Oıynshyqqa da oıly kózqaras qajet

4618

(Kollajdy jasaǵan Amangeldi QIIaS)

Búginginiń balasy shybyqty at qylyp minip, asyq oınap, alyspaıdy. Qaladaǵysyn aıt­paǵanda, aýylda ósip jat­qan­dardyń ózi kók jáshikti aına­l­soqtap, telefonǵa telmiredi. Mun­daıda tórt qabyrǵaly bólmeden attap shyǵa almaıtyn qalanyń balasyn tipti de aıap ketetiniń ras. Ashyq as­pan­nyń astynda asyr salyp oınaı almaǵan bala erik­siz mýlt­fı­lm­derdi múlt jiber­meı­di, oıynshyqtardy aldanysh etedi. Biraq bala oıynshyqpen oı­nap jatqanda, biz – ata-ana bo­la­shaǵymyzben oınap júredi eken­biz. Nege? 

Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda «Jańa tur­patty jańǵyrýdyń eń bas­ty sharty – sol ult­tyq kodyń­dy saqtaı bilý... Eger jań­ǵyrý eldiń ulttyq-rýha­nı tamy­rynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy», degen bolatyn. Al biz búgin­gi qoǵam­nyń jetkinshekterin jazǵyrýdan buryn, osy nár­di áý basta olarǵa sińire al­dyq pa degendi oıladyq pa? Ma­man­dar buǵan «joq» dep kesim­di jaýap aıtyp otyr. Bala­baq­shadaǵy tárbıe men shetel­diń mýltfılmderin bylaı qoıǵanda, bir ǵana oıynshyq arqyly biz bala­lardyń sanasyn ýlap jatyrmyz degendi aıtady psıhologtar men ulttyq oıynshyq shyǵarýmen aınalysyp júr­gen sanaýly ultjandy bıznesmender.

Abaı Jetinshi qara­sózin­de: «Jas bala anadan týǵan­da eki túrli minez­ben týady... Bireýi – bilsem eken de­mek­­lik. Ne kórse soǵan tal­p­y­nyp, jalt­yr-jultyr et­ken bolsa, oǵan qyzyǵyp, aýzyna salyp, dámin tatyp qarap, tamaǵyna, betine basyp qarap, syrnaı-kerneı bolsa daýysyna umtylyp, onan erjetińkiregende ıt úrse de, mal shýlasa da, bireý kúlse de, bireý jylasa da tura júgirip, «ol nemene?», «bul nemene?» dep, «ol nege úıtedi?» dep, «bul nege búıtedi?» dep, kózi kórgen, qulaǵy esti­genniń bárin su­rap, tynyshtyq kór­meıdi. Mu­nyń bári – jan quma­ry, bilsem eken, kórsem eken, úıren­sem eken degen», deıdi. Búgingi kúni balanyń sol bilsem eken degen qııalyn shashy jalbyrap, bet-aýzynan qan aqqan Chakı, qubyjyq beınesinde Fnaf, kózi aqqan Mangl «qanattandyryp» júr. Qazaq batyrynyń beınesin elestetkendi qoıyp, estip te kórmegen bala «Órmekshi adam», «Betmen», «Sýpermen» bolǵysy kelmeı, qaıtsin?!

Qazaqy oıyn­shyqtardyń jeti birdeı túrin shyǵaryp júrgen «Jeti óner.kz» kom­pa­nııasynyń dırektory Erasyl Qasyqbaev oıyn­shyq­tar­dyń bala damýy­na erekshe yqpal etetinin aıtady. «Oıynshyq – balany ýaqyt­­sha aldaıtyn qural ǵana emes, ol tanymdyq dúnıe. Zııaly ult bolyp qalyp­tasý úshin balanyń ıntel­lektýaldyq damýyna erekshe kóńil bólgen jón. Iaǵnı bala eń aldymen, saýsaq ushynyń sezýi arqyly ózi ustap otyr­ǵan zat týraly túsinik qalyp­tastyrady. Qoldaǵy motorıka men sensorıkanyń durys damýy, logıkasy men este ustaý qabi­letiniń damýyna yqpal etedi. Óıtkeni mıdaǵy osy usaq motorıkaǵa jaýap­ty ortalyq pen sóıleý or­ta­lyǵy jáne ıntellektýal­dyq or­talyq úsheýi bir-birine j­aqyn ornalasqan. Demek osy­lardyń bireýi durys damymasa, qalǵandarynyń áre­ket etýine keri áser etedi», deıdi Erasyl Sákenuly.

Demek bala nemen oınasa, erteń sonyń «jolyn qýady». Elimizde 2007 jyly 21 shildede qabyldanǵan «Oıynshyqtardyń qaýip­sizdigi» týraly zań bar. Soǵan saı Bilim jáne ǵylym mı­nıstri 2008 jyly 10 maý­sym­da №337 buıryq bo­­ıynsha oıyn­shyqtardy pe­da­gogıkalyq-psı­hologııa­­lyq saraptamadan ótkizý ere­je­sin shyǵarǵan bolatyn. Biz kóterip otyrǵan máseleni de osy qujat sheshýi tıis edi. Alaıda, 2011 jyldyń 15 shil­­desindegi Qazaq­stan Res­pýb­lıkasynyń zańy­na engizil­gen ózgerister men to­lyq­­tyrý­­larǵa sáıkes bul sarap­tamanyń qajettiligi alynyp tas­talady. Kóz túgil, kóń­ildi de qýantyp úlger­megen ult­tyq standarttyń endi qaıta qalpyna kelýi múmkin be?

Mundaı standarttyń ózge elder shegelep bekitip te qoıǵany anyq. Derek­terge súıensek, Germanııada bala­lar oıynshyǵyna jarty ǵasyrdan beri «Spiel gut» degen uıym saraptama júr­gizilip keledi eken. Onda oıynshyqtardy psı­ho­­lo­gııalyq-pedagogıka­lyq sa­raptamadan ótkizý de min­dettelgen kórinedi. Iaǵ­nı bul belgi qoıylmaǵan oıyn­shyqtar Ger­manııanyń bazaryna shyǵarylmaıdy.

«Shynymen de qazirgi keı oıyn­shyq­tar adamgershilikke, tip­ti jara­tylysqa qaıshy ke­ledi. Son­dyqtan Qazaqstan Eý­ra­zııalyq eko­nomıkalyq komıssııa Keden odaǵynyń bir­yńǵaı aýmaǵynda júze­ge asyrylatyn oıyn­shyq­tardyń psı­hologııalyq-ped­a­­gogıkalyq qa­ýip­sizdik talaptaryn belgileý bo­ıynsha «Oıynshyqtardyń qaýipsizdigi týraly» Kedendik odaq­tyń tehnıkalyq reg­lamentine ózge­rister men tolyq­­tyrýlar engizý týraly usynystarǵa bastamashylyq etilgen. Keden odaǵynda bizdiń bas­tamamyzdy jaq­taǵan el kóp bol­ǵanymen, sarapshylardyń pikiri ártúrli bolyp jatyr. Mysa­ly, qazir shyǵyp jatqan jynys músheleri aıqyn kórse­tilgen «pýpsıkterdi» bala tár­bıelep otyrǵan ana retinde óz basym qol­damaımyn. Al medıına jaǵyndaǵy ókilderimiz ol balaǵa reprodýktıvtik tárbıe bere­di, sondyqtan kerek degen oı bildiredi. Qaı eldi alsaq ta bala oıyn­­­shyq arqy­ly tárbıe­le­nedi. Oıyn­shyq balanyń psı­hı­kasyna, tulǵa bolyp qa­lyp­tasýyna, tanym-túsini­gi­ne úlken áserin tıgiz­beı qoı­maıdy. Dúnıejúzilik tá­ji­rı­bege qaraı otyryp, oıyn­shyq­tarǵa «usynylǵan» jáne «usy­nylmaǵan» degen belgini ata-analarǵa kómek retinde usynǵan durys», degen Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Bala­lardyń quqyqtaryn qorǵaý komıteti Adamgershilik rýhanı qundylyqtardy nyǵaıtý jáne aqparattyq súıemeldeý  basqarmasynyń basshysy Gúlnash Qoshqarova máseleniń tek zańmen retteý arqyly ǵana sheshilmeıtinin aıtady.

Onyń aıtýynsha oıyn­shyq­tyń eń alǵash­qy sarapshysy ata-ana bolýy qajet. «Balaǵa oıyn­shyq tańdaýda ata-ana­lardyń saýattylyq tanytyp, jaýap­kershilikpen qara­ǵany durys. Materıaldyq turǵyda zattyń sapasyna ǵana kóńil bólip qoımaı, ár oıynshyq ba­lama qalaı áser etedi, qandaı tárbıelik máni bar den­saýlyǵyna jáne psıhı­kalyq damýyna zııan keltirmes pe eken degendi de eskerýi durys dep oılaımyn. Al sol ata-analardy aqparattandyrýmen jumys jasaıtyndar biz ben sizder. Atalǵan máse­le tek memlekettik mekeme­lerdiń ǵana emes, jalpy halyqtyń, qoǵamnyń birle­sip qarastyratyn ortaq máse­­lesi ekeni belgili. Osy turǵyda ata-analar oıyn­shyq tańdaýda ult­tyq dúnıetanymymyzǵa jat oıyn­shyqtardy emes, tárbıelik máni bar oıynshyq­tarǵa kóńil bólip, sura­nys týdyrsa, atalǵan másele bir­shama retteleri sózsiz», degen Gúl­nash Ha­mıt­qyzy eli­mizde ulttyq oıyn­shyq­tar ja­saıtyndardyń az ekenin, al shy­ǵyp jatqan oıyn­­shyqtardyń qal­tany qaǵa­tynyn aıtady.

Shynynda da, Qazaqstanda ulttyq oıynshyqtar shy­ǵa­ratyn kásipkerler az. Onymen qoımaı olar sura­nysty tolyqtaı qa­naǵattandyryp otyr­ǵan joq. Biz joǵaryda aıtqan «Je­ti óner.kz» kompanııasynyń óndiris­­tik qaýqary aıyna 2 mln teńgeniń oıynshyǵyn shy­ǵarýǵa ǵana jetip otyr. Tek aǵashtan, sapaly túrli-tús­ti boıaýlardy paıdalanyp oıyn­shyq óndiretin eh úshin bul azdyq eteri sózsiz. Soǵan qaramastan, al­da­ǵy ýa­qytta «Jeti óner.kz» kom­pa­nııasynyń negizin qalaýshy, «Jeti oıyn­shyq» jobasynyń avtory Sáken Bolysov kúnine 7-8 mln teńgeniń ónimin óndirýdi josparlap otyrǵanyn aıtady. «Negizinde men aǵashtan ult­tyq aspaptar jasaıtyn she­bermin. 2010 jyldan beri oıyn­shyq­tar jasaýdy qolǵa ala bastadym. «Jeti oıynshyqtyń» negizgileriniń biri – aǵashtan ja­salǵan, qurastyrmaly kıiz úı men dombyra. Balanyń tiline jeńil bolý úshin quras­ty­rýdyń barysyn óleń jol­darymen keltirip, qosymsha túsin­dirme kitapshasyn da shy­ǵardyq. Osyǵan uqsas ma­ǵynaly oıýlar dep atalatyn, 70 túrli bólshekten qura­la­tyn syrmaqtar men tekemet­ter bar. Ulttyq saz aspap­tary­nyń balalarǵa arnalyp jasalǵan túrin de osy jobaǵa jatqyzamyz», deıdi S.Bolysov.

Budan bólek elimizde tek qa­zaq tilinde ertegi oqyp, án aıtatyn elektrondy oıynshyqtar da shyǵyp jatyr. Kásipker Ǵa­lym­bek Qyzyrbekuly shy­ǵaratyn «Elektrondy kıiz úıde» balalarǵa arnalǵan 1200 shy­ǵarma jınaqtalsa, Qanathan Ábilǵalıuly men Janar Saı­laýbekqyzy birlesip óndirip jatqan «Aqyldy qoıanda» 3000-nan asa, «Aqyldy qalamda» 2500-deı balalar qazynasy qam­tylǵany kóńilge qýanysh uıalatady.

«Bala tárbıesi – óner. Óner bolǵanda aýyr óner. Jeke bir ǵylym ıesi bolýdy tileıtin óner. Bala tar oıly, aqymaq bolsa bala kináli emes. Tárbıeshi  kináli. Bala sulýlyqtan lázzat ala bilmeıtin mylqaý jandy bolsa bala aıypty emes. Tárbıeshi jazaly» demeı me Maǵjan Jumabaev! Búgin biz balalarymyzdy batystyq barbılermen aldasaq, erteńgi urpaq bizdi qartaıǵan shaǵymyzda qarttar úıine súıremesine kim kepil?!


Maıgúl SULTAN,

«Egemen Qazaqstan»

Pikirler
Redakııa tańdaýy