Atyraý munaı óńdeý zaýytyn jańǵyrtý aımaq ekonomıkasyna qalaı áseri etti?

3960

Taǵy da Atyraý munaı óńdeý zaýytyn jańǵyrtý taqyrybynda sóz qozǵamaqpyn.  Nelikten men óz sholýlarymda dál osy zaýytty erekshe atap óttim?   

Onyń basty sebebi bul zaýyt tolyq jańǵyrtýdan ótti jáne burynǵy Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń negizinde jańa óndiris orny salyndy. Endi kásiporyn munaıdy tereń óńdeý kesheni, ári hosh ıisti zattar shyǵaratyn zaýyt. Qaıta qurý kezinde tipti zaýyt ishindegi temir joldar da jańǵyrtyldy.  Munaı ónimderin túsirý stansasy Atyraý qalasynyń syrtyna kóshirildi, bul qala ekologııasyna da, qaýiptiligi joǵary júkterdi qala sheginen tys tasymaldaýǵa da áser etkeni sózsiz.

Buqaralyq aqparat quraldarynda munaı ónimderin, atap aıtqanda, janarmaı, dızel jáne avıaııalyq otyn óndirisiniń aıtarlyqtaı artýyna baılanysty Atyraý munaı óńdeý zaýytyn jańǵyrtý tıimdiliginiń deńgeıine kóp kóńil bólinedi.

Biraq júrgizilgen qaıta qurýdyń basqa mańyzdy nátıjesi – kásiporyndy jańǵyrtýdyń el úshin jáne onyń ishinde óńir bıýdjeti úshin salyq tólemderiniń artýy,  ekonomıkalyq tıimdiligine nazar aýdarý qajet.

Elimizdegi eń iri salyq tóleýshi ​​"Teńizshevroıl" JShS Atyraý oblysynyń, jalpy elimizdiń bıýdjetin tolyqtyrýda sheshýshi ról atqaratyny anyq.

Atalǵan zaýytty jańǵyrtý nátıjesinde Atyraý oblysynyń bıýdjetine túsetin túsimderdiń úlesi 2017 jylǵy 16,4 mlrd teńgege ósti. 2020 jyl qorytyndysy boıynsha 35,3 mlrd teńgege deıin jetti.

Sonymen qatar, 2017 jyly Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń Atyraý oblysy bıýdjetine aýdarym somasy jergilikti bıýdjet kiristeriniń jalpy somasynyń shamamen 15%-yn qurady, qazirdiń ózinde jergilikti bıýdjetke salyq túsimderiniń shamamen 20%-yn kásiporyn qamtamasyz etip otyr. Iaǵnı, zaýytty jańǵyrtý nátıjesinde Atyraý munaı óńdeý zaýytynan oblystyq bıýdjetke túsetin salyq tólemderiniń kólemi 2,2 esege artty.

Búgingi tańda Atyraý munaı óńdeý zaýyty salyq tólemderi boıynsha oblystaǵy ekinshi salyq tóleýshi, "Teńizshevroıldan" keıingi orynda.

2021 jyldyń 9 aıynyń qorytyndysy boıynsha.  Atyraý munaı óńdeý zaýyty bıýdjetke shamamen 54,1 mlrd teńge tóledi, jergilikti bıýdjetke – 33,6 mlrd teńge, respýblıkalyq bıýdjetke – 20,5 mlrd teńge.

Kásiporyn tek Atyraý oblysynyń ǵana emes, búkil Batys Qazaqstannyń ekonomıkasynyń damýynda sheshýshi ról atqaratyny sózsiz.

Atyraý munaı óńdeý zaýytyn jańǵyrtý munaı ónimderiniń suranysqa ıe túrlerin óndirýdiń oń dınamıkasyna da, salyqtyń ósýimen kórinetin jańa salalardyń ekonomıkalyq kórsetkishteriniń ósý dınamıkasyna da aıtarlyqtaı áser etti dep senimmen aıtýǵa bolady.

Búginde biz birtutas Atyraý oblysy boıynsha qol jetkizilgen nátıjeleriniń tıimdiligin aıtyp otyrmyz.  Atyraý munaı óńdeý zaýyty óndiretin munaı ónimderin jetkizý geografııasyn qarastyra otyryp, zaýytty jańǵyrtý jalpy Batys Qazaqstannyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna oń áser etti deýge bolady.

Erlan JAÝKIN

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy