqymyz kelip otyrǵany, ózimizdi kústánáláý emes, adamzat keshegi attyly mádenıet ıesi bolyp tabylatyn qazaqtan endi shynaıy nárselerdi kúte bastaǵanyn ańdaýymyz ári ózgergen dúnıemen birge ózgere bilýdiń tetigin meńgerýimiz kerektigi. Eger de ulttyq oıyndardy sportqa aınaldyrǵymyz kelse, onda oǵan ǵylymdy alǵa salyp kirisken maqul. Jalpy búgingi sport – tehnologııa men tehnıkanyń fızıkalyq, bıologııalyq, pedagogıkalyq salalarǵa synalap ený nátıjesi. Sport degenimiz osy qyrýar salany qamtıtyn qubylys. Bul krıterıdi eskermesek, kembaǵaldyqtan arylmaımyz.Alaıda, bul pikir budan da buryn aıtylyp keledi,tipti arnaıy akademııa kerek degen pikir de bolǵan, biraq ol bolǵan kúıinde qaldy.

Kókpardy oıyn retinde kez kelgen aýylda oınaı berýge bolady, oǵan minetin at pen baýyzdalǵan serke bolmasa tulyp bolsa jetkilikti. Al oǵan sport retinde qaraýǵa bolmaıdy.Biraq ol sport emes, oǵan sportqa sáıkes baptalǵan at pen kókparshydan bastap, kıim men ábzelderge deıingi usaq-túıektiń bári oılastyryla qamtylady.  Sport-kókpardyń serkesi baýyzdalǵan eshki bolýymen nemese dástúrmen shyrmalýy mindet emes. Onyń dástúrge qanyqqan biraq sportqa ıkemdi erejesi men snarıad-jabdyǵy jáne barlyq ólshemder men talaptardy qanaǵattandyratyn alańy bolýy shart.

Kókpardy damytý týrasyndaǵy barlyq aıtys-tartys pen kózqarastardyń qaıshylyǵy ony sport pen oıyn sıpatynan ajyrata almaýdan týyndap otyr.Máselen kókpardyń qyrǵyz janashyry Savetbek Abrasýlov [25] óziniń «Sakralnyı smysl ıgry» maqalasynda «...po obychaıý eı (pobedıvsheı komande) polagalsıa ennyı podarok za okazannýıý chest v vıde skota, dorogoı odejdy ılı deneg. V svoıý ochered, obladatelı týshı kozla, týt je otmyv týshý, klalı v kotel ı nachınalı gotovıt ýgoenıe. Dalee po obychaıý onı prıglashalı na trapezý rodstvennıkov, soplemennıkov ı prosto prohojıh ı ýgoalı ıh mıasom kozla. Schıtalos dobrym znakom, eslı kýsochkı mıasa dostavalıs bolshemý kolıchestvý lıýdeı. Zdes nelzıa ne zametıt sakralnyı smyl ıgry «Kók-bórú», zaklıýchaıýıısıa v tom, chto odnomý ız ývajaemyh chlenov roda daetsıa vozmojnost, vypadaet velıkaıa chest prıobıt chlenov roda k rıtýalnomý mıasý kozla ı tem samym sposobstvovat ýkreplenııý vzaımnyh ýz lıýdeı ı sdelat svoı vklad v ýsılenıe edınstva roda, naroda.» - dep jazady. Bul joralǵynyń bári árıne kókpardy ulttyq oıyn retindegi qundylyq mazmunyna tıesili jaıttar. Biraq onyń kókpar-sportqa eshbir qatysy joq ári bolmaýǵa tıisti.

Joǵaryda keltirilgen qaıshylyq Kókpar qaýymyn ekige jarǵanyn da atap aıtý kerek. 2017 jyly Túrki halyqtarynyń sport-oıyndarynyń Qaýymdastyǵy quryldy. Bul qaýymdastyq kókpar erejesin barynsha sporttyq sıpat berýge tyrysyp ózgertti. Atalmysh ereje Halyqaralyq Kókborý federaııasy qabyldaǵan qyrǵyz rejısseri Bolat Shamshıevtiń erejesinen bólekshe edi. Bul ózgeris qyrǵyz tarapynan qoldaý tappaı kókparshylar qaýymy qaıshylyqqa uryndy. Qazaq jaǵynyń kókpardy sportqa ıkemdeý nıeti durys bolǵanymen, oǵan jetý taktıkasy durys bolmady. Birden usynylǵan ereje men oıynnyń basty fıshkasy serkeni tulypqa aýystyrylýy bul qaıshylyqty qozdyra tústi. Aqyrynda kókpardyń eki túri paıda boldy. Endi 2020 jyly Túrkııada ótetin kókpar oıyny halyqaralyq kók-borý erejesimen ótpek. Bul ereje joǵaryda atalyp ótkendeı sporttyq emes, oıyndyq sıpatta bolmaq.

Árıne, jalpytúrkilik qundylyq retinde bul eki sıpatta da kókpardy damyta bergen jón. Alaıda olardyń arajigi men sıpatyn barynsha ajyratyp, birin oıyn, ekinshisin sport esebinde pash etken maqul.

2019 jyly atalmysh kókpar tartysy jańa deńgeıge ýshyǵyp, Tashkentte ótken halyqaralyq kókpar jarysynan qyrǵyz taraby kókparǵa tán taıqazan men serkeniń joqtyǵyn negizge alyp, bas tartty.

Qysqasy, kókpardan oıyn retinde aıyrylǵymyz kelmese - ony serkeden ajyratpaý kerek, al sport etkimiz kelse - sportqa tán saımandaryn ǵylymı túrde dáıektep ázirleý qajet. Oıyn-kókpardy mereke kórinisi etip qaldyryp, sport-kókpardy kóshermen ata-babamyzdyń adamzatqa syılaǵan qundylyǵy esebinde osylaısha ǵana damyta alamyz.

Qaı oıyndy da sportqa aınaldyrý – bizge sol oıyndardy etnostyq sıpattan adamzattyq qundylyqqa aınaldyrýǵa májbúr etedi. Kókpar mysalynda alatyn bolsaq, ol ulttyq oıyn retinde tarıhy bar, ózindik sıpaty men ulttyq qundylyq retinde qalyptasqan oıyn óneri, biraq ony qalaı damytýdy qolǵa ala bastadyq, solaı aldymyzdan dúnıejúzilik krıterıler shyqty: baýyzdalǵan serkeniń  sporttyq saıman bolýy qabyldanbady. Sebebi, kókpar oıyn bolsa qazaq úshin oıyn, al basqa halyqtardyń moıyndaýy úshin ol oıyndyq satydan sporttyq satyǵa ótýi kerek edi. Ol úshin sport talabyna sáıkes oıynnyń atrıbýty sporttyq rekvızıt bola bermeıdi, bul jerde joǵaryda atalǵan psıhıkalyq jáne sporttyq basqa talaptar oryndalmasa, ony sport óz keńistigine ótkizbeıdi. Demek, kókpardy damytý degenimiz – ony sportqa aınaldyrý. Al ol úshin onyń arnaıy alańy bolýy, serkeniń zaman talabyna saı baýyzdalǵan maldyń múrdesi emes, sporttyq snarıad túrindegi sıpaty bolýy, kókparshylardyń zerttelgen tásilder boıynsha jattyǵýy men arnaıy bapkerlerdiń ázirlenýi, kókpar attaryna talap pen olardy daıyndaıtyn zaýyttyń bolýy sekildi fýtbol sııaqty kókpar ındýstrııasynyń paıda bolýymen birge júretin uly úderis anyqtalýy kerek edi. Bunyń bári ǵylymı zertteý men zerdeleýden bastalǵany jón bolatyn, al kázir bizdiń ulttyq oıyndardy sport túrinde kórgisi kelmeıtin tulǵalardyń pikirine atalmysh maqsat maltyǵyp, adymy ashylmaýda.

2013 jyly kókpar stadıonynyń jobasyna konkýrs/irikteý jarııalanbas buryn, oǵan degen naqty talaptar men krıterıler ǵylymı jolmen anyqtaldy ma? Joq. Ulttyq oıyn aınalasyndaǵy dýaly kisilerdiń pikiri ǵana negiz bolǵany jasyryn emes. Ondaı pikir-paıymdar negizinen ǵylymı zertteý barysynda, zerttemeler synaqqa túserde asa qundy faktor ekeni aıan, biraq sheshýshi aqparat kózi emes. Osyndaı tııanaqty jaıttardyń bolmaýy bizdiń árbir qadamymyzdy nátıjesizdikke uryndyrady jáne ylǵı da dáıeksiz eksperımentten kóz ashpaıtyn bolamyz.

​Sózimiz naqty bolý úshin kókpar serkesin mýlıajǵa aıyrbastaý talpynysymyzdy alaıyq. Maqsatty osylaı qoıýdyń ózi múldem durys emes, serkeniń ornyna «qýyrshaqty» qoldanǵanda kókpar ulttyq oıynnan sportqa aınala ma? degen saýal bastan qoıylýy kerek edi. Árıne oıyn sportqa aınalmaıdy. Sport-kókpar úshin baýyzdalǵan serkeni de, onyń mýlıajyn (nárseniń naqty pishinin beretin quımasy, jasamy, kóshirmesi) da tartý mindet emes, qyzyq emes, oǵan yńǵaıly, laıyqty saıman jasaý máselesi kún tártibinde tur.

​Aqyry mýlıaj paıdaǵa aspaı sátsizdikke ushyrady, sporttyq saıman mýlıajdan quralmaıtyny málim. Demek, kókpar sportqa aınalýy úshin oǵan qajetti talaptardy bylaı qoıǵanda, serkeniń tulǵasyn kókpardan alastaý kerektigi týyndaıdy. Biraq kókpar ulttyq oıyn retinde burynǵysha serkeni paıdalanyp, al sporttyq kókpar úshin ózine laıyq saımandy jasaý jaıttaryn eskermeı otyrmyz. Qysqasy, kókpar oıyn túrinde de, sport túrinde de qatar ómir súre alady.

Oıyn-kókparǵa dýlyǵa kerek emes, qazaqy tymaq pen qazaqy kıimder jáne serke jetkilikti, sondaı-aq, oıyn-kókpar erejesin ekijaqty komanda oıyny etý de kerek emes. Aıtalyq keshegi Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵynda sporttyq sıpattan ada, taza kókpar oıynyn ótkizý kerek edi. Al sporttyq kókpar úshin kókparshyǵa qajet qolǵaptan bastap, dýlyǵa, arnaıy etik, jeıde, at, mýlıaj emes «serke», arnaıy stadıon t.t. saımandar men jabdyqtardy maqsatty túrde qolǵa alý qajet bolady. Álemdik sportqa aınalǵan kez kelgen ulttyq oıyndy alsańyz da, olar osy joldan ótken.

Kókpardyń ekige jarylǵan túrleriniń myna aıyrmasy da ǵylymı negizdelmegen.

Kók-borý erejesinen kókpardyń jańa erejesiniń aıyrmasy:

- oıyn baýyzdalǵan serkemen emes, tulyppen oınalady;
- taıqazannyń ornyna alańǵa syzylǵan sheńber jaıǵasqan;
- alań  220 mH 70 m;
- 5 mınýtqa oıynshyny alasatý;
- býllıt joq;
- Teń oıyn kezinde 3-ke 3 oınaý;
- 3 kezeńniń ornyna 2 kezeń
- kók-borýdaǵydaı qarsylas qazanyna emes, utysqa jetý úshin komanda óz sheńberine neǵurlym kóbirek tulyp salý kerek.

Árıne, bundaıǵy aıyrmashylyqtardyń bári atap ótilgendeı, oıynnan sport túzý maqsatynan týyndap otyr, alaıda, sońǵy shartqa kelsek, qarsylas qazanyna serke salý kókpar tarıhynda da, túrkilerdiń etnografııalyq  qundylyǵyna jatpaıtyn jaıt. Ol fýtbol erejesinen alynǵan bolatyn. Sondyqtan etnoqundylyqty dáripteıtin kókpardyń oıyn sıpatyna jat.

Saıyp kelgende, kókpardy damytý oǵan sporttyq sıpat berýge negizdeledi. Osyǵan sáıkes ony damytýdyń negizine kókpardyń barlyq jabdyqtary men saımandaryn sportqa sáıkesteý men ǵylymı negizdeý qajettigi týyndaıdy. Qysqasy, kókpar sportyn ǵylymı negizde zerttep, zerdelep baryp qana eshbir daýǵa qalmaıtyndaı, pikir men kózqarasqa táýelsiz bolatyndaı atty sportqa aınaldyrý yqtımaldyǵy bar.

Serik Erǵalı,

pedagogıka ǵylymdarynyń magıstri,

mádenıettanýshy, etnolog

Paıdalanylǵan ádebıetter:

https://www.ng.kz/gazeta/167/spartakiada/?009