Ahań men Jahań salǵan azattyq joly

1397

 AHMET BAITURSYNOVQA ALǴAShQY TAǴYLǴAN AIYP

1907-jyl. Shilde aıy. Ahmet Baıtursynov Semeı túrmesinen bosatylǵannan keıin, qala bazarynyń mańynan bir bólmeli páter jaldap turyp jatqan.. Oǵan sebep-- jandarmerııanyń "qaladan shyqpaısyz" degen nusqaýy edi.
Tús áleti bolyp qalǵan kez, Ahmet tereze aldyndaǵy stolda Krylovtyń "Basnı" atty kitabynyń biraz mysaldaryn aýdarǵan. Qoljazbasyn avtordyń mysaldarymen salystyryp, keı jerin óshirip,qaıta jazyp, keıbir mysaldarǵa óz janynan qosyp, Krylov mysaldaryna jańasha maǵyna bergen, qazaq sanasyna "jaqyn" bolsyn" degeni.
Ýaqyt sáskeden aýyp bara jatqan kez, syrttan bireý esik qaqqandaı boldy. Ahań baryp esikti ashsa, aldynda jymıyp Mirjaqyp tur. Ahań inisin kórgenine erekshe qýanyp, qushaqtap, amandasyp, "Kir úıge, tórge shyq" dep qolyn almaı, qushaqtaǵan kúıi Mirjaqypty úıge kirgizdi.
Mirjaqyp Zaısan jaqtaǵy mektepte muǵalim edi. Túrmeden Ahańnyń shyqqanyn estip, ádeıi amandasýǵa kelipti. Ahańda inisin kórmegeli bir jyldaı ýaqyt ótken.
Mirjaqyp tórdegi oryndyqqa asyqpaı otyryp, amandyq saýlyq surady. Ahań :
--Ákem men Aqtas aǵam aıdaýdan kelgenin bilesiń ǵoı. 1902-jyly Sibirden oralyp kele jatqanda osy Semeıde olardy aldynan kútip alyp, elge qaraı  shyǵaryp saldym. . Sodan beri əke sheshemdi kórýge múmkindik bolmaı júr. Anda- sanda elden hat keledi. Taǵy túrmege qamalǵanymdy estip, qapalanyp júrgen shyǵar. Ásirese, sheshem kúızeledi men úshin. Sol jaǵy janyma batady.
--Men de eldegi jaı japsardan habardarmyn. Aqtan aǵamyz ben Baıtan aǵamyz oıaz bastyǵyn uryp, erlik jasady ǵoı. Otarshylarǵa bul da sabaq.al Qyzbeldegi  Asqar aǵam sırek te bolsa, hat jazyp turady.

--Iá, solaıy, solaı aý! --dep Ahań kúrsine bergende , syrttan esikti aqyryn tyqyldatyp, ile úıge bir orys qyzy kirip keldi. Mirjaqyptyń jańa kelgen qonaqqa tańǵalǵanyn kórip, qyzdy ile tanystyrdy :
--Valentına degen jerlesim. Buryn Áýlıekólde mektepte muǵalim bolyp júrgennen tanyspyz. Áýlıkólde meniń naǵashym turady ǵoı. Solardan meniń túrmege túsip qalǵanymdy estip, Semeıge kelip, maǵan kún ara tamaq ákep turdy. Myna inimniń esimi Mirjaqyp, Qyzbeldi estýiń bar ma?. Sol jerden. Aqyn. --dedi. Mirjaqyp ornynan turyp, basyn ızep :
--Tanysqanyma qýanyshtymyn! --degen. Sonda Valentına qazaqsha sóılep ,:
--Qyzbeldi bilgende qandaı! Áýlıekólge jaqyn jer. Siz endi qaınym bolasyz, qazaq dástúrinde qaınysyn týra atymen atamaıdy dep estigenmin, Sizdi Mır Iakýb dep atasam bola ma?- dedi. Mirjaqyp, oǵan qýanyp :
--Árıne, ózim laıyqty psevdonım taba almaı júr edim, durys boldy. Ahmet Mirjaqyptyń Valentınanyń sózine tańdanǵanyn túsindi. Sosyn óziniń qazirgi jaǵdaıyn túsindirdi :
--Jańa aıttym ǵoı , túrmede jatqanymda tamaq ákep berip, kirimdi jýyp turǵanyn. Qazirgi jalǵyz qamqorshym osy. Sol sebepti úıleneıin dep sheshtim. Taıaýda meshitte nekemizdi qııamyz. Esiminde "Bádrısafa" dep ózgertetin boldyq --dep Ahań Valentınaǵa qarady. Ol :
--Iá, solaı kelistik --dep basyn ızedi.
Sosyn Valentına: "Keshirińizder, men sháı ázirleıin" dep as úıge bettedi. Mirjaqyp Ahańa qarap :
--Aǵa, quptaımyn! Qutty bolsyn!- degen. Ahań
--Qupta, qupta ma, Semeıde osy Valıa men senen basqa maǵan janashyr adam joq!
Mirjaqyp Ahańnan jandarmerııanyń túrmege nege qamaǵan sebebin surady. Ahań túrmede otyrǵan kezin bajaılap aıtyp berdi :
.--1905-jyly jazylǵan Petıııanyń jaı -japsaryn jaqsy bilesiń ǵoı. Sony bular áli tekserip jatyr eken. Meni otyrǵan kezde bir aptada bir aq ret tergeýge shaqyryp otyrdy. Suraqtary :
-- Gýbernatorǵa jazylǵan petıııany kim uıymdastyrdy",
Petıııaǵa qol jınaǵan kim", "Siz uıymdastyrýshylardyń ishinde boldyńyz ba?"-degen suraqtar qoıdy. Men "qol jınaýǵada" "uıymdastyrýǵa qatyspaǵanymdy aıttym.
Sol úshin eki aı qamaýda ustady. Joǵary bilimdi zańger Jaqyp  Aqbaevta menimen birge ustalǵan , bulardyń naqty dáleli joq, ony da shyǵaratyn shyǵar --dedi Ahań.

Mirjaqyp, oıynda júrgen keıbir eldik máselerdi talqylaǵysy kelip,qazirgi oqyǵandar men qazaq jaǵdaıyn surady.

--Otarshyldyqtaǵy qazaq jaǵdaıyn óziń de jaqsy bilesiń. Biraz úlken- kishili máselelerdiń basy jańaǵy aıtqan Petıııada kóltirilgen ǵoı. Sol máselelerdi kóterip otyrǵandar qazaq oqyǵandary. Qazaqtyń kózi ashyq azamattary kún saıyn kóbeıip kele jatyr. Eń bastysy sol azamattardyń arasynda qazaqtyń keleshegin oılaıtyndardyń barlyǵynda. Reseıdiń birinshi jáne ekinshi Dýmasyna qazaqtan Tynyshpaev, Qarataev, Birimjanov, Bókeıhanov, Qulmanov. Qalmenov sııaqty alǵyr da, oıly azamattardyń depýtat bolyp ótýine eldiń bolashaǵyn oılaǵan azamattar  sep boldy. Ókinishtisi, úshinshi Dýmaǵa qazaq elinen depýtattardy bılik ótkizbeı tastady. Biraq bir nárse anyq ,  ol -qazaq oqyǵandarynyń Reseı otarshyldyǵymen kúresý úshin yntymaqtasýǵa bet alǵan tárizdi.  Mysaly, 1905- jylǵa petıııa patsha bıligin áli abyrjytyp jatyr. Ol petıııanyń qazaqqa úlken paıdasy boldy --orys qazaq mektepterinde oqıtyn balalardy hrıstıan  dinine tartý toqtap, mıssıonerlerge shekteý qoıyldy. Qarashekpendilerge jappaı qazaqtyń shuraıly jerin úlestirý baıaýlady. Bul qazaq zııalylarynyń uıymshyldyǵynan bolǵan qaıyrly is. Reseı jandarmerııasynyń  qazaq ultjandylarymen qazirgi jantalasa kúresýi sonyń aıǵaǵy ispetti.  Bizde búgingi kúni partııalar qurylmaı jatyr. Bizdiń otarshyldarǵa qarsy kúrestegi álsizdigimiz sonda. Aıtpaqshy, ana bir jyly batys aımaqqa baryp, Álıhan aǵamyzdyń partııa qurý týraly jınalysyna qatystym dep óziń aıtqanyń esimde. Sol partııa qurý máselesi ne boldy,? --dep Ahań Mirjaqyptan suraǵan. Mirjaqyp :

  • --Iá, Oıylda ótken ol jınalysqa Álıhan aǵamyz shaqyrǵan soń, qatysyp edim. Ol jaqta tórelerdiń urpaqtary kóp eken. Solardyń kóbi Á.Bókeıhanov aǵamyzdyń «Konstıtýııalyq monarhııalyq partııa quraıyq» degen usynysyna qarsy boldy. Jıynǵa Qarataev, Qulmanov, Dosmuhamedovtar qatysty. Álekeńniń ataǵan partııasynyń basshylary Reseıdegi myqtylar eken. Jıynǵa qatysqandardyń ishinde toǵyz adam ǵana sol partııaǵa múshe boldy. Men de «monarhııa» degen sózden shoshyp, Álekeńniń usynysyn qabyl almadym.
  • -- Iıa, qyzyq eken! Konstıtýııalyq monarhııanyń osy kúngi monarhııadan aıyrmashylyǵy shamaly. «Konstıtýııalyq monarhııa» degen sóz  --«Zańǵa baǵynatyn monarhııa» degen uǵymdy bildiredi. Konstıtýııa jazylǵanmen, oǵan patsha baǵyna ma, baǵynbaı ma, ol jaǵy kúńgirt bolyp qala beredi. Al, monarhııa men demokratııanyń arasy jer men kókteı --degen Ahań sonda.

Sol arada Valentına (Bádrısafa)  sháı ákeldi.Áńgime sosyn saıasattan shyǵarmashylyqqa kóshti. Ahań :

Kitap polkasyn kórsetip :,
--Ana turǵan Krylov mysaldarynyń bizdiń ómirimizge laıyqty birazyn aýdaryp bitirdim. Aıtpaqshy, "óleńderimdi jınaqtaımyn" dep ediń, sol ne boldy ?
Mirjaqyptyń kóńili ósip, kózi kúlimdep :
--Aha! Alla aýzyńyzǵa salǵan shyǵar! Bir kitapshadaı óleńderimdi jınap ázirlep qoıdym, jańa óleńderim bola qalsa, olardy da qosarmyn Biraq qaı jerde, qalaı bastyramyz?-- dedi. Ahań
--Onyda oılastyryp júrgenmin. Orynborda, Qazanda kitap basatyn tıpografııa bar dep estigenmin. Orynbarda bolǵanda kórdim de. Tek kitap shyǵaratyn qarjy máselesin oılasaıyq. Ony ekeýlesek, bir jylda jınap qalýymyz múmkin....
Ahmet Baıtursynov pen Mirjaqyp, osy ıdeıaǵa toqaılasyp, Mirjaqyp Zaısanǵa jolǵa shyǵyp,Ahmet oıynda júrgen "Masa" atty ekinshi kitapqa óziniń óleń jyrlaryn toptastyrýǵa kirisken.. Aıtpaqshy, Ahań sol joly Mirjaqypty jolǵa shyǵaryp turyp :
"Mańaıyńa abaı bolǵaısyń. Adamdarmende baıqap sóıles, baıqap sóıle. Otyrǵan kezde baıqadym jáne zańger azamat Aqbaevtan estidim --jandarmerııa "Petıııaǵa qatysy bar aý" degen oqyǵandardyń báriniń artyna tyńshy salyp qoıypty. Baıqap júr!--.degen

 "Qyryq mysal", "Oıan qazaq!" jáne A.BAITURSYNOVTYŃ EKINShI QAMALÝY

Semeı qalasy. (Semeı qalasy ol kezde ýez ortalyǵy retinde Batys Sibir gýbernııasyna qaraıtyn). 1908- jyl, Qyrkúıek aıynyń ortasy.. Kún ashyq bolǵanmen, kúzdiń yzǵaryn sezdirgendeı salqyn jel esip tur, Sarǵaıa bastaǵan aǵash japyraqtary jerge túsip jatyr.
A.Baıtursynov Semeı qalalyq semınarııasynyń atqarýshy dırektory qyzmetine ornalasqan. Jubaıy Bádrısafa ekeýi Ertis ózenine jaqyn, orys kópesiniń aýlasyndaǵy eki bólmeli úıdi jalǵa alyp, turyp jatqan. Ahań men Bádrısafanyń meshitke baryp, neke qıdyrǵanynada birer aı ótken. Ahańnyń súıip alǵan jary musylmandyqty qabyldap, BÁDRISAFA MUHAMEDSALDYQ QYZY tegin alǵan.
Ahań semınarııadan besin kezinde shyǵyp, mingen arbashy tarantasynan, Ertistiń  jaǵasynan túsip qalǵan. Ózenniń kúzgi kórinisi keremet, Ahań sony tamashalamaq bolyp, jaǵalaýdaǵy tomardyń ústine otyrdy. Kúz bolǵanyna qaramaı, ózenniń aǵysy toqtamaǵan, ekpindi, alaby keń. Shaǵalalar shańq -shańq etip ózen ústinde ushyp júr. Sál alysta qońyr úırekterdiń toby qaraýytady. Ár jerde qarmaqpen balyq aýlap otyrǵandar da bar eken.
Ahań osy sýretterge kóz salyp, týyp ósken Sartúbektiń ar jaǵyndaǵy Jylanshyq ózenin esine aldy, jar qabaqty, tasty, tal- toǵaıly erekshe ózen edi Ahań kórgen kezde.
Jastyq shaǵy Torǵaı ózeni janynda ótti, sonda bir rahattanyp, sýǵa súńgip, shomylmapty. Torǵaı ózeni Ertisteı úlken bolmaǵanymen, kóktem kezinde jarqyrap, jaıylyp ketetinin eske aldy. Óz ómiriniń sońǵy jyldary Qarqaraly, Semeıde ótip jatyr. Qazaqtyń oqyǵan biraz adamdarymen tanysty. Ýezdiń baı, pysyq saýdagerlerinde kórip júr. Sonyń ishinde Qazaqtyń keleshegin oılaıtyn adamdardy da kórdi, tanysty. 1905- gýbernatorǵa, Ishki ister mınıstrine jazylǵan Petıııaǵa qatysty ózi de aıyptalyp, eki aı qamaýda bolǵanyn umytar ma! Sodan keıin Ahań áýeli qazaq qoǵamynyń, jurtynyń saýatyn ashyp, sanasyn jańartyp baryp, otarshyldyqqpen kúresýge bolatynyn uqty. Sol baǵytta biraz qadamdar da jasaǵan Ahań. Orys ádebıetinen

I.Krylovtyń mysaldary orys qoǵamynyń  oı sanasyn jańǵyrtýǵa úlken áseri bolǵanyn jaqsy biletin. A.Baıtursynov sol Krylovtyń MYSALDARYN aýdaryp ta qoıǵan., sony kitap etip shyǵarý máselesi sheshilmeı jatqan. Sony estigen Á,Bókeıhanov Dýmaǵa depýtattyqqa úmitker kezinde "Orys Geografııa qoǵamyndaǵy" biraz oqyǵandar, jergilikti chınovnıkter jınalǵan kezde "Ahmet Baıtursynovtyń "QYRYQ MYSAL" atty ataqty Krylovtan aýdarǵan mysaldaryn baspadan shyǵarý múmkin bolmaı jatyr" dep másele kótergenin Ahań Ertistiń jaǵasynda otyryp esine alyp, jyly jymıyp, kúldi. . Sonyń da yqpaly bolǵan shyǵar Ahań Peterbordan " Qyryq mysaldy" shyǵaratyn baspa taýyp, jazbalaryn sonda jibergen. Aqyldasyp, , Mirjaqyp Dýlatovtyń kitabyn Ýfadan shyǵaratyn baspa tabylyp, aqshasy tólenip, onyńda qoljazabasy sonda jiberilgen.
Ahań ózen jaǵasynda biraz oı jańǵyrtyp, úıge bettegen. Kire beris esikti ashqanda Bádrısafa erekshe qýanyshty óńmen qarsy alǵan. Bádrısafa Ahańnyń betinen súıip (Ahańda sondaı iltıpatpen Bádrısafanyń betinen súıdi), kostıýmyn ,qalpaǵyn sheship, ilip, Ahań otyrǵannan keıin,
-- Súıinshi beresiz, eki poselke, bir hat keldi- dedi.
--Árıne, qalaǵan súıinshińdi alasyń, Báden! Ol ne hat?
Bádrısafa eki shaǵyn poselke men bir hatty Ahańnyń qolyna ustatty.Hat Batys Sibir gýbernııasynyń Ishki ister departamentinen kelgen eken. Onda:
" Sizdiń 1907-jyly Ishki ister mınıstrligine jibergen ótinishińizge oraı, qyrǵyz tilinde gazet shyǵarýǵa ruqsat berildi. Shyǵarylatyn gazettiń ne maqsat kózdeıtinin, onda jarııalanatyn materıaldardyń Zań aıasynda bolýyn,jáne jergilikti enzýradan ótip turatynyna kepildik berilýi tıisti..." dep jazylǵan eken, gazet shyǵarýǵa ruqsat berilgen hatta..
Ahań Bádrısafa bergen eki pocylkanyń birin ashyp jatyr. Ishinen muqabasy joq kitap shyqty. Alǵashqy betin ashyp edi , Mirjaqyptyń " Oıan, qazaq!" kitabynyń sıgnalnyı danasy eken, ýfalyq baspager "kitaptyń qatesi bolsa, jóndep, redakııalaýyn ótingen eken. Ahań oǵan qýanyp, Bádrısafaǵa :
"Men poshta arqyly hat jazaıyn oǵan "tez jet" dep, sen bazardan Zaısan jaqqa baratyndardan habar jibershi, ýaqyt tyǵyz" degen. Sosyn Ahań ekinshi posylkany ashyp kórip edi, Peterbordan shyǵatyn óziniń kitabynyń alǵashqy nusqasy eken, Olar avtordan "qarap shyǵýyn "ótinipti. Ahań buǵan erekshe qýanyp, Bádrısafany shaqyryp, baspadan alǵash shyǵaıyn dep jatqan kitabyn
kórsetti :
--Báden! Qarashy, meniń alǵashqy kitabym Peterbordan basylaıyn dep jatyr.! Bádrısafa Ahańnyń janyna kelip betinen súıip,
--Qutty bolsyn, janym! Mereıiń árdaıym óse bersin!
--Rahmet, Báden! Myna kitapty búgin qarap, redakııalap shyǵamyn! Tyńdashy, ashar betindegi aýdarǵan mysalymdy oqyp bereıin! :
Bádrısafa Ahańnyń janyna jaqyndaı túsip, qushaǵyna ala otyrdy. Ahań alǵashqy betashar mysalyn oqýdy bastaǵan :
"Júk aldy Shaıan, Shortan,Aqqý bir kún,
Jegilip tartty úsheýi dúrkin dúrkin.
Tartady Aqqý kókke, Shaıan keıin,
Julqıdy sýǵa qaraı Shortan shirkin.
Bulardyń mashaqaty az bolmady,
Jumysy ornyna kep máz bolmady,
Tartsa da bar kúshterin aıamaı aq,
Asyly, júk ornynan qozǵalmady...." Ahań mysaldy oqyp bolyp, "Qalaı eken" degendeı, Bádrısafaǵa qarady. Bádrısafa Ahańnyń óleń oqyǵan mánerine tań qalyp, mysaldyń maǵynasy tereń ekenin aıtty. Ahań oǵan rıza bolyp,
-- Bul orystyń ataqty aqyny Krylovtyń mysaly ǵoı. Qyryqtan astam mysalyn elge úlgi bolsyn dep aýdarǵanmyn. Endi sol Peterbordan

shyǵaıyn dep jatyr. Qýanyshyma ortaq bolǵanyń úshin razmet.,Bádrısafa!
--O ne degeniń, súıikti Aqynym, meniń! Seniń qýanyshyń- meniń qýanyshym" Seniń baqytyń-- meniń baqytym! Ahań Bádrısafanyń júrekten shyqqan sózine rıza bolyp, onyń eki betinen shópildetip súıdi.
--Kóp uzamaı, múmkin taǵy da qýanarmyz. Taǵy bir kitapty baspaǵa ázirlep jatyrmyn.
--Keremet, men qoldaýshyńmyn, kómekshińmin!
--Aıtpaqshy, baspadan sıgnalnyı kitabynyń kelgenin poshta arqyly Mirjaqypqa habar berý kerek edi
--Men poshtaǵa baryp, kelemiin --degen Bádrısafa.
Bir aptadan keıin Mirjaqyp Dýlatov ta Semeıge poshta arbakeshimen jetken.
Ahań da, Bádrısafada Mirjaqypty úlken yqylaspen qarsy aldy. Ahań onyń kitabynyń alǵashqy nusqasyn kórsetti. Mirjaqyptyń qýanyshy kitaby úshin erekshe , qanaty bolsa, aspanǵa ushyp keterdeı boldy.
--Aha, jeńeshe ! Kitabymnyń súıinshisi bolsyn, Sizderge "Qyzbel taý, Qońyraýlym" atty ánim bar edi sony oryndap bereıin dep, Mirjaqyp qabyrǵada ilýli turǵan dombyrany alyp, qońyr shertpege salǵanda týǵan jeri Torǵaıdy , týǵandaryn esike alyp, Ahańnyń júregide dir ete qaldy
"Qyzbelim, erekshe edi basqa taýdan
Meıiri qanar, ishkenniń bal bulaqtan.
Qońyraýly jalǵasady Jarkólmenen,
Saryqopa maıysyp, kóktoǵaımen..." dep Mirjaqyp saz salǵanda tyńdaýshy ekeýdiń kózderinen jas ta, muń da tógildi..Ahań men Bádrısafa Márjaqypty sháı dastarhanyna shaqyrdy. Bádrısafa aq dastahanǵa neshe túrli taǵam túrlerimen toltyrǵan. Mirjaqyp oǵan tańǵalyp :
-- Bu dastarhan neniń qurmetine ?- dep surasa, jeńgesi :
--Ahań men Sizdiń qurmetińizge! Kitaptaryńyz baspadan shyqqaly jatyr! -degen.  Mirjaqyp yrzalyǵyn bildirip :
--Rahmet ,jeńshe! --dep jatyr. Sháı ústinde Bádrısafa
Mirjaqypqa qarap:
-- Mır Iakýb, qaınym! Siz qyzmet isteıtin jaqtan ylǵı qýanyshty habar kútip júretin ek, álde Shyǵystyń qyzdary unamaı júr me?- dep ázil tastady qaınysyna qarap. Mirjaqyp oılanyp baryp, :
--Sulý qyzdar Shyǵys óńirinde kóp sııaqty. Mektepten tys, jergilikti kisiler toıǵa , qonaqqa shaqyrǵan kezderi kóp boldy. Biraq, men

muǵalimmin, ustazbyn, sodan mende áýelden Qyz kelinshekterge kóz salý degen, sóz aıtý degen ǵadet bolmady. Sodan áli boıdaqpyn-- dep kúldi Mirjaqyp.
Áńgime ańysyn baıqap otyrǵan Ahań, Mirjaqyp inisiniń sózin quptady.:
--Muǵalim solaı, adal, adamgershiligi mol tulǵa bolýy shart. Olaı bolmasa, abyroıly ustaz bolý qıyn. Men de jeńgeńe deıin bir qyzǵa sóz salyp kórgen jan emespin-- degen. Bádrısafa Ahańa qarap, "ras" degendeı basyn ızep qoıdy.

 "Qyryq mysal", "Oıan, qazaq!"

1909-jyl. Aqpan aıynyń basy. Torǵaı qalasy (Torǵaı ýeziniń ortalyǵy). Kún bultty bolǵanymen, jelsiz tymyq. Qalanyń ortalyǵynda tatar noǵaı saýdagerleriniń dúkenderi qaz qatar sap túzegen. Ortalyqta alaı- bulaı júrgen adam kóp. Ásirese, tatar Safıýllınniń dúkeniniń aldynda adam yǵy -jyǵylaý. Bir sary shashty sary bala qolyndaǵy dańǵyrasyn qatty qatty soǵyp, "Oıan, qazaq!", Qazaqsha jańa kitap! Baǵasy bar bolǵany bir som" dep jar salyp ándetip júr. Qońyraýsha syldyraǵan balanyń jarnamasyna jurt nazar aýdaryp, "Qolyńdaǵy ne kitap?" dep toqtatyp, kitapty kórip jatqandar bar. Bes alty adam jınalyp qalǵan. "Oıan, qazaq", "Dýlatov" dep jazylyp tur ǵoı!" dedi kitapty kórgen adam. Ekinshisi, "Dýlatov deıdi? Álgi, sotta istegen Qyzbeldik Asqardyń balasy shyǵar " "Ákeshi bireýin, men alaıyn" dep Asqardy tanıtyn adam jańa kitapty satyp alǵan. . Jarnamashy , kitap satýshy bala álgi kisige : " Aǵa, kitap oqysańyz, Safıýllınniń dúkeninde Baıtursynov degen jazýshynyń "Qyryq mysal" degen kitaby bar, qyzyq kitap" degen. Torǵaıda ol kezde ýez bastyǵyn uryp, Sibirge aıdalyp, baryp kelgen, Aqtas pen Baıtursynda bilmeıtin qazaq kemde kem edi. "Baıtursynovtyń kitaby" degesin, satyp alǵan kisi kóp bolǵan. Sóıtip, Qoıandy jármeńkesine baryp, saýdalyq zattardy shana- shanasymen ákelgen saýdager Baıtursynovtyń "Qyryq mysaly" men Dýlatovtyń "Oıan, qazaǵyn" alyp kelgen. Elý tıynnyń kitabyn bir somnan satyp jatqan. Jarnamasy jaqsy boldy ma, eki kitapta Torǵaıǵa tez tarap ketken. Bir aı boıy búkil Torǵaı Ahmet pen Mirjaqyptń qulaǵyn shýlatty. "Mektep, medresede oqyǵan balalar "Oıan, qazaqty" dombyramen súıemeldep, oqıtyn bolǵan. Ahańnyń "Qyryq mysalyn" jurt ertegi sııaqty tyńdaıtyn boldy. Qulaǵy shala estıtin kempir men shalda: " Qyryq mysaldy" qyzyǵyp tyńdaıtyn . Mysal oqyǵan balaǵa: "Balam, qulaǵyma estilmeı jatyr, qattyraq oqyshy " deıdi. Sosyn, "Qyzyq eken, á! Aıý men qasqyrdy adam qusatyp sóıletip qoıǵan ba?" dep tańǵalyp jatady.
Keı úı kitap oqı alatyn balalardy arnaıy shaqyrtyp, oqytatyn da bolǵan. Ol kúni sol úıde toı sııaqty, kórshi qolań, týystar jınalyp, súr et qazanǵa salynyp, esten ketpeıtin kesh bolatyn.
Safıýllın dúkenshiniń prıkazchıgi birer kúnnen keıin, azyq túlik, qant sháı alyp, Aqkól, Aqqum jaqqa shanamen bet alǵan. Prıkazchık taýarlardy  sháı, qant, sısa, sáten sııaqty matalardy teri, júnge aıyrbastaıdy, bolsa, aqshasyna beredi. Aqkólge bet alǵasyn, A.Baıtursynov pen M.Dýlatovtyń kitaptaryn da qosa alǵan. Ári "Sálemdeme ákeldim" dep bir utsa, saýdadan da eki utatyny prıkazchıktiń ózine ǵana málim. Prıkazchık janynda poshtashy bar, shanaǵa jegýli turǵan atqa "shý" dep shybyrtqy úıirip, Aqkól, Aqqum aýylyna qaraı bet túzegen....
1909- jyl, aqpan aıynyń onyna qaraǵan kez.Taýar tıegen temir tabandy shana Aqkól, Sartúbekke qaraı juqa qardy sydyrtyp, kúreń atpen jeldirtip keledi....

SARTÚBEKTEGI OQIǴA

1909-jyl. Aqpan aıynyń bas kezi. Aqkól, Sartúbek aýyly. Aýylda jıyrmadan astam qystaq úı bar, sary saz kirpishten turǵyzylǵan. Tóbeleri qamyspen jabylǵan, jappa úıler. Sartúbektegi qystaýyndaǵylardyń kóbisi Shoshaq urpaqtary. Mundaǵy úlken úı Aqtastyń úıi. Syrttan kelgen saýdager, poshtashy, oıaz qyzmetkerleri áýeli osy úıge kirip shyǵady. Aqtas osydan jeti jyl buryn Sibir katorgasynan kelgen. Jasy jetpis beske taqap qalsada, atqa qınalmaı minetin, qapshaǵaı jaýyryndy, deneli kisi. Aqtastyń báıbishesi Úbijan Sibirge birge erip baryp, sol jaqta qaıtys bolǵan. Aqtas aıdaýdan oralǵasyn, úılengen., .1885 jyly Aqtas, Baıtursyndy, Danııardy Sibirge aıdaǵanda, búkil Shoshaq balalarynyń mal -múlkin túgel kámpeskelegen. Aqtas pen Baıtursyn aıdaýdan kelgeli Shoshaq balalarynyń turmysy eptep jóndele bastaǵan Aýyldyń eki júzdeı jylqysy bar, Jylanshyq boıynda erkin jaıylyp júredi. Ury qary tıgen emes. Aqtas pen Baıtursynnyń ataǵynan seskenedi.
Aýylda tań ata qar qylamyqtanyp jaýyp tur edi, túske qaraı ashylyp, kún shýaǵyn shasha bastaǵan. Ár úıdiń múrjasynan tútin shýdalanyp, shyǵa bastaǵan. Baıtursynnyń úıi Aqkól jaqtan keletin jol jaqta edi.Úıdiń kishisi Zılıash qoradan bir qushaq shaǵyr alyp, aýyz úıdegi peshke tastaǵan. Ot laýlap, úıdi jylyta bastady. Anasy Kúnshi úlken jez qumanǵa sý toltyryp, pesh ústine qoıǵan. Baıtursyn tórgi úıde aýyryńqyrap, tósekte jatqan, Sibirden oralǵanda densaýlyǵy álsirep kelgen edi..
--Zılıash aý, jańa úıdiń janynan bir atshana ótken sııaqty edi, kim ekenin bilmediń be?- dep suraǵan.(ulyn kóp jyldan beri kórmegen Ana júregi uly Ahmetti saǵynady. Syrttan adamdar kelse, solarmen "Ahmeti" kelip qaldy ma eken" dep oılaıdy. Qaıran ulyna degen Ana saǵynyshy bólek). Zılıash :
-- Joq, apa! Eshnárse baıqamadym.-- degen. Kúnshi Baıtursynnyń tósegine jaqyndatyp, dastarhan jaıyp, sháı ákelgen. Baýyrsaq, qurt, sary maı , bıdaı jent dastarhan tórinen oryn alǵan. Zılıash aq kesege

kúreń sháı quıyp, ákesiniń qolyna bergen. Sol kezde esik ashylyp, Kákishtiń úıindegi kelini kirip keldi. Oǵan Kúnshi "Esikti tez japshy, kelin, atańa sýyq yzǵar jaqpaıdy "degen. Kelini biraq, erekshe qýanyshty eken ;
--Ata, Apa! Semeıdegi aǵam sálemdeme jibripti! Súıinshi!
--Ne deıdi, qudaı aý! --degen Kúnshi óz qulaǵyna ózi senbeı
--Ne dep tursyń, kelinim aý
--Mine aǵamnyń jańa kitaby ! Atam men Sizge arnaıy jberipti. Jańa qazirde Úlken úıge kelgen poshtashy alyp keldi. Ár úıge bir kitaptan berip jiberipti!-- dep Bıbish kelin Ahmet berip jibergen kitapty Kúnshi apasynyń qolyna ustatqan. Baı otbasynda ósken Kúnshi bala kezinen saýatty edi , kitaptyń betinde jazýly turǵan "Qyryq mysal", "Ahmet Baıtursynov" degen jazýdy oqyp, eńirep ,zarlap qoıa bersin "Ahmetim aı! Qulynym aı, Aq júzińdi kóre almaı, zar boldym aý" dep eńiregende úı solqyldaǵandaı boldy. Baıtursyn jatqan jerinen, basyn kóterip,
--Áý, Kúnshi, ne boldy, úıdi basyńa kóterip?. Jamandyq shaqyryp turǵanyń ne, zarlap?" -dep jekirip tastaǵan. Kúnshi sol kóz jasyn kóldetken kúıi qolyndaǵy kitapty Baıtursynǵa ustatty. Baıtursyn oryssha -arapsha oqı alatyn, kitaptaǵy Ahmettiń atyn oqyp, qýanǵannan júregi dúrsildep qoıa berdi. Sóıtkenshe, úıge qutty bolsyn aıtqan týystarda jınalyp qalǵan. Qýanyshty habardy aýyl túgel estipti, Ákesiniń janyna Kákish, Máshen, Aqtastyń úlkeni Aspandııar kelip, qutty bolsyndy jaýdyryp, ákeleriniń kóńilin kóterýge barynsha tyrysyp jatqan. Aqtas ta kelip, inisiniń qolyn aldy.
-- Baıtursyn, Kúnshi qaraǵym! Ahmettiń myna kitaby eldiń eńsesin kóterýge sep bolyp jatyr. Qýanysh uzaǵynan bolsyn! Men Ahmetime bir jorǵa atadym.- dedi Aqtas.
Jınalǵan jurt yrza, barlyǵy "Ámın" desip jatty.
Sol kúni Baıtursynnyń úıiniń tań atqansha shamy sóngen joq. Erteńine Baıtursyn boıyna jańa kúsh bitkendeı, dalaǵa shyǵyp, qorada turǵan otyz qyryq qoı eshkige shóp salyp, biraz ter tókken. Kún kóristeri osyndaǵy eki sıyr men onshaqty jylqyǵa ǵana qarap qalǵan. Jazda "qoıdyń eti, qysta "jylqynyń eti" degendeı. Sodan uly Ahmettiń "Qyryq mysaly" aýylda bir aı áńgime bolyp, Baıtursyn men Kúnshiniń kóńili bir ósip qalǵan kez edi. Naýryzdyń basynda Baıtursyn tósekke qaıta jatyp qaldy. Shanshý kóbeıip, býyndary júrgizbeı qoıǵan.

"Báıbishem aý! búgin jaman tús kórdim, Ahmetke, birnárse bolyp qalǵan joq pa eken?. Shoshyp oıandym. Ket, páleket, ket, shaıtan! Ýh! "- dep oıanyp edi bir joly. Bir kúni Kúnshi tań ata turyp, peshke ot jaǵyp, qazanǵa sý quıyp jylyta bastaǵan. Kún shyǵar shyqpasta Baıtursynnyń "Kúnshi aý!, tezdetip, peshke ot salsaıshy, úı salqyndasa, tez tońyp qalam" deıtini bar edi. búgin únsiz jatqanyna tań qalyp, Baıtursynnyń kórpesin ashsa, denesi sýyp, kózi jumylyp qalypty.
Kúnshi áıda kep, betin jyrtyp, joqtaýǵa bassyn, Eńirep turǵan Zılıash Aqtas aǵasyna jaman habar aıtýǵa júgirip ketti...

AHMET  BAITURSYNOVTYŃ EKINShI QAMALÝY

Semeı qalasy. 1909-jyl, naýryz aıy bastalǵan kez. Ahmet Baıtursynovty Semeı jandarmerııasy qamaýǵa alǵan. Ahańnyń qamaýda jatqanyna on kún bolǵan.
Bádrısafaǵa Ahańnyń ákesi dúnıeden ozǵany týraly habar kelgen. Biraq, Bádrısafa ol qaraly habardy Ahańa jetkizýge batyly barmaı júrgen.
Bir kúni eki qarýly konvoı kisendelgen A.Baıtursynovty jabyq arbamen jandarmerııa keńsesine alyp keldi. Tergeý bólmesiniń terezesi temir torly, onyń janyndaǵy stolda fýrajkesin qısaıta kıgen kazak efreıtory otyrdy. Aldynda qalamsap, sııa saýyt pen qamshy jatty.
Bir sátte esikti erkin ashyp, kapıtan dárejesindegi ofıer kirdi. Ol efreıtorǵa qarap, " Efreıtor! meni anaǵan tanystyr!" dedi. "Qup bolady"- dedi ol ornynan ushyp turyp :
-- Gýbernııalyq jandarmerııa departamentiniń aǵa tergeýshisi, kapıtan Savelıı Krıvoshın -dedi.
-- Jaqsy, tergeýdi bastaımyz! Sosyn Ahańa qarap :
--Famılıańyz?
--Baıtursynov.
--Aga! Ataqty Baıtursynov myrza! Onda áńgimeniń týrasyna kóshemiz Sizdiń ústińizden túsken aryz kóp. Qoıshyǵulov degen kisini tanısyz ba ?
--Tanymaımyn ondaı kisini. kórgen adamym emes.
--Sol óz aryzynda "Sizdi gýbernııaǵa jazylǵan petıııaǵa qol qoıýdy suraǵan" depti.Bul kisi Qarqaralydan Buǵan ne deısiz ?
-- Eshqandaı kisini "qaǵazǵa qol qoı" dep májbúrlegen emespin.
--Qoıandy bazarynan Esenbaev degen kisi de sizdiń ústińizden ""Qol qoıdyryp júrgenin kórdim" dep jazypty.?
--Men Qarqaralyda mektepte muǵalim bolyp qyzmet atqardym. Bazarǵa, jármeńkege óte sırek baratynmyn.
Ondaı tekti adammen tanys bilis emespin.

--Al, endeshe, Qostóbe bolysynyń burynǵy starshınasy Qıaspaev degen sizdiń sol aýylda bolyp, jergilikti ókimetke qarsy nasıhat júrgizdi" dep aryz jazyp otyr. Siz sol bolystyqta bolǵanyńyz týraly ne deısiz ?
--Men jalǵyz Qostóbede ǵana emes, basqa bolystyqtarda da bolyp, gımnazııaǵa, Peterbor, Orynbor Omby oqý oryndaryna baryp oqýǵa balalaryn jiberýdi bolystyq turǵyndarynan suradym. Onyń eshqandaı saıası astary joq. Jastardy mektepterge oqýǵa shaqyrý meniń ustazdyq paryzym. Meniń osy sózimdi estigen, taza pıǵyldy kez kelgen aýyl turǵyndary rastaı alady.-- dep jaýap bergen A.Baıtursynov. Tergeýshi kapıtan Krıvoshın sosyn :
--Sizdiń ústińizden túsken basqa aryzdar da kóp. Olar jóninde kelesi joly sóılesemiz. Búgingi  tergeýdi osymen aıaqtaımyz- dedi de tergeý bólmesinen shyǵyp ketti. Eki konvoı A.Baıtursynovty túrmege qaıta alyp ketti.Sodan Ahań  taǵy on kúnnen astam ýaqyt tergeýsiz jatty qamaýda. Bádrısafa alańdaýly, Ahańmen kezdesýge bir aıda bir ret qana ruqsat beredi. Tamaq jetkizedi, biraq , ákesiniń qaıtys bolǵanyn Ahańa aıtýǵa tili jetpeı júr. "Aıtqanda ne bolady.? Túrmeden shyǵyp, Torǵaıǵa bara ala ma?. Álde júregi kóterilip, aýyryp qala ma.? Ekeý ara qaıǵydan ózin ózi qajaǵan, kúdigi basym. Bádrısafa ne isterin bilmeı, ishteı qamyǵýda....

QAMAÝDAǴY KÚNDER

Semeı ýezi. 1909-jyldyń jazy. Ahańnyń qala túrmesinde qamaýda otyrǵanyna úsh aı bolǵan. Tergeýge sırek shaqyrady. Bádrısafa jandarmerııa bastyǵynan ruhsat alyp, Ahańmen kezdesýge kelgen. Ahańnyń júdep ketkenin Bádrısafa kózimen de, júregimen de sezdi, kórdi.
Ekeýiniń de ýaıymy kóp. Ahań :
--Meni "Ókimetke qarsy úgit júrgizdi" dep aıyptap jatyr. Bir aıybynyń negizi, dáleli joq. Meni uzaq ustap otyrǵany sodan. Zań buzǵan qylmysker emespin, "shyǵaratyn shyǵar" degen úmittemin. Bárinen buryn, áke- sheshem úshin ýaıymdaımyn.. Ákem qıyndyqty kóp kórgen adam ǵoı, shydar. Apam úshin qınalamyn, jany óte názik edi, kúıikten ómirden ótip kete me dep qorqamyn.-- degende Bádrısafa shydaı almaı al kep jylasyn! Ahań oǵan shoshyp ketip, "Ne boldy, birnárse bolyp pa edi?" dep suraǵanda, Bádrısafa kóz jasyn áreń tıyp,
-- Jáı seniń, ana jaqtaǵy ákeń men anańnyń kúıi kózime elestep, jyladym.
-- Endeshe , men anama arnap hat jazyp edim, sony tez aparyp, poshtaǵa salshy, múmkin hatym kóńilderine demeý bolar-- degen. Sol kezde kúzetshi nadzıratelde kezdesýdiń aıaqtalǵanyn aıtyp, Ahańdy alyp ketken.
Bádrısafa jolda kele jatyp Ahańnyń ANASYNA JAZǴAN HATYN oqyp, poshtaǵa jetkenshe kóz jasyn tyıa almaǵan. Ahańnyń sol óleńmen jazǵan ANASYNA HATY tómendegdeı edi (ANAMA HAT) :

"Qaraǵym, duǵagóıim, qamqor anam!
Arnap hat jazaıyn dep, aldym qalam.
Seni onda, meni munda aman saqtap,
Kórýge jazǵaı edi, haq taǵalam!

Bara almaı, ótirikshi bolyp ábden,
Semeıdiń túrmesinde otyr balań.
Mal urlap, kisi óltirgen aıybym joq,
Ókimet ár zorlyqqa, bar ma, sharań.

"Úmitsiz shaıtan bolsyn" degen sóz bar,
Joldar men jánnatqa da taram taram.
Oq tıip on úshimde oı túsirip,
Bitpegen júregimde bar bir jaram!

Aldanyp tamaǵyma ony umytsam,
Bolǵandaı jegenimniń bári haram.
Adamnan týyp, adamnyń isin etpeı,
Uıalmaı ne betimmen kórge baram "....
Ahańnyń Anasyna arnap jazǵan toǵyz aýyz óleń haty osylaı bastalǵan. Ahań anasyna jazǵan osy hatynda óziniń ishki kúıigin, armanyn, muratyn, bárin anasyna túsindirip jetkize bilgen. Bádrısafa hatty aıaǵyna deıin oqýǵa murshasy jetpeı, asyǵa poshtaǵa kirip, hatty konvertke salyp, zakaznoı aqshasyn tólep, elge jóneltken.
Jaldap alǵan páterge kelip, kóp oılanyp, tolǵanyp, Batys Sibir gýbernatorynyń atyna hat jazýǵa otyrdy. Gýbernatordyń atyna jazylǵan aryzda Bádrısafa "kúıeýim Ahmet Baıtursynov, negizsiz qamaýǵa alynyp, dálelsiz, zorlyqpen túrmeden shyǵarmaı" otyrǵany aıtylǵan. Bádrısafa Baıtursynova dep qol qoıylǵan ol hatta" «A.Baıtursynovtyń isi sotta qaralyp, aq qarasy sheshilsin, olaı bolmaǵan jaǵdaıda tez bosatylýyn talap etemin» delingen. Bul tamyz aınyń jetisi edi. Kelesi aıda Batys Sibir gýbernatorynyń kanelerııasy qol qoıǵan jaýap kelgen. Onda ""Vashe prosbý otkazana" delingen eken....

QAMAÝDAǴY SARYLYS

1909-jyldyń qyrkúıegi aıaqtalyp ta qalǵan. Semeı ýezi boıynsha 1905-jyly jazylǵan Petıııany uıymdastyrǵandardy tergeý jalǵasyp jatqan. 1908-jyly Qazan ýnıversıtetiniń Zań fakýltetin Altyn medalmen bitirgen Jaqyp Aqbaev pen taǵy on shaqty oqyǵan qazaqtar sotqa tartylyp, olar eki jylǵa Jetisýǵa jer aýdarylǵan bolatyn. Soǵan qaramastan,  Petıııany jazýshylar men otarshyldyqqa qarsy belsendi sóz aıtyp júrgen qazaq oqyǵandaryn sypyra " Ókimetke qarsy pikir taratqan" degen saıası aıyppen qylmystyq is qozǵaý isteri jalǵasyp jatqan. 1909- jyldyń kúzi. "Ókimetke qarsy" degen jalamen Ahmet Baıtursynovty túrmede ustap otyrǵanyna jeti aıdan asty.
Bádrısafa (Ahańnyń jubaıy) Omby gýbernııasynyń gýbernatory kanelıarııasynan " Ótinishińiz qabyldanbady" degen hat kelgennen keıin,  qaladaǵy janashyr oqyǵandardyń aqylymen búryn Reseıdiń II-Dýmasynyń depýtaty bolǵan N.Skalozýbtyń ádresin taýyp alyp, soǵan A.Baıtursynovtyń hal jaǵdaıyn aıtyp hat jazǵan. N.Skalozýb A.Baıtursynovty 1906- Reseı Dýmasyna depýtat saılaýyna qatysqan kezinen biletin A.Baıtursynov Qarqaralyda júrgende osy N.Skalozýbqa daýys bergen. Odanda buryn Orynbor gazetinde ár oblystan Reseı Dýmasyna derýtattar engizýdi másele etip kótergeni bar edi.Bádrısafaǵa Skalozýbtyń esimi Ahańnyń jazbalarynan tanys. Bádrısafanyń haty on- on bes kúnde jetken bolýy kerek, Batys Sibir gýbernııasynda bedeli bar N.Skalozýb Omby gýbernııasynyń gýbernatoryna " Elge tanymal aǵartýshy pedagog Ahmet Baıtursynov túrmede jazyqsyz ustalyp, "kinalaryn moıyndatý úshin zorlyq zombylyq jasalatyn kórinedi. Jazyqsyz aıyptalyp otyrǵan Ahmet Baıtursynovty túrmeden bosatýyńyzdy suraımyn" dep hat jazǵan Reseıdiń belgili ókili N.Skalozýbtyń A.Baıtursynov týraly haty Omby gýbernııasynyń bastyqtary arasynda alańdaýshylyq týǵyzǵany ras, biraq, gýbernııa jandarmerııasynyń bastyǵy "Depýtat A.Baıtursynovqa zorlyq- zombylyq kórsetilgenin dáleldesin" degendeı syltaý aıtqan Oǵan qosa Semeı jandarmerııasynyń bastyǵy Omby gýbernııasynyń gýbernatorynan "A.Baıtursynovty túrmede ustaý merzimi uzartylsyn" degen taǵy talap qoıǵan. Sonymen , Depýtat N.

Skalozýbtyń Omby gýbernatoryna jazǵan haty aıaqsyz qalǵan. Biraq, N.Skalozýb alǵan betinen ońaılyqpen qaıtatyn adam emes edi. Ol keshiktirmeı Reseı ımperııasynyń Ishki ister mınıstrine " Ahmet Baıtursynovty bosatý jáne kinasy dáledenbese sotta qaralýyn surap" talap aryz jazdy. Oǵan qosa Reseı Ishki ister mınıstriniń atyna Bádrısa Baıtursynovanyń atynan aryz osy ýaqytta túsken. Sondaı aq, Sankt Peterbýrgtiń gazetinde "KAZAHSKII POET AHMET bAITÝRSYNOV V TIýRME" atty rezonansty maqala jarııalanǵan. Basqa orys tildi gazetterde de osy sıpattaǵy maqalalar jarııalanǵan. "Orynbor qalalyq gazetinde orys tilinde "Poet Ahmet Baıtýrsynov" atty maqala shyqqan. Túptep kelgende osy depýtat N. Skalozýbtń, Bádrısafanyń Ishki ister mınıstrne jazǵan hattary jáne úlken gazetterde A.Baıtursynov týraly jazylyp jatqan maqalalar A.Baıtursynovtyń ústinen qozǵalǵan qylmystyq istiń barysyna áser etti.
1910- jyldyń qańtar aıynda Ahmet Baıtursynovtyń isi Semeı sotynda qaralyp, "Ókimetke qarsy nasıhat júrgizgeni janama túrde dáleldenýine baılanysty Orynbor gýbernııasyna jer aýdarylsyn» dep úkim shyǵarǵan. Sot úkimi shyqqannan keıin de A.Baıtursynov birden túrmeden bosatylǵan joq.

A. BAITURSYNOVTYŃ ORYNBORǴA JER AÝDARYLÝY

1910-jyldyń sáýiri. Semeı qalalyq túrmesiniń aldyna bir top adam jınalǵan. Olar Ahańdy, Bádrısafany Orynborǵa shyǵaryp salýshylar. Arasynda M.Dýlatov, erli zaıypty Quljanovtvr bar. A.Baıtursynovty Semeı jandarmerııasy sottan keıin Orynbor jandarmerııasynyń baqYlaýyna aparyp tapsyrmaq. Bádrısafaǵa Ahańmen birge barýǵa jandarmerııa ruqsat bergen. Áne ,eki konvoı Ahańdy eki jaǵynan qorshap ,jabýly at arbaǵa qaraı ,alyp keledi.
Jurt Ahańmen kórisip, qoshtasýda. "Amandyqpen jolyǵýǵa jazsyn" dep jatyr árqaısysy. Mirjaqyp aǵasyna jaqynyraq kelip:,
--Aǵa! Sizge jaısyz habar aıtýǵa májbúrmiz. Osy kúnge deıin, jeńgemde, men de sizge aıtýǵa batylymyz barmaı kelgen.?
--Ne bop qalyp edi?- dep, Ahań bir úreı jaılaǵan reńmen suraǵanda, Mirjaqyp,:
--Ákemiz Baıtursyn ótken jyly naýryz aıynda dúnıedtn ótken!!...Ahań únsiz kóz jasyna erik berip, shtegi kúıigi shyǵyp, óksip, Mirjaqypty qushaqtap turyp,:
-- Ákemniń jylyda ótip ketken eken. Ulynyń túrmede otyrǵanyn, sharasyz bolǵanyn bilmeı ketti aý, qaıran ,ákem! Orynborǵa meni jer aýdardy ǵoı, Ol jerden de meni elge baryp qaıtýǵa jibermeıtin shyǵar.???
--Aǵa ony sonda barǵasyn bılik basyndaǵylarmen sóılesip, sheship kórersiń. Ahań Mirjaqypt qushaqtap turyp, inisine:
-- Shesheme kóńil aıtyp, qamaýdan shyqqanymdy, Orynborǵa jiberilgenimdi aıtyp hat jazarsyń?
--Árıne aǵa! Búgin jazamyn!

Jınalǵandar Ahańnyń qaıǵysyna ortaqtasyp, kóńil aıtty. Áıelderdiń ishinde kózderine jas alyp, jylap turǵandar da boldy.
Jurt Ahańmen qoshtasyp, Ahań men Bádrısafa konvoı otyrǵan jabyq arbaǵa mindi. Bet alystary Orynbor.
Semeı men Orynbor arasynda ár on segiz shaqyrym saıyn ornalasqan poshta beketi bar tyn. Konvoıly arba sol beketterde az tynystap, at aýystyryp otyrady.
Mine, Ahańdar mingen konvoıly at arba Pavlodar baǵytynda ornalasqan birinshi beketke de jatip qalǵan.

Ahań ákesiniń qaıǵysynan aıyǵa almaı kele jatqandaı, únsiz, muńdy...Arbanyń dóǵgeleginiń shıqyldaǵan únine uzaq sonar qulaq túrip keledi.

ORYNBORDA «MASA», «BAQYTSYZ JAMALDYŃ» BASPADAN ShYǴÝY

1910-jyl. Orynbor. Omby jandarmerııasy Semeı sotynyń "Jer aýdarý" týraly sheshiminen keıin, A.Baıtursynovty Orynbor jandarmerııasynyń baqylaýyna jetkizgen. Orynbor jandarmerııasy Ahańnan "Qaladan tys jerge shyǵýǵa bolmaıtynyn" eskertip, qolhat alyp, bosatqan. Ahań endi Orynbor qalasynda qyzmet istep, erkin qala ishinde júrýge múmkindik aldy. Ahań men Bádrısafaǵa bul da úlken jetistik boldy. Ahań buryn osy qalada oqyǵan, qalany jaqsy biledi. Bádrısafa Orynbordy birinshi kórýi, qalada temir jol vokzaly, soltústikke, batysqa, ońtústikke  temirjol qatynasy bar eken. . Semeıden úlken qala ekenin kórip, ishinen tamsandy. Ahańa Orvnborǵa jer aýdarylǵany barlyq jaǵynan muratyna saı kelgendeı boldy. Orynbor soltústiginde Aqtóbe, Qostanaı, Torǵaı ýezderine jaqyn, Sondaı aq, baspahanasy kóp Qazan, Ýfa qalalaryna jaqyn. Orynborda oqý oryndary da barshylyq. Ahań óz armandaryn oryndaýǵa jol ashylǵandaı sezindi. Ósimqordan qaryz aqsha alyp, Bádrısafa ekeýi ortalyqqa jaqyndaý jerden eki qabatty úıden úsh bólmeli páter jaldap aldy. Orynbor gýbernııasy janyndaǵy Zemstvo departamentindegi oqý bólimine qyzmetke turdy. Odan basqa gýbernııadan shyqqan zań aktilerin, nusqaýlaryn bolystarǵa,starshınalarǵa orys tilinen qazaqshaǵa aýdaryp berip, qosymsha tabys tapty. Sóıtip Ahań men Bádrısafa ekeýi ómirlerin mamyrajaı qalypty aǵysqa túsire bastaǵan Biraq, Ahań úıde otyrǵanda da, stol basynda jazyp otyratyn. Ahań baspaǵa daıyndap jatqan "Masa" atty kitabyn, qaıta qaıta qarap, redakııalap, keı jerin túzep, kóńli ósip otyrǵan shaq eken
--Báden! maǵan jaqyn kelshi, mine, qara, ekinshi kitabymdy baspadan shyǵarýǵa ázirlep bittim!-- degen. Bádrısafa Ahańa kúlimdep kelip,
--Qutty bolsyn!-- dedi. Ahań Bádrısafaǵa jańa kitabyna engen "Adamdyq dıqanshysy" dep atalatyn jańa óleńin oqyp berdi
" Adamnyń dıqanshysy qyrǵa shyqtym,
Kózi joq, kógaly joq, qyrǵa shyqtym.
Tuqymyn adamdyqtyń shashtym, ektim,
Kóńilin kótrýge qul halyqtyń..." dep bastalǵan óleńin Bádrısafa erekshe yqylaspen tyńdap otyryp, qýanyshtan ba, álde tereń sezimnen be, kózine jasyn aǵyza otyryp, Ahańnyń betinen súıip, "Keremet jazylǵan!" dep lebizin bildirgen.  Ahań erteńine qyzmetine baryp, odan soń qala ishindegi baspaǵa soǵyp, "Masa" atty kitabyn basyp shyǵarýǵa, aqysyna kelisti.
Sodan jeńil abamen úıge kelse, tórde tanymaıtyn qonaq otyr eken. Ahań sálemdesip, asyqpaı sheshinip, qonaqqa qaraı júrgen. Ol ornynan turyp, Ahańnyń qolyn alyp, "assalaýmaǵaleıkúm" dep amandasty.
--Aha, meni buryn kórmegensiz, tanymaısyz , men Saryqopa bolysynan keldim, Esimim Asqar-- dedi. Orynbordaǵy  páterinde.  tórde otyrǵan Asqarǵa Ahań :
-- Men sizdi shyramyttym. Men Torǵaıdaǵy orys qazaq ýchılıesin bitireıin dep júrgende siz tómengi klasta oqyǵan sııaqtysyz?.
--Iıa, ıá. Men sizden birer jas kishimin. Ýchılıeden keıin el ishinde qyzmet ettim.- degen Asqar.
--Estýim bar. Mirjaqyp inim siz týraly kóp aıtatyn.
--Ákemiz Dýlat erte qaıtys bolyp, Mirjaqyp meniń qolymda ósti. Aýylda júrip, sizdiń "Qyryq mysalyńyzdy" bala shaǵamyzǵa deıin oqyp, jattap alǵan.
--Jaqsy eken, Mirjaqyptyń "Oıan, qazaǵy!" Torǵaıda ár úıge taraǵan dep júr. Mirjaqyp inim roman jazýǵa kirisipti" dep estip edim?, ..
--Iá, ol ras. Men Mirjaqyptyń sol romanyn alyp keldim. Orynborda ma, álde basqa jerde me, sony bastyrýǵa alyp keldim.
--Mine, keremet! Jón bolǵan! Sonda Asqar:
-- Aha! Romandy áýeli siz oqyp kórsin dep, aqyl keńes berer dep sizge alyp keldim.
--Jón eken! - dep qoljazbany alyp kórdi, shaǵataı álipbıinde jazylǵan eken.
Bádrısafa sháı ázirlep, stolǵa aq dastarhan jaıdy da. qonaqqa qarap, :
--Aǵa, Mır Iakýbtyń jańa romany qutty bolsyn! -dedi. Asqar Bádrısafanyń qazaqsha sóılegenine bir tańǵalsa, onyń Mirjaqypty "MırIakýb degeni taǵy tańdandyrǵan. Ahań mán jaıdy túsindirdi. Bádrısafaǵa Semeıde júrgende úılengenin, jeńgesi bolǵasyn Mirjaqyp qaınysyna "Mır Iakýb" dep at qoıǵanyn kúlip otyryp  aıtqan. Asqar oǵan tánti boldy.
--Qurǵan shańyraqtaryńyz berekeli, qýanyshy kóp bolsyn" dedi.Manadan beri menen úlken qatelik ketti.. Úıge kirgen bette Baıtursyn atamyzǵa quran baǵyshtap ,oqýym kerek edi. Ony aıyp etpeńizder-. dep Ahańnyń ákesi Baıtursynǵa arnap duǵa oqyp, sháı dastarhanyn qaıyrǵan. Ahań sháıden keıin Asqarǵa
--Siz kelesi bólmege baryp tynyǵyńyz, men Mirjaqyptyń romanyn oqýǵa kirisemin --degen.
Ahań Mirjaqyptyń qoljazbasyn basyn almaı, tań atqansha oqyp bitirgen. Sosy sál kóz ilindirip, birer saǵattan keıin kóńili jadyrap. erekshe kúıde turdy. Tańerteńgi sháı kezinde Asqardy ystyq lebizben quttyqtady.
--Bul qazaqtyń alǵashqy romany bolaıyn dep tur. Buǵan deıin qara sózben, kórkem tilmen qazaq ómirin sýrettegen shyǵarma bolǵan emes! Kóz aldyma óz aýylymnyń ómiri elestep, tereń áserde boldym. -dedi
Mirjaqyptyń aǵasy, ári ákesi Asqar Ahańnyń júrek jardy sózine qýanyp,
--Kitapty qaı jerde bastyrsaq eken?- dep surady.
--Iá, eń mańyzdy mácele endi sol. Ahań sál oılanyp,
--Qazan qalasynda bastyrǵanyńyz jón aý. Óıtkeni, onda baspahana kóp, ári mundaǵylardan arzan baǵaǵa basyp beredi. Odan basqa el jer kórip qaıtasyz.  Onda oqyp júrgen eldiń jastary bar. degen. Asqar Ahańnyń aqylyn tyńdap, Qazan qalasyna jol júrip ketken..

1910--jyl, qazan aıy bastalǵan kez. Qala ishindegi aǵashtardyń japyraqtary sarǵaıyp, altyn jelekke bólengen., olar keıde kún kózine shaǵylysyp, jan- jaǵyna nur shashyp turǵandaı. Qalanyń ortalyq kóshelerine jumyr tas tóselgen. Ár jerden dáýlettilerdiń par at jeken kúımesi kózge túsedi. Adam tasıtyn eki dóńgelekti arbaly páýeskelerde jıi ushyraıdy. Olar janyńnan ótkende arbaǵa  jegilgen attyń temir taǵaly tuıaǵy baraban soǵyp bara jatqan sııaqty, tyq- tyq etip, qońyraýlary  syńǵyrlap, mýzyka oınap bara jatqandaı seziledi.
Ahmet Baıtursynov sondaı bir tarantasqa minip, baspahanaǵa soǵyp, boıaýy keýip úlgirmegen "Masa" atty kitabynyń myń shaqtysyn alyp kele jatqan. Ahańnyń kóńili erekshe kóterińki, sý jańa kitabyn qaıta qaıta qolyna alyp, alǵashqy betterin oqyp, máz bop keledi. Tanymaıtyn  atshyǵa  qýanyshyn aıta  almaıdy. Sodan úıge, Bádrısafǵa jańa kitabyn kórsetkenshe asyǵyp keledi.
Úıgede jetip, kitaptardy jerge túsirgen, Bádrısafa kútkendeı, jedel shyǵyp kitaptardy úıge tasýǵa kómektesken. Jańa kitaptyń baspadan shyqqanyna Bádrısafada erekshe qýanyp, Ahań ekeýi elge ,anasyna, Torǵaıǵa, Semeıge jaqyn adamdaryna jiberetin kitaptardy bólektep, qaǵazǵa orap bólek jerge qoıǵan.
Ahań men Bádrısafa birazǵa deıin uıyqtaǵan joq, Ahań dombyrada kúı tartyp, skrıpkada oınap erekshe kóńil kúıde boldy. sol kúni.
Bir aptadan keıin, Qazanǵa Mirjaqyptyń "Baqytsyz Jamal" atty romanyn bastyrýǵa barǵan Asqar  oralǵan. Onyńda arbasynda Mirjaqyptyń baspadan shyqqan jańa kitaby býma býma bop jatyr eken. Aqtas, Ahań, Bádrısafa  úsheýi  bolyp, úıge tasyp kirgizdi.
Qos qýanysh --Asqar pen Ahań birin -biri jańa kitappen quttyqtap  máz.
Sháı ústinde Ahań men Aqtas ózara aqyldasyp, Mirjaqypty Semeıden shaqyryp, qazaqtyń belgili oqyǵandaryn shaqyryp  solardyń aldynda eki kitaptyń BETAShARYN jasaýǵa uıǵardy.
Kelesi kúni Ahań men Asqar qaladaǵy bir tatar baıynyń jańa úlgimen jabdyqtalǵan úlken zaly bar úıin bir kúnge jalǵa aldy, syrttan kelgenderge qoný múmkindigin jasap. Eki kitaptyń betashar ótkizetin kúni de belgilengen. Bul kezde Ahańnyń "Qyryq mysaly", M.Dýlatovtyń "Oıan, qazaǵy" qazaq jerine túgel tarap, eki aqynnyń da esimderin el jaqsy biletin kez  edi. Buryn Ekinshi Dýmanyń  depýtattary bolǵan elge belgili tulǵalardy da eki kitaptyń betasharyna arnaıy shaqyrǵan.
Orynborda ótetin "Masa" men "Baqytsyz Jamal" romanynyń betasharyna shaqyrý Ahmet pen Mirjaqypqa jıi habarlasyp turatyn  Á.Bókeıhanovqa, aǵaıyndy  Dosmuhamedovterge, Qulmanovqa, Kalmenovke, J.Aqbaevqa, M.Shoqaıǵa,  Quljanovtarǵa jáne ár bolystyqtardaǵy qazaq oqyǵandary men janashyrlaryna jiberilgen edi.
Ahańmen Jahańnyń "Masa" jáne "Baqytsyz Jamal" atty romanynyń betasharyna ár jerden júz shaqty kisi kelgen.Onyń ishinde aǵaıyndy Dosmuhamedovter, Máskeýden kelgen M.Shoqaı, Semeıden kelgen Quljanovtar , Qalmenov, Ýfanyń "Ǵalııa" medresesiniń shákirtteri, B. Maılın, "jýrnal shyǵaramyn" dep júrgen M.Seralın jáne Orynbordyń oqyǵan qazaqtary boldy.
Betashardy Ahmet Baıtursynov bastaǵan :
-- Al, halaıyq! Eldiń keleshegi úshin jasalyp jatqan úlken ıgi istiń bastaýyna kelip otyrsyzdar. Qaı ulttyń da keleshegi úshin mádenıettiń, ult tiliniń, ádebıetiniń atqaratyn róli sizderge jaqsy málim. Qazaq aýyz ádebıeti ǵasyrdan ǵasyrǵa jetip, urpaǵymyzdyń rýhyna dem berip kele jatyr. Endi jetpeı jatqany jazba ádebıet edi, Búgin Sizder qazaqtyń jazba ádebıeti dúnıege kelip jatqan sátke kýá bolǵaly tursyzdar. Sol sózimniń dáleli mynaý -- MIRJAQYP DÝLATOVTYŃ "BAQYTSYZ JAMAL" ROMANY! Avtory mine, qasymda tur, ózine sóz beremin quttyqtaýlaryńyzǵa bolady! - degen M.Dýlatovqa jurt sózin aıtyp úlgirtpeı, tórden japyryla kelip, qushaqtap, quttyqtap, kitaptyń baıǵazysyn berip jatqandarda boldy. Sosyn Mirjaqyp áreń degende sóz alyp, J
-- Qurmetti qonaqtar, qazaqty zııaly oqyǵandary! Jańa Ahań sóılegende tek meniń kitabym týraly ǵana aıtyp, óziniń baspadan shyqqan "Masa" att kitaby týraly aıtpaı ketti. Ahańnyń bul ekinshi kitaby! (Tyńdaýshy jurt shapalaq uryp, qol soqty) Ahańnyń bul kitaby eldiń sanasyn jańǵyrtýshy, rýhpen qanattandyrýshy kitap."Qyryq mysal" kitaby el arasyna keń taraǵan. Ahańnyń bul kitaby da el keleshegi úshin, tarıhy úshin qymbat bolatynyna senimdimin-- degende , jurt uzaq qol shapalaqtaǵanda, úıdiń shatyry selkildegendeı boldy. Sosyn Mirjaqyp ,Ahańnyń jańa kitabynyń baıǵazysy dep "Qaratorǵaı" halyq ánin oryndap berdi. Qonaqtar Mirjaqyptyń ánshiligine tańǵalysyp, ózderi de qosylyp ketti. Semeı semınarııasynda  oqytýshy qyzmetin atqaryp júrgen Názıpa Quljanova ortaǵa shyǵyp, halyq áni "Shıli ózendi" syzylta aıtyp bergende, tyǵdaýshylar jaqsy áserge bólenip, "men de án aıtamyn" deýshiler kóbeıdi.
Eki jańa kitaptyń betasharyna kelgenderdiń báriniń qolynda Ahań men Mirjaqyptyń jańa kitaptary. Buryn mundaı qyzyqty ádebı keshti kórmegendeı, kóńil kúıleri aıryqsha kóterińki otyrdy. Betashar sońynda Ahmet Baıtursynov shette turǵan pıanınoǵa otyryp "Aqqum" ánin oryndady.
Ádemi áýenge ań -tań bolyp otyrǵan jurtshylyqqa Ahań úlken alǵysyn aıtty. Betashardyń sońynda qurmetti qonaqtardyń biri Mustafa Shoqaı sóılep, Ahań men Mirjaqypty jańa kitaptarymen qazaq qoǵamynyń ádebı tarıhyn damytýǵa jańa qadam jasaǵandarymen quttyqtady. Halel Dosmuhamedov quttyqtaý sóz sóıledi. Jansha Dosmuhamedov qolyna dombyra alyp , "Adaı" kúıin oryndaǵanda áseriniń kúshtiliginen jurt oryndarynan turyp ketti.
Sonda Ahań ;
--Bul kúı QAZAQTYŃ GIMNI bolatyndaı kúı eken.-- degen.
Sóıtip Ahańnyń "Masa", Mirjaqyptyń "Baqytsyz Jamal" romanynyń betasharyna jınalǵan qazaq oqyǵandary qaıtalanbas erekshe ásermen tarasqan edi....

SARTÚBEKTE AHAŃNYŃ ANASYNYŃ QÝANYShY

1910-jyldyń jeltoqsany. Torǵaıda qystyń aıazdy mezgili bastalǵan kez. Kún ashyq, jelsiz. Aqboz at mingen jolaýshy Qyzbel jaqtan Aqqumdy bet alyp kele jatyr. Tań atqannan beri orta jolǵa jetip qalǵan sııaqty. Kókalat tusynan ótip, Aqqumǵa qaraı týra tartyp kele jatyr. Jer betinde qar juqa, keı tusta  aq topyraǵy kórinip qalady, soǵan qarap, Aqqumnyń shetine túskenin jolaýshy sezdi. Qar betinde qoıan men túlkiniń izderi kóp, anyq kórinip jatyr. Bir kezde aldynan bir top kıik aldynan topyrlap óte shyqty, shamasy, ońtústikke, Yrǵyz jaqqa bet alǵan.
Shamalydan soń, qasqa tory mingen kisi aldynan jolyqty, erdiń qasyna ilgen qaqpanyna qarap, "ańshy aý" dep oıyna túıgen.
--Sartúbek qaı jaqta bolady?- dep surady ańshydan Qyzbelden kele jatqan, . Ol ::
--Osy betińizben et pisirim ýaqyt júrseńiz, aldyńyzdan sol aýyl shyǵady-- degen.
Qyzbeldik ári qaraı aıańǵa salyp júrip ketti. Tús aýa qystaýlardyń da sheti kóringen. Ár úıdiń murjasynan shala qalqyp tútin shyǵyp jatyr, Birer ıt úrip aldynan shyqty. .Aýyldyń ortasyna kirgende tysqa shyǵyp  turǵan orta  jastaǵy jigitti  kórip,:
--Qaraǵym, Baıtursyn aǵa men Kúnshi apaıdyń úıin kórsetip jibershi ,-- dedi. Ol jigit eki úsh úıdiń tasasynda turǵan jappa úıge alyp kirdi. Peshtiń janynda jańa saýyp ákelgen sútin pisirip, Kúnshi otyrǵan, ol úıge kisi ertip kirgen balasyn kórip:,
--Máshen- aý ne bop qaldy?- dep suraǵan
--Qonaq keldi, apa!
--Á, qudaıym!?
Máshenge ere kelgen kisi úndemeı tórge shyǵyp, (Máshen kórpe tósegen) úı ıesi Baıtursyn marqumǵa quran baǵyshtaýdy bastaǵan. Quran oqylyp bolǵasyn, bári qol jaıyp, "ámın" desti.
-- Kúnish apa! El aǵasy bolǵan Baıtursyn aǵamyzdyń artynyń qaıyryn bersin! Jaqsylyǵyn artynda qalǵan urpaqtaryna bersin! Kezinde jer shetinde bolǵasyn aǵamyzdy joqtap kele almadyq. Men Orynbordaǵy Ahmettiń inisi bolyp qasynda júrgen Mirjaqyptyń aǵasy Asqar degen bolamyn. Osy betimde Saryqopa bolysynan Baıtursyn aǵamyzǵa quran baǵyshtap , oqyp qaıtaıyn dep arnaıy keldim-- degende Kúnshi apa joqtaý aıtyp, zarlap qoıa bergen :
"Baıtursynymdaı Er qaıda?,
Erdi joqtar El qaıda...?" dep solqyldaı bastaǵanda, Asqar basý aıtyp, Kúnshi apaıdy áreń toqtatqan. Qudaı qosqan jary Baıtursyndy joqtaǵan óksigi áli basylmaǵan eken.
Sosyn Kúnshi apasy balasy Máshenge qulaǵyna aqyryn sybyrlap, Aqtas aǵasyna habar berip, qadirli kisge qonaǵasy berý jaǵyn aıtty. Máshen sharýa jaıymen syrtqa shyǵyp bara jatqan, oǵan Asqar;
-- Qalqam, attyń erinde turǵan qorjyn bar edi sony kirgizip tastashy-dedi de, Kúnshige qarap:
--Apa, men áneýkúnderi Orynborda bolyp edim, sol kezde Ahmettiń jańa kitaby shyǵyp edi, sony arnaıy sizge berip, sálem aıtyp, sálemdeme berip jiberdi, solardy ákeldim- degende, Kúnshi apa taǵy eńirep jylasyn. Sosyn Asqar
--Apa, "endi qýanyshqa jylańyz, Ahmet balańyz el syılaǵan azamat boldy!" --degenge Kúnshi apa jylaýyn toqtatyp
--Ras, qalqam, ras. Bizdiń Baıtursyn Sibirge aıdalyp baryp kelgennen beri ne bir quqaıdy kórmedik! Sol janyma batady, qalqam!- degen.
Máshenmen birge Qalı Kákish, Aqtas aǵasy ere kelgen Búıiri tolyq qos qorjynda kirgizilgen.
Asqar Aqtaspen orynynan turyp, qol alysty.
Otyrǵannan keıin Asqar Orynborda bolǵan oqıǵalardy aıtty.
--Ahmet pen kelinderińiz saý- sálemát, Ahmet qyzmette. Men barǵan kezde "Masa" degen kitaby shyǵyp, qýanyshyna ortaq boldym. --dedi. Oǵan jınalǵan jurt qýanyp, rahmet, alǵystaryn qonaqqa aıtyp jatty.
Asqar qorjyndy óz aldyna alyp, Ahmettiń birneshe kitabyn týyctarynyń qolyna tabys etti. Ásirese, Aqtas aǵasy kitapqa úńilip qarap, betterin ashyp oqyp, tań qalyp otyrǵan qalpyn baıqatty.Asqar sosyn Ahańnyń anasy Kúnshige qarap :
-- "Mynaý altyn júzik pen syrǵa kelinińizdiń Sizge degen sálemdemesi "Qolyńyzǵa tapsyr" dep maǵan amanat etip edi. Qorjynnyń qalǵan jaǵyndaǵysy kelinińiz salǵan kámpıt- sháı, kóılek. Ony ózińiz qarap alasyz -dep qorjyndy Kúnshige tapsyrǵan. Qonaqtyń sózi Ahańnyń týystaryna ǵajap áser syılady, bári tań tamasha sezimge bólengen. Aqtas qana til qatyp :
--Asqar inim , bizdiń úıde Sizge arnalyp, mal soıylyp, qonaqasy ázirlenip jatyr edi, Endigi áńgimeni bizdiń úıde jalǵastyraıyq --degen.
Sol kúngi keshte Aqtastyń úlken úıinde búkil Shoshaq balalary, basqada aǵaıyndary jınalyp, kúlkili, qýanyshty, erekshe qonaqasy boldy. Sol kúni tań atqansha aýyldyń kúıshileri, termeshi -jyrshylary qulaq quryshyn qandyrǵandaı dastandar oryndap, tań atyrǵan...

Bul Shoshaq aýylynda kóp jyldardyn beri bolmaǵan esten ketpes áserli, qýanyshty kún edi. Kóp jyldardan beri ýez tarapynan qysym kórip kelgen Shoshaq áýleti keleshekke úmiti sáýlelene túskendeı boldy.

Ahmettiń anasy Kúnshi Aqtastyń úlken úıindegi qonaqasyǵa barmaı qalǵan. Enesi barmaǵasyn, Máshenniń úıindegi kelinide apasynyń qasynda qalǵan. Kúnshi kóp jyldan beri kórmegen Ahmetiniń jańa kitabyn qaıta- qaıta súıip, qaıta -qaıta oqı berýden ( Kúnshi dáýletti otbasynan shyqqan, bala kezinde moldadan oqyǵan) sharshamady. Ásirese, «Anama hatyn» birneshe oqyp, kóz jasyn buladaı aǵyzdy aı kep. Kelini :

--Apa! Qoısańyzshy endi jylaýyńyzdy, Aǵam «túrmeden shyǵyp, qyzmetke ornalasty» dep aıtty ǵoı manaǵy kisi. Kitaby shyǵyp jatyr eken. Úlken qýanysh emes pe!.

--Iá, qalqam, jón aıtasyń. Sol qýanǵannan jylap otyrmyn. «Qýanysh pen qaıǵy» birdeı eken ǵoı! Qýanyp, jylap otyrmyn.

--Sóıtińizshi! Myna kelinńizdiń sálemdemesi qandaı keremet! Altyn saqına men syrǵa! Jibergen kóılegi qalaı ásem! Qarasa, kóz toımaıdy!  Kúnshi keilininiń kóılektiik mataǵa qyzyǵa qarap otyrǵanyna qarap :

--Mynany sen al, tiktirip kóılek kı -degen. Máshenniń úıindegi kelini apasynyń kóılek syılaǵanyna razy bolyp,sálemdememen kelgen ıisi burqyraǵan úndi sháıin ,babymen qaınatyp,  enesimen birge  rahattanyp ,ishýge kirisken.

 "OIaN, QAZAQTYŃ" KÁMPESKELENÝI, M.DÝLATOVTYŃ TÚRKISTANǴA SAPARY 

1911-jyldyń qańtary. A.Baıtursynovtyń "Masa" atty kitaby men M.Dýlatovtyń "Baqytsyz Jamal" romany ótken jyly baspadan shyǵyp, qazaq eliniń túkpir túkpirine deıin tarap , Ahań men Jahańnyń dańqy jer jarǵan kez bolatyn. Reseıdiń I-shi jáne II-shi Dýmasyna depýtat bolǵan qazaqtyń ataqty tulǵalary, Omby , Orynbor gýbernııalaryń oqyǵan zııalylary, Semeıdiń belgili bolys bıleri, sondaı aq, Abaı Qunanbaevtyń "Óleńderin" jaryqqa shyǵarǵan Turaǵyl men Shákárim Qudaıberdiulynan, Ombydaǵy Álıhan Bókeıhanovtan quttyqtaý hattar qardaı jaýyp ketken edi. Orynborda Ahań men Jahańdy tanymaıtyn adam bolmady. Ahań men Jahań qara kostıým men bantık baılap, páýeskemen ketip bara jatqanyn kórgen jurt ıilip sálemdesetin. Mirjaqyp "Baqytsyz Jamal" romany kitap bop shyqqanda bar bolǵany 25 jasta edi. M.Dýlatov alǵashqy romanynyń bet ashary ótkennen keıin, "Orynborǵa jaqyn" dep Qyzyljar qalasyndaǵy oqý aǵartý salasyna qyzmetke ornalasqan. "Qýanysh pen kúıik qatar júredi» degen ras pa",
Mirjaqyp Orynbor men Omby gýbernııasynyń jandarmerııasy "Oıan, qazaq" kitabyn kámpeskeleý týraly jarlyq shyǵarypty" degendi osynda júrip qulaǵy shalǵan. M.Dýlatov jas ta bolsa, el keleshegi úshin belin býyp kiriskenin ózi jaqsy sezinetin. "Ne bolsada, bir qaýip maǵan tóneıin degen eken, baryp kóreıin" dep, jıynyp, Semeıge jol júrip ketken. Tyńshylar qalaǵa kelgenin habarlaǵan bolýy kerek, sol joldan túsken betinde tutqyndap, Semeı túrmesine japqan.
Túrmede tergeý júrizgen Erofeev  degen jandarmerııa ofıeri qazaqsha biledi eken, suraqtardy qazaqsha qoıdy :
--"Oıan, qazaq" kitabyńyzdyń konfeskelengenin estidińiz be?
--Joq, estigen joqpyn.
--Buryn Semeıde páterde turǵan úıińizden on kitabyńyz konfeskelendi, qalǵandary qaıda?
--Kitap ótken jyly ár tarapqa tarap ketken, meniń ózimde de bir kitap joq.
--enzýra osy kitabyńyz "Ókimetke qarsy ýaǵyz júrgizgen" degen qorytyndy shyǵarǵan !?
--BIZDIŃ KÓP JURTYMYZ SAÝATSYZ EKENIN SIZ JAQSY BILESIZ, Men bul kitabymda eldi saýatyn ashýǵa, oqýǵa shaqyrǵanmyn. Onyń esh saıası astary joq.

--"Mirjaqyp Dýlatov 1905- jyly jazylǵan petıııany uıymdastyrýǵa qatysqan adamdardyń biri" --dep Qoıandy jármeńkesiniń turǵyny jazǵan aryz da bar
--Men ol jyldary Zaısanda muǵalim qyzmetinde júrgenmin. Qoıandyda bolǵan joqpyn....
--Tak, tak! Dýlatov myrza, siz ókimetke qarsy ekenińizdi moıyndamasańyzda , Sizdiń kitabyńyz ben ústińizden myna jazylǵan aryzdar kóp nárseni ańǵartady. Biz áli bul máseleni anyqtaı túsemiz! dedi de, tergeýshi kameradan shyǵyp ketti....

AHAŃNYŃ "ÁLIPBII". M.DÝLATOVTYŃ TÚRKISTANǴA SAPARY

1911-jyldyń maýsymy. Orynbor. A.Baıtursynov inisi Mirjaqyptyń Semeı túrmesine qamalǵanyna kóńili alańdaýly. Qazaq dalasynda dańqty aqyn jazýshyǵa aınalǵan, jastyǵyna qaramastan, el joqtaýshysy bolyp, qaıratker tulǵaǵa aınalǵan Mirjaqyptyń qasynda joqtyǵyn Ahań tereń sezindi. Gazetterge "Kinásiz qamalǵan aqyn" atty maqala da jazdy. M.Dýlatovty jaqsy biletin, buryn Reseı Dýmasynyń depýtaty bolǵan, , Samarada júrgen Álıhan Bókeıhanovqa, Jetisýdan aıdaýdan oralǵan semeılik zańger Jaqyp Aqbaevqa M.Dýlatovqa kómek kórsetýdi surap, birneshe ret hat jazǵan.
Ahań solardan jaqsy habar kútip álek. (Ózi bolsa, Orynbor jandarmerııasynyń nusqaýy boıynsha qaladan shyǵýǵa quqy joq).
Ahańnyń qoly bos ýaqyttary joq dese de bolady. Ony qatty alańdatatyny QAZAQ JAǴDAIY.. "Aıqap" jýrnalyna "Taǵy da halyq soty týraly", "Zemstvo jaıynda", "Qazaq  jerin  alý týraly nızam" atty sol kezdiń kúrdeli máselerin sóz etken maqalalary jarııalanǵan.
Maqala jazýdan basqa, ult keleshegi úshin eń mańyzdy másele QAZAQTYŃ TÓL ÁLIPPESIN jazyp shyǵýdy armandap kele jatqanynyna on jyldaı ýaqyt bolǵan.
A.Baıtursynov QAZAQTYŃ TÓL ÁLIPPESI bolmaı saýatyn ashýy ekitalaı bolatynyn jan -tánimen túsingen. Óziniń mektepterde qyzmet etken kóp jyldyq ustazdyń tájirıbesi ,Ahańda "qazaqtyń TÓL ÁLIPBIi oqýlyǵyn jazýǵa jeteledi.
Ahań Qazaqtyń ÁLIPBIIN jazýǵa kiriskenine eki jyldaı bolǵan. Orystyń grammatıkasyn, parsy, arab sózderiniń jazylýy men oqylý zańdylyqtaryn biraz zerttedi. Túrki tiline laıyqtalǵan shaǵataı álipbıiniń erekshelikterin taldaǵan. Eń sońynda Qazaq sózderiniń DAÝYSTY jáne DAÝYSSYZ dybystalýyn zerttep, soǵan laıyqtap arab ǵaripterin negizge alyp, 28 ǵaripten turatyn QAZAQTYŃ TÓTE ÁLIPBIINIŃ oqýlyǵyn túzip shyqty. A.Baıtursynov ózi jazyp shyqqan jańa "TÓTE ÁLIPBIIN" Orynbordaǵy medresege oqýǵa túsken balalarǵa aparyp, arap álipbıin meńgerý men jańa Álipbıdi oqyp úırenýdiń aıyrmashylyǵyn tekserip kórgen. Jańa "Tóte álipbıdi" balalar bir aıda úırenip, tolyq oqı alatyn dárejege jetetinin Ahań da, medrese ustazdary da kórdi.

1912- jyl. Orynbor, A.Baıtursynov "Tóte Álipbı" oqýlyǵyn qaladaǵy Karımov  tıpografıasyna basyp shyǵarýǵa bergen. Jań oqýlyq kitaptar qańtar  aıynda baspadan shyqqan.
Ahań ol jańa oqýlyqtardy Qazan, Ýfa , Orynbor qalalaryndaǵy medreselerge, bolystyqtardaǵy medrese, meshitterge, bala oqytatyn ımamdarǵa taratty. Kitap taratylǵannan keıin, eki úsh aıdan keıin medrese, meshitterden, jeke  ımamdardan "Tóte Álipbıdi" balalarǵa úıretý men oqytý áldeqaıda jeńil ekenin jazǵan hattar kelip, Ahmet Baıtursynovty qýanyshqa bólegen. Kóp jyl oılastyrǵan armany júzege asqanyna erekshe qýanyp, moınynan bir aýyr júk túskendeı áser alǵan.
Ahań sol qýanyshpen, Bádrısafany shaqyryp alyp, óz  álipbıin jaryna úıretýge kirisken. Bádrısafa  yntaly "oqýshy" bolyp, kún saıyn bes ǵaryp, jattap, álipbıdi meńgere bastaǵan. edi
Bir kúni úıge tórt -bes jas jigitter keldi.
"Ýfa medresesine qazaq aýyldarynan baryp,oqýǵa túskenderin" aıtty olar. Sosyn , Ahańdy shyramytyp, ıilip, "Assalaýmaǵaleıkúm" dep sálemdesip :
-- Siz "Álipbı oqýlyǵyn" jazǵan dep estip, sol oqýlyqty qalaı alýǵa bolatynyn bileıik, dep kelip edik- degen olar. Ahań balalardyń sálemin jyly qabyldap, medresedegi oqýlarynyń jemisti bolýyna tidek bildirip ;
-- Sizder aıtyp otyrǵan "Álipbı" qazir mende joq. Ony osy qaladaǵy Karımov degen kisiniń tıpografııasynan taba alýlaryńyz múmkin -degen..
Ýfa medresesiniń shákirtteri soǵan da yrzalyqtaryn bildirip, Bádrısafa  apalarynyń  qolynan sháı ishken...

MIRJAQYPTYŃ OMBYDA QYZ ATASTYRÝY

1912 - jyl, tamyz aıynyń aıaǵy. Mirjaqyp bir jarym jyl Semeı túrmesinde qamaýda otyrǵannan keıin, sol  merzim jazaǵa eseptelip, sot  sheshimimen  bostandyqqa shyqqan. Gýbernııa jandarmerııasy "kelesi shara qatań bolatynyn" eskertken. Sodan aldy- artyn oılaǵan Mirjaqyp, Semeı ýezinen tys elge barýdy oılastyryp júrgen. Erterekte, Ombyǵa baryp, bir gımnazııadan qyzmet izdep kirgende sonda oqıtyn bir ádemi qyzdy kórip, qatty unatyp qalǵan. Ol oqyǵan, orta sharýasy bar, osy Omby qalasynyń turǵyny Baımurat degen kisiniń qyzy bolyp shyqty. Mirjaqyp, sol qyzdyń ózimen sóılesip kórýdi oılap, Ombyǵa kelgen. Bul Ombyda M.Dýlatovtyń esimi dúrildep aty shyǵyp turǵan kez. Qalada "Baqytsyz Jamaldy" oqymaǵan qyz qalmaǵan. Qalada Jumasyn degen jaqsy joldasy bar edi, Sony  Dosymbektiń Baımuratynyń qyzyna quda túsip, atastyryp qaıtýǵa shaqyrdy. Galstýk taǵyp, oryssha kostıým kıgen kisilerdi kez kelgen úı qurmetpen qarsy alatyn kez. Galstýk taqqan, syqıǵan jańa kostıým kıgen eki jigit pen bir kelinshekti Baımurattyń úıi jyly iltıpatpen qabyldady.
Bul kisilerdiń nede bolsa, mańyzdy sharýamen kelgenderin osyndaǵy áıel adamdar túsingen. Úndemeı, sypaıy dastarhan jaıyp, sháı ákelgen.  Jáı áńgimeden úı ıesi  Baımurattyń qaıtys bolǵanyn, onyń ornyna úlkeni Omar shańyraqty ustap otyrǵanyn, Ol qaryndasy Ǵaınıjamaldyń jasy on jetide, gımnazııada oqyp, bitirgeli júrgenin sóz retinde aıtyp ótken. Mirjaqyptyń  joldasy Jumasyn kelgen sharýasyn aıta bastady :
--Qasymda otyrǵan jigit qazaq álemine ataǵy shyqqan aqyn jazýshy Mirjaqyp Dýlatov degen azamat.
--Iá, estýimiz bar --dedi qyzdyń aǵasy
--Tegi arǵyn, Torǵaı dýanynan. Jaqynda estigen shyǵarsyzdar , úkimettiń qyspaǵynan shyqqan, eldiń sózin aıtqany úshin. Qyryq aýyz sózdiń túıini jańa ózińiz aıtqan qaryndasyńyzǵa quda túsip, atastyrýǵa keldik -degen. Dastarhan ústindegiler biraz únsiz qalǵan. Sosyn qyzdyń aǵasy sóz jalǵap :
--Men sheshetin másele emes eken, Ǵaınıjamaldyń óziniń kelisimin almasaq, bolmaıdy -dedi. Sosyn úı ishi biraz aqyldasyp, Ǵaınıjamaldyń ózin shaqyrǵan. Ol Mirjaqypty Gımnazııada bir kórgeni  bar, búgin qonaqtar páýeskeden túsip jatqanda taǵy kórip, sezimi oıanǵandaı áserde bolyp edi.  Dastarhan basyna  shaqyrǵanda Ǵaınıjamal, basyna oramal jaýyp, tómen qarap turdy. Aǵasy :
--Qaraǵym, tórde otyrǵan Mirjaqyp degen jigit seni atastyrýǵa kelipti. Oǵan ne aıtasyń?- dep suraǵanda ,qyzdyń beti ottaı qyzaryp, teris burylyp, kelesi bólmege ketip qalǵan. Sosyn úı ıesi Omar qonaqtarǵa ne aıtaryn bilmeı, jubaıyna: " baryp, Ǵaınıjamaldyń ne oıy ar ekenin bilip kel" dep jibergen. Ol kóp uzamaı kúlimdep oralyp,
--Qaıynsińilim kelisimin berdi- dedi. Sodan keıin qudalyqtyń rásimi bastalyp, sý jańa quda- qudaǵıǵa  arnalǵan altyn  júzik, bilezik syıǵa tartylyp, Mirjaqyptyń joldasy Jumasynnyń kelinshegi kelesi bólmedegi Ǵaınıjamalǵa baryp, qulaǵyna kúmis syrǵa salǵan.
Birazdan soń Mirjaqyp, Ǵaınıjamaldy ońashaǵa shaqyryp, ońtústik elge sapar shegip bara jatqanyn aıtyp, Ǵaınıjamaldyń mańdaıynan, betinen, erninen uzaq , qadala súıgen. Mirjaqypqa qyzdyń sypaıy qalpy esinen ketpesteı áser qaldyrǵan.
Kelesi kúni Mirjaqyp, poshta tarantasyna otyryp, uzaq jolǵa saparǵa shyqqan. Baǵyty-- Túrkistan.

TÚRKISTANDAǴY ÁSER

1912-jyl. Qyrkúıek aıy týyp, kúz bastalǵanmen Túrkistanda kún ystyǵy áli qaıta qoımaǵan kez. . Mirjaqyp Dýlatovtyń Túrkistanǵa alǵash joly túsýi. 1906-jyly Mirjaqyp Sankt- Peterbor qalasynda "Serke" shaǵyn gazetine "Jastarǵa" atty maqalasy shyqqan kezde túrkistandyq Sadyq Ótegenulymen tanysyp, dostasyp ketken. Semeı túrmesinen shyǵyp, osy Sadyq  dosyna  habarlasqanda, ol Túrkistanǵa shaqyrǵan. Sadyq  Mirjaqypty Arys stanııasynan kútip alyp, Túrkistandaǵy úı jaıyna páýeskemen  jetkizgen.
Sadyq Túrkistandaǵy dáýletti kisilerdiń qataryndaǵy jigit. Eki qabatty aǵashtan qıyp salynǵan úlken úı bar eken.
Sháı men dám iship Mirjaqyp alys joldan tynystaǵannan keıin Sadyq jarty gektardaı jerdi alyp jatqan qora jaıyn, asyl tuqymdy attaryn kórsetti. Tórt bes túıe de baılaýly turdy.
« Erteń atpen qala syrtyna shyǵyp serýendeımiz» degen Sadyq dosy Mirjaqypqa.  Besin kezinde ekeýi qalanyń bazaryn aralady Ol kezdegi Túrkistan bazary Orta Azııadaǵy úlken bazarlardyń biri edi. Sonaý Irannan, Úndistannan kelgen jemis- jıdekter bazarǵa lyq toly. Úndi  matalary men jibekteri, Túrkimenniń ásem  kilemderi  alystan kózge túsip jarq- jurq etedi. Saýdagerlerde, satyp alýshylarda yǵy -jyǵy. sapyrylysyp júr. Ár jerden tájiktiń, túrkimenniń, ózbektiń tilderi qulaqqa shalynady. Mirjaqyp Túrkistan bazarynan adam kez kelgen zatyn, taýaryn, azyq- túligin, jemis -jıdegin taba alatynyn kórdi. Orynbor, Omby, Semeı,Qoıandy bazarlary Túrkistan bazarynan jutańdaý ekenin baıqady. Omby, Orynbordaǵydaı munda  orystar joq, mundaǵy atmosferada basqasha, janǵa tynysh, árkim óz -ózimen júredi  eken. Mirjaqyp, "bazardan qur shyqpaıyn" dep safııan bylǵary etik, bir par jup juqa teriden tigilgen  bes saýsaqty qolǵap, bir qolshatyr satyp aldy.
Mirjaqyp Sadyqtyń úıinde eki aıdan astam ýaqyt tynyǵyp jatty. Mirjaqyptyń ataǵy Túrkistanǵada birshama jaıylǵan eken. "Oıan, qazaq" pen "Baqytsyz Jamaldy" oqyǵan qazaqtar munda da kezdesken. Sadyq pen ekeýin eki kúnniń  birinde qonaqqa shaqyratyn bolǵan. Qonaqqa shaqyrǵandardyń ishinde uıǵyr, óbek , qyrǵyzdyń iri saýdagerleri de boldy. Olardaǵy qonaqasy toı sııaqty ótip, Mirjaqyp, nebir áýezdi,

sazdy ózbek, uıǵyr ánderin tyńdap rahatqa bólense, urshyqtaı aınalǵan bılerine talaı súısinip, qolyn soqty, Ondaı qonaqasylarda Mirjaqypta qazaqtyń termelerin sheber oryndap, tyńdaýshylaryn biraz  tańdılaryn qaqtyrǵan.. Sosyn Mirjaqyp, sózge sheber sheshen, ázil qaljyńdarymen de jurtty kúldirip otyrady. Mirjaqyp sol jaısań, seri minezimen túrli ulttan quralǵan saýdagerlerge jaqty.
Túrkistanda eki aıdan astam ýaqyt qonaq bolǵan Mirjaqyp "elge qaraı jol júrem" degen joly Sadyq dosy úıine Túrkistannyń belgili zııalylary men saýdagerlerin shaqyryp, úlken qonaǵasy bergen. Dám sońynda Mirjaqyp ornynan turyp,  qolyndaǵy dombyranyń súıemeldeýimen dastarhan basynda otyrǵan  qurmetti qonaqtardyń esimderin atap, olarǵa alǵysyn aıtyp uzaq  jyr arnaǵan. Qurmetti qonaqtar qazaq dalasynan kelgen úlken aqynnyń  óleńine yrza bolyp, Mirjaqyptyń aldyna býma- býma aqsha tastaǵan. Mirjaqyp oǵan yńǵaısyzdanyp, "aqsha úshin aıtqan joqpyn, almaımyn" degenine qaramaı, qonaqtar men úı ıesi Sadyq aqshalardy Márjaqyptyń qaltasyna salǵan...

ORYNBORDA «QAZAQ» GAZETINIŃ JARYQ KÓRÝI

1912-jyldyń jeltoqsan aıy bolatyn. Mirjaqyp Dýlatov Táshken Orynbor poezynan túsken kezde qalada qys qaqap turǵan. Soltústikten soqqan aıazdy jel betti shymshylap turǵandaı. Kóshedegi jurt jaǵalaryn kóterip, yqtap ketip bara jatqan sııaqty. Mirjaqyp alys joldan kelgesin páterde bir kún demalyp, erteńine tús aýa Ahmet Baıtursynovqa sálemdesýge kelgen. Úıdegiler Mirjaqypty qushaqtap, qýanyshpen qarsy aldy.
Dastarhanǵa ystyq sháıdy kelip qalǵan.Ahań Mirjaqypqa qarap :
--Semeıden shyqqanyńdy hat jazyp bildirdiń de, odan keıin habarsyz kettiń. Soǵan biraz alańdaǵan edik ?.
--Iıa, Aha, sodan keıin ómirimde kóp jańalyqtar boldy. Semeıden bosaǵannan keıin, jandarmerııanyń baqylaýynan alystaý júreıin dep , ońtústtik oblysqa saparlap ketttim. Ataqty, qasıetti Túrkistan qalasynda boldym. Sondaǵy Sadyq dosymnyń úıinde jatyp birer aı tynyqtym.
--Óte durys jasaǵansyń. Senen kóz jazyp, jandarmerııada tynyshtalǵan shyǵar.. Túrkistan qalaı eken.?
--Keremet! Ol jaqtyń tynysy men bul jaqtyń tynysy bólek, onda óz elińde júrgendeı ózińdi erkin sezine alasyń.! Áńgimege aralaspaı únsiz otyrǵan Bádrısafa:
--Túrkistannyń qyzdary sulý ma eken?- dep suraǵan
--Iá, jeńeshe , nebir sulý ózbek, uıǵyr, túrkimen qyzdaryn kórdim, ózderine ǵana tán ulttyq kóılekterimen júredi eken, ǵajap áser aldym. Aıtpaqshy aǵa, Túrkistanǵa júrer aldynda Omby qalasynda burynnan kózim túsip júrgen súıgen qyzyma quda túsip, atastyryp ta qoıǵanmyn.! Bádrısafa men Ahań oǵan tań qalyp :
-- Keremet jańalyq osy ǵoı! Qadamyń qutty bolsyn!
-Rahmet! Keleshektegi jarymnyń ata -babasy osy Kókshetaý jeriinen eken.
-Bárekeldi, qýanyshyń uzaǵynan bolǵaı!
Sháıdan keıin :
--Aha! Odan basqa da qýanyshty jańalyǵym bar!- dedi Mirjaqyp. Ahań men Jahań ońashalanyp, kópten júzege asyra almaı, ARMAN bolyp júrgen máselelerin talqylady. Ol qazaq eliniń muńyn muńdap, keleshegin kúıtteıtin gazet shyǵarý bolatyn. Mirjaqyp Túrkistannan sol gazetti shyǵarýǵa jetetin mol aqsha ákelgenin aıtyp, Ahańdy sol jerde tańdandyrǵan. Mirjaqyp qara sómkesinen alyp, birneshe býma aqshany Ahańnyń aldyna qoıdy. Ahań basyn shaıqap, uzaq tańdandy.

-- Túrkistannyń saýdagerleri men baılary maǵan osylaı syıǵa tartty. Bul qarjyny ózimiz ashatyn gazetke jumsaǵandy jón kórdim- dedi Mirjaqyp, ún qatpaı otyrǵan Ahańa qarap.
--Eger, óziń olaı sheshseń, qarsylyǵym joq. Jón kórseń, erteńnen bastap, Gýbernııa departamentine baryp, gazetke ruqsat alaıyq, tirketeıik- degen Ahań.
Sol jerde Mirjaqyp gazettiń aty qalaı bolýy kerek ekenin, aıyna qansha ret shyǵý múmkindigi bolatynyn, qaı baspahanada gazetti bastyrýǵa bolatynyn, gazetti bastyratyn qaǵazdy qaıdan alýǵa bolatynyn , ıaǵnı gazet shyǵarýǵa baılanysty barlyq ózekti mááselelerdi ekeýi tún ortasyna deıin taldaǵan.
1913- jyldyń qańtary. Mirjaqyp pen Ahań ýádeli kúni tańerteń gazetti tirketý máselesimen Orynbor  gýbernııasynyń ishki ister departamentine barǵan. Bólim chınovnıgine 1905- jyly jarııalanǵan Patsha Dekretinde aıqyndalǵan, Reseı Ishki ister mınıstriniń "Buratana halyqtardyń  óz tilderinde gazet, jýrnal shyǵarýǵa quqyǵy berilgenin" anyqtaıtyn sheshimin , Orynbor departamentiiniń chınovnıgine kórsetip, A.Baıtursynov 1908-jyly "gazet shyǵarýǵa ruqsat alǵan qujatyn kórsetken. Orybor chınovnıgi Mirjaqyp pen Ahańa
"Gazet shyǵarý jónindegi ÓTINIShTI qaıta jazý kerektigin, Ol gazettiń atyn kórsetip, qaı baspahanada basylatynyn, aıyna qansha ret shyǵatynyn, ýchredıteli kim ekenin, gazettiń mazmunyna jáne olardy enzýradan kim ótkizip, jaýapty bolatynyn, aıqyndap jazyp ákelý kerektigin»  aıtqan.
Ahań men Jahań Orynbordaǵy Karımovtyń baspahanasymen aıyna tórt ret gazet basyp shyǵarýǵa kelisim jasady. Odan keıiin Ahań men Jahań biraz oılasyp, gazettiń atyn "QAZAQ" dep ataýǵa kelisti.
Erteńine Ahań men Jahań gazettiń aty "qAZAQ" dep atalatynyn, ony Karımovtyń baspahanasynda bastyrýǵa kelisim jasalǵanyn,gazettiń maqalalary enzýradan ótkizilip turatynyn, gazettiń mazmunyna jaýapty onyń bas redaktory Ahmet Baıtursynov pen orynbasary Mirjaqyp Dýlatov  bolatynyn kórsetip, "Qazaq" gazetin shyǵarý jónindegi ótinishti orynbor gýbernııasynyń departamentine tapsyrǵan.
Bir aptadan keıin Orynbor gýbernatorynyń  «gazet shyǵarýǵa «qol qoıǵan sheshimi Ahań men Jahańnyń qolyna tıdi. Sol kúngi ekeýiniń qýanyshynda shek bolǵan joq..

Mirjaqyp Samaradaǵy Á.Bókeıhanovqa, Reseı Dýmasynyń burynǵy depýtattaryna , ózi biletin ár oblystaǵy qazaq zııalylaryna "Taıaý arada "Qazaq" gazeti shyǵady!" dep telegramma jibergen. Ahań bir apta ishinde Ýfa qalasyna baryp, tıpografııanyń ǵaryp turatyn uıasyna laıyqtalǵan, ózi ótken jyly jazǵan "TÓTE ÁLIPBIINDEGI" 28 ǵarypty (ár túrli keglde) ár túrli kólemde temirge quıdyrdy. Mysalǵa, gazet tórt bet bolyp basylatyn bolsa, bir bette "Á" ǵaripi júz ret , jáne ár túrli keglde qoldanylýy múmkin. Sondyqtan Ahań Ýfadaǵy árip quıatyn zaýytta árbir ǵaripti júz danadan jasatty. Ahań orynborǵa kelgesin gazettiń zastavkasyn jasady. "QAZAQ" dep jazyp, onyń janyna shańyraqtyń sýretin salyp, ony turaqty qoldaný úshin temirden oıdyrǵan. Odan keıin Ahań men Jahań ekeýlep gazettiń alǵashqy nómiriniń maqalalaryn ázirledi. Ahań Karımovtyń baspahanasyna kelip, ǵarip terýshilerge TÓTE ǴARIPTIŃ arap ǵaripterinen aıyrmashylyǵyn terýshilerge eki -úsh kún boıy túsindirdi, aqyry tórtinshi kúni "QAZAQ" gazetiniń alǵashqy nómiri basylýǵa daıyn bolyp, jınaqtaldy. Alǵashqy nómirdiń korrektorlyq qyzmetin Ahań men Jahań kezektesip atqarǵan.
Osyndaı úlken kúsh- qaıratpen "QAZAQ" GAZETI 1913-jyldyń 2-aqpanyndajarq etip jaryq kórdi!
Ulttyń tuńǵysh kásibı deńgeıdegi "QAZAQ"gazeti sol kúnnniń ózinde jarnamashy satýshy balalar arqyly myń danasy qalaǵa tarap ketken. Bul -gazettiń alǵashqy qadamy sátti boldy degen sóz.Ahań men Jahań endi gazetterdi Omby, Semeı, Qostanaı,Túrkistan qalalaryna, jáne aýyldyq bolystarǵa jibere bastaǵan. "Qazaq" gazeti shyqqannan keıin bir aptadan keıin Karımov tıpografııasynyń keńsesinde "Qazaq" gazetiniń ekinshi nómiriniń betashary boldy. Oǵan arnaıy shaqyrylǵan M.Seralın, endi tanyla bastaǵan aqyndar M.Jumabaev,B.Maılın jáne gazettiń qarjysyna múmkindikterinshe qarjy qosqan "Ǵalııa" medresesiniń shákirtteri qatysyp, ystyq tilekterin bildirgen. Samaradaǵy Álıhan Bókeıhanovtan, Oraldaǵy Domuhamedovtardan quttyqtaý telegramma kelgen."QAZAQ" gazetiniń kelesi nómirlerinde joǵaryda esimderi atalǵan jas aqyndardyń óleńderi men Alash qaıratkerleriniń el máselesin qozǵaǵan keleli maqalalary jarııalana bastaǵan. Ahań men Jahań gazetke kelgen ár túrli tilde jazylǵan hattardy  redakııalaýdan,  tóte álipbıge aýdarýdan  qoldary bosamaıtyn kez boldy.  Ahań qaǵazdan bas kótere almaı otyrǵan Mirjaqypqa qarap :
--"Oıan, qazaq!" dep kitabyńmen bastap  eń, endi halqyńnyń kózin gazetpen ashasyń! "-- dep ázildegen.. Mirjaqyp aldyndaǵy qaǵazdan basyn kótermeı: «Bizde Elge qyzmet etýden basqa murat joq qoı! -dep shyn jaýap bergen di. .Jáne solaı boldy da!!! Ahmet Baıtursynov pen Mirjaqyp Dýlatovtyń qazaqtyń saýatyn ashyp, sanasyn jańǵyrtý úshiin jazylǵan "Qyryq mysal", "Masa", "Tóte Álippe" oqýlyǵy, "Oıan, qazaq!", "Baqytsyz Jamal", "Azamat" kitaptary qazaq jurtynyń saýatyn ashýda jańa bıikke kóterse, jazba ádebıetin jańǵyrtyp, ult mádenıetiniń  eńsesin kótergen. Al, "Qazaq" gazeti  odanda bıik maqsattardy jalaý etip, qazaqtyń keleshegi úshin qyzmet ete bastady.

1914-jazy aıy. «Qazaq» gazeti ómirsheń bolyp, jeti myń danamen búkil qazaq dalasyna taraı bastaǵan kez. Kelesi nómirin asyǵa kútetinder sany kún saıyn óse bastaǵan. Gazet Ombyǵa da kóp tarapty.Ombyda A.Baıtursynov pen Mirjaqyp Dýlatovtyń esimin bilmeıtin qazaq,- tatar kemde- kem boldy..

Mirjaqyp Túrkistanǵa júrer aldynda ózine atastyrylǵan Ǵaınıjamalmen qosylý toıyn jasaýǵa Ombyǵa kelgen. Jazdyń bastalǵan kezi. Ǵaınıjamaldyń aǵasynyń úıinde shaǵyn úılený toıy boldy. Mirjyqyptyń qasyna erip kelgen dosy ombylyq Jumasyn kelinshegi ekeýi  Ǵaınıjamaldyń anasy Qanıpaǵa altyn zerli kamzol, shapan jaýyp, altyn bilezik taqqan. Toıdyń eń keremeti  --Mirjaqyp pen Ǵaınıjamal Ombynyń eń iri tatar saýdageriniń Germanııadan aldyrǵan jeńil máshınesiin bir saǵatqa jalǵa alyp, máshıneniń ústinde turyp, Ombynyń bir kóshesin aınalyp shyqqan kezde boldy. Qala jurtynyń bári sheteldik máshıneniń ústinde turǵan qara sıýrtýk kıgen, bantık  taqqan,  qara murtty ádemi  jigitpen appaq uzyn toı kóılegin kıgen sulý qyzdy kórip, uzaq  tamashalacty, tańǵalysty. Olar mundaı toıdy buryn kórmegen eken...Toıdan keıin Mirjaqyp pen Ǵaınıjamal Orynborǵa kelip, ornalasqan...Mirjaqyp «Qazaq» gazetindegi qyzmetin abyroımen ári jalǵastyrdy...  «Qazaq» gazetiniń urany men asqaq rýhy Alash Ordanyń jáne Alash partııasynyń  qurylýyna jalǵasty...Bul  jol --qazaq  halqynyń   azattyǵynyń , táýelsizdigi men kelesheginiń AQ JOLY edi.

Jumat ÁNESULY,

aqyn, jazýshy, QR qurmetti jýrnalısi

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy