Búgin — jýrnalıst, jazýshy, baspager Nurmahan ORAZBEKTIŃ týǵan kúni, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi.
Belgili qalamger 1938 jyly 1 jeltoqsanda Túrkistan oblysy Túrkistan aýdany Qandóz aýylynda dúnıege kelgen.
Shornaq aýylyndaǵy orta mektepti bitirgennen keıin 1955 - 1957 jyldary Almaty oblysyndaǵy «Ile» keńsharynda, Sokolov-Sarybaı ken-baıytý kombınatynda jumys istegen.
1958 - 1962 jyldary Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin aıaqtaǵan.
Eńbek jolyn 1962-1973 jyldary Qaraǵandy oblysynyń Jezdi aýdandyq «Oktıabr týy», Túrkistan oblysynyń Túrkistan aýdandyq «Kommýnıstik eńbek» gazetterinde bastap, «Lenınshil jasta» (qazirgi «Jas Alashta»), Qazaqstan Jastar odaǵynyń Ortalyq Komıtetinde, «Soıalıstik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetinde, Partııa tarıhy ınstıtýtynda ártúrli qyzmetter atqardy.
Nurmahan Orazbek — «Tamyz búligin» jalǵyz ózi aıyptaǵan redaktor. 1991 jyly 20 tamyzda Qaraǵandy oblystyq kompartııa komıteti men oblystyq depýtattar keńesiniń organy «Ortalyq Qazaqstan» gazetiniń birinshi betinde «Iá, bul – tóńkeris» degen taqyryppen KSRO-daǵy tótenshe jaǵdaılar jónindegi memlekettik komıtet (GKChP) qurylǵanyn aıyptaǵan maqala shyqqan edi.
«…Kóregen saıasatshylar áldeqashan aıtqan dıktatýra qateri is júzine aınaldy. Zańdy saılanǵan prezıdenttiń densaýlyǵy kenetten nasharlap, eldi basqara almaıtyn jaǵdaıǵa jetti degen qyp-kyzyl ótirikke sene qoıatyn aqymaq búginde kúndiz qolyńa sham alyp izdeseń de tabyla qoımas.
Iá, bul qyp-qyzyl tóńkeris. Oǵan Keńes basshylyǵy atynan jarııalanǵan málimdemege kimderdiń qol qoıǵanyn baıqasańyz-aq kózińiz jetedi…», – deıdi jýrnalıst.
Jazylǵan maqala odan ári bylaısha jalǵasyn tabady:
«Iá, bul – tóńkeris. Ol eń aldymen «Egemendi memleketter odaǵy týraly shartqa» qarsy baǵyttalǵan. Dálel. Birinshiden, tóńkeris Shartqa qol qoıylatyn kúnniń karsańynda jasalyp otyr. Ekinshiden, Shart egemendi respýblıkalarǵa burynǵydan áldeqaıda kóp derbestik, bılik alyp beredi. Al oǵan jol berilse, erteń Ortalyq búrynǵydaı bılep-tósteı almaıdy. Bul, basqasyn bylaı qoıǵanda, kúni erteń Semeı polıgonynda jarylys qaıta bastalady degen sóz. Ekinshiden, tóńkeris kalyptasa bastaǵan demokratııaǵa qarsy jasalǵan. Olardyń oıynsha: respýblıkalar óz betimen bir-birimen nege shart jasasady. Qazaqstan men Orta Azııa respýblıkalary nege birige bastaıdy? Rossııa men Qazaqstan arasynda shartqa nege qol qoıylady? Baltyq boıy respýblıkalary, Moldavııa, Grýzııa Keńes Odaǵynan nege bólingisi keledi, demonstraııalar nege jasalady? Patrıotızm men ınternaıonalızm turǵanda halyqtar nege óziniń tilin, ulttyq dástúrlerin órkendetýge qushtar? Osyndaı «negeler» tolyp jatyr…», – dep jazdy Nurmahan Orazbek «Ortalyq Qazaqstan» gazetiniń 1991 jylǵy 20 tamyz kúngi sanynda.
Avtor maqalasyn bul óziniń jeke oılary ekenin aıta kelip, «erteń tótenshe jaǵdaı degen jeleýmen qara túnek kúnder týa qalsa, redakııa kollektıviniń basqa birde-bir múshesin aıyptamaýdy ótinemin» dep aıaqtady.
Nurmaǵan Orazbektiń «Qarsybaı Sypataev», «Qurbanbaı Yrysbekov», «Kapıtal qamalyndaǵy 18 kún», «Qasıettisiń, sen Otan!», «Qaǵajý kórgen ómirden», «Bar aılasy – bas paıdasy», «Muhıttyń arǵy jaǵy, bergi jaǵy», «Shapyq Shókın» atty kitaptary jaryq kórgen. Ol ataqty Oksford ýnıversıtetiniń «Saıasattaný», «Áleýmettaný» túsindirme sózdikterin túpnusqadan aýdarǵan.
