Ekinshi DJ-ǵa qarsy shyǵyp, Gıtlerdi óltirmek bolǵan nemis dıplomaty

1977
foto: inosmi.ru
foto: inosmi.ru

Frıdrıh-Verner fon der Shýlenbýrg soǵysqa deıingi jyldary Germanııanyń KSRO-daǵy elshisi bolǵan. Oǵan memleketke opasyzdyq jasady degen aıyp taǵylyp, darǵa asyldy. Nemis dıplomatynyń ómirin qıǵan Ekinshi dúnıejúzilik soǵysty toqtatý áreketi emis este qaldy. "Adyrna" portaly óz oqyrmandaryna Gıtlerge qarsy sátsiz aıaqtalǵan qastandyq jóninde ashyp jazbaq.

1939 jyly 3 tamyzda Germanııa men Keńes Odaǵy shabýyl jasamaý týraly kelisimge qol qoıdy. Bul búkil álemdi tań qaldyrdy, óıtkeni bul eki el sońǵy jyldary alǵa tartqan oılary men josparlary týrasynda is júzinde qarama-qaıshy keldi. Máskeýde shabýyl jasamaý týraly kelisimge Germanııanyń Syrtqy ister mınıstri Ioahım fon Rıbbentrop pen KSRO Syrtqy ister mınıstri Vıacheslav Molotov qol qoıdy.

Kelisimge Máskeýdegi Germanııa elshisi Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrgtiń kúsh-jigeri arqasynda qol jetkizildi. Bul dıplomat Keńes Odaǵy men fashıstik Germanııa arasyndaǵy shıelenisti báseńdetýge yqpal etti. Ol eki jaqtyń arasyndaǵy kelispeýshilikterdi toqtatyp, beıbitshilik ornatýǵa tyrysty.

Germanııanyń Máskeýdegi elshisi

Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrg 1875 jyly 20 qarashada Kımbergte dúnıege kelgen. Ol Lozanna, Mıýnhen jáne Berlın ýnıversıtetterinde qoǵamdyq quqyq mamandyǵyn oqydy. 1901 jyly ol Germanııanyń syrtqy ister mınıstrliginde konsýldyq qyzmet atqardy.

Keıingi jyldary Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrg Germanııanyń kóptegen elderindegi elshisi boldy. Ol Barselonada, Pragada, Varshava jáne Tbılısıde jumys istedi. Birinshi dúnıejúzilik soǵystyń basynda ol óz Otanyna oralyp, nemis armııasynyń qataryna qosyldy. Áskerı eńbegi úshin Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrgke temir krest berildi.

Birinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtalǵannan keıin Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrg dıplomatııaǵa oraldy. Ol Germanııany Beırýtta, Iran men Rýmynııada konsýl retinde usyndy. 1934 jyly Germanııanyń Máskeýdegi elshisi bolyp taǵaıyndaldy jáne 1941 jyly bastalǵan «Barbarossa» operaııasyna deıin óz qyzmetinde boldy.

Adolf Gıtler, Valter fon Braýhıch ı Fran Galder v Berlıne Adolf Gıtler, Valter fon Braýhıch jáne Fran Galder Berlınde

Memlekettik opasyzdyq jáne jazalaý

Keńes Odaǵynda bolǵan kezde Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrg Gıtler men Stalın arasyndaǵy shıelenisti seıiltýde mańyzdy ról atqardy. 1939 jyldyń 23 tamyzynda ol Polshany KSRO men Germanııa arasynda bólý týraly tarmaqty qamtıtyn shabýyl jasamaý týraly kelisimge qol qoıdy.

1941 jyly 22 maýsymda Germanııanyń Keńes Odaǵyna qarsy shabýyly bastalardan az ýaqyt buryn Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrg Adolf Gıtler men Germanııa áskerı basshylyǵynyń josparlaryna qarsy boldy. Ol Germanııa Syrtqy ister mınıstrligimen birneshe ret osy máselege qatysty birneshe qupııany bilýge ​​tyrysty, biraq eshqandaı aqparat ala almady. Onyń ústine, ol keńes ókimetimen nemisterdiń Shyǵys maıdanda jasap jatqan kúdikti áreketteri týraly sóılesip, kenetten basyp kirý yqtımaldyǵyn meńzedi.

«Barbarossa» operaııasynyń bastalýymen Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrgke Keńes Odaǵyna soǵys jarııalaǵan nota mátini bar jedelhat kelip tústi. Ol ony KSRO Syrtqy ister halyq komıssaryna tapsyrýy kerek bolatyn. Soǵys bastalǵannan keıin Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrg tájirıbeden ótip, sodan keıin Túrkııa arqyly Germanııanyń yqpalyna ótti.

1944 jyly 20 shildede Shýlenbýrg memlekettik tóńkeris áreketine qatysty. Adolf Gıtler qastandyqtan aman qaldy. Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrg qamaýǵa alynyp, satqyndyq jasaǵany úshin sottaldy. Nemis tergeýshileri sodan keıin Frıdrıh-Vernerdiń Keńes Odaǵymen jaqsy qarym-qatynasyn soǵysty toqtatý úshin paıdalanýǵa daıyndalyp jatqanyn anyqtady.

Sonymen qatar, ony antıgıtlerlik oppozıııa músheleri syrtqy ister mınıstri laýazymyna yqtımal kandıdat retinde qarastyrdy.

Sátsizdikke ushyraǵan tóńkeris áreketinen keıin Frıdrıh-Verner Graf fon der Shýlenbýrgqa atý jazasy kesildi. Úkim 1944 jyly 10 qarashada shyǵaryldy.

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar