Bizdiń synshylarymyz da, jýrnalıster de óner adamdary jaıly jazǵanda akter, rejısser, ánshi, kúıshilerdi sóz etedi. Jáne neǵurlym ol Tulǵa tanymal bolsa , soǵurlym ol maqala el-elge kóp taraıdy. Bul durys...
Ózim de kóbi óner adamdary jaıly oı tolǵaımyn. Alaıda, osy joly men sol júrisimnen ózgerdim. Sebebi bul azamat erekshe jan. Jáne jalpy jurt ony bile bermeıdi. Óıtkeni ol sahnaǵa shyǵyp ról oınap, bolmasa án salyp teledıdarǵa shyqpaǵan kisi.
Biraq, úlken tulǵa...
Jo-joq boıy uzyn, eki ıyǵyna eki kisi minetin batyr da emes. Orta boıly, kózinde kózildirik, júregine eki márte ota jasaǵan, qyryldap sóıleıtin qarttaý adam. Ol operaııadan keıin 1 aı bolmaı jumysyna kirip ketken Qojanasyr bolmasa ónerdiń fanaty. Bul-Nurnııaz ...
Bolmasa, Nurnııaz Muhanov. Nurmuhan Jantórın atyndaǵy Mańǵystaý oblystyq drama teatrynyń irgesin qalaýshy.
Tek qana teatrdy ashyp qana qoımaı uzaq jyldar osy teatrdyń otymen kirip, kúlimen shyqqan azamat. Qashan kórseń jas baladaı júgirip, qushaǵyn aıqara ashqan atbal aǵa. Búgingi tańda Qazaqstandaǵy teatr menedjmentiniń kóshbasshysy. Tájirıbeli, talantty, teatr álemine tanymal tulǵa. Búginde teatrdyń dırektory bolý- modaǵa aınalǵan kezde jurt dırektordy el aldyna shyǵyp sóz sóıleýshi ǵana dep uǵatyn bolar. Al, shyn máninde teatr dırektory degen úlken kemeniń kapıtany deýge bolady. Óıtkeni bar jaýapkershilik tek osy dırektordyń moınynda.
Nurnııazdyń týǵan jeri Aqtóbe oblysy, Baıǵanın aýdany. Ol bala kezinen ákesi Muhannyń zergerligin, ustalyǵyn, ánshiligin, kúıshiligin kórip ósti. Kózine kózildirik sııaqty birdeńe taǵyp alyp ákesiniń kún uzaq zergerlikpen jalyqpaı aınalysqanyna talaı kýá boldy.
Nurnııaz bala kezinen ánge jaqyn boldy. Jáne qashan, qaı jastan bastap án aıtqanyn ózi de bilmeıdi. Sosyn estigen ánin qaǵyp alyp bir sózin túk qaldyrmaı qaıtalap beredi. Ekinshi me álde úshinshi klasta oqyp júrgende radıodan Murat Ahmadıevtyń «Aspanda kún sónbesin» ánine tań qaldy. Ol az degendeı Robertıno Lorettı degen balanyń áni onyń armany boldy. Robertıno... Lorettıdiń syzylyp salǵan áni – «O, solıa mıa» ... Qazaqshasy «Kúnim meniń» eken... Ol kezde el-el kóbinde radıo tyńdaıdy. Birde Núrekeń osy Robertıno jaıly habardy estidi. Netken daýys...Netken áýezdi áýen...Dál osy Nurashtyń aýylynda ósken bala ispetti...Keıde osy Robertıno óziniń jan dosy sııaqty bop turady.
Nurnııaz endi qııalǵa berildi. «Bolmasań da uqsap baq, bir jaqsyny kórseńiz» degendi túısigimen, tánimen sezindi. Osyndaı kúnderdiń birinde aýdan ortalyǵy Baıǵanınge áıgili kompozıtor Bákir Tájibaev kele qalǵan. Bul Bákir aǵanyń dúrildep turǵan shaǵy. Ásirese, onyń áni «Aq bulaqtyń» jıyn-toıda da, konertte de qyz-jigittiń dalada ot jaǵyp, altybaqan tepkende de shyrqap aıtar súıikti áni bolatyn.
Bákir Tájibaev bala Nurnııazdyń aıtqan «Aqmańdaılym» ánin tyńdady. Shyny kerek, bala Nurnııazdyń úni taý ishindegi tańǵy ózenniń shýylyndaı shyryldap turǵan kezi. Bul kezeń kez-kelgen jas balanyń daýsynyń ózgere qoımaǵan móldir shaǵy. Onyń ústine Nurnııaz án salǵanda janymen aıtady. Arqasy qozyp, jelke tusy kúdirlenip ketedi. Mundaıdy qazaq «arqasy bar» deıdi. Nurnııazdyń da án salǵanda osy arqasy ustaıtyn.
«Aq mańdaılym» qazaq eliniń bulbuly Roza Baǵlanovanyń oryndaýynda ǵy Shámshiniń áni jáne ol qıyn shyǵarma. Kóshedegi kim kóringen aıta almaıdy.
Oǵan daýystyń kúshi ǵana emes dıapozony da qajet. Ásirese, qaıyrmasy birneshe oktavadan turady:
Aınaldym,aq mańdaılym,
Aqyldym,bal tańdaılym
Jalynda jas dáýrende,
Uıalma, «jan sáýlem!» de,
Jaqsylyqtyń joq,sáýlem,erte-keshi,
Jadyrashy,nazdanshy,erkeleshi.
Aqyn Muzafar Álimbaevtyń sózi de erekshe ǵoı.
Nurnııaz osy ándi erekshe jaqsy kóretin. Ásirese, «Aqyldym, bal tańdaılym» degen joldarǵa erekshe ekpin beredi. Bul bala jigittiń jan-terezesin qaǵyp turǵan óner sıqyry bolatyn. Konertten soń Bákir Tájibaev Nurnııazdy qasyna shaqyryp aldy da sóılesken. Aǵalyq meıirimmen qushaǵyna basqan. Bala Muhanovtyń esi ekeý, túsi tórteý boldy.
Almatydan kelgen aqyn aǵa,kompozıtor kókeniń ózi munyń daýsyna tánti bolǵan. Beý-beý... Nurnııaz alǵash ret Almatyda ánshilerdi oqytatyn, daıyndaıtyn oqý orny bar ekenin, onyń «konservatorııa» dep atalatynyn osy aǵadan estidi.
Almaty turmaq Aqtóbeni ómirinde bir-aq ret kórgen Nurnııaz mektep bitirgen soń astanaǵa bet aldy. Dál osy jerde durystap jazbasam oqyrman túsinbeı qalýy múmkin. Núrekeń oqý bitirgen jyly búkil Keńes memleketindegi 10-shy jáne 11-shi synyp túlekteri mektepti birge bitirdi. Iaǵnı, oqýǵa túsetin abıtýrıentter eki esege kóbeıgen kez edi. Baǵy janyp Núrekeń konservatorııanyń vokaldyq bólimine qabyldanady. Iá. Iá. Biraq, 1-kýrsqa emes daıyndyq bólimine. Bul degenińiz arnaıy bilimi joq jastar 2 jyl osy daıyndyqta oqyp, mýzykalyq saýat ashyp daıyndalý degen sóz. Ómirinde fortepıanany alǵash ret kórgen jas jigit Núrekeńe Almatyda bári qyzyq boldy. Ózi de modadan qalmaı butyna «kle» shalbar, ústine balon pla kıgeninde «gorodskoı» bop shyǵa keldi. Qoıý buıralaý shashy ıyǵyna túsken orta boıly ánshi jigitke qyzdar da beı-jaı qaramaıtyn.
Kommýnıstik dańǵylynyń boıyndaǵy óner ǵımaraty da óte ádemi edi. Konservatorııanyń joǵary jaǵynda jastar men balalar teatry. Eki ortada kishkene park. Teatrdyń janynda jazǵy kınoteatr. Sodan tómen «Gúlder» kafesi. Iá...Ol áıgili Muqaǵalıdi osy kafeden kórgen.
Shalqyp turǵan aqyndy ol alǵashynda ánshi eken dep oılap qalǵan bolatyn. Gúrildegen aǵanyń aqyn ekenin ol keıin bilgen. Al, birden bilgen,túsingeni «podkýrstan» oqýǵa tússe de armııaǵa alyp ketetini.
Bul endi Núrekeńniń tóbesinen jaı túskendeı boldy. Konertpen qaıda bar dese de, qanshaǵa bolsa da meıli ǵoı. Tek armııaǵa barǵysy kelmedi. Óstip júrgende oryssha shyǵatyn «Vechernıaıa Alma-Ata» gazetinen bir habarlamany kózi shalyp qalǵan.
Umytyp ketippin ǵoı. Ol kezde qaı kınoteatrda qandaı fılm, qaı teatrda nendeı spektakl bolatyny osy basylymǵa shyǵady. Kıno izdep otyryp Núrekeń myna habarlamany oqyp dir ete tústi. Terlep te ketken.
Sovet úkimetiniń 50 jyldyq mereıtoıyna oraı budan bylaı Sovet odaǵynda Aýyl sharýashylyq ınstıtýtynń stýdentterin armııaǵa oqý bitirgenshe almaıdy eken. Kúndiz turmaq, syrttaı oqıtyndardy da. Máá... «Izdegenge suraǵan» degen osy shyǵar. Oqýǵa tússe-árıne armııaǵa barmaıdy. Qandaı rahat! Biraq, attestatty alý kerek.
Úıden kelgen aqshaǵa jaqynda ǵana «platforma» týflı alǵan. Ol árıne bıik aıaq kıim. Ústinde neılon kóılek, aıaqta qap-qara platforma, butynda kle qara shalbarmen dekanattaǵy hatshy qyzǵa bardy.
Iá...Ótken joly osy qyzǵa dokýment ótkizgen bolatyn. Az ǵana ýaqyt ishinde «gorodskoı» bop shyǵa kelgen Muhınovty qyz da qýana qarsy aldy. Ekeýi biraz sóıleseken soń, keshke kınoǵa bardy.
Qyzdyń oıynda ne bar ekenin eshkim bilmes, al, Nurnııazdyń oıy tek attestatty alý bolatyn. Ol qoshtasarda qyzdyń názik saýsaqtaryn ustap turyp uzaq turdy. Ańqaý qyz saýsaǵyn jibermeı ustaǵan jigitti súıeme dep te kútken bolar...
Al, Nurnııaz attestatyn qaıtaryp berýin surady. Ádemi qyz kúrsingendeı «jaraıdy» dedi. Buıra bas myrza attestatyn aldy da qyzǵa «Qosh,rahmet» dep aıtýǵa ázer ýaqyt tapty. Qaıran arý...Núrekeńniń aldaǵanyn, arbaǵanyn kesh uqqan sııaqty.
Kóp uzamaı Nurnııaz Muhanov Aýyl sharýashylyq ınstıtýtynyń, ıaǵnı SHI-dyń «Pochvennaıa agrohımııa» degen fakýltetiniń syrttaı oqıtyn stýdenti bop shyǵa keldi. Biraq, osy kezde konservatorııanyń stýdentterin alma jınaýǵa aýyl-aýylǵa jiberdi. Alǵashqy tanystyq, kimniń kim ekenin bilý kezeńi. Bilgeni stýdentterdiń kóbi 5 jyl, teatr fakýlteti tipti 4-aq jyl oqıdy eken. Tek bul ǵana 7 jyl oqýy tıis. Alma jınap júrip bireýlerden Almatydan eki jyldyq estradalyq jáne opera stýdııasy da bar ekenin estidi... Sabaq bastalyp ketti. Stýdenttik qyzyq kezeń. Ýaqyt óte berdi.
Aýyldan ketkenine de 5-6 aı ótip ketti. Dostaryn da,ásirese, anasyn, aǵalaryn qatty saǵyndy. Saǵynbaı she? Nurnııaz ákesinen 13-de qalǵan. Jetim kóńil sondyqtan da anasyn, aǵa-baýyrlaryn qatty saǵynady. Qysqasy, jeltoqsanda aýylǵa tartty. Oqýǵa túsken, túspegen dos-jarandarymen bas qosyp,máz boldy.
Jáne estigen jańalyǵy osy aýdan ortalyǵynda jańa avtobaza ashylady eken. Qol qýsyryp otyratyn Nurnııaz ba? Almatydaǵy oqýyn oqýdy qoıdy da,úsh aı oqyp júrgizýshi shoferdiń pravosyn alǵan kúni aýylǵa kelgen jańa bes mashınanyń birine otyrdy.
Mine...Nurnııaz Muhanovtyń eńbek joly osylaı bastalǵan...Astynda jańa mashına... «Jas júregim dúrsildeıdi, Alǵa tartqan motordaı» dep bolmasa «Qyrmanǵa kel, qalqataı» dep án shyrqap júrgende ýaqyt óte berdi.
Kóp uzamaı Aqtóbede «Molodye talanty» oblystyq konkýrsqa qatysyp, dıplomǵa ıe boldy. Ol azdaı laýreattardy Almatyǵa shaqyrdy. Núrekeńdi taǵdyr taǵy da óner álemine súırep alyp keldi. Biraq, bul joly jas jigit opera stýdııasyna barýǵa bel býdy. Barmaı she?
Keshegi ózin jaqsy tanıtyn professor Beken Jylysbaev shaqyrsa nege barmasqa? Núrekeń osylaı mýzyka álemine, óner kóline ene berdi. Opera stýdııasy eki jyldyq bolǵanymen ýaqyt jetpeıdi. Kúnde keshke opera teatryndaǵy spektaklderge massovkaǵa, ıaǵnı kópshilik sahnasyna horǵa qatysady. Káýken Kenjetaev, Bıbigúl Tólegenova, Roza Jamanova, Álibek Dinishev, Horlaı Qalılambekova, Músilim, Rıshat Abdýlın, Maıra Aımanova, Qurmanbek Jandarbekov syndy aty ańyzǵa aınalǵan tulǵalarmen bir sahnada bolýdyń sáti tústi. Bul kez Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynyń altyn kezi-tyn. Sahnada A.Jubanovtyń «Abaı», E. Brýsılovskııdiń «Qyz-jibek», «Jalbyr», «Er tarǵyn» M.Tólebaevtyń «Birjan-Sara», K.Kojamıarovtyń «Nazýgým», I. Chaıkovskııdiń «Evgenıı Onegın» , «Demon» , «Chıo-chıo san», «Daısı» E.Rahmadıevtyń «Qamar sulýy», Ǵ.Jubanovanyń«Jumbaq qyz», Tólebaev pen Brýsılovskıı «Amangeldi» syndy ataqty shyǵarmalardyń áıgili sahnada júrip jatqan kezi. Aýyldan kelgen Nurnııaz úshin bul úlken mektep boldy. Shyn ómirdiń, has talanttardyń qandaı bolý kerek ekenin ol osy kezde túsindi.
Oqýǵa túsken balalardy opera stýdııasynda aıyna bir ret fonıatr qaraıdy. Bireýdiń tamaǵy aýyryp qalsa dárigerden buryn osy fonıatrǵa barady. Nurnııaz bul kezde opera teatryna ǵana qatysyp qoımaıdy. Kez-kelgen keshtiń, jıyn-toıdyń qadirli qonaǵy. Tup-tunyq tenor daýsymen Italııanyń opera arııalarynan bastap, oryssha, qazaqsha ánderdi shyrqaıdy. Onyń ústine “Uıalmaǵan ánshi bolar” degendeı sahnaǵa shyǵý mádenıetin de kıiný, sándenýdi úırengen shaǵy. Sondyqtan da qoly kóp tımeıdi.
Kúnde án salady. Kúndiz-túni daýsyna tynym joq. Osyndaı kúnderdiń birinde tamaǵy aýyrǵan. “Sýyq tıgen bolar” dep alǵashynda ol mán bergen emes. Alaıda, tamaǵy aýyra bergeni qoımady. Fonıatr apaıy muqııat qarady.
Basyn shaıqap uzaq otyrdy. Birdeńe aıtýǵa batpaı otyrǵan syńaıy bar. Uqqany Nurnııazdyń tamaǵynda, jelbezeginde isik paıda bolypty. Operaııaǵa kónbeıtin isik eken. Ne isteý kerek? Qazir emdelmese-jaman aýrýǵa da ulasyp ketý múmkin. Sondyqtan ándi doǵarý qajet.
Nurnııaz sharasyzdyqtan ne isterin bilmedi. Bul bútkil armanyna, erteńine josparyna, bolashaǵyna núkte qoıý,ıaǵnı, ónerdi tastaý degen sóz.
Nurnııaz bárin aqylmen uqsa da kóńilmen, júregimen sene almady. Talaı túndi uıqysyz ótkizdi, jastyǵyn jasqa shylap talaı tańdy atyrdy...
Kishkentaı Nurnııaz eldiń pysyq balalary sekildi kitapty kóp oqyǵan joq. Alaıda, zerek bop ósti.
Sondyqtan da ákesiniń etikshiligine, iskerligine qyzyǵa qaraıtyn. Jáne ol kınoǵa barǵandy unatatyn. Áli esinde qasyndaǵy joldastarymen birge ádettegideı kınoǵa bardy. Sóziniń kóbin túsinbese de sýretine qarap bárin uǵady. Onda eki aıaǵynan aıyrylǵan ushqysh jaıly fılm kórsetilgen. Bas keıipkerdiń ómirge qushtarlyǵy, erligi, órligi, namysy, qaıraty, qajyrlylyǵy Nurnııazǵa qatty áser etti. Bala Nurnııaz kópke deıin álgi ushqyshty umytpaı júrdi. Bul áıgili Borıs Polevoıdyń «Naǵyz adam týraly» povesiniń jelisinde túsirilgen fılm bolǵanyn keıin bildi. Alekseıdiń aıaqsyz qalǵanyna Nurnııaz qatty kúızelgen. Fılmniń sońynda ol Meresevtiń samoletke qaıta otyrǵanyna qatty qýandy. Jáne ishteı ózin sol ushqyshtyń ornyna qoıatyn. Keıin Nurnııaz talaı kıno kórdi, klasstas qyz-kelinshekterimen úndi fılmderin talaı-talaı tamashalady. Biraq, bala kezde kórgen sol fılm onyń jadynda máńgi qalyp qoıdy.
Nurnııaz qansha qınalsa da aýylǵa qaıtyp keldi. Joldas-jora, aǵaıyn-týmanyń ishinde jan jarasy birte-birte azaıtqan. «Tiri adam-tirshiligin jasaıdy» degendeı óleń aıtpaıtyn adamdardyń da kúlip-oınap júrgendigin kórgende kóńili ornyna túse bastady. Alaıda, óner atty ózenge bir túsken adam jaǵalaýdan uzap kete almaıdy.
Shopyr jigit endi Shymkenttegi mádenı-aǵartý ınstıtýtyna baryp tústi. Jáne op-ońaı top ete qaldy. Konservatorııada júrip podkýrsta, opera stýdııasynda oqyǵan, akademııalyq opera-balet teatrynyń sahnasyna talaı shyqqan saqa abıtýrıentti «kýlt prosvıt» qýana qarsy aldy. Muhanov osynda oqyp júrip Bótagóz esimdi Baıǵanınniń qyzyna úılendi. Ózi aıtqan «Bótagózdi» jazǵan da, alǵan da Muhanov edi.
Bala-shaǵaly boldy. Ýaqyt zý etip óte berdi. Ol oqý bitirgen jyly Gýrev oblysy ekige bólinip biri-Gýrev, ekinshisi-Mańǵystaý oblysy bolyp ashyldy. Jańa oblysqa jas kadrlar kerek edi. Nurnııaz birden oblystyq ONMS-oblystyq shyǵarmashylyq ortalyqtyń dırektory bolyp taǵaıyndaldy. Jas jigit bul jerde tabany kúrekteı 17 jyl eńbek etti. Keıin Mańǵystaý oblysy 1987 jabylyp qaıta Gýrevke kóshkende Muhanov oblys ortalyǵyna barmaı qalyp qaldy. Qarap júretin Núrekeń be?
Oblys kóshkenimen qýyrshaq teatry qaldy. Ol osy orys qýyrshaq teatryna dırektordyń orynbasary bop kirdi. Kóp uzamaı Almatyǵa baryp qýyrshaq teatryna kire almaı júrgen bes balany evchenko qalasyna shaqyryp, osy orys qýyrshaq teatrynyń janynan qazaq trýppasyn ashty. Bul onyń ultjandy ekeniniń dáleli edi. Bolashaqta qazaq tilin bala kezden estip, uǵyp ósýine kerek degen oıy bolatyn. Kóp uzamaı jas jigitti Eraly aýdanynyń mádenıet bólimin basqarýǵa shaqyrdy. Nurnııaz Muhanov bul jerde de ushan-teńiz jumys istedi. Aldymen ózi muryndyq bolyp Mańǵystaý óńiriniń kúılerin, sonan soń ánderin notaǵa túsirdi de respýblıkadaǵy barlyq mýzyka ýchılıelerge taratty. Árıne, bul Mádenıet mınıstrliginiń jumysy. Al, bizdiń Muhanov osyǵan bir tıyn almaı ózi atqardy. Kóp uzamaı ult-aspaptyq «Mańǵystaý marjandary» ansambilin qurdy. Orkestrdiń dombyra, sherter, asataıaq, shańqobyz, syrnaı, jetigen sııaqty aspaptaryn Almatyǵa baryp ózi alyp keldi. Onda da bári shyn sheberdiń qolynan shyqqan sý jańa aspaptar bolatyn. 40 adamnan turatyn orkestrge sheteldik materıaldan tikken kostıýmmen aýyl artısteri sahnaǵa shyǵa kelgende jurt tań qalysty. Tań qalmasqa shara qalmaıtyn. Nurnııaz Muhanovtyń ashqan ansambli Sovet odaǵynyń elshisi bolyp Aljırda óner kórsetken.
Sol sebep te shyǵar Nurnııaz Muhanov Moskvaǵa arnaıy shaqyrylyp Mádenıet mınıstri S.Demıchevtiń qolynan «Mádenıet úzdigi» tós belgisin aldy. Qazaqsatnda eki adamǵa berilgen «Mádenıetke eńbek sińirgen qaıratker» ataǵyna da ıe boldy. Bul Nurnııaz Muhanovtyń adal eńbeginiń jemisi bolatyn. Osy kezeńderde Núrekeń el ishin aralap júrip qol ónerin,ásirese, zergerlik buıymdardy jınaı bastady. Berisi Batys Qazaqstannan bastap, sonaý Ózbekstandaǵy qaraqalpaq, tipti, tájik aǵaıyndarynan joǵalyp bara jatqan kóne buıymdardy izdep jınap júrdi. Bul kez qıyn kez bolatyn. Qazaqstan óz táýelsizdigin alǵanmen el ishi kúızelgen shaǵy. Sondyqtan da nebir qymbat buıymdar qur bekerge satylyp ketip jatty. Ásirese, munaı jaǵalap kelgen Amerıka, Anglııa, Franııa sııaqty elderdiń azamattary atadan balaǵa, ájeden nemerege mıras bolǵan zergerlik áshekeıler sý teginge ketip jatty... Átteń... Zaman...Búginde bizdiń Respýblıkada Ortalyq, oblystyq mýzeılerden basqa osy zergerlik buıymdar tek eki adamda ǵana bar. Biri- Alashtyń atpal azamaty, qoǵam qaıratkeri, mádenıet janashyry Imanǵalı Tasmaǵanbetov bolsa, ekinshisi- osy bizdiń Nurnııaz Muqanov.
Núrekeń Mańǵystaý oblysy bop qaıta ashylǵanda osy óńirdiń mádenıet salasyn uzaq jyl basqardy. Bul kez Qazaqstannyń táýelsiz bolyp, óz terrıtorııamyzdy shegelep, óz ánuran, óz Eltańbamyzdy bekitken «altyn kezeńder» edi. Oblys ortalyqtarynda birinen soń biri qazaq tili ortalyqtary, gazet-jýrnaldar jáne teatrlar ashylyp jatqan bolatyn. Eks-Prezıdent N.Nazarbaevtyń Mańǵystaýǵa kezekti saparynda qazaq teatryn ashý máselesi kóterildi.
«Nege teatr ashpaısyńdar?» degen suraqqa oblys basshysy :
«Bizdiń kórermen daıyn emes» degen. Prezıdent qolyn bir-aq siltep: «Teatr ashylsyn» dedi. Prezıdent aıtty, bitti, oblys ákiminen bastap barlyǵy osy teatrdy ashýǵa jumyldyryldy.
«Atqa jeńil telpekbaı» bul sharýa da Muhanovqa júkteldi. Qysyl-taıań kezde «Barmaq basty-qaz qysty» bop satylyp ketken kınoteatrdyń ǵımaratyn qaıtarý kerek edi. Kezinde «bes tıynǵa» satylǵan ǵımaratty ákimdik qaıta satyp alýǵa májbúr boldy.
Nurnııaz jóndeý jumysynan bastap endi kadr máselesimen de aınalysty. Aqtaýda akter, rejısser degen atymen joq. Ne isteý kerek?
Núrekeń alyp-ushyp Almatydaǵy T.Júrgenov atyndaǵy óner Akademııasyna tartty. Professor Maman Baıserkenovpen aqyldasyp, akterlyq sostavqa 3-kýrstyń stýdentterin, al rejısserge jańa ǵana bitirip Kókshetaýǵa ketken Gúlsına Merǵalıeva men Gúl Zııatovany usyndy.
Aldyna qoıǵan maqsatyna jetpeı qoımaıtyn Muhanov Kókshetaý qalasyna ana eki qyzdy izdep keldi. Qonaq úıge ornalasqan soń teatrǵa kelgen. Surastyra kelse eki qyz teatrda joq. Olardyń qaıda turatynyn eshkim bilmeıdi.
Aqyry surap júrip Gúlsınanyń telefonyn tapqan. Biraq, ol sóndirýli. Núrekeń osylaı eki kún jatqan. Sońǵy ret aqyry telefonyn kóterdi-aý. Qyzdar Kókshetaýǵa demalysqa ketken eken. Núrekeń Gúlsınany Aqtaýǵa shaqyrdy.
«Páterińdi berem, ne kerek jaǵdaıyńdy jasaımyn, eń negizgisi bul- seniń óz teatryń bolady» degende qyzdar kóndi. Kelgen soń Núrekeń teatrdaǵy barlyq artısterge de, jumysshylarǵa da bar jaǵdaıyn jasap berdi. Páterlerin alyp berdi. Tipti bas rejısser Gúlsınanyń áke-sheshesin sonaý Samaradan kóshirip alyp berdi. Bir emes, eki qabatty eki úı alyp berýge qol ushyn berdi. Áıtpese, jap-jas qyzda ondaı aqsha qaıda? Osyny bilgen Nurnııaz úıdiń de, jerdiń de aqshasyn sheship bergen. Ia,bul tek Muhanovtyń ǵana qolynan keletin jomarttyq edi.
Nurnııaz Muhanov ári oblystyń mádenıet bólimin basqara otyryp, dırektorlyq qyzmetti qosa atqaryp júrip teatrdy aıaǵynan turǵyzdy. Sahnanyń shtanketinen bastap , kıim tigý, býtofor jasaý, jaryq, mýzyka degenderdiń bárin ózi qadaǵalap otyrdy. Ásirese, akterlerden bastap tehnıkalyq bólimdegi mamandardy Almatydaǵy T.Júrgenov akademııasyna 6 aılyq kýrsqa jiberip oqytqyzdy. Bul Muhanovtyń tańnyń atysy, túnniń ortasyna deıingi eńbegi -naǵyz fanatızm edi. Ónerge degen mahabbat, sahnaǵa degen saǵynysh eń bastysy -Nurnııazdyń alǵa qoıǵan maqsatyna qalaı da jetý qaǵıdasy, adamı óresiniń bıiktigi edi.
Nurnııaz Muhanov búgingi tańdaǵy qazaq ónerinde óz orny bar úlken tulǵa. Onyń eńbegi tek Mańǵystaý óńirine ǵana emes, búkil Qazaqstanǵa ortaq. Ásirese, ol ótkizip júrgen Kaspı teńizi mańyndaǵy memleketterdiń halyqaralyq teatr festıvali de onyń eńbegi. Núrekeń sonymen birge jas teatrǵa qazaq óneriniń dara tulǵasy Nurmuhan Jantórınniń atyn alyp berýge de zor eńbek sińirgen. Osyndaı kezde rıza bolasyń. Sabıra Maıqanova , Ydyrys Noǵaıbaev, Muhtar Baqtygereev, Sabıra Sattarova, Farıza Sháripova syndy o dúnıelik bolǵan daryndylarǵa dál Nurnııaz Muhanovtaı daryndy ini bermegenine qynjylasyń.
Men Núrekeńdi ótken joly kórdim. Ekeýmiz shaı ishtik. Ol qaljyńdap qoıady. Alaıda qabaǵynda renish, kózinde muń bardaı sezildi...Zymyraǵan ýaqyt-aı...Núrekeńniń qop-qoıý qara shashy aǵaryp ketipti.
Núrekeń qazir teatrdan ketken. Durysy-ketirgen. Teatrdan bireýler aryz jazǵan dep estidim. Jáne jazǵan óz shákirtteri deıdi. Atyn atamaı-aq qoıaıyn. Sebebi Nurnııaz Muhanovtyń adamgershiligi, aqtyǵy, adaldyǵy áıgili Aıtmatov aıtpaqshy...Ol-bıik azamat... Bıik... Jasaı ber, bıik aǵa...
TALǴAT TEMENOV,
Qazaqstannyń halyq ártisi, kıno jáne teatr rejısseri
