Amangeldi Keńshilikuly. Flober men Lýıza (jalǵasy)

1290

Qurmetti dostarym! Qudaı qalasa karantın de aıaqtalyp, ómir óz arnasyna túse bastaıtyn shyǵar. Kóńilderińdi myna jaman indetten basqa jaqqa aýdarý úshin «Floberdiń serti men derti» atty kólemdi dúnıemniń taǵy bir úzigin sizderdiń nazarlaryńyzǵa usynǵym kelip otyr. Tolyq nusqasy núktesin qoıylǵannan keıin respýblıkalyq basylymdardyń birinde jaryq kóretin bolady.

FLOBER MEN LÝIZA

Dúnıede áıelden ádemi álemniń joq ekeni qandaı ras bolsa, odan qudiretti kúshtiń joqtyǵy taǵy da sondaı shyndyq. Dáýirdiń alasapyran daýyly soqsa eseńgirep qalatyn jumyr basty pende túgil, adamzattyń qanyn sýsha tógip, tórtkil dúnıeni qylyshymen baǵyndyrǵan patshalar da áıel sulýlyǵynyń aldynda dármensiz. Shyǵarmashylyqtyń sıqyryna jany arbalǵan sýretker ǵana ónerdiń ásemdigin áıelden bıik qoıady. Áıtkenmen, olar da kórkem týyndysyna qajet qundy materıal bolatyn arýdy jolyqtyrǵanda ony tereńirek taný úshin baryn salyp, biraz ýaqyt Májnúnniń kebin kıip júredi.
Mahabbat jyrlary oqyrman júregindegi toń bolyp qatyp qalǵan muzdardy eritip jiberetin Petrarkanyń máńgilik mýzasyna aınaldyrǵan Laýrany shyn súıgeni shamaly. Shyǵarmashylyq adamy da ara sııaqty, kózine kóringen ádemi gúlderdiń dámin tatyp kórmeıinshe jany baıyz tappaıdy. Eger uly aqynnyń Laýrany súıgeni ras bolsa, aqynnyń odan basqa da arýlarǵa da kóńili ketip, júregin ashyp, syryn aqtaryp, esinen tanyp ǵashyqtyq ǵazaldaryn arnaǵanyn qalaı túsinemiz?
Aqıqatynda aqyn bir sımvoldyq kórinisti taýyp alǵanda, sol arqyly ásemdikti jyrlap adamdardyń sanasyna sulýlyqtyń sáýlesin túsirýge tyrysatyn bolsa kerek. Baıron bir sózinde «Eger Petrarka Laýraǵa úılengen bolsa, tap osyndaı alapat sezimmen ony ómir boıy jyrlamas edi» degen eken. Karamzın de aǵylshyn aqynynyń sózine qosylyp «Petrarka armanyna jetip Laýramen nekeleskende ottaı ystyq jalyndy jyrlar aqyn júreginen týmaıtyny aıdan-anyq» degendi shegelep aıtypty.
Uly Maǵjannyń shyǵarmashylyq psıhologııasynyń qupııasyn tanı túsýdegi kilti ispetti bir ǵajaıyp óleńi bar. Onda aqyn bylaı deıdi:
Áıel súıem, biraq emes sendershe,
Men súıemin jan - denesin bergenshe.
Jan - denesin birdeı alam, ýlaımyn,
Qysyp súıem qushaǵymda ólgenshe.
Tula boıyn ǵashyǵyna degen alapat sezimniń qumarlyǵy bılegen shaıyr shabyttanyp otyryp, abaılamaı shynyn aıtyp qoıdy. Rasynda da ol shyǵarmashylyǵynyń nysany retinde zerttep júrgen arýdy jan-denesin bergenshe ǵana ólip-talyp súıedi. Áıeldiń amal qamaly alynyp, táni jeńilgen túnnen keıin ol sulý aqynǵa qyzyq bolmaı qalýy da ábden yqtımal.
Qoǵamdaǵy toǵyshar áıeldiń buryn-sońdy ónerde bolmaǵan teńdessiz obrazyn ádebıetke ákelgisi kelgen Floberdiń de kúıeýiniń kózine shóp salyp júrgen qatyndarǵa ǵashyq bola berýinde adamdyq sezimnen góri, estetıkalyq qyzyǵýshylyq basym. Lýıze Koledeı minezi de, júrisi de jeńil áıeldi de ol shyn nıetimen súıgen joq.
Zady ónerde de, saıasatta da, ǵylymda da alyp bara jatqan talanty men asa tereń bilimi joq bolsa da, tamyr-tanystyqtyń arqasynda kóp dúnıege qol jetkizýge bolatynyna kámil senetin toǵyshar áıelder kóp. Qoǵamda ózine laıyq orny bar tulǵanyń kóńildesi bolǵandy olar mártebe sanaıdy. Túk bitirmese de iri sýretkerlerdiń kóleńkesinen pana taba júrip, tarıhta atyn qaldyrǵysy keledi.
Azdap aqyndyqqa jaqyndyǵy bar, aqshasy bolǵanymen talanty joq Lýıze Kole sondaı jandardyń biri-tuǵyn. Tanymy taıaz, talǵamy tómen bolǵanyna qaramastan Qudaı erekshe sulý etip jaratqan bıkesh «Mýza» degen salon ashyp, ataqty aqyndar men jazýshylar onda bas qosyp, túrli-túrli máselelerdi talqylap turdy.
Lýızeniń kúıeýi Ippolıt Kole mýzyka páninen sabaq beretin. Kúıeýinen basqa sulý bıkeshtiń Vıktor Kýzen esimdi fılosof, ári saıasattanýshy ashynasy men odan tapqan bir balasy boldy.
Bedeli kúshti tulǵalardyń basyn shyrkóbelek aınaldyryp alatyn Lýıze Kole jasynyń qyryqqa kelip qalǵanyn únemi jasyryp, otyzǵa endi ǵana tolǵanyn aıtyp, kórikti jigitterdi kórse kózi ottaı jaınap ketetin.
Toǵyshar áıelderdiń psıhologııasyn bes saýsaǵyndaı jaqsy biletin, sózge sheshen Flober asa kóp qınalmaı-aq sulý bıkeshtiń júregine shoq tastap, sezimin jaýlap aldy. Ottaı ystyq súıisimen talaı erkekti tátti qushaǵynda tunshyqtyrǵan kelinshek tanysqanynyń ekinshi kúni-aq Floberdiń kóńildesine aınaldy.
Jazýshynyń zamandasy Alfred Mıýsse jyly mramordan jasalǵan Veneraǵa teńegen Lýıze Kole shynynda da qansha qarasań da kóziń toımaıtyn sulý qatyn edi. Flober de jigittiń sultany bolatyn. Boıy uzyn, daýysy barqyttaı jumsaq, minezi sypaıy, bilimi mol symbatty jigitti bir kórgennen-aq talaı áıel unatyp qalatyn.
Táni toıat tappaı, boıyndaǵy asyr salǵan qumarlyqtyń jylandaryn qanaǵattandyra almaı qoıǵan áıel Gıýstavpen ǵana emes, sonymen birge Vıktor Kýzenmen de qupııa kezdesip, eki erkektiń de nápsisin toıdyryp júrdi. Sulý bıkeshtiń asty-ústine túsip aımalaǵan baldaı tátti súıisinen kóńili sergip, óne boıyn órtteı jandyrǵan ystyq qushaǵynda balqyp jatyp ta Flober osy kórinisterdiń bárin zerttep, kóńiline túıdi. «Bovarı hanymdaǵy» Emmany aldap ketetin alaıaq erkekter shyn mánisinde jazýshynyń ózi. Floberdiń «Emma Bovarı men ózimmin» degen sózderiniń jany bar. Árıne, «Bovarı hanym» avtobıografııalyq roman emes. Degenmen, jazýshy ataqty shyǵarmasynda ózgelerdiń emes, óziniń kúnásin áshkerelep, ar aldynda aqtalǵandaı keıip tanytady.
Lýızanyń boıyndaǵy moraldyq prınıpterdiń joqtyǵy, kúıeýine jasap júrgen opasyzdyǵy, esalańdyǵy men ózimshildigi sııaqty aýytqýshylyqtardyń bári de ýaqyt óte kele «Bovarı hanymda» Emmanyń tabıǵatynan kórinis tapty. Lýıze de Emma sııaqty shynaıy sezimdi izdegendikten emes, óz qııalyndaǵy mahabbatty ańsaǵandyqtan dáýletti erkekterdiń qoınynda adasyp júrgen baıǵus áıel bolatyn. Alaıda, osyǵan qarap, Emmanyń obrazyn Lýıze Koleniń túpbeınesi dep oılap qalmaý kerek. Aqıqatynda Emma Bovarı qoǵamdaǵy toǵyshar áıeldiń jıyntyq obrazy
Izdegenge - suraǵan aıaq astynan tabyla ketti. Franýz klassıgi de tap osyndaı bıkeshtiń obrazyn ónerge ákelip, ondaǵy seńdeı siresip qalǵan qaǵıdalardyń tas-talqanyn shyǵarýdy armandap júrgen edi. «Nege biz jany kirshiksiz taza, moraldyq prınıpi bıik arýlardy ǵana shyǵarmanyń bas keıipkeri etip alamyz. Ómirde adasyp, adamdyq qasıetiniń bárin joǵaltyp alǵan áıelderdiń jan-dúnıesine biz nege úńilmeımiz? Múmkin biz sheshe almaı júrgen Qudaılyq suraqtardyń jaýaby solardyń júreginde jasyrynyp jatqan shyǵar» degen oıǵa batatyn ol ońasha qalǵan kezderinde.
Sezimge qanaǵatsyz urǵashynyń táninen toıat tapqan Flober úsh kúnnen keıin Lýızeniń qalýyn surap, kóziniń jasyn kóldetip, jalynyp-jalbarynǵanyna qaramastan Krýaske ketip qaldy. Bara salysymen sezimtal Lýızeniń kóńilin tolqytyp, júregin eljiretip jiberetin uzaq hat jazdy. Hatynda ony qalaı súıetinin, jalǵyz tal sháshi úshin janyn qurbandyqqa shalýǵa daıar ekenin aıtyp, jas jigittiń túndegi ystyq súıisinen áli esin jııa almaı otyrǵan aqyly azdaý qatynnyń basyn odan beter qatyryp jiberdi.
Jazýshy bolǵan oqıǵany shynaıy etip, sýretkerlik sheberlikpen baıandap beretin ertegishi. Al, ertegishi adam qııalyndaǵy dúnıesine tyńdaýshysyn uıytyp, shyndyǵyna ılandyrý úshin eń áýeli oǵan ózi senýi kerek. Sýretker úshin syrtqa shyǵa almaı, kómeıińde keptelip turǵan shyndyǵyna oqyrmanyn sendire almaǵannan úlken qasiret joq. Ásirese, óziń kúnde kórip, kýágeri bolyp júrgen ómir shyndyǵyn shynaıy etip sýretteý qıynnyń qıyny. Óıtkeni, shyndyq eshkimge de unamaı, únemi qoǵamnyń narazylyǵyn týǵyzady. Búgingi kúnniń shyndyǵyn sýrettegennen góri, tarıhı taqyrypty kemirgen áldeqaıda ońaı.
Keleshekte jazatyn shyǵarmasynyń shyndyǵyna sendirtý úshin Flober óz taqyrybyn zertteýge qatty berilip ketti. Birneshe jyldan keıin ol dosy Edmon Gonkýrge syryn ashyp, Lýıze Koleniń jan-tánimen súıgenin moıyndaıdy. Qııalynyń qaqpanyna túskende ylǵı da asyryp sóıleıtin Floberdiń qaı sózine senerińdi bilmeısiń. Birese ol Elıza Shlezenjerge jan-tánimen ǵashyq bolady, endi birese Elalı Fýkomen kóńil kóteredi. Endi mine qııal áleminde ómir súrip júrgen Lýıze Koleni jyndy qylyp qoıdy. Sóıte tura moraldyq prınıpten ada, materıaldyq qundylyqtan basqa eshteńeni oılamaıtyn toǵyshar qatynnyń obrazyn egjeı-tegjeıli zerttegen jazýshynyń jezóksheler úıine barǵanyn da, Shyǵysta bolǵanda merez (sıfılıs) aýrýyn juqtyryp alǵanyn da bilemiz.

(Jalǵasy bar)

Pikirler
Redakııa tańdaýy