Tursyn Jurtbaıdyń toǵyz qyry

571

(Belgili jazýshy-ǵalymnyń ómirindegi el-jurtqa beımálimdeý derekter haqynda)

Birinshiden, Tursyn Jurtbaı – jańa astanaǵa erterek kelip, onyń rýhanııatyna qazyǵyn qaǵyp, sol qazyqty dińgekke aınaldyrǵan zııaly azamattyń biri. Almatyda otyz úsh jyl, bas qalada jıyrma jyl turǵan Tursyn Jurtbaı – qala qazaǵy men dala qazaǵynyń salıqaly sıntezi. Eki ǵasyrdyń toǵysynda osynda kelip, elordanyń ózgeshe mentalıtetin qalyptastyrýǵa ólsheýsiz úles qosqan adam.

***

Ekinshiden, ol elordadaǵy Otyrar kitaphanasynyń negizin qalap, onyń alǵashqy basshysy boldy. Sóıtip, álemdik mádenıette erekshe orny bar tarıhı kitaphananyń jolyn jańǵyrtty. Dúnıe júzin aralap, ataqty Aleksandrııa kitaphanasyna deıin baryp qatty. Jalpy, Immanýıl Kant, Iogann Gete, Horhe Lýıs Borhes, Ivan Býnın, Ivan Krylov, Mao zedýn sekildi qalam ustaǵan ataqty adamdar da jas kezinde kitaphanashy bolǵan. Bizdiń Tursekeń de sol dástúrdi jalǵady.

***

Úshinshi. Bala kúninde ushqysh bolýdy ańsaǵan adam kóp. Biraq Antýan de Sent Ekzıýperı sııaqty ári ushqysh ári jazýshy bolýdy qosyp armandaǵan bir-aq qazaq bar. Ol – Tursyn Jurtbaı. Kúndiz kók júzin sharlap, ushyp-ushyp kelip, keshke jazý ústeline otyrǵandy jany qalady da turdy. Sol oımen Semeıdegi avıaııa kýrsynyń medıınalyq komıssııasyna kelgen-di. Dárigerler ony júrekten ustady. Bálkim, qyz-qyrqynǵa jastaı óleń arnap, júregine erterek salmaq túsirgendiki shyǵar.

***

Tórtinshiden, Tursyn Jurtbaıdyń ómirbaıan bastaýyndaǵy erekshe nazar aýdaratyn tus – onyń mektep bitire sala Semeı oblysy Abaı aýdanyndaǵy «Qyzyl tý» sovhozynyń №3 bólimshesiniń býhgalteri bolyp qyzmet atqarǵany. Áıgili jazýshylar O Genrı, Gerbert Ýells, Mıhaıl Zoenko, Aleksandr Vertınskıı alǵashqy qyzmet karerasyn býhgalter bop bastaǵanyn eskersek, on jeti jasynda bir aýyldyń esep-qısabyn shyrq úıirgen Tursyn Jurtbaıdyń qarymdy qalamger bolyp shyqqanyna tań qalatyn dáneńesi de joq. Ony aıtasyń, kúlli álem proletarlaryn aýzyna qaratqan Karl Marks pen sán men tánniń úılesimin saqtap, jer júzine dańqy jaıylǵan áıgili modeler Per Karden de jastaý kezinde Tursyn aǵam sekildi býhgalter bolyp jumys istegen. Tek sol meshin jylynyń qysynda alapat jut boldy da, bozbala býhgalterge bólimsheniń esep-qısabynan góri qyrylǵan maldyń sanyna kóbirek kóńil bólýge týra keldi.

***

Besinshi qyry. Mektepte oqyp júrgende qyzǵa arnap óleń jazǵan aqyndar jetip artylady. Biraq sol qyzdy jarty ǵasyrdan keıin arnaıy izdep barǵan bir-eki-aq jazýshy bar. Sonyń biri – burynǵynyń Qorlanyn kóksegen búginginiń Estaıy – Tursyn Jurtbaı. Tursekeń mahabbat lırıkasyn joǵarǵy klasta emes, úshinshi-tórtinshi klasta júrgende-aq bastap ketti. Klasyndaǵy Jańyl degen qyzǵa arnap, «Qyz Jibek» jyrynyń sarynymen sarnap otyryp mynadaı óleń jazdy:

Aspandap ushqan alty qaz,
Artym – kóktem, aldym – jaz.
Qalqataıǵa kóz salyp,
Sol jymısa, boldym máz.
Seni eshkim mendeı saǵynbas,
Saǵan jar mendeı tabylmas.
Sezimim sergek bolsa da,
Júrek bizge baǵynbas.
Aspandap ushqan alty qaz,
Jańylǵa sálem aıta bar.
Taba almasań ol qyzdy,
Áýelep ushyp qaıta bar.
Baqytym bolshy qolymda,
Jaryǵym bolshy jolymda,
Sen – Jibek, men – Tólegen,
Óle qalsam oq tıip,
Sansyzbaıym da joq sońymda...

Óziniń de, júreginiń de jalǵyzdyǵyn osylaı ańǵartty jas aqyn. Ókinishke qaraı, topshysy qataımaǵan Tursyn shaıyrdyń óleńiniń órisi keń, óresi bıik bolǵanymen, judyryqtaı qyz júrekten shyqqan jyrdy onsha qulaǵyna qystyra qoıǵan joq.

Bizdiń keıipkerimiz kóp uzamaı basqa mektepke aýysyp ketken Jańylmen týra elý jyldan keıin kezdesip, amandyq-saýlyq surasypty. Kezdeskeni bar bolsyn, arnaıy barǵan alpys ekidegi Tursyn aǵama alpys úshtegi Jańyl apam jaqsylap bir jymıypty da qoıypty. Báribir sol joly Semeı jerinde sezimderdiń sáýlesi oınap turǵan kórinedi. Júrekke ájim túspeıdi degen osy da. Biraq bul júzdesý bizdiń aǵamyzdyń óziniń jyryna da, sóziniń syryna da adal ekenin dáleldeıdi.

***

Altynshy. Jasynda esepshi bolǵandyki shyǵar, óleńderiniń uıqastary men yrǵaqtaryn matematıkalyq dáldikpen ólshep-piship, kórkem kesteledi. Allıteraııa men assonanstan aýytqymady. Dálel kerek pe? Bala kezimizde jattaǵan biryńǵaı «s» árpinen bastalatyn «Sarǵaldaǵym – saǵynyshym» degen óleńin usynaıyq:

Saıasy salqyn, boz toǵaı,
Sybdyry tanys taldyń da,
Salyp ek soqpaq iz talaı,
Saǵynyp meni qaldyń ba?
Samalmen taı bop jarysyp,
Saǵymdy sýdaı keship em,
Saǵańa keldim taǵy ushyp,
Saqtaýly shyǵar nesibem.
Serýende, Tursyn, serýende,
Sarǵaldaq – týǵan besigim.
Sarǵaıyp saǵan kelgende,
Saırandap júrsem, nesi min?

Jetinshi qyry. Barlyq qalamger alǵashqy óleńderin ǵana qyz-qyrqynǵa arnaıtyny belgili. Al Tursyn Jurtbaı aýdandyq gazettegi ádepki maqalalaryna deıin qyzǵa arnap jazdy. On bes jasyndaǵy eń alǵashqy maqalasy «Qyz qııaly qııada» dep atalady. Aqyry qyz ben qııal ony shyrqaý bıikke shyǵardy.

***

Segizinshi. Tursyn Jurtbaı aldymen bastaýysh, sodan soń ortalaý, sosyn orta mektepte oqyǵan. Iaǵnı, mektep qabyrǵasynda júrgende-aq búgingi bakalavr, magıstratýra, doktorantýra sııaqty úsh satyly joldan ótken. Bul da onyń keıin úsh til biletin, úsh umtylyp baryp ǵalym bolatyn, úsh tuǵyrly balalardyń arasynda jaırańdap júretinine kóringen shyǵar.

***

Toǵyzynshydan, Qazaqstanda ózi jetpiske, al ǵylymı jetekshisiniń bireýin toqsan tórtke, ekinshisin toqsan birge aman-esen jetkizgen bir-aq ǵalym bar. Ol – Mekemtas Myrzahmetovten kandıdattyq, Serik Qırabaevtan doktorlyq dıssertaııa qorǵaǵan Tursyn Jurtbaı. Sondyqtan búgin onyń shapanynyń shalǵaıyn qıdalap bólisip alýǵa ábden bolady.

Urpaqtaryńyzǵa jetpiske júgirip jetken Tursyn Jurtbaıdyń jolyn bersin!

Baýyrjan OMARULY

Pikirler
Redakııa tańdaýy