Amangeldi Keńshilikuly. Jumekenge oralý

595

Bıyl Jumeken Nájimedenovtyń týǵanyna 85 jyl. Osyǵan oraı qazaqtyń uly aqyny týraly jazǵan kitabymdy áleýmettik jelidegi dostarymnyń nazaryna usynǵandy jón sanadym.

Avtor

Uly aqyndar jaıly jazý ári jeńil, ári qıyn. Jeńil bolatyn sebebi, taǵylymy mol tamasha týyndylary men ómirin zertteseń áńgimege tamyzyq bolatyn taqyryp kóp. Oı azabynyń qońyr aıdynyn keshken kemeńgerdiń kitaptaryn oqyp shyǵyp, qazyna aralyna sapar shekkendeı áser alyp, mol baılyqty oljalap qaıtqan adamǵa, aqyn rýhymen syrlasý da ońaı. Tek, shaıyrdyń shyǵarmashylyq álemi men jan saraıynyń kiltin taýyp, artynda qalǵan asyl murasyna zeıin qoıyp úńilip, ystyq yqylaspen «júreginiń túbine tereń boılasańyz», ol aǵynan aqtarylyp, barlyq syryn sizden jasyrmaı, adal serigińizge aınalyp sala beredi. Tirshilikte aralasyp, dámdes bolǵan kúnderińe oı qydyrtsań da uzyn-sonar hıkaıaǵa ulasatyn áńgimeler tolyp jatyr. Aqyn jaıyndaǵy halyqtyń mahabbaty týǵyzǵan ańyzdardy sóz etseńiz, búgin bastaǵan áńgimeńizdiń erteń aıaqtala qoıýy ekitalaı.

Qıyn deıtin sebebimiz, shaıyrdyń shyǵarmashylyq álemi men peshenesine jazylǵan taǵdyryna úńilgende belgili bir mezgilge myna bes kúndik jalǵannyń qyzyǵyn umytyp, ómir súrgen dáýiriniń aýasymen tynystap, zamanynyń yzǵaryn boıyńyzdan ótkizip, rýhy synalǵan oı sıratynyń ústinen júrýge týra keledi. Mine, sonda aqyndyq ǵumyrdyń Táńirdiń shekkizgen mehnaty men shermende qylǵan qasireti ekenine kóziń jetip, adamdyq murat úshin kúresken jyr alybynyń ómirin sharpyǵan qaıǵynyń jalynynda óz janyńnyń da órtenip kete jazdaıtyn kezderi bar.

«Qaıǵy-qasiret pen azapty izdeniste ǵana naǵyz óner týady» degen eken áýlıe Tolstoı. Oıly adamǵa bul jalǵanda esh qyzyqtyń joq ekenin uly Abaı da kókiregi qars aıyryla jazdap aıtqan. Sum ómirdiń sanalyǵa abaqty ekenin danyshpan Maǵjan da júregi jaralanyp jazyp ketken. Eger bilseńiz aıtyńyzshy, aqyndyq taǵdyrdy tańdaǵandardyń aıdarynan jel esip, basyna baqyt qusy qonyp, qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan zamany bolyp pa edi, myna jalǵanda. Qasiret shege bilgen kemeńgerlerdiń arqasynda ǵana dúnıe bir ornynda turyp qalmaı alǵa jyljyp, ol «myna fánıdegi adamı qundylyqtardyń tólemi bolyp» (Tagor) keledi emes pe.

Ómirińdi ulandyratyn dertpen ǵana salystyrýǵa bolatyn sóz óneriniń qaıǵynyń daýylyna dúrkin-dúrkin uryndyryp, janyńdy jegideı jeıtin ýaıym ekenin bile tura, irgesin aýlaq salyp, at-tonyn ala qashýdyń ornyna, pende balasynyń ony saý basyna tilegen saqınadaı Jaratýshysynan qaıta-qaıta surap ala beretininiń sebebi nede? «Shyǵarmashylyq lázzattyń dámin tatqandardyń, dúnıeden basqa rahatty izdemeıtini» (Chehov) nelikten? Bálkim, aqyndar degenimiz qoǵamnyń zańdylyǵyna moıynsunyp, jurt qatarly ómir súrýdiń ornyna, pendelik baqytyn jerden emes, kókten izdegen ápende halyq shyǵar, bizder uǵa bermeıtin.

Áıtpese, Shyǵystyń Rýmı syndy oıshylynyń danalyǵymen daralanǵan kemeńgerdi jolyqtyryp (Sháms Tábrizi) ǵıbratyn tyńdap, maýqyn basyp, jyrlarymen sezim alqabynyń shólin qandyrǵanda, súrip jatqan ómiriniń maǵynasyzdyǵyn túsinip, qyzmet pen mansaptan bir-aq kúnde bas tartyp, aqyndyqtyń jolyna ony tárk ete salǵany qalaı? Jurt qolyn qansha sozsa da jete almaı júrgen pendelik baqytynan ońaı aıyryla salatyndaı, kóńilińdi jylandaı arbap, yrqyńdy bılep alatyndaı qandaı qudiret, ne sıqyr bar, sóz patshalyǵynda? Dúnıeniń mánin mahabattan izdegen Rýmıdiń kórgen sondaǵy qyzyǵy kóńilin kórdeı sýytqan - jalǵyzdyq qasireti.

Jalǵyzdyq Qudaıǵa ǵana jarasqanymen, ol ónerdegi dara jolyn izdegen aqyndardyń da ómirlik serigine aınalǵanyna qaraǵanda, shynymen de naǵyz shaıyrlar ımandylyqtyń nurynan jaralǵan, Alla-Taǵalanyń kishkentaı kórinisi bolýy kerek. Máńgiliktiń shamshyraǵyndaı jarqyrap, adamdyq jolǵa baǵyt siltep, álemge izgiliktiń shuǵylasyn shashqan aqyn, táni pendelik bolyp jaratylǵanymen, jany bizge uqsamaıtyn múlde bólek - jumbaq qubylys. Kóńil kókjıegimizdi araılandyryp turǵan aqyndyq qudirettiń jaryǵy sóngen kúni birte-birte Jer betinen adamdyq qasıet te joǵalyp, máńgúrttiktiń kebinin kıemiz.

Zamannyń aǵysyna qarsy júzip, noqtasyn basyna salǵyzbaı súırep, shyndyqtyń shoǵyna jany kúıse de, maqtap otyrǵan bolyp ta maqtamen baýyzdaıtyn sóz patshasy – aqynǵa qaı zamanda da ońaı bolmaǵan. Jalǵyzdyq taýqymetin tartyp, orta ǵasyrlarda ómir súrgen talaı-talaı jyr súleılerine sezimderiniń qynabynan shyndyqtyń narkeskenindeı sýyrylǵan ǵazaldary úshin san-alýan aıyp taǵylyp, kúnáhar atanyp, ulyqtardyń úkimimen ólim jazasy kesilse de, qabaǵynan qar jaýǵan bıliktiń qahary da olarǵa óleń jazdyrtýyn qoıǵyza almady.

Synaptaı syrǵanap óte shyqqan odan bergi ǵasyrlarda da myna fánıdiń topyraǵyna tabany tıgen shaıyrlardyń da baqyttan basy aınalyp, shalqyp ómir súrgenderi shamaly. Tipti, kúni keshe ǵana alty Alashtyń keleshegin oılap qamyǵyp, ulty úshin janyn qurban etken arystarymyz Ahmet, Álıhan, Mustafa, Mirjaqyp, Júsipbekterdiń de ómirdiń bazarynan alǵan enshileriniń qaıǵy men qasiret bolǵanyn qalaı umytamyz. Deı tursaq ta, Qudaı bergen jalǵyz janyn kóziniń qarashyǵyndaı saqtaýdyń ornyna, sóz óneriniń otyna ony tastaı salatyndaı aqyndyqta qandaı qupııa bar biz bilmeıtin?

Qylyshynan qan tamǵan aldaspan zamannyń temirdi quryshtaı ıleı salatyn tegeýrini de tosqaýyl qoıa almaǵanyna qaraǵanda aqyndyq degenimiz adamdyq sanamen túsindirip bere almaıtyn Jaratýshynyń jumbaǵy ǵana emes, Allanyń aqıqatty izdegen jumyr basty pendesine daıyndap qoıǵan eń aýyr, hám eń qatal synaǵy da bolsa kerek. Kim bilipti, sanalaryna ımandylyq pen izgiliktiń rahmanı nuryn túsirip, ómir topyraǵynyń astynda kómilip qalǵan ıllahı shyndyqtardy júrekterge jetkizý úshin, «súıikti qulyn aqyn etip jaratqanda. Qudaıdyń da boıyna erekshe batyldyq bitken» shyǵar, rasymen da.

Uly aqyndar jóninde áńgime aıtýdyń taǵy bir qıynshylyǵy, olar sýretker nemese oı baılyǵynyń kenin qazǵan danalar ǵana emes, halyqtyń boıyndaǵy qýatyn sýaryp, janyn jigerlendirip, sezimin tárbıelep kele jatqan rýhtyń uly kórinisi de. Al, rýh týraly jazý barlyq ýaqytta da qıyn. Rýhty taný úshin búkil bolmys-bitimińmen oǵan berilip, sezim ustarasyna júregiń jaralanyp, Nıshe aıtqandaı, ol dúnıeni qanyńmen jazýyń kerek! Qanyńmen! Jazyp qana qoımaı, qııalyńmen Rýh patshalyǵyn sharlap, birneshe aılar boıy sol álemde ómir súrmek lázim. Rýhty taný úshin «ınemen qudyq qazǵandaı» izdenis pen shalqar bilim ǵana emes, beıkúná sábıdiń kóz jasyndaı tazalyq pen parasattyń baılyǵy bolýy tıis, boıyńyzda. Allaǵa shyn berilgen taqýanyń kóńilindeı adaldyq kerek, júrekke. Basqasha jaǵdaıda seniń rýhty tanýyń jalǵan tanym, jartykesh tanym bolyp qala bermek.

Dúnıeden ozǵanyna otyz jyldan astam ýaqyt ótip, ulylyǵyn barsha qazaq moıyndaǵan Jumekenniń rýhanı murasynyń laıyqty baǵasyn bere almaı júrgenimizdiń sebebin, men ylǵı da osy shyndyqtyń tóńireginen izdep kelemin. Degenmen, ádebıetimizdegi orny úńireıip turǵan kemshiligimiz úshin, jerine jetkizip aıta almaǵan zamandastaryn da, «Jumekentanýǵa» tereńdeı almaǵan synshylarymyzdy da kinálaýdan aýlaqpyn. Jumekendeı adamzattyq oıdyń asqaryna kóterilgen rýhtyń qubylysyn taný úshin, birneshe býyn almasyp, qoǵam jańaryp, ómirge azat oıly urpaq kelýi úshin áli de biraz ýaqyt kerek. Jumeken dáýiri bastalatyn jyldardyń jaqyndap kele jatqanyn júregimiz sezedi. Qudaıdyń sózi jazylǵan dinı kitaptarda aıtylǵandaı, túnekte jarqyrap turǵan sáýleni qarańǵylyq jasyra almaıdy.

Ulttyq ádebıetimizdiń maqtanyshyna aınalǵan Jumeken Nájimedenov jaıynda osy kúnge deıin biraz dúnıe jazyldy. Olardyń ishinde shyǵarmashylyq álemin shyn yqylaspen zerttegen eńbekter de, adamgershilik bolmys-bitimin áńgimege arqaý ete otyryp aqyndyq tabıǵatyn ashýǵa tyrysqan áserli estelikter men jyr tulparynyń rýhyna baǵyshtalǵan jaqsy jyrlar da bar. Ásirese, aqyn dúnıeden óte salysymen, alǵashqylardyń biri bolyp qolyna qalam alyp, sońynan ergen izbasaryn joqtap, asyl murasynyń baǵasyn berýge shaqyryp, dabyl qaqqan jyr súleıi Ǵafý Qaıyrbekovtiń jazǵan dúnıesiniń ádebıettanýdaǵy alatyn orny erekshe. Bireýdi asyra maqtaýǵa jany qas Ǵafekeń sol joly sheshilip sóılep, keńinen kósilip Jumeken talantynyń aldynda basyn ıip, uly qazynamyzdyń baǵasyn berý barshamyzdyń boryshymyz ekenin shegelep turyp eskertti. Toqsanynshy jyldardyń basynda «Jalyn» jýrnalynda jaryq kórgen, taqyrybynyń ózi aıǵaılap turǵan (Uly aqyn edi Jumeken), maqaladan góri Ǵafekeńniń jan aıqaıy ispettes, keıingi urpaqqa qaratyp aıtqan amanaty talaılarǵa oı salǵanda, júregimiz eljirep, qatty qýanǵanbyz.

«Jumeken Nájimedenovtiń maǵynasy jaǵynan asa baı murasy - qazaq poezııasynyń qazynasyna aınalyp úlgerdi, ony sonshalyq jan-jaqty zerttep, bar ajar-kórkimen azdyrmaı-tozdyrmaı urpaqqa jetkizip otyrý –bárimizdiń boryshymyz! Ol tvorchestvo qazaq poezııasynyń qazirgi jetken nysanasy ǵana emes, esh ýaqytta tozý bilmeıtin, máńgilik qazynasy» (Ǵafý Qaıyrbekov. «Uly aqyn edi Jumeken». «Jalyn» jýrnaly, 1990 jyl, № 6).

Oqyrmanǵa oı salǵan kólemdi dúnıeniń sońyndaǵy Ǵafý Qaıyrbekovtiń úzeńgiles inisin saǵynyp, aqyndyq tabıǵatyn sonshalyqty dál, sonshalyqty shynaıy jetkizip, qolmen eskertkish ornatqandaı etip sýrettep, kórkem tilmen kestelegen arnaý óleńi kóńilimizdi tebirentip qana qoımaı, kózimizge jas ta alǵyzǵan. Reti kelip turǵan múmkindikti paıdalanyp, ónerge júreginiń tazalyǵymen adal qyzmet etken Ǵafekeńniń de arýaǵy rıza bolsyn degen nıetpen, «Jumeken eskertkishine» degen sol óleńdi tolyq berip, Allanyń shapaǵatyna bólenip, nurlary peıishtiń tórinde shalqyǵan eki aqynnyń rýhyna taǵzym ete ketkendi jón sanadym.

Qanshama óleń
qaldy jerdiń astynda,
Endi aınalyp
Tasymaıtyn tasqynǵa.
«Munda sen bar»-
degen sózdi arqalap,
Qaıysyp tur
Qabyrǵasy tastyń da.

«Qaı dúnıede
rahat bar aqynǵa?», -
Dep surap eń
osy byltyr jaqynda.
Sol suraqty
Endi ekinshi jaqta da
Áli de erniń
Áreń aıtyp jatyr ma?

Qazdyń tereń
oı túkpirin qanshama,
Ár sózine
júrek sala, jan sala,-
«Sen tura tur,
sen kereksiń!» -degenge
Sen kónbeseń –
Endi bizde qaı shara?!

Balyqshy ediń,
Sırek qapqan qarmaǵy,
qary talyp,
súıeldengen barmaǵy.
Sen dúnıeden
Surap - jaryta almadyń,
Dúnıe saǵan berip
jaryta almady.

Sonda daǵy
Alaqanyń jaımadyń.
Jaıǵanyńmen
Bolmaıtuǵyn jáı málim.
«Suraýmenen ozdyrǵansha ýaqyt,
óleń jazý – rahat» - dep oıladyń.

Kim oılaǵan
taýsylar – dep bulaı kún.
Kegi joq jan
Adamnyń da, qudaıdyń.
Shylymyńnyń
Oty sónip bolǵansha, -
Óziń sónip qalǵanyńa jylaımyn.

Tiriniki –
Jylap-jylap basylý –
Qatal taǵdyr
úkimine bas urý.
Taý basynan
taǵy da úıge oralyp,
Tirshiliktiń kóshesinde shashylý.

Balalarmen jalǵasady sendik toı.
Umytpaspyz, -
Umytpaımyz – dedik qoı.
Ólgenderdi umytpaý da –
Bul kúnde
Qoldan sırek keletuǵyn erlik qoı!

Biz aıtarmyz –
Seni ǵajap aqyn – dep,
Aıtpap edik –
Endi aıtýǵa batyl kóp.
«Máńgilikke barar joldyń ústinde
Jumeken de
Ketip bara jatyr!» - dep.

Anglııa nemese Germanııa sııaqty órkenıetti elderdiń birinde osyndaı maqala jazylyp, ótkir másele kóterilse, qoǵamdyq sanaǵa áser etip, mádenı ómirindegi sanaspaýǵa bolmaıtyn eleýli oqıǵaǵa aınalary haq. Biz bolsaq, sóz ónerin damytýǵa ólsheýsiz úles qosqan, ádebı ortada bedeli zor aqsaqal aqynymyzdyń barshamyzdyń tilegimizdi jetkizgen jan aıqaıyna qulaq aspaı, halqymyzdyń rýhyn tereńirek tanı túsýge jol ashatyn Jumeken shyǵarmashylyǵyn zertteýge jáne ony jan-jaqty nasıhattaýǵa qatysty atqarylýǵa tıis sharýalarǵa salqyn qabaq tanytyp, jyly jaýyp qoıa saldyq. Asyl murasynyń baǵasyn berýge asyqpaq túgil, tipti, kózi tirisinde aqynǵa jasalǵan qııanat ol ólgennen keıin de jalǵasyp jatty.

Jumeken Nájimedenovtiń óz qolymen óndiriske daıyndap ketken sońǵy kitaby «Qyran-qııa» jınaǵynyń talaılarǵa tosyndaý kóringen ótkir oılarymen áldekimderge unamaı qalyp, «aqyn tabytynyń tólemindeı bolyp» (Zeınolla) ol ómirden ótkennen keıin ǵana jaryq kórip, oqyrman qolyna tıgenin basqasha túsindirý qıyn. Obal-saýap degendi umytyp, aqynǵa tirisi men ólisinde kimderdiń qııanat jasaǵany týraly shyndyqty da áli kúnge deıin aıta almaı kele jatqanymyz ay da bolsa shyndyq. Múmkin, shyndyqqa týra kelse mińgirleı almaıtyn myna biz – boıaýy sińgen iske kózimizdi jumyp, bárin de ýaqyt degen sabazǵa arqalata salyp, aqyn rýhynyń aldyndaǵy jaýapkershilikten ońaı qutylǵymyz kelip júrgen shyǵarmyz.

Sekseninshi jyldary jaryq kórýge tıis «Solnevorot» jınaǵynyń jylda taqyryptyq josparǵa engenimen, baspalardyń bir-birimen sóz baılasyp alǵandaı shyǵarmaı qoıyp, arada on úsh jyl ótkennen keıin baryp jaryq kórgenin de, aqynnyń ádebı murasyn zertteýge degen bastapqy kezdegi ádemi qulshynystyń qarqynynyń birte-birte saıabyrsyp qalǵanyn da osyndaıda ókinishpen aıta ketýge týra keledi.

Jalǵyz Ǵafekeń ǵana emes, ádebıetimizdiń klassıgi, jazýshy Ábish Kekilbaıulynyń aqyn tvorchestvosyna qaıta-qaıta oralyp, zamandasyn eske alyp jazǵan birneshe essesi Jumeken poezııasyna degen oqyrman yqylasyn arttyra túskenimen, seń ornynan qozǵala qoımady. Rýhanı aǵasyna eki dúnıede de adal qyzmet etken sýretkerimizdiń osydan biraz jyl buryn aqynnyń jetpis jyldyq mereıtoıy qarsańynda aıtqan sózderi Jumeken dáýiriniń kelip qalǵanynan habar bergendeı áser qaldyryp, kóńilimizdegi úmitimizdi oıatqandaı bolyp edi.

«Barsha jurt onyń barsha óleńin oqyp, búkil murasyn qasterleıtin kún de alys emes bolar. Onyń Qazaqstany endi ornap keledi. Onyń juldyzy, onyń jyrlaryn tereń uqqandar kóbeıe túsken saıyn bıikteı beredi. Eń shyrqaý bıikterden artynda júzege asqan abzal maqsaty men adal eńbegin qaldyrǵan, rýhanı bekzattyq pen sýretkerlik qaısarlyqtyń úlgisindeı ǵumyr keshken Jumekenniń juldyzy janbaǵanda, kimniń juldyzy janady».

Sol joly da biz qazaq poezııasynyń aspanynda Temirqazyqtaı jarqyraýǵa tıis Jumeken juldyzynyń janýyn asyǵa kúttik. Sodan beri de on jyldan astam ýaqyt óte shyqty. Zaýlap aǵyp, qustaı ushqan jyldarǵa kóz tastap, uly aqynymyzdyń ádebı murasyn halyqqa tanytýǵa qatysty qandaı jumystardyń jasalǵanyn esimizge alǵymyz kelgenimen, berilgen mol ýádelerden basqa, aýyz toltyryp maqtanýǵa turarlyq eshteńe oıymyzǵa túspedi.

Jumekenniń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly bir jaqsy kıno túsirilý kerek edi. Túsirilmedi. Eń bolmaǵanda táýelsizdiktiń arqasynda ánuranymyzǵa aınalǵan «Meniń Qazaqstanym» týyndysynyń ómirge kelý tarıhy týraly derekti fılm túsirip, kórermen nazaryna usyný da qolymyzdan kelgen joq.

Halqymyzdyń rýhanı dúnıetanymyn baıytý úshin qazynadan bólinetin mol qarjysy ysyrap bolyp, kim-kóringenniń talapaıyna ushyrap, sýsha shashylýda. Reseı memleketiniń orys mádenıetiniń abyroıyn kótergen óner adamdary jaıynda keıingi urpaqqa ónege bolarlyq qandaı mán-maǵynasy tereń fılmder túsirip jatqanyn teledıdardan tamashalaǵanda, bul saladaǵy ózimizdiń beıshara hálimiz ben dalbasa tirligimiz eske túsip, qaraptan-qarap otyryp, kóńiliń nildeı buzylady. Nelikten bizdiń ekrannan kórip júrgen kınotýyndylarymyzdyń otanshyldyqqa tárbıeleýden góri, jabaıylyqty nasıhattaıtyn sorpasy sý tatıtyn dámsiz dúnıeler bolyp ketkenininiń sebebin túsinýge qansha tyryssaq ta, aqylymyz jetpeı qoıdy.

Qazaq óleńiniń topyraǵyna tyńnan túren salyp, ıntelektýaldyq poezııamyzdyń órisin keńeıtken Jumeken Nájimedenov shyǵarmashylyǵyna arnalǵan ǵylymı konferenııalar uıymdastyrylyp, sol arqyly ádebıetimizdiń jetken bıigin mejelep, túrli kitaptar jazý isi de qolǵa alynbady. Istelinbeı jatqan tirliktiń bárin jipke tize berip qaıteıin, eń aqyry Jumekenniń týǵan kúninde aqyn rýhyna taǵzym etip, bir shara uıymdastyrýdy dástúrge aınaldyrýǵa da shamamyz kelmeı júrgenin oılasam, kimge ókpelerimdi bilmeı, jalǵan tirshilikten túńilip kete jazdaımyn. Áıteýir, Baqytqoja Izmuhambetovteı azamattyń Atyraý oblysyna ákim bolyp kelýiniń arqasynda otyz jyl keshigip bolsa da, Jumekenge bir eskertkish ornatylyp qaldy-aý. Oǵan da Qudaıǵa shúkir! Ulttyq ádebıetimizdiń damýyna zor úles qosyp, mereıin ósirip, máýeli báıteregindeı jaıqalǵan kóptegen aqyn-jazýshylarymyzdyń talanyna ondaı baq ta buıyrmaı jatyr.

2012 jyly «Qazǵurt» baspasynan Jumeken Nájimedenovtiń jeti tomdyq tolyq shyǵarmalar jınaǵy jaryq kórgenimen, bul mańyzdy jańalyqqa da biz asa eleń etpedik. Mádenı ómirimizdegi iri oqıǵaǵa aınalýy tıis jańalyq jóninde merzimdi baspasózde mardymdy eshteńe aıtylmaǵanda taǵy da kóńilim qulazyp, qatty nalydym.

«Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» degen ataly sózge bas urǵan halyq sııaqty edik qoı, kúni keshe ǵana. Amal neshik, aldymen arýaqqa taǵzym etip, qurmet kórsetetin qarapaıym kisilikti umytyp, halyqtyǵymyzdyń qumǵa sińgen sýdaı joǵalyp bara jatqany úshin kimge ókpeleıin? Qadiri qashqan zamanǵa ma, qasıetinen aıyrylǵan qoǵamǵa ma, álde, ar-uıatynan bezgen adamǵa ma?

Ne qara basyp, basymyzǵa ne kún kóringenin bilmeımin, sońǵy jyldary bizdiń bárimiz, jasymyz da, kárimiz de, tek óz jazǵandarymyzdy ǵana nasıhattap, tek óz shyǵarmalarymyzǵa ǵana kóńilimiz toıyp marqaıyp, tek, óz kitabymyzdyń shyqqanyna ǵana júregimiz jaryla jazdap qýanyp, jurttan súıinshi surap, tipti, óz talantymyzǵa súısinip, Qudaıdaı tabynatyn, adam túsinbeıtin bir jaman aýrýǵa shaldyqtyq. Sózimizge senbeseńiz, memlekettiń esebinen kimderdiń kitaptarynyń jaryq kórip, kimderdiń shyǵarmalarynyń shet tiline aýdarylyp, baspasóz betterinde kimder jaıynda kóldeı-kóldeı maqtaýǵa toly maqalalardyń jazylyp jatqanyn sholyp kórińizshi. Bizdiń búgingi tirligimizdiń «óli arystannan góri tiri tyshqan artyqtyń» kebin kıgen óte aıanyshty hálde ekenin moıyndamasqa esh amalyńyz qalmaıdy. Ádebıetimizdiń sharýasy ábden tynyp, azyp-tozyp, aqyr sońynda kúl-qoqysqa aınalýy «túlki bolǵan zamanyn, tazy bolyp shalǵan» zalymdar men júziktiń júzinen ótetin pysyqaılar úshin taptyrmas olja bolyp otyr. Basqasyn aıtpaı-aq qoıaıyn, kúni keshe ǵana «ǵasyr haltýrıgi» atanyp, qalyń qazaqqa tanylǵan alaıaqty, endi búgin búkil baspasóz shýlap maqtap, tóbemizge shyǵaryp, taıly-tuıaǵymyz qalmaı shashbaýyn kóterip júgirip ketetindeı, ne kún týdy sonshama, basymyzǵa? Ardyń jibinen attap ketip, kim-kóringendi maqtap, bıliktiń malaılaryna Memlekettik syılyq berip, ádebıetke, hám halyqtyń rýhyna jasap jatqan opasyzdyqtarymyz úshin qııamet kúni Allanyń aldyna barǵanda qalaı aqtalmaqpyz? Biz osyndaı aıanyshty kúıge qalaı dýshar boldyq? Qalaı? Múmkin, «tar jol, taıǵaq keshken» qıyn zamanda da ómirdiń bıik aspanynda aqıqattyń aldaspanyndaı jarqyldaǵan rýhymyzdyń ólip, ádebıetimizdiń AR, IMAN, OBAL, SAÝAP saýap atty tórt qabyrǵasynyń qulap túskeni qorqynyshty bolsa da shyndyq shyǵar, aıtýǵa júregimiz daýalamaı júrgen. Nemese, kúni keshe ǵana biz basqa halyq edik qoı. Basqa. Jumekendeı uly aqyndarymyzdy umytyp, ómirde de, ónerde de salmaǵy joq jolbıkelerdi kókke kóterip, pendelik maqsatty qýyp ketken tirligimizdiń ekijúzdilik qana emes, halyqtyń rýhyna jasalyp jatqan opasyzdyq ta ekenin nege oılanbaımyz bir mezgil? Nege?

Aqyn qabiriniń topyraǵy áli keýip úlgirmegen, Jumeken esimin ardaqtaýdy endi qolymyzǵa alǵan shaqtaǵy halqymyzdyń kóńilin kúpti etip tastaǵan, qandaı jaqsy sózder aıtqanymyzdy esimizge túsirip kóreıikshi, aǵaıyn! Synshy Zeınolla Serikqalıuly, aqyn Temirhan Medetbek t.b. ádebıetimizdiń talantty ókilderiniń aqyn murasyn qasterlep jazǵan dúnıeleri Jumeken shyǵarmashylyǵyna berilgen shyn maǵynasyndaǵy úlken baǵa boldy. Biraq sodan bergi ýaqytta kemeńgerdiń rýhy men bıik parasatyn tanýda úlken qadam jasalmady. Shyndyǵynda, biz sońǵy jyldary, aqyn tvorchestvosy týraly jańa eshteńe aıta almaı, «Jumekentanýdyń» bastaýyndaǵy Ǵafý, Ábish, Zeınolla Temirhandardyń aıtqan oılaryn qaıtalaýmen shektelip, kólemi aýqymdy, maǵynasy tereń shyǵarmalaryn zertteýdi jolǵa qoımaq túgil, ol isti áli bastamaǵanymyzdy da ókinishpen moıyndaýǵa tıispiz.

«Jumeken jumbaq aqyn» degen maǵynadaǵy ábden jaýyr bolyp, jurtty yǵyr qylǵan, jattandy sózderdiń sarqytyn sapyra-sapyra, oqyrmandy jalyqtyryp ta jibergen jaǵdaıymyz bar. Uzaq jyldar boıy bizdiń ádebı synymyz tamyryn tereńge jibergen ulttyq aqynymyzdy halyqqa durystap tanyta almaı, «Jumeken HHI ǵasyrdyń aqyny» degen syńaıdaǵy arzan aldanyshty medeý kórip, kóńilimizdi aldarqatyp júr. Órkenıetti eldiń topyraǵyn emip týǵan jaǵdaıda, ádebıettegi alatyn orny Baıron men Getelerdiń juldyzdarynyń janynda jarqyraı alatyn Nájimedenov murasynyń laıyqty baǵasyn berýdiń ornyna, tipti, kerisinshe, aqynnyń jetken bıigin alasartqymyz kelip turatyn bir nadandyq paıda boldy qoǵamda.

Uzaq ýaqyt keshigip, 1996 jyly úsh tomdyq bolyp shyqqan shyǵarmalar jınaǵyna jazǵan alǵysózinde synshy Zeınolla Serikqalıuly, qoǵamymyzda tamyryn jaıyp kele jatqan osyndaı bir keleńsiz qubylystyń bar ekenin tigisin jatqyzyp, oqyrmanǵa sypaıylap jetkizgeni esime túsip otyr.

«Jumeken murasy qyrýar jyldarǵa merziminen shegerilip, ádebı baspa oryndarynan qaǵajý kórip, shómishten qaǵylyp kelse, «Jas Alash» gazetinde aqynnyń dúnıeden ótkenine on jyl tolýyna oraı 1993 jyly jarııalanǵan estelik-tolǵanystan ózge (Á.Sársenbaev) birde-bir merzimdi baspasóz basylymy shóp basyn syndyrmaı tym-tyrys, únsiz jatyp alsa, qasıetti qazynanyń keleshegine, nasıhatyna qatysty bolýǵa tıis-aý deıtin jaýapty azamattardyń, zamandastarynyń qaı-qaısynyń da bul aryna syn demeske lajyń joq. Al, áldebir óner keshine oraı áńgimede «Zamannyń uly aqyny M.Maqataev, talantty da tegeýrindi «kúrdeli aqyn» atanǵan J.Nájimedenov» dep, («Halyq keńesi», 18 mamyr, 1993 jyl) árqaısysyna bir-bir sybaǵa usynǵandaı, kimniń orny kimnen keıin keletinin jol-jónekeı eptep baǵyttap jibermek bolǵanyndaı salystyrma emeýrinder eshkimniń de paıdasyna sheshilmeıtini haq».

Aýzy dýaly synshymyzdyń ádebı ortadaǵy uıatty jaǵdaıǵa aınalyp bara jatqan «mynaý bizdiń –birinshi, anaý-ekinshi- odan keıingisi -úshinshi» degen maǵynadaǵy aqyn tvorchestvosyna berilgen óte arzan baǵa bolyp tabylatyn, rýhy bıik, maǵynasy tereń, aýqymy keń poezııamyzǵa abyroı ápermeıtin shalaǵaılyqty synap, shyndyqty shymbaıymyzǵa batyryp aıtqan sózderi bárimizge de sabaq bolýǵa tıis-tuǵyn. «Qazaq ádebıeti» gazetinde jaryq kórgen bir maqalamyzda biz de osyǵan qatysty óz pikirimizdi bildirip, «ádebıettegi ózine laıyq orny bar bir aqynymyzdyń esimi syzylyp qalsa, qazaq poezııasy shymqaı bir boıaýyn joǵaltyp alǵandaı kúıge túsetinin» aıtqanbyz. Áı, biraq, osy aıtylǵan syndardan qorytyndy shyǵarǵan ádebı qaýymdy kórip otyrǵan joqpyn.

Ótken jyly «Ádebıet portaly» degen bir saıt Qasym Amanjolovtan keıingi shyǵarmalary eń kóp oqylatyn aqyndardyń «reıtıngin» uıymdastyryp, osydan jıyrma jyl burynǵy jaǵdaı burynǵydan da soraqy kúıde qaıtalanǵanda, ne istep, kimge muńymdy shaǵarymdy bilmeı, taǵy da qatty qapalandym. Úkimettiń esebinen qomaqty qarjy alyp, nápaqasyn taýyp otyrǵan ınternet-basylym «Muqaǵalı – birinshi aqynymyz», «Jumeken – ekinshi aqynymyz», qalǵandary úshinshi, tórtinshi aqyndarymyz» degen syńaıdaǵy emeýrin tanytyp, myna biz sııaqty paqyrlarǵa «kimniń orny kimnen keıin keletinin jol-jónekeı eptep baǵyttap» jiberip, ádebıetimizdi mazaqqa aınaldyryp, «shoý-dýman» jasaǵanda tóbe sháshimiz tik turdy. Denemnen toq ótip ketkendeı, tula boıym titirkendi. Eń soraqysy ádebıetimizde ózine laıyq orny bar-aý degen aqyndarymyz ben jazýshylarymyz osy «shoýǵa» bilek sybanyp, belsene qatysyp, tórelik etip, qazylyq jasaǵanda, aqyl-parasatymyzdyń quny arzandap, tanym-túısigimizdiń tómendep ketkenine qarnym ashyp, janym kúızeldi.
Nasıhaty kemshin túsip jatqany bolmasa, qazaqtyń poezııasy álemdegi eń uly poezııa. Olaı bolatyn sebebi, bizdiń ómirden ótken úlken aqyndarymyzdyń qaı-qaısysy da ulttyq muratymyzdy bárinen bıik qoıyp, halqymyzdyń janyn saqtap qalý úshin bolǵan shaıqasta júrekteri jaralanyp, rýh maıdanynda qaza tapqan ádebıetimizdiń – naǵyz qaharmandary. Sondyqtan da bizdiń poezııamyz jeńilý degendi bilmegen, órisimizdi taryltyp, ulttyǵymyzdy óshirip, halyqtyǵymyzdy joıǵysy kelgen joıqyn jaýdyń betin qaıtara bilgen – jaýynger poezııa. Endeshe «myna aqynymyzdyń orny myna aqynnan keıin keledi» degen turǵydaǵy «reıtıngter», «Qabanbaıymnan góri Bógenbaıym batyryraq edi» degen maǵynadaǵy, ádebıetimizdiń kózdegen uly muratyn bilmeıtinderdiń oılanbaı jasaǵan shalaǵaı tirlikteri. Batyrlyq sııaqty aqyndyqtyń da ólshemi joq. Ultymyzdyń janyna qylaý túsirmeý úshin bolǵan shaıqasta naǵyz batyrlardaı óziniń shebin adal qorǵaǵan aqyndarymyzdyń qaı-qaısysy da qazaqtyń birinshi aqyny atanýǵa tıis uly qurmetke laıyq.

1986 jylǵy jeltoqsanda azattyqty ańsap, alańǵa shyǵyp, qyzyl qanǵa boıalǵan meniń zamandastarymdy janyn shúberekke túıip otyryp qorǵap sóılegen Jubaǵańdy (Moldaǵalıev) qazaqtyń besinshi nemese altynshy aqyny dep aıtýǵa kimniń aýzy bara alady? Aıtyńyzshy, kimniń? Ana tilimizdiń keleshegi úshin shyryldap, Almatyda qazaq mektebin ashqyzý úshin Shona Smahanulynyń qandaı eńbek sińirgenin «janashyr» aǵalarynyń maqtaýy ótip ketken, ádebıetimizge shetinen «klassık» bolyp topyrlap kelip jatqan jaqsylarymyz ben jaısańdarymyz bile me eken? Táýbá, táýbe, táýelsizdiktiń arqasynda qázir jylyna ondaǵan qazaq mektepteri salynýda. Sovet zamanynda salmaq túgil, bir qazaq mektebin ashqyzý da qııamet-qaıym is bolatyn. Qııamet-qaıym! Bir kishkentaı syn estise jaryla jazdap, jabyla ketetin, búgingi kúnniń óte uıymshyl «shaıyrlaryna» nazar aýdarǵymyz kelmese de, parasaty bıik oıshyldarymyzdyń asyl murasyn arzandatyp, aqyndarymyzdy malǵa en salǵandaı «nómirlep» jatqan tirlikteriniń ádebıetimizdi mazaq qylý ǵana emes, halqymyzdyń rýhyn qorlaý ekenin aıtpaı ketýge dátimiz shydamady.

Ókinishke qaraı, búgingi tańdaǵy bizdiń Jumeken shyǵarmashylyǵyna bergen «úlken» baǵamyz ben «tereń» tanymymyz, aldaǵy ýaqytta da «ol Muqaǵalıdan keıingi aqyn» degen turǵydaǵy, bir-birimen salystyrýǵa kelmeıtin (Bul jaıynda biz keıinirek «Muqaǵalı men Jumeken» degen maqalamyzda, jan-jaqty toqtalamyz) eki úlken talantymyzdyń ornyn «nómirlep» berýge tyrysqan nadandyqtan aspaı qala ma dep, qaýiptenemin.

Áńgimemizdiń basynda biz uly aqyndardyń ulttyń jany ǵana emes, halyqtyq Rýhtyń úlken kórinisi de bolyp tabylatynyn aıtqanbyz. Endeshe olar jaıynda áńgime qozǵaǵanymyzda ár sózimizdi ólshep, aqyl-parasatymyzdyń tarazysyna salyp, júregimizdiń súzgisinen ótkizip baryp qana sóılegen jón. Oıymyzǵa kelgendi isteı bersek, kúnderdiń kúninde rýhymyzǵa jegi túsip, halyqtyq qasıetimizden aıyrylamyz. Zaman topyraǵy jasyrǵysy kelgen aqıqatty aıtý úshin, ultymyzdyń qasiretin arqalap, jany azapqa túsken oıshyldarymyzdyń maǵynasy tereń shyǵarmalaryn túsinip, laıyqty baǵasyn berýge bilimimiz ben aqyl-parasatymyz jetpese, durysy úndemeı, aqynǵa arzan ataq áperýge tyrashtanbaı-aq qoıǵanymyz abzal.

Jalqy dosym, kelse meni shyn uqqyń:
meniń-daǵy kóp minim bar, janym bar.
Kókiregimnen kóre qalsań bir ushqyn
úrleńder de, mazdatyńdar jaǵyńdar.
Bul kúıbeńmen óter eken jyl qansha,
ushamyn dep oılamaımyn jelińe.
Al, egerde keýdem toly kúl bolsa
sol kúldeı ǵyp óshirińder meni de.
Men ózimdi baılaı alam qaterge,
sol qaterdi jeńemin de endeshe.
Bar aıtarym: arzan ataq áperme,
óziń de arzan dosym bolǵyń kelmese, - degendi uly aqynnyń ózi de bizge qaratyp aıtyp, ósıet etip ketkenin jadymyzda saqtaıyq.

Ne bolsa soǵan jeligip, arzan sózdiń jelin qýmaı, Jumekendeı tulǵalarymyzǵa júregimizdiń tazalaǵymen adal qyzmet etip, qıyn zamanda ómir súre otyryp, ádilettilik úshin kúresip, shyndyqqa qyldaı da qııanat jasamaǵan qaısar aqyndarymyzdyń ádebıettegi laıyqty baǵasyn berýge kúsh salaıyq! Aqynǵa berilgen arzan baǵa, ol halyqtyń rýhyna, tanymyna, jetken bıigine, ult bolyp qalyptasý jolyndaǵy keshken azabyna, eń aqyry táýelsizdigi úshin júzdegen jyldar boıy júrgizgen kúresine berilgen arzan baǵa bolyp tabylady.

Máńgi ólmeıtin sózderi áli myńdaǵan jyldar boıy janymyzdy terbep, rýhymyzdy kemeldendire beretin ultymyzdyń uly aqyny Jumeken Nájimedenov shyǵarmalarynyń laıyqty baǵasyn berý endigi ýaqytta bizdiń boryshymyz ǵana emes, abyroımen atqaratyn mindetimizge de aınalýy tıis. Ádebıetimizdiń aldynda turǵan osy bir abyroıly iske qolymyzdan kelgenshe úlesimizdi qosýǵa nıet tanytyp, uzaq jyl ótkennen keıin (Toqsanynshy jyldardyń sońynda aqyn shyǵarmashylyǵy jaıly «Qazaq ádebıeti" gazetine maqala jazǵanbyz) Jumekenge qaıta oralyp, jyr jınaqtaryn taǵy bir paraqtap, aqyn tvorchestvosy jaıynda úlken eńbek jazýǵa belimizdi bekem býyp otyrǵan jaǵdaıymyz bar.

 

(Jalǵasy bar)

Pikirler