"Qazaq" gazeti salalyq jýrnalıstıka turǵysynan zerttelse deımin"

6683
Adyrna.kz Telegram

HH ǵasyrdyń basynda halyqtyń qulaǵy men kózi bolǵan «Qazaq» gazetine bıyl 110 jyl tolyp otyr. Osyǵan oraı Almaty qalasynda «Qazaq» gazeti jáne ulttyq baspasóz»  taqyrybynda dóńgel ústel uıymdastyrylǵan. Jıynda Qazaq Media Association uıymdastyrǵan.  Osy otyrysqa qatysqan baspasóz zertteýshisi Abaı Myrzadan suhbat alýdyń sáti tústi.

 

- Jıynnyń jańalyǵy nede? Áserińiz qandaı? 

- Qazaq baspasózi alǵashqylarynyń biri bolyp sanalatyn jalpyulttyq sıpat alǵan «Qazaq» gazetiniń tarıhyn aıtý maqsatynda uıymdastyrylǵan kezdesý gazettiń sol kezdegi mıssııasy, taralymy, qalyptasýy men jabylýy týraly   qundy ári tarıhı derekterge toly boldy. Sonymen qatar, qazaq tildi baspasózderdiń, sonyń ishinde, ınternet basylymdarynyń jaı-kúıi aıtylyp, qazirgi qazaq tildi gazet-jýrnaldardyń taralymy máselesi týraly da sóz qozǵaldy. Eń bastysy  - jıynda aqparattyń qaýipsizdik máselesi men memlekettiń tutastyǵyn nyǵaıtatyn jáne qaýip tóndiretin aqparattyń oqyrmanǵa tıgizetin yqpaly týraly talqylandy. Qazaq baspasóziniń tarıhyn eske sala otyryp, urpaq sabaqtastyǵy retinde búgingi basylymdardyń arasyndaǵy baılanys týraly da aıtyldy. Onyń ústine, qazaq tildi BAQ-tyń múmkindigin jáne taralymyn arttyrý, memleketten qoldaý kórsetý máseleleri kóterilgendikten, ózim úshin qyzyqty ári qundy pikirler alǵan tamasha kezdesý boldy.

- Qazaq gazetiniń 110 jyldyǵynda gazettiń zerttelmeı qalǵan tusy bar ma?

- 1988-89 jyldardan bastap alashordalyqtar aqtalǵannan keıin, olarǵa qatysty baspasóz quraldary da zerttele bastady. Oǵan deıin, keńes dáýirinde, bul jabyq taqyryp bolǵan. «Qazaq» gazetiniń alǵashqy zertteýshisi Úshkóltaı Sýbhanberdına 90-jyldardyń basynda gazettiń bıblıografııalyq kórsetkishin basyp shyǵardy. Qaırat Saq ony keıin kólemdi túrde tereń zerttep, dıssertaııa qorǵady. Jekelegen azamattardyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteý úshin «Qazaq» gazetin paıdalanǵan tarıhshylardyń biri -  Keńes Nurpeıisov «Alash hám alashorda» kitabynda gazetten kóptegen derekter keltiredi. Dıqan Qamzabek, Sultanhan Júsip jáne Qambar Atabaev syndy tulǵalar da «Qazaq» gazetin derekkóz retinde qarastyryp zerttegen.

Gazettiń nomerlerin tolyq jınaqtap shyǵarǵan — Svetlana Smaǵulova men Ǵarıfolla Ánes.

Soǵan qaramastan gazettiń zerttelmeı qalǵan tustary barshylyq. Óıtkeni, gazet jalpyhalyqtyq sıpat alǵandyqtan ártúrli baǵyttaǵy maqalalar jarııalanǵan. Salalyq jýrnalıstıka boıynsha mysal keltirsem, dárigerlik nemese juqpaly naýqastar týraly jazylǵan bóligin jáne marketıng,  jarnama salasyn da bólek zertteýge bolady. Sonymen qatar, qazaqtyń sol kezdegi kózimen qarap jazylǵan sheteldik habarlardy  da bólek qarastyrý qajet. Sondyqtan endigi tilek - «Qazaq» gazeti salalyq jýrnalıstıka turǵysynan zerttelse deımin.

«Qazaq» gazeti – áli de tolyq zertteýdi talap etetin óte baǵaly basylymdardyń biri. Sebebi, 1913-18 jyldar arasynda shyqqan  266 sanynyń barlyǵynda joǵaryda aıtylǵan taqyryptar boıynsha maqalalar jarııalanǵan. Sol kezdegi halyqty tutastandyrý, ortaq til men jazýǵa alyp kelý baǵytynda jumys istegen «Qazaq»  gazetin ártúrli sala boıynsha zertteýdi jalǵastyra bergen jón.

- Kezinde «Qazaq» gazetinde kóterilgen máselelerden áli kúnge sheshilmeı kele jatqan úsheýin atasańyz.

- Eń basty taqyryp — táýelsizdik alǵannan beri aıtylyp kele jatqan ultty tutastandyratyn til máselesi. Gazettiń alǵashqysynan bastap sońǵy sanyna deıin osy másele talqylanǵan. Sol kezdegi alǵashqy mektepterde «Qazaq» gazetiniń emlesi boıynsha balalardy oqytamyz dep jarnamalar berip otyrǵan. Bul degenimiz gazet jazý júıesin qalyptastyryp, ulttyq deńgeıge deıin kótergen.

Ekinshi kóterilgen másele — jer máselesi. Gazet shyqqan tusta qazaqtar kóshpeli bolǵandyqtan, otyryqshy bolýǵa shaqyrǵan jazbalar kezdesedi. Biraq, jerden aıyrylyp qalý qaýpi tóngendikten otyryqshy bolýǵa asyqpaı, birtindep keleıik degen máseleler kóterilgen.

Odan keıin partııashyldyq, ıaǵnı, saılaý máselesi kóp qaralǵan. Óıtkeni saılaý dep adamdar jik-jikke bólingen. Sondyqtan partııalardyń baǵdarlamasy gazetterde jarııalanyp, ashyq berilgen. Onyń ústine oqý-aǵartý, er-áıelderdiń quqyqtary jáne baspasóz erkindigi máseleleri de sol kezdiń ózinde qarastyrylǵan edi.

Shyndyǵyn aıtqanda, ǵasyr burynǵy keıbir ulttyq máseleler qazir de ózekti. 100 jyl burynǵy qazaq tarıhyn tolyq túsiný úshin «Qazaq»  gazetin árbir qazaq keminde bir ret oqyp kórýge tyrysýy qajet. Baspasóz aınalasynda júrgen qyz-jigitterdiń «Qazaq» gazetin búgingi kúnmen baılanystyryp nasıhattaý boryshy dep esepteımin.

- Ýaqyt bólip suhbattasqanyńyzǵa raqmet!

 

Mereı Alaıdar

Pikirler
Basqa materıaldar