Ábikenniń «Qońyry»

2245

Arqanyń ataqty kúıshisi Ábiken Hasenovtiń «Qońyr» atty joqtaý kúıin tyńdaǵanda ezilmeıtin, eljiremeıtin qazaq joq. Ol osydan basqa kúı shyǵarmaǵan, bir ǵana shyǵarmasy arqyly ózi ómir súrgen qoǵamnyń myń muń-zaryn qozǵaı alǵan. «Qońyr» degen atynda da kúıdiń bizge tylsym kıe-kepıeti bar...

Qazaqtyń kúı ónerindegi «Qosbasar», «Tolǵaý», «Balbyraýyn», «Aqjeleń», «Baıjuma» sekildi týyndylardyń ishindegi bir aıtýly úlgi – «Qońyr». «Qońyr» – dombyra, qobyz, sybyzǵyǵa bitken kúı, ejelden áýezi qalyptasqan kósheli óner, áýelde tartylý minezine qaraı – «Jaıqońyr», «Maıdaqońyr», «Nazqońyr», «Ásemqońyr», «Arbııan qońyr» t.b. dep bóline jiktelgen, keıin biryńǵaı mektebı jol bolyp ketti. Dombyrashylar arasynda bul úlgi erteden «Alpys eki qońyr» dep erekshe ardaqtalady, ıaǵnı, adamnyń «alpys eki tamyryn ıitetin kıeli áýen» degen sózge parapar, qońyrlata shertiletin týyndylar toby degeni. Erterekte, XVII-XVIII ǵasyrlarda qońyr kúıler kóbinese sybyzǵyda, qobyzda tartylǵan, áregidik dombyrada da shertilgen jaǵdaılary bolǵan, biraq jappaı úrdisi neken-saıaq dese de bolady (Yqylastyń «Qońyry» Súgirge aýysqan sekildi), sebebi ulys-ordalyq, handyq kezeńdegi kúılerdiń kóbisi qaharly, daýyldy boldy, Abylaıdyń, Baıjigittiń zamanynda biryńǵaı jaýyngerlik uran kúıler shyqqany tarıhtan belgili. «Qońyrdyń» sazy Qorqyt zamanynan bar desek te keıingi kezeńderde tek aq patshanyń otary bolǵan kezeńnen beri ǵana úderis alǵan dep uǵynsaq qatelese qoımaımyz. Iaǵnı, «Qońyr» – muńdy, qaıǵyly, azaly, sherli, zarly kúıler, desek te kez kelgen qońyr ataýly kúıdiń ón boıynan yza-kek esip turatyny ras. Qońyrsazdy kúılerdi – qazirgi uǵymǵa saı «protest mýzykasy» dep te jikteýge bolady. Kúı janrlarynyń ishindegi anyq opozıııalyq reńki bary osy «Qońyr» toptamasy. Ábýnasyr ál-Farabı atamyzdan qalǵan, keıinnen álemniń ortaq ıgiligine aınalǵan úlken mýzyka ilimine salsaq, «Qońyr» latynnyń «mınor» degen sózine saı keletindeı. Jaratylystaǵy saz bitkenniń bári «major», «mınor» degen eki ladqa (pentatonıkany qospaǵanda, ol da osylaı ekige jarylady) bólinetini belgili, osy ekeýin qazaqy uǵymǵa salǵanda «major» – qýanyshty, shattyqty, «mınor» – muń-shemendi, basylǵan kóńildi beıneleıtin minezdemelik anyqtaýshy termınder. Árıne, qazaq mýzykasynda osy eki ladtan bólek túrki-muńǵuldyń áıgili «Bespernesi» (pentatonıka lady) bolǵandyqtan, keıde eýropalyq mýzyka teorııasynyń osy bir qaǵıda-uıǵarymy qazaq halqynyń mýzyka mádenıetinde tolyq eskerile bermeıtin qyryny jáne bar, ıaǵnı týyndyny minezdeýge kelgende qazaqy áýen ladqa táýeldi emes. Taǵy da «Qońyrǵa» keleıik. Barlaı kelgende, dombyradaǵy «Qońyr» kúılerdiń qalyptasqan formasy Táttimbet zamanynan bastalady desek qatelespeımiz. Kezinde Ábiken Hasenovten Latıf Hamıdı jazyp alǵan Táttimbettiń birinshi «Qosbasary» osy qońyr kúılerdiń naǵyz klassıkalyq úlgisi bola alady. Qońyr kúılerdiń halyq arasyna keń taraǵan bir aty – «Qosbasar» («mınor» ladyndaǵy túrleri), eger qońyrlyq minez kúıdiń ladtyq tabıǵatyn tanytsa, qosbasarlyq qasıet onyń oryndalý ereksheligin pash etedi. Qońyrsazdy-qosbasarly kúıler Arqa kúıshileriniń ishinde Itaıaq pen Saıdaly Sary Toqada, Sembek pen Qyzdarbekte, Ábdı men Begimsalda bar (mamandarǵa túsiniktirek bolýy úshin: oń buraýdaǵy qońyr kúıler buǵalyqta – «re mınorda», «sol mınorda», bel saǵalyqta «lıa mınorda» tartylady). Itaıaq, Daırabaı, Aqqyzda taza qońyr ladtaǵy kúı joq, biraq olar kóńilge tıetin qońyrsazdy ıntonaııany major ladymen de kórkem beıneleı alǵanyn bilemiz. Bizdiń zamanymyzda, ıaǵnı HH-HHI ǵasyrlarda dalalyq kúıshilik dástúrdiń ornyna jazbasha notaly júıe engennen soń dástúrli qońyrsaz kúıler tartylmaı ketti. Tartylsa da ol baıaǵy azat mazmunynan taıqyp, jeke bastyń pándáýı kúıitine, bolmasa jas kóńildiń áýezesi men qyzoınaq lırıkasyn jyrlaýǵa oıysyp ketti. Qazirgi egemen zamanymyzda týǵan qońyr kúıler de osyndaı halde, shynshyldyǵy bolǵanmen kompozıııasy men formasy qońyrsazdylyqtan ada, baıyrǵy sabyry men salty saqtalmaǵan, basar saýsaqtaǵy «diril» (vıbrato) men dombyranyń alqymyn shireı tartý ádeti «Qońyrdyń» ábden berekesin qashyrǵanyn syrt kózden jasyrý qıyn. Osy úshin úıretýshi ustazdy da, úırenýshi shákirtti de kinálaý qıyn, óıtkeni, kúı sabaqtastyǵy bir úzilgen jibek arqan sekildi, jalǵaý bermeıdi. Osynyń birneshe ózekti sebebi bar. Keshegi alasapyran qazan tóńkerisi, asharshylyq, repressııa, onyń sońyn ala urandatqan soıalıstik qoǵamda qońyrsazdy kúı tartqan kisi «feodalızmdi kókseýshi», «alashshyl» dep aıyptaldy, aıdaldy, atyldy. Onyń ornyna jańa zamannyń «qaryshty qadamyn», «soıalıstik ındýstrııanyń» órkenin jyrlaǵan ekpindi kúıler paıda boldy. Júıeniń aldynda jigeri jasymaǵan eshbir ónerpaz qalǵan joq. Osy jerde qandaı da bir ultqa degen mahabbattyń sońy ólimmen bitetin ker zamanda qarsylyq kúıin tolǵaýdan taıynbaǵan, taımaǵan kúıshilerimizdiń biri – Ábiken Hasenov bolǵanyna qaıran qalamyz, «Qońyrdaı» surapyl kúıdi shyǵarǵan soń qalaısha atylyp, aıdalyp ketpegenine tań qalmasqa shara joq. Ol óz kúıiniń atyn «Maıdaqońyr», «Jaıqońyr» degendeıin eskishe saltpen áspettep jatpady, quıryq-jaly kúzelgen tuldaı, tek qana «Qońyr» dep jalqy sózben atady, bul onyń kúıdiń ishindegi syrdy suq kózden jasyrǵandaǵysy boldy. Kúıshi «Qońyrǵa» eshqandaı at qoıyp áıgilemeı shertýi arqyly kezinde zamandastaryn birqydyrý tiksintip alǵan kórinedi. Kúıshimen jaqyn aralas bolǵan Muhtar Áýezov, Sábıt Muqanov bastaǵan ıgi jaqsylar da «Ábikenniń munysyna ne joryq? Kúıine at qoımaǵany qalaı bolǵany?» dep tańdanǵan eken desedi, onysy «Ábikenniń kúıi nege soıalızmdi jyrlamaǵan, nege jasampaz ómirge laıyq at qoımaǵan?» degenge saıady, sebebi ol kezdegi rýhı týyndylardyń bári júıeniń yǵyna jyǵyla shyǵarylatyn bolǵan. Kózi tirisinde qolyna dombyra ustaǵandy ózine teń kórmegen dara kúıshiniń ómiri de, shyǵarmashylyq taǵdyry da áli kúnge deıin kópke ashylmaǵan syrly sandyq kúıi kele jatyr. Ábikenniń shyǵarmashylyǵy týraly kimder qalam terbemedi? Ahmet Jubanov, Latıf Hamıdı, Ýálı Bekenov, Táken Álimqulov, Júsip Altaıbaev, Aqseleý Seıdimbekov, Ómir Kárip, Kámel Júnisov... Ras, kúıtanymǵa, ǵylymǵa eresen baǵaly osynaý eńbekterdiń bárinde Ábikenniń asqaq tulǵasy, shalqar sazgerligi, azamattyq minezi jaqsy sýretteledi. Kerek bolsa kúıshiligimen qatar onyń qazaqtyń mańdaıaldy akteri bolǵany, sahnada sansyz keıipkerlerdi somdaǵany, sol úshin úkimetten alǵan mártebe-marapaty da zertteýshiliktiń qyraǵy kózinen tys qalmaǵan. Biraq, osynaý ǵylymı izdenisterdi ózara salystyrǵanda kúıshiniń tirshiligine qatysty keltirilgen derekter shatysyp-butysyp bir ýájge toqaılaspaıtyny baıqalady, ókindiredi. Ábikenniń týǵan jyly jaıly ómirbaıan da ornyqty emes. Sondyqtan qazirgi tańda Ábiken Hasenovtiń keıingi urpaqqa qaldyrǵan kúı-murasy da tolyq taldandy dep kesip aıtý qıyn. Qazaqtyń uly kúıshileriniń biri, Táttimbet mektebiniń ozyq ókili – Ábiken Hasenovtiń ómir súrgen kezeńi – zarzaman emes, kerzaman boldy. Onyń kindik qany tamǵan jer – qazirgi Qaraǵandy oblysy, Shet aýdany, Ortaý, Qyzyltaýmen japsarlas Jalpaq taýynyń kórkem baýraıy. Osy Jalpaqtyń etegindegi Qaratal ózeniniń boıynda el jaılaýǵa kóshken mamyrajaı ýaqytta dúnıege kelgen. «Jaqsydan jaman týsa da, jamannan jaqsy týsa da, tartpaı qoımas negizge», Hasenniń Ábikeni oshaǵynan ot, qazanynan qut ketpegen, aıbyndy, shynjyr balaq, shubartós áýletten edi. Ol qazaq-jońǵar soǵysynda aty shyqqan kózsiz batyr Tańybaıdyń shóberesi, sondyqtan babasynyń árýaǵyn syılaǵan eldiń meıirine qanyp, bula bop ósti. Atasy Kópbaı el suraǵan bı boldy, bolys boldy. Qaz daýysty Qazybektiń urpaǵy Alshynbaı tóbe bılik qurǵanda Kópbaı Óskenbaıdyń Qunanbaıymen birge Qarqaralynyń aǵa sultandyǵyna talasqa túsken eken, el aýzynda «Alshynbaı qudasy bolǵan soń Qunanbaıǵa búıregi buryp, Kópbaıǵa basý aıtyp edi» degen ańyzǵa bergisiz áńgime qalǵan. Al endi óz ákesi Hasen bolsa ulynyń el qatarly bilim alýyna, ónerli, ónegeli bolyp ósýine qamqor boldy, aýyl medresesinde oqytyp zerdesin ashty, tektiden tekti saralap, Qareke Nurlan baıdyń qyzy – Kúlshe sulýdy aıttyrdy... Ábiken dombyrany nemere aǵasy Maqashtan úırenedi. Maqash bolsa Arqanyń aty shyqqan kúıshileri – Qyzdarbek, Sembek, Ábdı, Aqmolda, Ahmetjandarmen úzeńgiles bolǵan, boıyna bitken ónerimen mańaıyna qadiri asqan daryndy dombyrashy boldy. Maqash Ábikenge Abylaıdyń zamanynan beri tartylyp kele jatqan ózi biletin halyq kúılerin túgel úıretedi. Endigi jerde Maqash Ábikenniń qabiletin ári qaraı ushtaý maqsatymen inisin Qyzdarbek, Ábdı, Sembekterdiń qasyna qosyp, shalqar kúıshilerdiń ónegesine baýlı bastaıdy. Sol kezde ataq-abyroıy Táttimbetten kem túspegen Shubyrtpaly Itaıaq kúıshiniń qolynan qýat ketip, kári búrkitteı qartaıǵan shaǵy eken desedi, aǵasy Maqash Ábikendi Itaıaqtyń aldyna alyp barǵanda, jas kúıshiniń shalymyn kórip razylyqpen aq batasyn bergen eken deıdi, el esteligi. Ábikenniń ómiri men shyǵarmashylyǵyn tereń zerttegen jazýshy Kámel Júnisov Ábikenge bata bergen Itaıaq emes, Qyzdarbek ekenin aıtady, sebebi sol ýaqyttarda Itaıaq kúıshi dúnıe salǵan, al endi eldiń «Itaıaqtan bata aldy» degeni Itaıaqtyń ózi bolmasa da kózindeı bolǵan tól shákirti – Qyzdarbekti aıtqany eken. Itaıaq pen Táttimbettiń kúılerin tańnan-tańǵa tolǵaıtyn iri kúıshi Qyzdarbek te ol kezde biraz jasqa kelip qalǵan, Ábiken ony tikeleı ustaz tutqan. Osylaısha Qyzdarbekteı alyptan kúıdiń dalalyq mektebine erkin sýsyndaǵan Ábiken endigi jerde Táttimbet kúılerine qulash urady. Sol zamanda Táttimbettiń kúıin túgese tartpaǵan dombyrashyny el ónerlige sanamaǵan, «qyryq býyn qosbasardy» taraýymen, nusqasymen ıgerý eki dombyrashynyń biriniń qoly jete qoıatyndaı is bolmaıtyn. Ábiken qalyń Qarakesek ishindegi Táttimbettiń kózin kórgen, jolyn ustanǵan áıgili izbasarlarynyń bárinen derlik úlgi aldy, aıaǵynda ózi de barmaǵyna kúı úıirilgen áıgili dáýleskerge aınaldy, topqa túskende menmin degen talaı dombyrashyny yqtyrǵan áleýetin eli kórdi, súısindi, osydan keıin-aq «Dombyraǵa til bitirgen Hasenniń Ábikeni» atandy. HH ǵasyrdyń jıyrmasynshy jyldary qazaq dalasyna «Qyzyl qyrǵyn – Keńes úkimetimen» birge beıbit jatqan elge zor dúrbeleń keldi, el jaqsylarynyń kózin joıý, halyqtyń malyn tárkileý sııaqty ala náýbet eldi ábden turalatady. Arqadaǵy eline bedeli júrgen ataqty kúıshilerge de jappaı aıaýsyz repressııa bastalady. Sholaq belsendiler olarǵa «eskilikti nasıhattaýshylar» dep jala jaýyp, shetinen sotsyz-suraqsyz qyra bastaıdy. 1928 jyly Sarmantaıdyń Ahmetjany, 1930 jyly Káribek, 1931 jyly Ábdı men Sembek sekildi ataqty kúıshiler atylady. Osy oqıǵadan keıin ózin de jaı qaldyrmaıtynyn sezgen Ábiken Qarqaraly, Semeı jaqqa qashady, odan jylystap Qyzyljarǵa jetkende NKVD-nyń qolyna túsedi. Ábikendi «saıası qylmysker» retinde 1931 jyldyń kúzine qaraı tutqyndap, Qyzyljardan Aqmolanyń abaqtysyna aıdap jiberedi. Osynda bir jyldan astam qamaqta bolǵan Ábikendi abaqty jendetteri bosatyp, eline jiberedi. Osy oqıǵa týraly da el ishinde ártúrli ańyzǵa bergisiz áńgimeler qaldy. Bir ańyz bylaı baıandalady, Ábikenniń túrmeni kúńirentip kúı tartqanyn kórgen abaqty basshylary: «Ónerli ekensiń, basyńa azattyq berdik, biz seni kórgen joqpyz, sen bizdi kórgen joqsyń, elińe qaıt!» degen kórinedi. Endi bir ańyzda: «Áı, Ábiken, baıtal túgili bas qaıǵy boldy, el ashtan qyrylyp jatyr, ólseń obalyńa qalmaıyq dep seni jónińe jibergeli otyrmyz, tún aýa túrmeden qashyp shyq!» degen eken deıdi. Sodan qamaqtan bosaǵan Ábiken Aqmoladan jaıaýlap jolǵa shyǵady. Týǵan aýylyna jetkende jappaı ashtan qyrylǵan eldi kóredi, óziniń áıeli – Kúlshe, odan órbigen Jahansha men Dálelhan atty uldary, Shapı men Baıaý deıtin qyzdary ashtan buralyp ólgen. Áıteýir artynan ergen jalǵyz qaryndasy aman eken, soǵan shúkirlik etedi. Qaryndasyn ertip jansaýǵalap, yrzyq berer aǵaıyn izdep shubyryndy jolǵa jaıaý túsedi. Sodan birneshe kún jol júrip rýlas apaıy Kipııany (ataqty ánshi Gúlbarshyn Aqpanovanyń úlken anasy) taýyp alady. Ashtyq ótip ketken ekeýin Kipııa bir jyl kútip baǵady. «Ólmegen qulǵa boldy jaz» degendeı ashtyqtyń beti qaıtqan soń, 1934 jyly Ábiken qaryndasyn elge qaldyryp, ózi Almatyǵa attanady. Almatyǵa Ábiken Sáken Seıfýllındi saǵalap barady. Onyń mánisi bylaı, Seıfollanyń Sákeni bozbala shaǵynan Ábikenmen jaqsy aralasqan, bir jaǵy aǵasy Maqashtyń áıeli osy Sákenniń jaqyn apasy edi, sondyqtan ekeýin jaqyndastyratyn qudandalyq jol taǵy bar. Taǵy bir sebep, ekeýiniń de kezinde ónerpaz bolyp el kózine qatar túskendigi edi. Sáken aqyndyǵymen qatar kúıdi de táýir shertetin. V.A.Zataevıch qazaqtyń áni men kúıin jınaǵanda Arqanyń shertpelerin osy Sákenniń oryndaýynda jazyp alǵan bolatyn, sondyqtan onyń dombyrashylyǵy Ábikennen aspasa da Ábikenniń qasynda júrgen jigit-jeleńderdiń tartysyna jeteqabyl bolatyn. Sonymen qatar Sáken jas kezinde Ábiken aýylyndaǵy Mustafanyń Báhram atty qyzyna ǵashyq bolady, qatar qurby bolǵan soń Ábiken de Sákenniń soıylyn soǵyp biraz áýrege túsken eken. Kámel Júnisovtiń dereginde Sákenniń «Taý ishinde» atty áni osy Báhram sulýǵa arnalǵany jazylady. Sáken Ábikendi jaqsy qarsy alyp, qamqor bolyp ony jańadan ashylǵan Qazaq drama teatryna (qazirgi M.Áýezov atyndaǵy Qazaqtyń memlekettik akademııalyq drama teatry) ártistik qyzmetke ornalastyrady. Ábiken osy teatrda ómiriniń sońyna deıin qyzmet etti. Bul saladaǵy eńbegi elenip memlekettik marapattar ta aldy. Qazaqtyń teatr óneriniń irgetasyn qalaǵan aǵa býyn ókilderiniń arasynda Ábiken Hasenovtiń esimi de qurmetpen atalady, onyń akterlik sheberligi teatrtanýshylar tarapynan aıtylmaı qalǵan kezi joq. Teatrda qyzmette júrgende Ábikenniń alapat kúıshiligi Almatyǵa jaıyldy. Onyń ónerine kompozıtor Latıf Hamıdı qatty qyzyqty. Táttimbet shertpelerin Ábikenniń oryndaýynda notaǵa túsirip keıbirin orkestrge de jazdy. Qurmanǵazy atyndaǵy ult aspaptary orkestri Táttimbettiń «Qosbasar» kúıiniń birinshi taraýyn oryndady. Keıin Ábikenniń oryndaýyndaǵy Arqanyń kúıleri radıodan da jıi berile bastady. Sol kezde Máskeýden kelgen halyq mýzykasyn jınaýshylar Ábikenniń oryndaýyndaǵy kúılerdi ózderiniń ortalyq qoryna jazyp alyp júrdi, sońynda Táttimbettiń «Sarjaılaý», «Sylqyldaq» sııaqty týyndylaryn patefonǵa arnalǵan kúıtabaq retinde shyǵardy da. Degenmen, ol Ábikenniń shyǵarmashylyǵyn tolyq qamtıtyndaı áreket bola almady, sebebi patefonǵa arnalǵan bir kúıtabaqqa bir nemese eki ǵana shyǵarma jazylatyn. Osydan keıin qazaq zııalylary Ábiken murasyn jınastyrýdy qolǵa aldy. Ábikenniń kúılerin Máskeýdegi arhıvten alyp, kúıtabaqqa jazylýyna tikeleı yqpal etken belgili ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Rahmanqul Berdibaev pen folklortanýshy Jarqyn Shákárim boldy. Bul týraly Jarqyn aǵa mynadaı estelik aıtady: «1975 jyldyń bir kúni Rahmanqul Berdibaev aǵa: «Bala, etiń tirileý kórinedi, Máskeýge baryp Ábiken Hasenov oryndaǵan kúılerdiń kúıtaspalaryn alyp kel» dep qolyma aqsha ustatyp, meni Máskeýge jiberdi. Sol jyldary kúı degen qasıetti mýzykalyq janrymyz shertpe kúı, tókpe kúı degen eki taraýmen ekige aıyrylyp, endi jurtshylyqtyń kesheýlep qalǵan shertpe kúıdi damytamyz desip, shertpe kúıdiń bastaýynda turǵan Ábiken Hasenovtiń kúıtabaǵyn shyǵarý qajet bolǵan tusy edi. Men Máskeýden kelgenshe Rahmanqul Berdibaevtyń ózi Qazaq radıosynda saqtalǵan 5-6 kúıdi, Ábikenniń buryn kúıtabaqqa shyqqan birdi-ekili kúılerin jınastyryp qoıǵan eken. Men Máskeýden Ábiken oryndaýynda belgisiz jatqan onshaqty kúılerdi ákeldim. Súıtip Rahmanqul Berdibaev ekeýmiz Ábiken oryndaýynda taspaǵa jazylyp qalǵan 17 kúıdi jınap kúıtabaǵyn shyǵardyq. Bul jańalyqty jergilikti «Vechernaıa Alma-Ata» 1975 jyldyń 30 jeltoqsan kúngi sanyna «Na odnom dıske» degen aqparat maqala jarııalap elden súıinshi surady. Ábikenniń kúıtabaǵynyń shyǵýy úlken mádenıetimizge jańa serpilis ákeldi. Jas kúıshiler býyny Ábikenshe tartýǵa talpyndy. Shertpe kúıdiń eńsesi kóterildi. Ábikenniń taspalary kınoqujattarǵa, kórkem jáne derekti fılmderge paıdalanyldy. Ábiken mánerinde kúı shertip eldi eleń etkizgen – Ermurat Úsenov boldy. Ol «Otyrar sazy» folklorlyq-etnografııalyq orkestriniń konertmeısteri jáne jeke oryndaýshysy bolyp qyzmet etken jyldary Ábikenniń oryndaýshylyq dástúrin belsendi túrde nasıhattady. «Qońyr» kúıiniń úlken konert sahnalaryna shyǵýy, halqymen qaıta tabysýy da Ermurat Úsenovtiń eńbeginiń jemisi edi. Ábikenniń «Qońyrdy» shyǵarýyna baılanysty aýyzsha-jazbasha derekter ártúrli. Bir derekte Ábiken bul kúıdi asharshylyq jalmap ketken súıgen jary men tórt balasyn joqtap shyǵarǵan desedi. Ekinshi bir derekte Sáken atylǵanda qaıǵyǵa túsip shertken dep aıtylady. Úshinshi derekte 1958 jyldyń 22 aqpanynda Sákenniń aqtalǵany týraly Qazaqstan KPOK sheshimi shyqqanda jan dosyn esine alyp, egilip otyryp shertken edi deıdi. Taǵy bir derekte Ábiken óz eliniń Sháken degen qyzyn alyp, odan Ermek degen balasy dúnıege kelgende qatty qýanyp, osy «Qońyrdy» arnap tartqan deıdi. Jazýshy Júsip Altaıbaev, etnograf Aqseleý Seıdimbek sııaqty zertteýshilerimiz «Qońyrdyń» shyǵý baıanyn birqydyrý sıpaı jazdy. Biraq ekeýi de naqty oqıǵasyn tap basyp kórsetpedi, onyń sebebi araǵa ýaqyt syna qaǵyp kóp nárseniń kózden tasa bolýynan, kúıshi murasyna qatysty naqty dálelderdiń az bolýynan dep oılaımyz. Osy oraıda sákentanýshy ǵalym, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Serik Ospanovtyń málimeti nazar aýdartady. Ol ózine deıingi zertteýshilerdiń jumystaryn salystyra kele «Qońyrdyń» naqty Sákenge shyǵarylǵany týraly myna derekti jazady: «...Alaıda, bul kúmánimizdi Rymjan Májıtkyzy Seıfýllına apamyzben arada bolǵan myna áńgime seıiltti. Bul jańa derekti men Rymjan apaıdyń óz aýyzynan 25 aqpan 2009 jyly Astana qalasy Sáken Seıfýllın murajaıynda jazyp alǵan edim: – 1958 jyldyń jaımashýaq jaz aıy bolatyn. Men onda Aýylsharýashylyq ınstıtýtynyń doenti kezim, kafedraǵa suńǵaq boıly, jasy alpystardy eńsergen, at jaqty, bádendi, el aǵasy kirdi. – Men Ábiken Hasenov degen aǵań bolamyn, aınalaıyn! – degende ornymnan qalaı atyp turǵanymdy bilmeımin, ishtegi sher men kórgen qorlyqtyń zardaby bolar, jylap jiberdim. Aǵaı jubatyp álek, kulaǵyma sybyrlap: – Júr, dalaǵa shyǵaıyq, áńgime bar, - dedi, men sońynan erdim. Kóshege shyqqan soń jan-jaǵyna saqtyqpen bir qarap aldy da: – Men Sákenge arnap kúı shyǵardym, aty - «Qońyr», – dedi. Men sasqanymnan: – Kýá bar ma? – deppin. Aǵa únsiz basyn ızedi de: – Júsip Altaıbaev, Isal Ahmetovter (úıinde qonaq bolǵandar – S.K.) – dedi. Sodan soń Júsip aǵaımen habarlastym. – «Bul týraly» nege jazbaısyz? – dedim. – «Jazamyz ǵoı, zaman kishkene tynyshtalsyn», – dedi. Ol kez áli de bolsa zobalańnyń yzǵary basylmaǵan kezeń edi ǵoı. Bul kúıdiń mine osyndaı tarıhy bar balam, - dep Rymjan apaı aýyr kúrsinip áńgimesin aıaqtady». (Ospanov S. Sáken qazaq ádebıeti men ult rýhanııatynyń janashyry. Monografııa. 25-bet. «Jasyl Orda» BÚ. Astana-2014).  Rymjan Májıtqyzy Seıfýllına aıtqan osy áńgimeni tarqata túsetuǵyn bolsaq, Sákenge arnalǵan azaly kúıdiń qupııa syryna qanyq adamdar – Júsip Altaıbaev, Isal Ahmetov, Ospanqul Shahajanov, Tursyn Syzdyqov. Olardyń kúıdi jarııalamaı syryn shashpaýynyń sebebi de belgili, ıaǵnı zamana bulty áli tolyq seıilmegen kezeń olardy seskendirdi, Ábikenniń basyn qyrsyq shalmasyn dedi, bir derek jazýǵa da qoldary barmady. Osydan keıin kúı tarıhyna sergek qaraıtyn Aqseleý Seıdimbek te hatqa túspegen jaıdy qaýzamaı, «zamannyń aýyrtpashylyǵy basyna túsken soń shyǵarylǵan» dep tizginin tartady. «Qońyrdyń» kóńilge qonymdy shejiresin belgili jazýshy Kámel Júnisov baıandaıdy. Ábiken bul kúıdi «Qaıran, azamattar-aı!» dep atap shertkeni týraly naqty derekti Kámel aǵa birneshe ınformatordyń aýzynan jazyp alǵan. 1937 jyly Sáken «halyq jaýy» degen naqaq jalamen ustalyp, 1938 jyly 25 aqpanynda úshtiktiń sheshimimen atylǵany tarıhtan belgili. Kámel Júnisov Ábikenniń Almatyǵa barǵanda aǵaıyndaı aralasqan adamdary – Sáken Seıfýllın, Beıimbet Maılın, Ilııas Jansúgirov bolǵanyn, olar birinen soń biri ustalǵanda qatty qaıǵyryp, osy kúıdi zarlata tartqanyn jazýshy, Ábikenniń úzeńgilesi – Júsip Altaıbaevtyń óz aýzynan estigen, jazyp alǵan. «Atylǵan azamattarǵa arnap edim» – degen sózin estigen Júsip Altaıbaev: «Ábeke-aý, mynany eshkim estimesin, ottan aman qalǵan azamattarǵa zııany tıip júrer» dep shoshyp ketedi. Ábiken de osydan keıin «Qaıran, azamattar-aıdy» tartpaı ketedi. Keıin 1958 jyly Sáken aqtalǵan soń ǵana radıoǵa jazýǵa táýekeli barady. Kúıtabaqqa da kúıdiń atyn atamaı «Qońyr» dep jazdyrady. Al endi keıbir jazbalarda qylań berip júrgen «Ábiken «Qońyrdy» 1953 jyly Stalın ólgende joqtaý kúı etip shyǵarypty-mys» degendeıin áńgimeler de bar, biraq onyń deregi joq, deregi joq bolǵan soń qısyny da bolmaıtyny belgili jaı. Ábikenniń naqty týǵan jylyn anyqtaýǵa baılanysty da kúmán bar. Keńes kezindegi enıklopedııalyq, vıkıpedııalyq anyqtamalarda, ólketaný ádebıetterinde onyń týǵan jyly 1897 jyl degen data jazylǵan. Al endi zıratyndaǵy qulpytasta (Almatyda jerlengen) 1892 jyl dep kórsetilgen. Aqseleý Seıdimbek osy datany negizge aldy. Ábikenniń mereıtoıyna baılanysty is-sharalardyń kóbisi sol keńes kezindegi dataǵa súıenedi. Ábikenniń 100 jyldyq mereıtoıy óziniń eli Aqadyrda toılandy. Onda kúıshiniń mereıtoı jasy 1897 jylǵy eseppen atap ótildi. (Sol toıda alaman kúı saıysy boldy, bas báıgeni ataqty kúıshi-kompozıtor Dáýletbek Sádýaqasov qanjyǵasyna bókterdi, odan keıingi oryn sheberligi eldi tamsantqan Oral Isataevqa buıyrǵan bolatyn, bul eki kúıshi de bul kúnde Ábiken mektebiniń zańdy jalǵastyrýshylary bolyp attary kúı tarıhyna endi). Ábikenniń týǵan jylyna qatysty ekiudaılyqtyń sebebin Kámel Júnisov aǵamyzdan bildik. Jazýshy aǵamyz bul Ábikenniń Sáken arqyly teatrǵa jumysqa turǵan kezindegi (1934) órship turǵan saıası máselelerdiń áserinen bolǵan jaıt dep túsindiredi. Sebebi Ábikenniń ómirbaıany proletarıat pen sharýany tórge ozdyrǵan jańa úkimettiń talabyna saı bolýy úshin Sákenniń aıtýymen «kedeı sharýanyń arasynan shyqqan jalshy tuqymy» degendeıin jańa qaǵaz toltyrylyp, qyzyl qujat berilgen. Osy qujatta belgili sebepterge baılanysty týǵan jyly da ózgertilgen kórinedi. Keıin Ýálı Bekenovtiń «Kúı tabıǵaty» kitabyna osy qujatqa súıengen Ábiken týraly bir ómirbaıandyq bólim endi. Árıne, bul bolashaqta enıklopedııalyq deńgeıde saraptalyp qaıta jóndelýge tıisti jaǵdaı. Sonda óziniń naqty týǵan jylyn esepke alsaq, onda bıyl Ábiken Hasenovtiń 125 jyldyǵy memlekettik deńgeıde toılanýǵa tıisti. Ábikenniń qoltańbasyn nota júıesine alǵash túsirgen - kúıshi, kompozıtor Ermurat Úsenov. Ol Ábiken repertýaryndaǵy plastınkadaǵy Táttimbettiń kúılerin tutas jazdy, formasyn tapty, qaǵystaryn anyqtady. «Sarjaılaý» atty hrestomatııalyq eńbek jazdy. Ermurat Úsenov «Otyrar sazy» orkestrinde júrgende «Qońyrdy» jıi oryndaǵanyn joǵaryda jazdyq. «Qońyrdy» aýdıotaspadan alǵash notaǵa jazǵan ári birneshe kúı jınaqtaryna kirgizgen  belgili ónertanýshy ǵalym - Murat Ábýǵazy. Murat sonymen qatar Ábiken repertýaryn tolyq ıgergen oryndaýshy retinde de aty elge tanymal talantty óner ıesi. Ábikenniń kúı qorynda Arqanyń ánderi de bar, ony kúıge barabar kórkemdikpen óńdep shertken. Bul aýdıojádigerler kúıshi teatrda akter bolyp eńbek etip júrgende spektaklderdi kórkemdeý maqsatymen shyqsa kerek. Bul ánderdi notaǵa túsirip, jınaqqa jarııalaǵan osy maqalany jazyp otyrǵan paqyrlaryńyz.   Bir zamanda Ábikenniń oryndaýshylyq máneri men maqamy joıylyp kete jazdady. Ábikenshe dombyrany «bal burap» tartýdy «kásibı dombyrashylyq mashyqqa kelmeıdi» dep eshkim áýes etpegen kezder boldy. 1988 jyly Almatyǵa Qaraǵandydan ataqty kúıshi Dáýletbek Sádýaqasov baryp Ábikenshe kúı tolǵaǵanda zııaly qaýymnyń qýanyshynda shek bolǵan joq, úlkender kózine jas irikti. Dáýkeń óziniń shyǵarmashylyq ǵumyrynda Ábikenniń jolyn jalǵastyrýǵa aıanbaı ter tókti. Qazirgi kezde jas kúıshiler Ábiken mánerimen kúı tókse ol sóz joq, Dáýletbek kúıshiniń eńbegi.   Zamandyq-sahnalyq oryndaýshylyq mádenıetke kelgende Ábikenniń «Qońyryn» kúıdiń ishine kire shertip, Alashqa dańqyn asyrǵandardan Qazaqstannyń halyq ártisteri Maǵaýııa Hamzın men Qarshyǵa Ahmedııarovty erekshe atap ótý paryzymyz. Olar osy kúıdi úlken sahnalarda oryndap dúnıe júzin aralady, tyńdarmannyń alǵysyna bólendi. Ádildik úshin aıta ketýimiz kerek, osy atalǵan eki kúıshiniń ekeýi de akademııalyq oryndaýshylyq joldyń ókilderi bolǵandyqtan, kúıdiń orıgınalyna óz jandarynan tásil qosyp shertkenderi

ras, ıaǵnı, kúıdiń áýenin ózderinshe óńdep oryndady. Árıne, «Qońyrdy» tóltýma mazmunymen náshine keltire oryndaýshylardyń kóbisi – Saryarqa kúıshileri, onyń ishinde Qaraǵandydan shyqqan shertpe kúı sheberleri. Ábiken dástúrin myqtap saqtap qalǵan ólke - Shet, Aqadyr, Jańaarqa. Qazirgi kezde shertpe kúıdiń abyzy atanǵan Fazyl Tutqabekovtiń oryndaýshylyq dárgeıine baratyndaı eshkim shyǵa qoıǵan joq. Qaraǵandylyq Qalken Qasymov ta kúıdiń ishki tragızmin tamasha bere alady, topyraǵyna tartyp shertýge beıim-daryny mol óner ıesi. Biraq, áli kúnge deıin Ábikenniń «Qońyryn» ıntonaııalyq, dybystyq júıede dál keltire alǵan eshkim joq ekenin zor ókinishpen aıtamyz, qońyrsazdyń aldynda dármensiz ekenimizdi eriksiz moıyndaýǵa májbúrmiz. Bizden buryn ótken aǵa býyn kúıshiler de «Qońyrynyń qupııasyn taptym» demedi. Kún ótken saıyn Ábikenniń kúıi kúrdelenip bara jatqandaı, qaǵysy aldyrmaıdy, sazy shaldyrmaıdy. Ásili, Ábiken ishki syrmen qosa «Qońyrdyń» qupııasyn da ózimen birge ana jaqqa ala ketken sııaqty. Ǵazız basy «Qońyrdan» opa kórmegen soń arttaǵyǵa zalaly tımesin dep, urpaqqa amandyq tilegeni sol bolar, uluǵ kúıshiniń.


  Janǵalı JÚZBAI,

kúıshi, "Egemen Qazaqstan"

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy