Zaman Tóleýov. Arpalys (Áńgime)

2404

Tik qulaǵan quzardyń jelkesine enteleı kelgen ekeý attaryn tejep, tómenge moıyndary úzile úńildi de taǵy tebindi. Qaraýytqan tereńdikten úrke, údireıisken jylqylar: tanaýlaryn pyr-pyr pysqyrynyp, keri sheginshektedi. Qulamany kerte, qıǵashtaı quldılaǵan soqpaq - tereń shatqa sińip, qasqaıa kerilgen jaqpar tasty qarsy betke órmelegen úzik-úzik jobasy, ár-ár tustan sýyrtpaqtala qylań berip qalady. Quzdyń teriskeıi ósimdikti kelip, tabanynda qystan qalǵan sar kidir qar - bozamytqan aralsymaq bop áli jatyr...

-        Jaryqtyqtar! – dedi kózine dúrbi tosqan mosqaldaý kisi tamsanyp. Sosyn kúnshýaqqa malynyp, aspanmen astasa alshıǵan shatqaldyń kúngeı bet, tastaýyt qabyrǵaly tórin nusqady:

-        Ana tekeniń turǵan turysyn-aı?! Erkek! Eshki-laqtary alańsyz jaıylyp júr. Birazy, bórkózdiń túbinde jýsap jatyr...

-        Jezde, men de kóreıinshi. – dep Dáýren dúrbini alyp, Bıjaqyp meńzegen tusty ary-beri tintip, eshteńe tappady. Biraq, óziniń orasholaqtyǵyn bildirgisi kelmeı, jorta sóıledi.

-        Ras, ǵajap eken!..

Bunyń tý syrtynan sol tusqa kezenip turǵan Bıjaqyp: - Dúrbini kóterseı, saıda neń bar? Eshki bolyp kózińe kóringen qoıtastar ǵoı... – dep jas dosyn túzedi. Dúrbini qansha qýalasa da dáneńe kóre almaı, shynyn aıtty.

-        Tasyńyz da bórkózińiz de bári maǵan taý eshki sııaqty!..

-        Já... Sen myna dóń tasqa shyq ta osy qyltanyń aýzyn ańdyp jat.

Men, Quttyaıaq ekeýmiz oraǵytyp baryp, eshkilerdi osylaı qýyp túsiremiz. Ká, Quttyaıaq! – dep Bıjaqyp ıtin ertip, quzdyń erneýin jaǵalaı tepeńdep, shoqyta jóneldi.

Dáýren oń jaq ıyqtan tónip turǵan kók ala múk basqan úıdeı tasty  aınalyp, jaıdaq artynan shúıdesine kóterildi. Bul rasynda, Bıjaqyp kórsetken joldyń aýzyn ańdýǵa óte qolaıly tosqaýyl eken. TOZ-9 shaǵyn kalıbrli myltyǵyn solaı kezep, jóńkilgen ańdy ol bytyrlatyp oısha ata bastady. Sosyn shylbyrynan ustap sońynan jetektep júrgen jylqysyn aýyzdyqtan ajyratyp, tusap, ottaýǵa jiberdi. Ol bıyl kóktemde zootehnıktiń úsh jyldyq oqýyn bitirip, joldamamen kelgen jas maman edi. Ujymshar basshysy: «Qoı salasyna esepshilikke barasyń, Sondaǵy jatahanada jatasyń, kıimiń taza, qarnyń toq bolady. Qysqasy, jaqsy jumys jasap, tájirıbe jınaqta. Qoıshylardyń ádemi qyzdary da bar... Buıyrtsa, kúıeý bala bop ta qalarsyń!» dep arqasynan qaǵyp ázildegen-di.

«...Maý Jedóńnyń dana sózdik kitapshasyn júrek tusynan tastamaımyz. Kósemniń asyl pikirlerin daýystap, oń qolymyzdy aspanǵa silkip Táńirdiń ózine ses kórsetemiz. «Qyzyl saqshylar» bútkil halyqtyń birligin baqylaıdy. Eger Uly Tóraǵanyń kitapshasy qoınyńnan tabylmasa, kúniń qarań! Osylaı kúndegi ǵadetpen: «Ótpes pyshaq, nan kespes» degen sııaqty tapqyr oıdyń birin daýystap dárethanaǵa ketip bara jatyp, qyzyl kirpishtiń jarty synyǵyn kúzetke baıqatpaı qoltyǵyma súńgitip aldym. Dáretimdi bitirip bolǵan soń, syrtta alańsyz meni tosyp turǵan qytaı-kúzetti qaq shekeden bir urdym da dala qaıdasyń dep zaýladym. Artymnan ular-shý bolyp qýǵyn ilesti. Jolyma kese kóldeneń túsken endigi bes-alty metr tereń ordy buıym kórmeı bir-aq qarǵyp óttim. Sodan shý qaramdy kórsetpeı, úsh aıdyń dúzinde Takla-Makandy taptap ótip, sábet shekarasyna jettim. Bunyń aldynda bir buzyp, ol joly «sábetter» qytaıǵa qaıta tapsyryp, bes jylǵa sottalǵam. Eki jylyn ótep, atajurtqa taǵy qashtym. Artymda bala-shaǵam, qatynym qaldy. Olardy da ýaqyty kelgende aldyrarmyn dep úmittenip júrgende ókimet aralary múldem sýysyp ketti. Sodan beri on jyl ótipti. Ol týystarym túsimnen ketpeıdi. Túbi bir jolǵyramyz. Qudaıym jalǵyzsyratpady.  Kúnsulý ápkeńnen  úsh balam bar. Solaı, batyr... «Suraı-suraı qoınyńdaǵy qatynyń qaryn bóle bop shyǵady» demekshi óziń endi baldyz boldyń maǵan!» degen-di Bıjaqyp Dáýrenmen alǵash tanysqandarynda. Bul onyń qysqasha ǵana aıtqan áńgimesi edi. Óıtpese, osy hıkaıasyn ol uzaq tún jyrlaýǵa daıyn. Arasyna oıdan qosyp, tyńdarmanyn tyrp etkizbeıtin áńgimeshil. Rasynda qazaq jurty qarǵa tamyrly ǵoı. Jabysyp qalǵan qan týystyǵy bolmasa da el surasyp, emirenisip jatqany. Osy óńirge sheshendik jáne aqyndyq qasıetimen tánti bolǵan Shúıe shal degen Dáýrenniń arǵy atasynyń qyzy Mádına – kezinde arǵybetke aýǵan qalyń Qarakereıdiń Toqpaq jurtyna ana bolǵan kórinedi. Dáýrenniń Naımannan taraıtyn Shúıe degen elden ekenin bilgeli Toqpaq qyzy – Bıjaqyptyń áıeli Kúnsulý ish tartyp, baýyr sanaǵan-dy. Kúnsulýǵa sol Mádına anasynyń tektiligi daryǵan syńaıly – kúıeýi Bıjaqyptyń árekidik erneýden asyp, lepirip ketetin minez-qulqyn ádiptep, elge jymyn bildirmeı otyratynyna qaraǵanda...

Tań eleń-alańda  bular atqa qonǵan. Neshe qyrdy asyp, osy – ań alańsyz mańatyn tereń ańǵarǵa kún tóbege endi kóteriler sátte jetken-di. Arqadan qyzdyrǵan shýaqtan Dáýren maýjyrap, kózi kirtıe bastady. Kenet etekte ottap júrgen jylqy sekemdene osqyryndy. Endi bolmasa tátti munar ıkemine yńǵaı tanytqan Dáýrendi selk etkizdi. Ózi jantaıǵan tastyń asty jaǵynan tosyn saldyr estildi. Aldyndaǵysyn japyryp, tabanyndaǵysyn sóge shashyratyp, bir joıqyn nárse órlep keledi. Dáýren tastyń qalqasyndaǵy qyltanyń aýzyna tónip, myltyǵyn kezedi. Jaly kúdireıgen, súıir tumsyǵy alpamsa keýdesimen tutasqan bir orasan sumdyq odyrań etip atyp shyqty. Qos urtynan aıqysh-uıqysh sap-sary tisteri aqsıyp, onysyn janyǵandaı qaıshylaıdy. Jylt-jylt oınaqshyǵan súıkimsizdeý túıme kózderin tóbeden myltyǵyn kezeı úńireıgen Dáýrenge jaýyǵa aýdaryp, ishine bir nárse túıgendeı qors etti de sileıip turyp qaldy. Osy sátti Dáýren qalt jibermedi deýge de bolmaıdy. Tek bar oılap úlgergeni: qaraýyldan taıyp ketse, jabaıy qaban tasty aınala  sala – jaıpaq jaǵymen Dáýrenniń týra ústinen túsip, ózin de arqandaýly atyn da jaıratyp salary haq ekenin ańǵarǵany. Myltyq shyq ete tústi. Qaban atylyp baryp, etbetteı jyǵyldy. Qumalaqtaı qorǵasyn belin úzip ketken sekildi: artqy aıaqtary salbyrap, tireýge jaramaı saldanyp, aldyńǵy qos aıaǵymen jer tarpyp, janushyra ilgeri umsyndy. Qara-sur dońyz tarpyna-tarpyna álginde ózi sýmań etip shyqqan qyltanyń aýzyna syrǵanaı baryp, tórt aıaǵy kókten kele aýdaryla,  quz tabanyna saldyr-kúldir kete bardy...

Bir ajaldan aman qalǵanyna qýanǵan Dáýren atyp turyp, qaban ketken qurdymǵa eńkeıgende – besebaı sholaq tabandy etigi dar etip taıyp, quıryqqa otyrdy da yldı-tómen syrǵanaı jóneldi. Kók tastyń taıqy mańdaıyn  jaryp shyqqan taldaýyt butalardy japyra yzǵyp barady. Baýy qaryna ilingen myltyǵy jol bastaǵandaı saldyr-suldyr aldyna túsip alǵan. Endi bolmasa qoltyǵynan qos qanat shyǵyp, temiretkideı aǵarǵan tabandaǵy aq tósenishke qalyqtaı baryp qonar ma edi... «O Allam, saqtaı gór!» dep jalbarynyp úlgirdi. Esin jıǵanda baıqaǵany: butynyń arasyna keptelgen tobylǵynyń bir ýys sabaǵyn tars qyp ustap, erdiń qasyna jabysqandaı siresip otyr eken. Ókshesin tirep keri sheginbek bolyp edi, iliner kertik tabylmaı taıa berdi.  Sál qozǵalsa tobylǵy túbiri byrt-byrt úzilip jatqan sekildenedi. Oń qolyna myltyǵyn alyp: «Bissimillá, bissimillá!» dep soǵan tirene keri sheginshektedi. Sóıte-sóıte ókshesi de kedir-budyrdan kúsh alyp, sol qolymen joǵarlaý ósken túbirshekterdi qoljalǵaý etip, ysyryla-ysyryla álgindegi alańsyz jatqan jaıdaǵyna jetti. Tula-boıyn qara ter basyp, qalsh-qalsh soqqan denesi ózine baǵynar emes. Tysyrdy estip artyna buryldy. Qos qulaǵyn qaıshylaǵan tapal qula – aıaǵymen jer tarpyp, buǵan alańdaı qarap tur eken...

Balamysyń degen sol ǵoı. Álgindegi kelmeske ushyp ketken ańdy baryp kórsem degen bir tańsyq sezim Dáýrendi qoımaı baýrap, aqyry beti-qoly men kıimin dar-dur tilimdetip, tómenge jetektedi. Qaraqat, úshqat, dolana syndy butaly ósimdikter men qatar qymyzdyq, raýǵash, tańqýraımen aralasa ósken ózge de boıshań shópter attyly kisini búrkeıdi. Sonyń bárin buzyp-jaryp shóbi tyqyr, ashyq alańqaıǵa tústi. Baǵyty durys eken. Jaıdaq tastyń ústinde teńkıip jatqan qara-sur qubyjyqty kórdi. Ony ólgen shyǵar dep qaýiptenbeı qasyna taıaı bergende, anaý qors ertip basyn kóterdi. Qyp-qyzyl bop qantalaǵan kózderi ot shashyp,  Dáýrenge shapshydy. Kókiregi sý qaınaǵandaı burq-burq tasyp,  tunshyǵa qaqalǵanda aýzynan alqyzyl qan atqylaıdy. Dáýrenge jan kerek eken! Orǵyp keri sekirdi. Sonoý bıikten jer-kóktiń bárine soǵylyp, quldyraı qulaǵanda – áli jany shyqpaı aman jatqan, netken dúldúl edi dep ol qaıran qaldy. Bunyń qımylyn qalt jibermeı ańdyp, sál qozǵalsa –  aldyńǵy saý aıaqtaryna asylyp, óshige umtylady. Eger «O Alla, saqtaı gór!» dep jalbarynyp úlgermese mana – Dáýrenniń ózi de osy qabannyń kebin kıer me edi... Jany jalma-jan shyǵyp ketpeı, múmkin bunyń da beli ketip, turýǵa dármeni jetpeı, ánsheıin jandalbaspen ǵana umsynar ma... Shalajansar jabaıy ańmen taǵdyrlas bolyp, ajal tosyp jatar ma edi, eki jaqta yńyrsyp, esh amalsyz...

Dáýren qımyldamasa, qaban da kókiregi ǵana syr-syr etip, tynshı qalady. Turqyna saı emes, kishik kózderin álsin-álsin ashyp-jumyp, adam jany ashıtyn  dármensiz hálde jatyr. Eger ańdyǵan jaýy qybyr etse, basyn lezde kóterip alyp, qaharlana atylmaqshy. Keýdesinde jany turǵanda ólispeı-berispeıtindigin anyq ańǵartady. Sosyn qaıta sabyrlanyp, susty keıpine bir jalbarynysh ornaǵandaı bolady. Mynadaı qaırat pen qahar ıesiniń osyndaı múshkil hálge túsýi tıis emes-tin. Tipti, qıyspaıdy. Sol úshin Dáýren ózin aıypty sanap, múmkin bolsa, ýaqytty keri aınaldyryp, tabıǵatty óziniń qalypty júrisine qaıta keltirse dep jan-tánimen qalady. Istegen isi opyq týdyryp, keýdesin ókinish otsha qarydy. Osydan bir saǵat buryn múldem ózge dúnıe edi ǵoı...

Jalǵyz shyrsha túbinde, arqalary ala jolaqty torapaılary mańynda zý-zý júgirip oınaǵan megejinder  jerdi tanaýlarymen qoparyp, tamyr kemirip jatqan edi. Osy úıirdiń jotasy kújireıgen dúr qabany anadaı alysta saqshylyqta jeke dara tur. Ústidegi qyzyl jaqparda jaıylyp júrgen eshkilerin qoryǵan taýteke de bıik tastyń usharynda qos múıizi qaıqaıyp, kerbez qasqııady.  Ol kenet qarǵyp kelesi ushtyqqa sekirdi de eshkilerin ilestirip, kózden ǵaıyp boldy. Saýysqandar shyqylyqtap, qaýiptiń aldyna túse  bir ushyp, bir qonyp, jabaıy shoshqalarǵa taıady. Toraılaryn ilestirip, analyqtar bir qaltarysqa oıysty da atalyq qaraýylǵa ózi ádeıi ilinip, er sońymnan degendeı jalǵyz tartty. Arakidik kidirip, artynan tyń-tyńdap alyp taǵy uzaıdy. Bunyń sońynan eshkiler de túsken syńaıly. Ańnan ózgeniń tuıaǵy tımegen, bóten ıis sińbegen taǵy tanap – tek ózderiniki ǵana edi. Eger jabaıy qabanda oı bolsa: qarsy bettegi jazyqqa aparar qylta aýzynda buny qater tosar dep boljaı alar ma edi; ómirinde qolyna alǵash ret qarý ustaǵan, kúnáharlyqtan ada, adamnyń ýyzdaı jas jigitinen ajal tabam deý úsh uıyqtasa túsine kirer me edi...

Dáýren, ábden qansyrap, boıynan qýaty kete bastaǵan ańǵa qalaı aıaýshylyq tanytaryn bilmedi. Ishinen bireý buny kinálap: «Beıkúná ańdy beker attyń!» dese, ekinshi bir ózine týystaý daýys: «Oǵyń múlt ketip nemese qur jaralasań – ajalyń osydan edi! Kórer jaryǵyń bar eken!» dep táýba qylatyndaı. Bes-on metr alystaý baryp, bıikteý tastyń ústine shyǵyp, usqyny adam oshyrlyq taǵynyń beıshara kúıine jany ashı qarady. Súıir tumsyǵyn short kesken taıpaq tanaýy pysqyrynyp qan búrkedi. Tikireıgen qalyń túk basqan kózderi shúńireıe oty qashyp: óleýsireı bir ashylyp, bir jumylady. «Meniń artymda bir úıir janym qaldy. Urpaǵymdy taratqan analyqtaryma kim kóringen artylyp, jyrtysqa ketetin boldy ǵoı! Ana alańsyz oınaǵan alataılaryma kim qorǵan bolady. Erkekteri er jetpeı jatyp, ishek-qaryndary aqtarylatyn boldy-aý!.. Qaýip-qaterdi óz sońyma salyp, otbasymdy arashalaý meniń mindetim edi. Osy jolda mert bolarymdy da bilem. Sol úshin san aıqasta synǵa túsip, sol úshin jaralǵanymdy dáleldedim. Tek, bir ókinishtisi – ajalym bolyp, qapelimde seniń kezikkeniń!..»

«Iá, eger men seni atpasam, bógde túgili ózińniń qandastaryńa aıaýshylyq degendi bilmeıtin – seniń ańdyq tabıǵatyń esh oılandyrmastan meni týlaqtaı dal-dul eter edi. Meniń jolymdy boldyrǵan – qumalaqtaı qorǵasynnyń dál tıip, seniń bel omyrtqańdy úzgendigi. Odan aman qaldym dep qýanyp úlgermeı, seniń sońyńnan qosa usha jazdaǵanda – eshqashan aýzyma alyp, nıetpen sıynbaǵan «Alla» degen qudiret maǵan búıiri buryp, ajalǵa bermeı arasha tústi. Óıtpegende, aýyldaǵy ata-anam jalǵyz uldaryn joqtap, qandaı kúıge dýshar bolar edi? Ańdamaǵan ár tusta buǵynyp otyrǵan bir-bir ajal bar ekenin sonda uqtym. Sen de sol ajaldyń biri ediń men úshin. Bul joly seniń ajalyń bolyp men iliktim ekeýmiz de ushyrasýdy tospaǵan jol ústinen...»

«Arpalys úshin týyp, sol arpalysta kóz jumýǵa jaralǵan erkek kindikpin. Meniń janymdy alý saǵan buıyrǵan eken, endi ary qaraı qınama! Belimdi úzgen qumalaqtaryńdy maǵan borat! Jannyń táttiligin sońǵy ret ashyna sezip baryp, kúshene kóz jumaıyn! Álimdi qurtyp, qor qylma! Sen ata ber. Men saǵan atyla-atyla baryp úzileıin!.. Sońǵy saǵatymdaǵy kezdesken meniń qas jaýym – sen boldyń, adamnyń balasy. Men seniń kózińe qanshalyqty júrek muzdatar qorqynysh bolyp elestesem – sen de men úshin bitispes jaýsyń. Ádil jekpe-jek degendi bilmeıtin, aıla men amalǵa súıengen, túpsiz qurdym sekildi qanaǵatyń esh tolmaıtyn, dúnıedegi eń jekkórinishti – eldiń janyn jóndi-jónsiz alýǵa qumar nysapsyz tirshilik ıesisiń! Joǵa, sen tirshiliktiń – ajalysyń! At meni!.»

Dáýren onshaqty ret atty. Oq kirsh-kirsh qadalǵan saıyn jabaıy qaban arandaı ashylǵan aýzynan qyzyl otty tajal shashyp, buǵan qaraı talpynady... Sońǵy oqtardyń biri onyń ómirin úzgen syndy, basyn qaıqaıta bir kóterdi de sylq qulady. Sonyń ózinde Dáýren onyń tusyna taıap barýǵa júregi daýalamady. Taǵy jandalbaspen julqynyp, umtyla qalsa – buny qarbyzdaı qaq aıyrar edi. Myltyqtyń ushymen túrtti. Qımyl joq. Erkinsip, alaqanymen jalynan sıpady. Quddy symtemir! Qoldan soqtyrǵan qanjaryn qynaptan sýyryp, adal bolsyn dep baýyzdamaqqa keńirdekten ordy. Jaıshylyqta qylpyldap turǵan pyshaqtyń dúzi tutylyp, baspady. Ora almaǵan soń, tikteı qadady. Tikenek túkteri úrpıgen, súıeldeı berik terini tesip óte almady. «Qan shyqty ǵoı» dep Dáýren ózin-ózi jubatty. Manada kózine qubyjyq bolyp kóringen susty ań – endi sorpasy ańqyǵan asty elestetti. Qoldaǵy shoshqalar sııaqty emes, dala shóbin qorek etken, aty dońyz bolǵanymen eti taza shyǵar dep oılady.

-        Mine, batyr degen osyndaı bolady! – Bıjaqyptyń daýysy tý syrtynan oqys estildi. Ol qýanyshyn jasyra almaı, qaýdyrlaı sóılep taıap keldi de: - Astapyralla, myna sumdyǵy nesi?! – dep sostıyp turyp qaldy.

-        Óı, batyr-aý, tekeni sulatqan eken dep eki ókpemdi qolyma alyp jetsem, myna haramyń ne?!

-        Jeýge bolmaı ma?

-        Jegeni nesi? Atýǵa bolmaıdy! Bul – haram! Musylmannyń asy emes!

-        Takla- Makanda qurt-qumyrsqa, baqa-shaıan jedim degenińizge qarap...

-        Tfý, eneńdi uraıyn! Jesem amalsyzdan jegen shyǵarmyn. Óıtpese,

ol  elge aıtatyn ánsheıin, áńgime ǵoı! Soǵan senip júrsiń be?

-        Endi qaıttik, aǵa?

-        Tasta, kettik. Bir taǵynyń obalyna bekerden-beker qaldyń. Bunyń sońynan qyrq eshki josylyp ketken. Solardyń birin qulatqan eken desem. Qap, áttegen-aı!

-        Eń qurǵanda bir sanyn kesip alaıyq. Tisteri qyzyq eken, ústińgi tisi joǵary qaıqaıyp, astyńǵysymen qaıshylasqan.

-        Baǵyń bar eken, sol qaıshyǵa ilinbeı qalǵan!.. Sany da ózi de qursyn, ápkeń úıge kirgizbeıdi! Kettik dedim ǵoı.

Orta jolda bir kekilik atyp alyp, otqa qaqtap jedi. Qalyń eti tolyq qaqtalmapty, qanqyzyldanyp júrek tiksintti. Biraq eleń-alańnan aýyzǵa nár tımegendikten nanǵa aralastyra sháınap, qylǵyna juta berdi. Ózderimen birge bir quty sý jáne birer japyraq jappa nan men sirińke qorap tuz ǵana ala shyǵatyn-dy. Dáýren shopan otarlaryn aralap bitip, eń sońǵy esep-qısabyn osy Bıjaqyptyń úıinde túgendegen-di. Sózden sóz týyp, aqyry ekeýi ańǵa shyqpaq bolyp uıǵardy. Alǵashqy kúni toǵaı jıeginde tóbelesip jatqan eki atalyq qaraqurdyń biri qanjyǵalaryn maılaǵan-dy. Keshe kózderi qaraıyp, dáneńesiz qaıtty. Búgingileri mynaý. Haramǵa jolyqty. Sosyn Dáýrenniń ózi bir emes, eki ajaldan qaldy. Biraq ol basynan keshirgen jáıtter týraly Bıjaqypqa aıtpady. Shyndyǵynda ol basynan keshirgenin qorytpaq túgili, áli túısine de qoıǵan joq edi. Áldebir, alaquıyn tárizdi eki-úsh udaı sezim ishi-baýyrynda sapyrylysyp jatty. Ol osy jasaǵan isin talaı jyldan soń qııanatqa sanamaı, erlik retinde aıtyp, el aldynda san márte bósetinin bilmegen-di.

Jatyn orynǵa kóz baılanǵanda ilindi. Uzaq júriske shydaı almaǵan Dáýrenniń bel omyrtqalary ajyrap ketkendeı qaqsap, erdiń ústinde qyrq qubyla otyryp, áreń jetken-di. Ana qyrdyń asty, myna qyrdyń asty dep ańdy ańdýmen eki ókpesi óshkenshe kúni boıy júgirdi. Taramystaı qatqan Bıjaqyp atqa jetkizer emes. Dáýren óziniń denesi qatpaǵan bos ekenine namystandy. Júregi aýzynan shyǵardaı dúrsildep, eki ıininen dem ala, áli qurı jyǵylǵan sátte kózine jas tyǵyldy. Joq jerden kók jótel qysyp, sorasyn onan saıyn aǵyzdy. Myltyǵyna súıenip, qarasy uzap bara jatqan serigine taǵy ilesedi. Soraqynyń qyzyǵy aı dalada qalǵan jylqyǵa qaıta jetý boldy. Osy beınetteri kóz aldyna elestep: «Endi ańǵa shyqsam - jelkemniń shuqyryn kóreıin!» dedi bir shyny sháıdi ázer túgesip, tósekke jantaıa bergende, Kúnsulý ápkesi: - Otaǵasy-aý, osy beker ermekti qoısańshy. Ańmen kúneltken kúnder ótti ǵoı. Qyzylsyrasaq toqty-torym bar emes pe... – dep edi. Bıjaqyp: - Ańshylyq - ashtyqtan emes, bul - qumar oıynnan da keremet! – dep tańdaıyn qaqty.

Dáýrenniń myltyǵy men qanjaryn Bıjaqyp otardyń tórine aparyp, qorda astyna kómdi. Osylaı etse haramy ketip, tazarydy-mys eken. Tań quba tartqanda Bıjaqyp Dáýrendi túrtti.

-        Atyńdy ákep, ertteı bereıin be?

-        Ózim turyp ertteımin!

-        Baýyrym-aý, jatarda sonsha túńilip ediń? Jaqsy tynyǵa aldyń ba?

-        Iá, ápke. Bári oıdaǵydaı!

-        Aýyzdanǵan degen osyndaı bolady! Ańǵa da qyzǵa da qyrǵıdaı tıetin kezi emes pe, bul batyrdyń!

Ázil-kúlkimen qorjyn jınalyp, eki salt atty sýyt júrispen kún shyǵysty qamaldaı búrkegen, qaraǵaıly qoınaýynda elik-maral órgen, taý silemin betke alyp bara jatty. Neshe jotany asyp, kelesi birine aıaq sýytýǵa kidirgende Dáýren etek jaqqa kóz tikti.

- Jezdeke, anda qarańyz, keshegi tusta qaraqustar aınalyp júr.

-  Seniń arqańda toıǵa jınalǵandaı - qabannyń jemtigine qarq bolatyn boldy, olar...

- Eger men qaban emes tekeni qulatsam, ózimiz qarq bolatyn ba edik?

- Árıne!

...Maraldyń surpy etin ǵana súıeginen sylyp alyp, qorjyndarynyń qos basyna nyǵarlap, eki atty qas qaraıa teńselip, jatyn orynǵa taıap kele jatty. Tańsyq ıisti anadaıdan sezgen ıtter aldarynan bulǵańdaı shyǵyp, tanaýlaryn qorjynǵa tosady. «Qanjyǵalary maılanyp» dúmi toǵaıǵan qos ańshy da arman joq sııaqty... Ózara jarasym tapqan, beıqam áńgimeni soǵyp keledi. Kóbine Bıjaqyp sóıleıdi. Dáýren tek qulaq salyp, arakidik bas shulǵyp qoıady.

-        Ańdy moınynan nemese qol tusy, qos ókpeden ǵana atý kerek. Sonda ol qulaıdy. Óıtpese, qansyrap qasha beredi de bir jerge tyǵylyp ólip qap, beker obalyna qalasyń. Sosyn sońyna túsken ańnyń aıla-amalyn jaqsy bilýiń kerek. Túlkini túlkishe, qasqyrdy qasqyrsha aýlaý kerek. Bul bir jatqan ǵylym! Seniń esep-shotyńnan da kúrdeli!.. Úsh jyl emes, ómir-baqı oqysań da azdyq etedi.

Bıjaqyp, buǵan bar zeıinin aýdara, tyńdap kele jatqan jas dosyna kóz qyryn salyp qoıyp, ishinen súısinip keledi. Arǵybette qalǵan osymen tete óz uly esine túsip, kóńili qońyltaqsydy. Eger ol qasynda bolsa, oǵan óstip, óz bilgenin úıreter me edi, súıenishim dep arqa tutar ma edi...

Kúnsulý osydan bir-jar kún buryn atyp alynyp, tuzsińdi bolǵan qaraqurdyń etin asyp, eki azamattyń keshikkenderin oljaǵa joryp, tosyp otyrǵan-dy. Kómekshi qoıshy qarnynyń ashqanyn jasyra almaı sıpalaqtap, qaıta-qaıta úıge kirip-shyǵyp júr. Úpir-shúpir úsh balaqaı da qyńqyldap, tamaq suraýǵa kirisken. Tóńiregindegi bar degen eli daýys jetpeıtin, bes-on shaqyrym jerdegi qoıshy otarynyń maly da adamy da damylǵa oıysatyn alakeýim keshkilik edi...

 Boz munar

Alǵashynda demim tarylyp, aýa jetpeı tunshyqqanymdy anyq bilemin. Júregim qysylǵan sátte qolymdaǵy kúrekke súıenip, júreleı otyra ketken edim. Jandalbaspen qaltamdaǵy dárini almaq bolyp izdep edim, qyrsyq qylǵanda ol úıde qalypty. Tóńiregimde pende balasy kórinbedi. Yshqyna ornymnan turyp, kúrekke demelip, arly-berli júrgen eldiń biri kezdeser degen úmitpen qara jolǵa qaraı bettedim. Keýdem tutasqan shoq tárizdi sát saıyn kúıip, órtenip barady. Adam balasynyń shynaıy shóldegeni qandaı bolatynyn osy joly anyq sezindim. Shirkin-aı, boıymdy bılep bara jatqan sol ǵajaıyp tátti shól –  ómirge degen qushtarlyq pa, sirá?! Onyń jalyny tek bir tamshy sý ernime tamsa boldy sónetindeı kórindi. Biraq, esh úmit kúttirmeıtin, kenezeni keptirgen bir jan túrshiktirer jabaıy, áldeqaıda ala qashatyndaı úreıli shól esimdi aýystyryp barady...

Aıaq-qolymnan ál ketip, tómen qaraı quldyradym. Kózimdi ashsam bireý basymdy tizesine súıep, qarysqan jaǵymdy ashýǵa tyrysyp, aýzyma birnárse salmaq bolyp árekettenýde. Maǵan endi eshnárseniń kómegi  tımesi anyq, óıtkeni tym kesh-tin. Osy kúıge ózimdi jetkizbeý de óz qolymda edi, biraq sol múmkindikti paıdalanbadym, bile tura kórsoqyr adamsha jar jaqty betke alyp júre berdim.  Bul esimdi jıǵanym maǵan bergen sońǵy múmkindik bolar sirá, sońǵy ret jaryq jalǵanǵa kóz sal degen bolar, Jaratýshym.  Amal ne, pendeligim oıanyp, eshnárse kózime ottaı basylmady. Rasymen, bárin de qıyp, ózge bir óń-túsi, baǵyt-baǵdary, oralary joq beıtanys tusqa ketip baram ba...

Kenet, uıyqsha tartqan boz munardyń kireýkesin sógip, ákemniń beınesi kóz aldyma keldi. Ákem jasy ulǵaıǵan adam edi. Men esimdi bilgeli ol sondaı úlken adam keıpinde bolatyn jáne onyń aq shalǵan saqal-murty da áli esimde, keshe ǵana kóriskendeı júzi anyq jaınap tur. Ol syrt kózge qatal kóringenmen, biletin adamǵa óte meıirban, kishipeıil edi. Biraq onyń bul qasıetin tek etene aralasqan bir-jar  adam ǵana biletin-di.  Óıtkeni ol kópshilik arasynda tym sırek bolyp, óziniń qandaı adam ekenin tanyta almady. Jastyq shaǵy jetimdikpen ótip, qý dúnıege kiriptar bolyp, eshqashan áldekimderdeı kósilip te kórmepti. Tapqan taıanǵany eki qolyndaǵy saýsaǵy sııaqty árqashan da óz janynda júrdi. Barynyń basy óskenniń ornyna saýsaqtary kesilip, ne bolmasa synyp qalǵandaı onyń jolyn qashanda tapshylyq torýyldady. Men onyń kenezesi keýip, ábden shóldegen kezde kórgen jalǵyz perzenti edim. Ol men týǵanda júregi jarylardaı qýanǵan shyǵar, bálkim. Biraq ol jaıly eshqashan áńgime kóterilgen emes. Jáı ǵana «Sen týǵan soń, nemese, sen týmaı turǵanda» degen sııaqty merzimdi ǵana anyqtaıtyn mardymsyz aýyz-eki sózderdiń arakidik aıtylyp qalǵany bolmasa. Ákeme qaraǵanda anam kópshil edi. Mal sońynda júrgen shalynyń barlyq jaýapkershiligin anam kóterdi. Úıdiń de, túzdiń de sharýasyn sheship, er men ershe, áıelmen áıelshe sóılese bildi. Tós qaltasyndaǵy partbıletin ekinshi júregindeı qasterlep, óle-ólgenshe janynda ustap ótti.

Kúlli ǵumyrlary qara eńbektiń tepkisinde bolǵan ata-anamdy janym ashı eske alýshy edim, buryn. Biraq, kele-kele meniń tirligim de solardikine uqsap bara jatqanyn baıqadym. Aldyńǵy arba salǵan izden alshaqtaý oıyma da kelmepti. Orta mektepti de tolyq bitire almadym, mal sońynda qınalyp júrgen ákeme janym ashyp, toǵyzynshy synyptan soń oqý-toqýmen birjola at quıryǵyn kesistim. Bilimsiz qalǵanyma esh ókinbedim, kerisinshe kermek dámdi, ay teri til úıirgen qara eńbektiń ǵajaıyby meni uıyqsha tartyp, balaýsa bulshyq etterim erte sińirlenip, kele-kele sharshap-shaldyǵý degenniń ne ekenin umyta bastadym. El qol-aıaqtaryn sozyp aýyr eńbekten soń tynyǵyp jatsa, meniń boıymdaǵy qýat tynyshtyq bermeı, bir sát qol qýsyryp bos otyra almadym. Túk jasamadym degende usaq-túıek otyn butaǵandy damyl ornyna sanaıtynmyn. Qoı qyrqý naýqany kezinde: ádette túski as taıaǵanda qyryqtyqshylar tolyq demalsyn dep elektr qýatyn jalpylaı óshirip tastaıtyn-dy. Sondaı bir joly, qyrqyp jatqan qoıymnyń jarty júni qalyp qaldy. Qoıdy aýdara salyp, jarty júnin sypyryp alyp qoıa berýge bolar edi, biraq ondaıǵa men eshqashan ash qalsamda bara almaspyn. Osyndaı kezdeısoq jaǵdaılarǵa arnap alǵan, qatyrǵy qaǵazǵa oralǵan úsh-tórt ustaranyń dúzi tósqaltamda júretin-di. El-jurt jýynyp-sháıinip, dastarhan basyna endi otyra bastaǵanda men de jarty qoıdyń júnin syryldatyp tastap jandarynan tabylam. Túski úzlisten soń áldekimder shala qyryqqan qoılaryn taba almaı álekke túsip jatqanda men taza qoıdan  bastap, keıbireýler sııaqty bir qoıdy qyrqa sala shirenip temeki shekpeı, jumys aıaǵyna deıin bel jazý degendi bilmeıtinmin. Temeki men demalysqa uzaq tún aldyda tosyp tur emes pe...

Maǵan baqyt sılaǵan alǵashqy qýanyshty shaqtyń biri – Aıtolqyn degen kórshi aýyldyń qyzyna qatty yntyq bolǵanym. Ol erte pisken jemis sııaqty óz jasynan ilgeri eseıgen, saqa qyz edi. Jasymyz tete bolǵanymen, ol  men sekildi bala mahabbattyń býyna mastanatyn shaqtan áldeqashan ótip ketken kórinedi. Men jetektep aparǵym kelgen óńir – oǵan esh qyzyq emes ekenin ańǵardym, biraq ol meni balasynyp sezimimdi mazaq etpedi, eshqandaı tálpish qylyq talap etip, nemese ony ózi de kórsetpedi. Sandyǵynyń kiltin, ásirese, menen qupııa saqtaǵan jumbaq jan bolyp, ol jadymda qaldy.  Múmkin Aıtolqyn ekeýmiz máńgilik te bolar ma edik, eger men ákemniń qasyna mal baǵýǵa ketpegenimde...

Ómirdegi kórgen qýanyshtarym sirá beıne taspadaı, jadymda jańylmastaı jazylyp qalǵan-dy. Endi sol kórinister ret-retinen shatasyp, jumarlanǵan tutas kóriniske aınalyp barady. Bala-shaǵam; malym; taldan órip qorshaǵan dýalym; kirshikteı irtigi joq sylaqqa arnalǵan maı batpaq; uńǵylarynan tútin aralas aýa ándetip morjasyna umtylǵan, bes-jeti qudyqty peshter; pisheni qaıqaıtyp tıelgen at arbanyń syqyry; bir qarańǵy, bir jaryq tań aldyndaǵy eleń-alań; tóbe quıqany jibitip tómen quıylǵan, jotaǵa aq sor bolyp qatqan tuzdy ter; ishken saıyn tábetiń ashyla túsetin sút qatqan qoshqyl sháı; jańa jyrtylǵan baqshadaǵy qara topyraq ısi... Kóz aldyma elestegen osy kórinisterdiń barlyǵy da janyma óte jaqyn, barsha ómirime óń bergen qımas tátti sátter ekenin tula boıymmen túısindim. Tegi bul jaryq jalǵandaǵy qalt etken tiri sátińniń barlyǵy da qadirli eken-aý!? Osylardyń ishinen burynǵydaı uzyn arqan, keń tusaý ǵumyr keship júrgendegideı iriktep eshqaısysyn bóle almadym. Baıyrǵy iriktelgen árli sátterim sháıǵa salǵan shekerdeı kúlli ótkergen ómirimmen aralasyp, onyń betin kómkergen órnekke aınalyp ketti.  Alpys jylǵy ǵumyrym endi qarasańyz judyryqtaı ǵana bolyp, bir demniń ishine sıyp barady. Aıaq-asty osyndaı kúıge túsetinimdi boljamaǵandyqtan, jasalmaı qalǵan qyrýar sharýalarym endi sol demniń syrtynda qalatyn boldy-aý!  Bastaǵan jumysyn aıaqsyz qaldyryp kórmegen adam úshin bul keleńsiz jáıt eken. Ómirge degen meniń yntyzarlyǵym – tek tiri júrýdi ǵana maqsat etken jeke bastyń ishtarlyǵy emes, tań qarańǵysynan sonaý qas qaraıǵanǵa deıingi aralyqty toltyratyn sarqylmas, kúıbińdi eńbektiń qyzyǵy edi. Sol qyzyqty qımaı der kezinde em-dom da almadym, eger men kúndelikti turmysymnan qalt etip bir sátke qol úzsem, ábden qalyptasqan aradaǵy baılanysy bojyrap, neshe jyldar boıy qalap kele jatqan berekemniń shyrqy buzylar dep shoshıtynmyn. Naýqaspyn dep tósek tartyp jatyp qalýdan, eshnársege shamam kelmeı jumystan qalyp, qol qýsyryp otyrýdan qoryqtym. Eńbek etken adamǵa eshqandaı dert jolamaıdy dep sendim. Akýla degen teńiz jyrtqyshy bir sát qımylsyz qalsa ólip ketedi dep estigen edim, meniń de tirligim sol tektes bolǵan sııaqty. Bir sát bos otyrý degen men úshin naǵyz qııametteı kórindi. Óz sharýamnan artylyp jatsam aýyldastarymnyń buıymtaıyn rettesýge árdaıym daıyn turdym. Men qalaǵan peshtiń jylýy da eldiń aıtýynsha ózgeshe bolatyn, áldekimniń shatyryn japsam da basqalarǵa uqsamaıtyn óz qoltańbamdy qaltyrýǵa tyrysatynmyn. Ne jasasam da meniń qolymnyń izin barsha jurt bir kórgennen aıyrýshy edi: «Bul – Bákeńniń jasaǵany ǵoı!» dep. Endi qarashy, sol talmastaı kóringen qol-aıaq jansyzdanyp, bóten bireýdikindeı meniń yrqyma baǵynbaı barady. Osydan bir aı buryn úıdegiler meni jetektegendeı, zorlyqpen oblystaǵy úlken dáriger aldyna aparyp edi.

-        Aǵasy, mynandaı kónteri alaqandy eshqashan kórmeppin, bundaı

jaǵdaıǵa túsirý úshin neshe jyl kún-tún demeı tas ýqalaý kerek qoı! – dep ol jaǵasyn ustaǵan-dy. Dárigersiz-aq júregimniń syr berip júrgenin ózim de biletinmin, neshe qabat keýdeme ot qaryǵandaı bolyp kózim qaraýytty, biraq dabyra qylyp úı-ishimniń berekesin alǵym kelmedi. Qysyp-qysyp qoıar dedim. «Eń bolmasa onshaqty kún jatyp em alyp, tynyǵyńyz» degen dárigerdiń keńesine qulaq aspadym, úıdegi aıaqsyz qalǵan qý sharýalar kóz aldyma kóldeneńdep turyp aldy. Erteń-búgin kóktem de shyǵaıyn dep tur. Esi durys adam osyndaı kezde ólip qalyp jatpasa, aýrýdy syltaý qylýǵa qalaı dáti barady. Dári-dármegin úıde júrip-aq ýaqytynda qabyldarmyn, sharshasam sharshaǵan da shyǵarmyn, arakidik dem alyp uıqyny qandyrsam, jastaıymnan jabysqan dert emes qoı, jazylyp ta ketermin...

...Ezýine kelip, ernin jibitýge shamasy kelmeı irkilgen bir tamshy jas  sálden soń sarqylatyn sońǵy sáýlesin kúnmen talastyra jarqyldatady. Onyń aldyn osy jasqa deıin beımálim etip, búrkep kelgen boz munar tárizdi perde aıqara ashyldy. Qara joldyń jıeginde qaıyspas qara narǵa teńelgen azamat jatyr..

Topyrlasqandardyń bireýi ony keshe kórse, endi biri osy erteńgilik qana sálemdeskenin aıtyp, bir-birinen «shúıinshi» surasqandaı oza daýryǵady. Ishterin úreıli titirenish bılep, bundaı kúıden óziniń aýlaq ekenine shúkirshilik etkenderi de bar. Báriniń bastaryna keler jaǵdaı ekenin ózara aýyzsha ǵana aıtqandary bolmasa, biraq oǵan pálendeı moıynsunyp jatqan eshkim joq. Bylaı shyǵa kúndelikti tirliktiń jetegine erip, jaryq jalǵannyń qyzyq-shyjyǵyna qaıta oralýda...

Ákemniń áńgimesi

Kishkentaıymda tilim taq-taq etip, Tólekataıdan beri tarata jónelýshi edim. Eseıe kele osy ónerimnen qaraıyp qalyppyn. Kózi tirisinde ákemnen yjdaǵattap taǵy surap ta úlgermedim. Jumysbastylyqtan ba, álde sol zamannyń kereǵar tárbıesinen be áıteýir, moıyn jar bermedi. Qazirgi kezde balaqaıdan kimniń balasysyń deseń, «mama balasymyn» deıtinderdiń qarasy kóbeıip bara jatyr. Arǵy atasy túgili kóz aldynda júrgen tiri atasyn «Ata» dep bilmeıtin búldirshinder kúni erteń tólqujatyndaǵy derekti ǵana qanaǵat tutyp qalmasyna kim kepil? «Elý jylda el jańa» degen osy bolsa, kúısegenin nege urmasqa! Ákemniń ata jónin suraý jaıly bir áńgimesi esimde qalypty:

-        Bir kúni sovhoz keńsesi aldynda eńbekaqy alýǵa kelgen bir top kisi tur

edik. Qasymyzǵa tor bıege mingen aq saqaldy úlken adam kelip at basyn tiredi. Jamyrasyp sálem bergen soń, jón surastyq. Álgi kisi: «Qunanbaımyn, Kúshik aýylynanmyn, shóberesi bolamyz, atym Qaırolda. Iá, ózderiń qaı balasyńdar?

-        Kenjebaı, Shúıe, Qudııarmyz... – dep árqaısymyz ózdi-óz rýlarymyzdy

aıtyp jatyrmyz. Abyqan degen julyp alǵandaı: - Men, Medet atańmyn! - degeni. Áldenege álgi qarııa myrs etip kúlip jiberdi de: - Asyǵys bolmasańdar bir áńgime aıtyp bereıin, bıem de sýysyn, men de aıaǵymdy jazaıyn. Sonoý Alakólge qona-tústene bir jetem ǵoı, balama ketip baramyn, – dep atynan túsip, bizdiń qasymyzǵa kelip taqtaı oryndyqqa jaıǵasty. Biz, aqsaqal, aıtyńyz, qulaq Sizde dep, shyn yqylas bildirdik.

-        Baıaǵyda bı bolǵan Bazarbaıdyń Tásibegi degendi biletin shyǵarsyńdar,

Mámbeteı?

-        Iá, bilemiz ókimettiń qaharyna iligip ketti ǵoı...

-        Ol ózi degen baı, ózi bolys...

-        Bes bolys Sadyrǵa ataǵy shyqqan kisi edi ǵoı! – dep biz de qoshtap

qoıamyz.

-        Jón. Biledi ekensińder, bilseńder so kisi birde aýyl aqsaqaldarymen

tóbe basynda otyrǵanda, tustaryna jolaýshylap kele jatqan otyzdan asqan bir jigit kelip, at basyn tejeıdi. Kún eńkeıgen mezgil, aýylyna jete almaıtyn bolǵan soń, amalsyz burylǵan syńaıly. Sálem alysqan soń, «qonaqpyn» deıdi. Tásibek ózi bolys, ózi bı, tý degen túkirigi jerge túspeıtin ýaqyty: - Jaqsy, qonaq bolsań qaı elsiń, qaı aýyldansyń? – dep suraıdy. Álgi: - Sadyr atańmyn! – depti. Buny estigen Tásibek:

-        Oıpyraı, Sadyr atam kelip qapty ǵoı, qasıetińnen aınalaıyn, attan

tús, úıge júr, qonaq bolsań! – dep báıek bolady. Buny kórgen aqsaqal, qarasaqaldar da mynaý rasynda tegin jigit emes-aý dep ishteı joryp, qosa iltıpat kórsetedi.

-        Báıbishe, báıbishe! – deıdi Tásibek, - Atam kepti, tur, tezdetip sháı qoıyp, bir maldy soıǵyz, jumsaqtap tórge kórpe sal! – dep buıyrady. Báıbishesi Tásibektiń sózin eki etpeı, barlyǵyn jasaıdy. Sonymen qoıshy, bár dámdi men bar maılyny álginiń aýzyna tosyp, orasan qurmet kórsetedi. Tańerteń anaý ábden uıqysy qanyp bir-aq turady. Taǵy barlyǵy japyryla qonaq kádesin jasaıdy. Dastarhan jınalǵan soń, Tásibek syrttan úsh-tórt jigitti shaqyrtyp alyp, anaǵan qarap: - Al, Sadyrdyń qaısysymyz, jónińdi aıt?!–deıdi.

-        Qudııar degen el bolam.

-        Iá, jaqsy, Qudııardyń Jeksembaıynyń nemenesisiń?

(Jeksembaı degen bı eken. Anaý atalas ekenin aıtady.)

-        Al, shyraǵym, Sadyr atamnyń arýaǵyn syıladym. Qolymdy

qýsyrdym. – deıdi de bilegin sybanyp turǵan tórt jigitke qarap:

-        Mynanyń qol-aıaǵyn kerip qoıyp sabańdar! Men bilmeıtin Sadyr joq!

Bes bolys Sadyr meniń alaqanymda! – dep ashýlanyp, áket dep ırasha jasaıdy. Álgini ábden sabap-sabap, at tonyn sypyryp alyp, kóıleksheń-dambalshań qýyp jiberedi. Sońynan:

-        Men bes bolys Sadyrdyń balasyn túgel bilemin, Jeksembaıǵa sálem

aıt!–depti.

Júnin julǵan taýyqtaı bolyp, anaý Jeksembaıǵa kelip aryzyn aıtady. Mán-jaıdy túsingen Jeksembaı:

-        O, ıttiń balasy, Tásibekten basqa kisige – Qarakereıge, Mataıǵa

Sadyrmyn deseń bolmaı ma!? Qarashy-eı, Sadyr atańmyn deýge qalaı aýzyń bardy?! – dep buny taǵy sabatady.

Aqsaqal áńgimesin aıaqtaı bere:

-        E qaraǵym, sol jigittiń kebin kıgizbeı turǵanda jónińdi aıt, Medet

atańnyń qaısysyń? – dep Abyqannan surady. Ol:

-        Taýasarmyn. – dedi.

-        Men bilmeıtin Kenjebaı, Medet joq. Taýasarmyn deseń de bolmas pa

edi. Shárjetim, Shúıe, Túgelbaıdyń balasyn túgel bilem. Medet atańmyn degeniń úshin Tásibek qusap sabaıyn ba!? – dep aqsaqal qolyndaǵy qamshysyn úıirip, Abyqanǵa jorta umsyndy. Jalǵyz Abyqan emes, bárimiz de uıatty bolyp qaldyq. Abyqan sasqanynan:

-        Aqsaqal, úıge júrip dám aýyz tıińiz, at-shapan aıyp menen, sabasańyz

da óz erkińiz! – dep qatty qıpaqtady.

-        Jolym túsken soń, Sadyr atamnyń balalary bar ǵoı dep aýyldaryńa

burylǵan edim, bir úıinen sháı ishermin dep, endi mine qur sháı emes shapan kıip shyǵatyn boldym. – dep álgi qarııa masaıraı kúlip, aıaq asty tilinen aıypqa shaldyqqan Abyqanmen ilesip ketken edi, – dep, ákem ónegeli áńgimesin támam etken-di.


Abai.kz

Pikirler
Redakııa tańdaýy